kolmapäev, 31. detsember 2014

Koolitus

Koolitus a la Fra Mare ehk nii mulle meeldib end koolitada-täiendada.

laupäev, 27. detsember 2014

Sport


Ega ei oskagi suurt midagi öelda. Läksin spordiaasta lõpetamisele ja parimate sportlaste autasustamist vaatama. Lõpuks sain ka ise Kultuurkapitali poolt tänatud.

Aitäh, kes te olete märganud; kes te olete hea sõna poetanud; kes te olete vajalikul hetkel toeks olnud; kes te jõudu ja energiat annate!

reede, 26. detsember 2014

Jõuluvana

Jõulureedel ja -laupäeval oli ilm nii helge ja selge, et sai rahulikult jooksutiirud ära teha. Kohtasin 24ndal sörkides ka jõulumeest. Sõitis Lexusega. Meenus kohe endise naabrimehe karikatuur Maalehes, kus Jõuluvana ütleb põhjapõdrale autot tankides: "Vabandust, aga sel aastal lähen autoga, tuleb odavam." Juures kütusehind 0.99€/L.

Jõulud

Mulle väga meeldib, et koolis oleme aastatega liikunud kommertslike jõulude juurest nende pühade tõeliste ideede ja väärtuste lahtimõtestamiseni.
Selleaastase jõulupeo teemaks oli "Jagamise rõõm". Esinemised ja kõik peoga kaasnev oli samast ideest kantud. Näiteks klassisiseseid jõulukinke eriti enam ei tehtagi. Selle asemel oli nt III klass küpsetanud piparkooke kõigile õpilastele-õpetajatele, mille siis peol peale oma etteastet laiali jagas
Minu klass tuli sarnase idee peale. Küpsetasime üheskoos piparkooke ja jagasime need siis vallas inimestele koos heade soovidega laiali. Järgmiseks aastaks on samuti plaanid valmis mõeldud, kuidas veel kasulikumalt jõulurõõmu levitada.

Viimase koolipäeva ehk jõulupeo õhtu lihtsalt lesisin. Mitte midagi ei viitsinud teha. Kulus vast ära.
Nädalavahetus kulges asiselt, s.h J.Kõmmuse 100. sünniaastapäevaga seotult. Mulle avaldab tohutult muljet, kuidas tema järeltulijad hoiavad esiisa tegemisi au sees. Ühtlasi keskendusin enda ettekandeski sellele, et minu jaoks on Jegardi elutöö tema pere ja isaroll, mitte Gullkrona päästmine või rahvapärimuse kogumine, mis loomulikult on tähtsad ja tänuväärsed.
22-sel oli vahva jõululõuna töökollektiiviga Partsi veskis, magustoidu valmistamine ühendatuna piduliku söömaajaga.
Ka edasi on pühad rahulikult ja meeldivalt kulgenud. Loodan, et teil samamoodi.

kolmapäev, 24. detsember 2014

2015

Maagilised taro kaardid ütlevad aasta 2015 kohta nii:

Kaalud (24. september - 23. oktoober)

Armastuses ootab sind ees põnevust ja vaheldusrikkust pakkuv aasta. Kui sul on kallim olemas, siis leiate koos ühiseid uusi ettevõtmisi, mis teid veelgi rohkem liidavad ja toovad suhtesse särtsu. Kui oled vallaline, siis on sel aastal oodata armumisterohket aega. Kohtud rohkem kui ühe inimesega, kes tekitab sinus huvi ning paneb liblikad kõhus lendlema. Parimateks kuudeks, kus saad nautida armastust ja lähedust on jaanuar, august ja detsember. Ainus aeg, millal võid tunda veidi melanhooliat ja nukrust on oktoober, kuid ka siis saad sellest üsna kiiresti üle.

Tööelu pakub kohe aasta algul sulle väga positiivse impulsi. Lisaks sellele, et tunned end ise justkui kala vees, saada ka rõõmu tunda suureneva majandusliku kasu üle. Aprillis puutud kokku teemadega, mis avavad sinu jaoks täiesti uued uksed ja pakuvad palju mõtteainet. Sellest tulenevalt muudad ka oma plaane ning teed enda edasise arengu seisukohalt olulise otsuse. See aitab sul jõuda lähemale oma eesmärkidele. Oktoober toob samuti kaasa palju uuendusi, pead võimalikult avatud olema ja valmis muutustega kaasa minema, ainult nii saad saavutada parimaid tulemusi. Parim aeg ongi kohe aasta alguses ning tähelepanelikum võiksid olla mais ja novembris.

Tervis sulle sel aastal erilist muret ei peaks valmistama ning seda eelkõige sellepärast, et oled hakanud endasse ja enda eest hoolitsemisse senisest suurema hoole ja armastusega suhtuma. Kuulad oma keha, lubad endale mõõdukuse piires naudinguid ning annad ka piisavalt füüsilist koormust. Kõik see tagab harmoonia ja tasakaalu, mida ongi vaja selleks, et saaksid tunda end hästi, tervena ja rõõmsana. Pisut rohkem puhkust võiksid endale lubada detsembris.


Nüüd oleks ainult vaja, et ma selliseid asju- a la ennustamine- usuksin :)

teisipäev, 23. detsember 2014

Vald

Tunnen juba mõnda aega, et asjad ei liigu päris nii nagu nad võiksid. Jah, võib ju leppida olukorraga, millesse oleme asetunud. Samas tunnen, et see ei vii meid edasi. Paigalseis on tagasiminek. Et jõuda edasi, tuleb hoopis rohkem pingutada ja lisaväärtust luua.
Teine asi on väärtushinnangud ja suhtumine. Näen siin selget puudujääki.
Lühidalt- väga lühidalt- öelduna. Sest pikemalt hetkel ei jaksa.
Sestap võtsingi volikogus sõna. Tean, et see teeb minu elu siin raskemaks. Et see muudab mõne inimese suhtumist minusse (veel) halvemaks. Ega väikeses kogukonnas ei olegi võimalik ühistest asjadest rääkida ilma et kedagi isiklikult puudutaks.
Samas mina soovin enamat. Minu sihid on kõrgemal. Sestap ei saa ma teha ilusat nägu ning puudujääkidest mööda vaadata.
Mulle teeb heameelt, et kui järgmise istungi punktina valla eelarvet käsitlesime, siis volikogu enamus (napp, aga siiski) toetas mõtet, et prioriteet peab olema lapsed ja kõik nendega seonduv. Loodan, et see suhtumine püsib eelarve järgmiste arutelude juures.

esmaspäev, 22. detsember 2014

Jõulumees

Nädalavahetusel lükkasin tagasi kutsed asuda jõulumehe rolli. Olen küll aastatega harjunud esinema, saades tuttavate-sõprade poolt palju võimalusi selle praktiseerimiseks. Ent Jõuluvana roll on üks, mida mulle ei meeldi etendada.
Saan aru, et tegemist on rolliga, mille eesmärk on pakkuda rõõmu ja seetõttu on üpris raske sellest keelduda. Seekord tulin toime. Samas pean olema õnnelik, et kutsujateks on täiskasvanud, vastasel korral murduksin kindlasti.

pühapäev, 14. detsember 2014

Vabatahtlik

Nädala eest kohtusin Presidendiga. Vabatahtlike tunnustamisüritusel Türil.
Usun, et Toomasel oli suur rõõm minu kätt suruda. Aga tegelikult... ütleme nii, et üpris ootamatult tuli see kutse ja teade aumärgi saamise kohta. Teisalt, eks ta oli omamoodi meeldiv ka.
Mitte et ma tunneks et teen midagi teistest rohkem või paremini. Aga et on neid, kes arvavad, et see, mida ma teen, on õige ja vajalik.
Olen oma elus teinud palju vigu. Öelnud ja käitunud valesti. Teisi alt vedanud. Ka viimase viie aasta jooksul, mil vabatahtliku tööga sihipärasemalt kokku puutunud olen. Kui nüüd praegu vaid (või peamiselt) vabatahtlikul tegevusel peatun, siis paljuski on ebaõnnestumised või komistused tulnud sellest, et ma ei ole osanud planeerida. Olen omadega ummikusse jooksnud. Sest olen võtnud lisaks sellele, kuhu meelsasti panustan, ka muid väljakutseid vastu. Nii tahaks ju kõigile meeldida, nagu ka Ott Sepp oma suure miinusena monoetenduses välja tõi. Ja kui kutsutakse midagi tegema, siis kuidas sa ära ütled. Ikka mõtled, et mis see siis ära ei ole. Teeme ära!
Samas sel hetkel sa ei kalkuleeri, et tegelikult ei olekski mingit probleemi see ära teha...kui ainult seda, teist ja võib-olla ka kolmandat poleks juba samuti lubanud teha. Ja jällegi ei taha ma sellega viidata asjaolule, et vaat, ma olen ikka nii mitme asjaga tegelenud. Kindlasti mitte seda. Sest minu silmad on selles osas küll avanenud, et ma näen, kuivõrd palju on meie ümber neid, kes midagi puhtalt hea tahte pärast ära teevad. Jah, on ka neid, kes kõrvale vaatavad, aga neil ma ei peatu.
Selle ummikusse jooksmise juures on olnud ka see faktor, et ma ei ole osanud puhata. Leida aega iseendale. Ja kui siis korraga selline aken avanes, siis ei tahtnud seda akent enam kuidagi kinni panna. Pigem oli soov hoida see pärani ja värsket õhku hingata, nii palju kui jaksad. Sest kes teab, millal see taas paokile saab.
Aga usun ka seda, et inimene suudab kõige paremini õppida iseenda kogemustest (ja ka vigadest). Loodetavasti olen ka mina midagi õppinud. Ses osas arenenud ja õigeid valikuid teinud.
Sest on selge, et oled efektiivsem, kui panustad millessegi suure võimsusega, kui et panustad natukene siia ja natukene sinna.
Selles osas on muidugi veel arenguruumi. Ma ei ole leidnud väljundit, mis ühtepidi pakuks piisavalt koormust, samal ajal oleks täielikult motiveeriv ning meeldivalt tasustatud. Ent ma olen kannatlik ja tean, et küll see hetk ka saabub.
Praegu ma tunnen, et mul on tahet ja jõudu siin Emmastes midagi teha. Niisamuti on piisavalt väljakutseid, millega tegeleda.
Olen tänulik ka oma tööandjale, et mul on võimalus põhitöö kõrvalt vabatahtlikku tööd teha. Hetkeseisuga, oma mõtetes vähemalt, olen end kooliga sidunud kuni 2017. aasta kevadeni. Siis on üks klass algusest lõpuaktuseni viidud.

All aga viited Türil toimunule.

Presidendi ametlik kodulehekülg, Aktuaalse Kaamera uudistesaade, Päevakaja Vikerraadios, personaalvideo.

kolmapäev, 10. detsember 2014

Jõulud

Täna saabus esimene jõulukaart. Saatjaks THI.

teisipäev, 2. detsember 2014

Advendiaeg

Pühapäev, 1. advent. Tähenduse järgi härras ja õnnis aeg. Ootuseaeg.
Jah, ilus on see aeg või siis keskkond, mis meid ümbritseb ja mis on sellest ajast tingutuna just selline nagu ta on. Ehk siis küünlad, värvilised või vilkuvad tuled. Üldiselt ollakse ka viisakamad ja heatujulisemad.
Aga see on ka kõik. Muu tilulilu ei ole minu meelest vajalik. Või siis täpsemini, minu jaoks vajalik. Kui see teistele rõõmu pakub, siis olgu nii. Mind ei häiri. Ise aga nahast välja pugema ei hakka, et sellega kaasa minna.
Selles suhtes meeldib mulle jällegi nö maakohas elada. Siin on talviselt karge ehk loodus toon naeratuse näole. On tuled, mis toovad soojust ja valgust pimedasse kaamoseaega. Ent puudub üldjuhul kommerts ja üleliigne.
Teisalt see nö ootuseaeg, enese sisse vaatamise ja analüüsimise aeg on mul juba viimased pool aastat kestnud. Ilmselt ei ole piisavalt aega olnud, et põhjalikult süveneda (või on pool aastat ikkagi liiga lühike aeg?), sest vastusteni ma kuidagi jõudma ei hakka.
Mitmed asjad on saanud selgemaks ja mõndagi olen ümber väärtustanud enda jaoks, aga tunnen, et ma ei hakka ikka veel nö kohale jõudma... Hingerahu. Millegipärast lõi sellise sõna praegu, neid ridu kirja pannes ette. On siis see see, mida ma otsin?

reede, 28. november 2014

Volikogu

Eilse volikogu istungi päevakorras oli kaks punkti, mille üle tekkis pikem arutelu.

Teine neist seotud maakonda ümbritsevate merealade planeeringu kooskõlastamisega. Iseenesest oli siin asi lihtne. Tegemist ju nö vana teemaga. Suurem osa volikogu liikmeid on merealade planeeringu kooskõlastamisele täielikult vastu. Just seepärast, et sellega luuakse võimalus planeerida meretuuleparke Hiiumaa rannikualadele. Ise tunnetan samuti siin kogukonnas suurt vastuseisu tuugenitele, asugu nad siis maal või meres. Ehk siis planeering ei saanud Emmaste vallalt kooskõlastust.
Samas teema teine pool oli veidi keerulisem. Nimelt võttis maavalitsus maavanema 21. novembri korraldusega nimetatud planeeringu vastu. Ilma Emmaste ja Käina vallalt kooskõlastust saamata!
Ülbe, kui mitte seadusevastane käitumine. Eriti kuna Emmaste oli oktoobrikuisel istungil taodelnud- nii nagu seadus ette näeb- lisaaega kooskõlastusele vastamiseks. Samamoodi toimis minu teada Käina. Nüüd ei oodatud vastuseid ära ja tehti nii nagu ise taheti.
Sisuliselt oli/on meil nüüd kolm võimalust.
Lasta asjadel olla nagu on ehk leppida sellega. nö käega lüüa.
Siis mitte vaidlustada 21.11.2014 korraldust, vaid esitada vastuväited avalikul väljapanekul, lasta siseministeeriumil teha järelvalvet ja hinnata, kas maavalitsus käitus õiguspäraselt.
Või siis vaidlustada nimetatud korraldus halduskohtus.

Otsustati pöörduda kohtusse. Eks siin oli enne mõtteainet palju. Oleks see ju laias laastus vald vs maavalitsus vaidlus kohtus. Lisaks ei ole tegemist odava asjaga. Kohtukulud on üpris kõrged. Samas loomulikult, ei saa lasta endast üle sõita. Ja olgugi, et maavalitsus, aga ka see organ peab seadust ja head tava austama. Lisaks loomulikult mitme inimese ja ka siinse piirkonna suur vastuseis tuugenitele. Kohtusse minek peatab protsessi ja nagu ka eile öeldi, võib-olla otsib kapital sel ajal endale uue koha, sest mitte midagi tehes ei ole võimalik ka kasumit teenida. Ja see ongi tuuleparkide arendajate ainus eesmärk, kasum.

Ise toetasin planeeringu mittekooskõlastamist. Aga ei pidanud otstarbekaks kohtusse minna.

kolmapäev, 26. november 2014

Nädalavahetus

Reedel taas mandrile. Töö ja lõbu koos. Et uneaega oli vahepeal võlgu jäänud, siis läksin küll juba enne 23 voodisse. Ase oli täpselt nii sätitud, et ainus, mis aknast paistis (ja aken ei olnud sealjuures just väike) oli Haapsalu kiriku torn. Hästi magasin. Kaheksani ikka välja. Ja vist oleks veel maganud, kui poleks pidanud tõusma.
Tegus päev ootas. Ja lõppes taas puhkusega. Spaas. Hiilgama mõnus oli pärast. Puhanud ja värske. Samas arvas organism vist, et nüüd ongi puhkuseaeg ja võib säästurežiimile üle minna. Viimased päevad olen kõva nohuga võidelnud. Nii tugev organism ei ole, et haigust ennetaks. Samas tänast vaadates tundub, et jällegi nii tugev on, et haiguse kiiresti maha murrab.

teisipäev, 25. november 2014

Sport

Neljapäev pealinnas. "Kiirus ja koordinatsioon" koolitusel. Ei ole midagi teha, jalgpalliliidu korraldatud koolitused on kõige asjalikumad, kus osalenud olen õpetajaameti ajal/tõttu.
Päev varem. Tõsiselt hämmastab ja teeb kurvaks, kui selliste tagurlike mõtetega (või oleks õigem öelda kaebamiste-halamistega) üldse välja tullakse. Ei no, kui sind sport ei tõmba ja sa sellega vastu tahtmist seotud oled, siis miks pead teistele kaikaid kodarasse loopima. Miks piirata noorte huvi ja võimalust sportida? Et kui palli mängida ei luba, siis tullakse/minnakse laulma jms? Kindlasti.
Aga miks pean end sellest üldse häirida laskma. Elu läheb edasi.
Parem keskenduda positiivsele. Ja seda leidub meie ümber palju. Näiteks koolituselt tagasi tulles oli minu ruum (kabinet on liiga ametlik ja pigem ka sobimatu sõna) lähenevatele jõuludele sobivalt kaunima ja värskema ilme  saanud. Minust täiesti sõltumatult.

teisipäev, 18. november 2014

Inimlik

Kui sul on mitu (ja paraku mahukat) asja vaja ära teha/lõpetada, siis ikka leiad (või otsid?) ühte ja teist pisiasja, millega võiks esmajärjekorras tegeleda. Nii inimlik?

esmaspäev, 17. november 2014

Laupäevak

Laupäeva ennelõuna sportlikult metsas.
Mõnus ja värskendav matk. Lisaks avastasin, et äpid, nagu näiteks Endomondo, võivad täiesti asjalikud abilised sportimise/matkamise juures olla.

pühapäev, 16. november 2014

Tunnustus


Nagu ka FB-s juba kirjutasin, siis ma ei ole ringijuhi tööd (kas seda üldse tööks nimetada, on omaette teema) kunagi tasu või tunnustuse pärast teinud.
Parim tunnustus saab tulla ikka ainult asjaosaliste poolt. Lühidalt ja lihtsalt- kui trennis osaletakse, siis järelikult peab vähemalt midagi õigesti olema. Kui teinekord kurvastatakse, et juba on aeg läbi, siis võid üsna kindel olla, et tegid midagi õigesti. Eks loomulikult sõltub palju päevast (ehk siis tujust, emotsioonist jm teguritest), aga selge on, et need kommentaarid on vahetud ja ausad.
Samas ma ei varja ega eita, et on rõõm, kui sind nimetatakse maakonna parimaks ringijuhiks/koolitajaks. Teeb au, et tegemisi on märgatud ja peetud piisavalt tänuväärseks, et need ka tunnustamiseks esitada.
Loomulikult ei anna see mingit põhjust nina püsti ajada. Aga annab energiat valitud teed edasi käia.

neljapäev, 13. november 2014

Saaremaa

Kultuurireis Saaremaale.
Anglas tutvusime küülikutega, kes elavad tiigi ääres ja kel on veepealne maja. Hüppavad hops alusele ja triivivad sellega tiigiveel. Pidid oskama ka alust juhtida, viies raskuse ühele küljele. Kalda lähedal hüppavad jälle hops maale. Loomad on ikka äraütlemata nutikad!
Novembrist alates on Kuressaare-Kärdla-Haapsalu justkui ühe vitsaga löödud, niivõrd vaiksed, inimtühjad. Kuni esimeste kevadsoojadeni välja.
Salme Põhikool. Lahe, kuidas üks väike kool võib seesmiselt nii positiivne ja tegus olla. Aktiivne huvijuht, aktiivsed õpilased. Õiges suunas mõtlev ja liikuv koolijuht, toetav vald. Meie õpilased said igal juhul kuhjaga inspiratsiooni.

pühapäev, 9. november 2014

Sügisränne

Ilmad hakkavad talviseks või siis vähemalt hilissügiseselt karmiks kiskuma. Alanud on lindude sügisränne.

Kes rändab kaugele lõuna-(lääne)maale, kes sooja kuuri alla, kes ainult ühelt põllult teisele.

Ligi. Jah, ütles inetult. Samas mees vabandas. Vaadates nüüd solvatut, tuli välja, et poole aasta eest tulistas ta nüüdsele solvajale samamoodi otselasu. Ja kus jäi siis vabandus? Kommentaarid erakonnakaaslastelt, kuivõrd sobimatu nii öelda on?
Samas mis seal ikka. Ligi ainult võidab sellest. Seda näeme kindlasti tema märtsikuisest häälesaagist.
Miks aga Ligi tagasiastumine võimalikuks sai? Esialgu jättis nii ta ise kui ka peaminister mulje, et seda ei juhtu. Töövõimereform. See, mille vastu sotsid puigelnud on. Eesotsas antud valdkonna ministri ja Riigikogu komisjoni esimehega. Nüüd aga lepiti kokku - Ligi astub tagasi, teie võtate jala pidurilt seoses töövõimereformiga. Ja mis juhtus, senised reformi eelnõu kritiseerijad, nt Pikhof, muutsid üleöö oma meelt ja leidsid, et eelnõus on nõrgad kohad parandatud.

Kross ja Alender. Viimase osas ei taha ega oskagi midagi kommenteerida. Liiga uus inimene veel poliitikas, küllap on Krossi mõju all, otsib alles oma teed.
Aga Kross tõestas, et temal puuduvad igasugused poliitilised maailmavaated.
Miks teda Reformil vaja oli? Et ta ei võtaks pealinnas oravate eest hääli ära. Mõtleme kasvõi KOV valimistele. Ja et ta ei võtaks eelkõige Pentuse eest hääli ära. Sest nad kandideerinuks samas ringkonnas. Nüüd mängitakse seal asjad ringi. Ja küllap Rosimannus, kellega Krossil muuseas ka ühised ärihuvid, kuidagimoodi sõbrale selle eest tasub.

Paet. Kuigi ta on sümpaatne ja tegus välisminister olnud, siis tundus, et hakkab väsima. Eks võib ka aru saada. Ikkagi pea 10 aastat samal ametipostil. Ja ega välispoliitiline olukord ei ole ega ole olnud viimase kümnendi jooksul lihtne.
Samas suurim pluss tema lõpliku otsuse- ja mis seal siis on, et ta mitu korda ringi mõtles? ärge siis küsige temalt kümme korda päevas, et kas ja mida otsustanud oled, laske rahulikult kõik läbi seedida ja mõelda- juures oli ikkagi asjaolu, et Gräzin jääb Eestisse. Mitte, et nüüd hirmus vajalik Maarjamaale oleks. Just vastupidi, sellist "geeniust" ei ole sobilik riiki europarlamenti esindama saata. Tallinna TV on temale täiesti sobilik poliitareen, kus mõtteid avaldada.

Pentus. Kui sinu ministriks määramise peamine põhjus on abikaasa mõju ja positsioon määravas organisatsioonis, siis ei olegi suurt midagi juurde lisada. Kaljurand ei soovinud erakonda astuda ja jäeti määramata. Aga kui oravad ütlevad, et Pentus oli nende parim valik, siis see tähendab, et nende pink välispoliitika ekspertide osas on ikka äraütlemata tühi. Inimene, kelle üle on kohtuprotsesss pooleli, võiks ehk ise ka aru saada, et ministritool pole kõige õigem koht hetkel.

Isadepäev

Koolis oli isadepäev igaljuhul sportlik. Vähemalt I ja II klassil siis. Kui lasteaia poolt ettepanek tuli, siis ausalt öeldes olin veidi skeptiline. Et kas ja kui palju isasid tuleb. Ja kas kõigil on üldse isa kodus... Eks see on selles suhtes keeruline teema, isadepäev ja selle tähistamine. Teisalt arvan, et seda peaks tähistama. Just et rõhutada isa rolli ja tähtsust laste- eriti poiste- kasvamise juures. Ja lõppkokkuvõttes oli mul reedel küll hea meel, et selline sportlik pealelõuna aset leidis. Oli lapsi, oli isasid, oli koos tegutsemist ja lusti.

laupäev, 8. november 2014

Rahvamaja

Möödunud nädalavahetusel kohtusin kohaliku rahvamaja uue omanikuga. On lootust, et viimastel aastatel vaid ostu-müügi tehingute ajal "elanud" hoone saab siiski eluvaimu tagasi. Loodan. Ja püüan kaasa aidata.

reede, 7. november 2014

Volikogu

Nädala eest toimunud volikogu istungil kinnitati mind volikogu aseesimeheks. Iseenesest ei ole siin mingit põhjust nina kasvõi veidi püsti ajada või pidada seda töövõiduks. Reaalselt vaadates ei ole tegemist olulise ametikohaga. Samas on mul rõõm, et olen teeninud kaaslaste usalduse, kuna ilma eelnevate kokkulepeteta (näiteks kasvõi see, et teineteisest sõltumata tehti kaks ettepanekut aseesimehe kandidaadi osas, mõlemad sama nimega) oli otsus ühehäälne.

reede, 31. oktoober 2014

Volikogu

Esimene istung uues koosseisus. Õhk on muutuste järel puhtam. Ei ole sellist põhimõttelist vastu olemise hoiakut. Tõsi, loobunud valimisliidu kolmas liige oli mõlemal puhul erand. Aga ka see, kui kaks inimest üheksast jätavad mulje, et nad ei soovigi konstruktiivset arutelu ja koostööd, siis see jätab kogu organile jälje.

kolmapäev, 29. oktoober 2014

President

Ei teagi, keda selles süüdistama pean, aga eilse telefonikõne põhjal saan peagi Presidendiga kokku. Vahva :)

pühapäev, 26. oktoober 2014

Vaheaeg

Huvitav on kuulata mõtteid, et koolivaheaeg tähendab (ka) õpetaja jaoks puhkust. No ma ei tea. Mitte päris.
Jah, ei ole kontakttunde. Aga üldjuhul ei ole ka täielikku vabadust olla oma aja peremees. Ikka on asju teha. Ja preemiaks paberimajandust. Viimase ehk ainekavade ühtsetele alustele viimise ja uuendamise olen suutnud vaheaja lõppu lükata. Et oma elu ikka huvitavamaks teha.
Samas ma pigem annaks kontakttunde, kui tegeleks paberite määrimisega. Mulle meeldib õpetada ja tegeleda inimestega, mitte kavade-plaanide jm dokumentidega. Ja kahjuks on meie haridussüsteemis jätkuvalt liiga palju dokumente, mida tuleb täita nende täitmise pärast ja/või et neid on kogu aeg täidetud.

Samas vaheaega alustasin Lõuna-Eestis. Tõukerattaretk Taevaskojas, seikluspark, Suur Munamägi, mis iseenesest valmistas pettumuse, sest ei tundunud küll, et see 318 meetrit kõrge võiks olla. Väga kihvt koht on Metsavennatalu. Ja mis selle selliseks muudab, on asja eestvedaja, kelle igast lausest kiirgas, kuivõrd südamega ta asja juures on. Jah, ta on osanud selle ka kenasti teenima panna. Aga kindlasti on oluline faktor just pühendumus.
Sünnipäevast püüdsin mööda hiilida. Aga õnneks või kahjuks oli see inimestel meeles. Iseenesest teeb loomulikult südame alt soojaks, et sind meeles peetakse. Teisalt on mul selline imelik ja ebameeldiv tunne, kui keegi minu pärast kulutusi teeb või vaeva näeb. Samas kindlasti ei tähenda see, et ma ei oleks tänulik heade soovide, salmide, kaartide või kingituste eest. Olen. Ja siiralt kohe.
Huvitav on ka asjaolu, et mul on tutvusringkonnas päris mitmed, kel sünnipäev täpselt samal kuupäeval või päev hiljem.

Sinine vilkur

Tegutsesin selge grupijuhina reedel. Ca südaöö paiku jätsin kaaslased Luike ja plaanisin kodus käia.
Minu järel asus liikvele ka parklas seisnud sinivalge masin. Vast nii kilomeetri pikkune selja taga sõitmine lõppes sini-punase värvimänguga.
Väidetavalt tundus, et üks tagumine numbrituli ei põle. Vaatasime dokumendid üle, loomulikult sain puhuda.
Teist korda säärane juhus viimase paari kuu jooksul. Hakka või arvama, et ma meeldin ametnikele. Samas, et kordnikud on väga viisakad olnud ja kui nii, siis võib nendega ju vestelda küll :)

pühapäev, 19. oktoober 2014

Noortekas

Septembris tegutsesin ka noortekeskuse juhataja kt-na. Tõsi, ilma töölepinguta. Nö mustalt ka mitte, kui keegi peaks arvama. Ja kohal pidin füüsilisel kujul viibima kaks päeva nädalas. Eesmärk oli võimaldada juhatajal end välismaal koolitada. Arvan, et sellised võimalused tuleb ära kasutada ja tööandja võiks seda samuti soosida. Samas leidsin, et see on hea võimalus saada vahetu ülevaade, mis ja kuidas noortekas toimub ja toimib. Külastuste arv ja koosseis, nende huvid ja soovid jne.
Miks see praegu meelde tuli? Seoses Vastseliina noorteka külastusega. Arvan, et Emmaste noortekas on Hiiumaa parimate võimalustega. Aga Vastseliina erineb meie omadest päris palju. Suurema osa noortekast moodustab siserada rulluisutamiseks, rulatamiseks ja tõukeka või bmx-iga sõitmiseks. Koos rampidega. Teine korrus on ka pooleldi justkui vabaõhulava ehk mängulauad- pinks, piljard jne- on küll katuse all, aga mitte ruumis vaid sisehallis. Noored tulevad noortekasse ja saavad end välja elada, s.h häälekalt hüüda, joosta, hüpata. Loomulikult ei puudu ka vaiksemad nurgad, kus lauamänge mängida, lugeda jne.

Kilb

Reedel Kärdla mälumängu 4. hooaja esimene mäng. Eelmisel aastal õnnestus sari ära võita ja eks eesmärgid on kõrged ka sel aastal.
Õnnestus teha mõni päris hea otsus ja samas tiimikaaslaste pakutuist sobivad välja valida. Tasuks teine koht. Kartsin, et pea on viimase paari kiire nädala tõttu täitsa kinni, seega pakkus tulemus rahulolu.

reede, 17. oktoober 2014

Rattaralli

Emmaste 13. rattaralli - rattamaraton ja ühtlasi ka Hiiumaa rattanädalavahetus selja taga. Ei ütle, et see õnnestus ideaalselt või isegi suurepäraselt. Aga korda läks igatahes.
Minu jaoks oli uus kogemus rattaürituse korraldamisel sellisel positsioonil olla. Igatahes sain mõtteid ja ideid, kuidas edaspidi ühtteist veelgi sujuvamaks lihvida. Ja taaskord sai tõestust asjaolu, et sellise asja eestvedamiseks peab hea meeskond olema. Rõõm, et häid ja töökaid inimesi siiski veel jagub.
Kokkupuude ja koostöö Aerobikega oli ka meeldejääv kogemus. Võimalus näha, kuidas täiesti tühja koha peale mõne tunniga võistluskeskus luuakse. Laupäeval Ristnasse Radarimäe juurde siis.
Hommikul seitsme ajal ootasime seal. Vaatamata esimesele suuremale takistusele- rekka treileri pidurid olid kinni- saime linnaku õigeaegselt üles. Ja nagu mainisin, tühja koha peale. Kogu varustus rändab rekkaga võistluselt võistlusele kaasa. Telgid, aiad, batuut lastele, varustus jne.
Loomulikult oli suur pluss, et Rein Taaramäe otsustas Hiiumaa rattaelule hoo sisse puhumiseks isiklikult kaasa aidata ehk võistlema tulla.
Emmastesse oli eelmise päeva kogemus kaasa võtta ja minu meelest sujusid asjad päris hästi. Ka ilmataat halastas. Pidev ilmaennustuse jälgimine päädis sellega, et võistlusnädalavahetuse eelsel reedel ennustati pühapäevaks sadu. Aga tegelikkus piirdus sombuse ilma ja tugeva varahommikuse uduga. Kogukonna ja vallamaja toetust oli samuti tunda. Jah, loomulikult saanuks ja saabki edaspidi asju paremini teha- eesmärgid sellised on ka-, aga pühapäeva õhtul oli vaatamata nädala jooksul võlgu jäädud unetundidele adrenaliin nii üleval ja tuju positiivne, et väsimus ja uni saabus alles hilisõhtul.

kolmapäev, 8. oktoober 2014

Veri

Eile oli pisikene juubel. Andsin 20ndat korda verd Verekeskusele. Ehk laias laastus olen loovutanud pangetäie verd.

reede, 3. oktoober 2014

Arengukava

Sel nädalal alustasime arengukava koostamise protsessis kogukonna kaasamisega
Terve kuu jooksul on kolmapäevaõhtuti viies valla otskonnas ideeõhtud, kus selgitame välja sealsed ootused ja lootused. Kaardistame hetkeolukorra ja murekohad, üheskoos mõtleme, kas, kes ja kuidas need lahendada saaks.
Esimene õhtu Jausas läks korda. Inimesi oli loodetust veidi rohkemgi. Eks sellist suhtumist, et "mis ma sinna ikka lähen, niikuinii minust midagi ei sõltu ja üldse midagi muutu" kohtab igal pool. Öeldi ka Jausas otse, et paari aasta eest istuti täpselt samas ruumis üheskoos, räägiti ja peeti plaane. Tõsi, siis oli nö võõrustajaks teine seltskond. Ehk mingid lootused olid inimestel olemas.
Kuigi suurem osa teemasid olid etteaimatavad, tuli ka uut välja ja arvan, et paari teema juures jõudsime ühisele arusaamisele, kuidas sellega edasi liikuda.
Neli õhtut ootab ees.

Olen seda meelt, et kui arengukava uuendamine käsile võtta, siis teha seda ikka põhjalikult. Räägi inimestega, kuula, mis neil öelda on. Kui kogu seda rada läbi käia ei taha, siis poolikut asja ka teha ei ole mõtet. Siis on pigem mõttekas teha nö paber riiulisse ehk ametnike seltskonnas vana arengukava lihtsalt veidi uuemate andmetega täiustada.

kolmapäev, 1. oktoober 2014

Volikogu

Eilsega on mõlemad kandideerinud valimisliidud end nimekirja osas ammendanud. Üks astus tagasi - mitte keegi kümnest ei soovinud võtta vastu volikogu liikme kohta. Teisel jõudis järg tosina kandideerinu seas valimistulemuse põhjal viimase kätte.
Järg on seega erakonnanimekirjade käes. Eilsega sai selgeks, et IRL saab vähemalt ühe koha juurde. Eks näis, kuidas Keskerakond otsustab.

Uni

Täna tegin silmad lahti 08:25. Telefoni säutsu peale. Saabus e-kiri. Selles suhtes on mobiilist kohati ikka abi ka. Kui tihtipeale- eriti kui üritad end nö kõrvalistest asjadest välja lülitada- käivad need piiksud ja märguanded pinda, siis täna mitte.
Olin planeeritust kauemaks unemaailma jäänud ehk sisse maganud. Samas oskas organism just sobiva päeva valida, sest teisipäeviti on mul esimene tund vaba töö juures.
Seega veidi särtsakamad liigutused ja peagi olin taas graafikus.
Hiline ärkamine on erandlik ka seepärast, et tõusen hommikuti üles meelsasti. Üks asi on puhtalt ärkamine. Varajane ärkamine. Millega mul üldiselt probleeme pole olnud mitte kunagi. Teine asi on üles tõusmine kui päeva alustamine ja tööle minek. Ehk kõik need sinise esmaspäeva jutud või vastumeelsus tööl käimise osas. Mulle võõras teema.

esmaspäev, 29. september 2014

Sõru laat

Magamata öö noortekeskuses filmiöö raames selja taga, suundusin Sõru sügislaadale. Kui esimest korda kaasa lüües puudus mul eelinfo, et mis-kes-kus ja ega ka kohapeal oli palju tundmatut, siis seekord oli kõik juba kuidagi kodune. Tõsi, veidi trikke tegi tehnika, mistõttu pidin oma mikrofoni mitu korda nö ümber seadistama.
Väga meeldib selline hubane ja väike laat. Kus sa ei mattu massi alla ega sisse, samas kõik vajalik on olemas. Ja kus ei pea tormama, vaid võid osa saada ka laadamelust.
Lisanüansiks seekord tõsiasi, et sain mitme inimesega sinatuttavaks ja päris paljud astusid ligi, et valla asjadest rääkida. Huvitavad jutuajamised olid. Tean, et mul tuleb ikka pikalt veel elada ja püüda ise tegus olla, et kogukond omaks võtaks, aga tore on tõdeda, et vahel selle kalju küljest ikka mureneb kive.
Ahjaa, laadal avati ka juuksurisalong :) Astusin isegi läbi. Ja mainimata ei saa jätta ka tantsunaiste maitsvaid kooke, mida mulle söömiseks kohe hulgi sokutati :)

pühapäev, 28. september 2014

Jalgpall

Kui õhtul kallas, siis öösel rahunes ja hommik oli üsna helge. Päeval saime tiba päikestki. Nii võiks jalgpalli MV ilma-aspektist vaadatuna kokku võtta.
Hea, kui on võimalus targematelt nõu küsida. Nii sündis otsus võistluste toimumise kohta alles varahommikul. Ja usun, et päev läks korda. Loomulikult lisas positiivseid noote oma poiste medal. Loodetavasti annab see nii neile kui ka neist noorematele lisamotivatsiooni järjepidevalt trennis käia.
Järgmine pühapäev viimane kodune (ja minu jaoks üldse viimane sel hooajal) liigamäng. Kui eelmine läks üsna nahka, siis ehk õnnestub hooaeg ikka rõõmsates toonides lõpetada.

reede, 26. september 2014

Sügistuuled

Kuidas mina näen ühe valimisliidu loobumist võimalusest volikogus kaasa rääkida.

neljapäev, 25. september 2014

Volikogu

Kui avasin arvuti, et volikogu istungil märkmeid teha, avastasin, et see on järjekorras 13. istung. Ebausklike jaoks halb number. Kes tahab, seostab seda sellega, et opositsiooni meil enam ei ole.

Aga nagu eespool mainisin, elu sellepärast seisma ei jää. Homsest Hiiu Lehest võib põhjalikumalt samal teemal lugeda. Kirjutasin tellimusena ka ise arvamusloo aset leidnu kohta. Igal juhul tundus, et valla tegevjuhi elu on nüüd mugavam ja meeldivam. Loodetavasti paraneb seeläbi ka tööviljakus.

kolmapäev, 24. september 2014

Mudajalgpall

Just nüüd, kui tahaks koolinoorte jalgpalli MV turniiri läbi viia, on sügistuuled ja -vihmad kohale jõudnud.
Ei tahaks võistlust ära ka jätta. Poisid ootavad. Tõsi, nende emad, kes õhtul riided tagasi saavad, mitte nii väga :)  Ja ega ei ole mänge kuhugi lükata ka. Sügis pressib peale ja millal päikesepaistet pikalt enam ikka on.
Samas mäletan, milline oli väljak aastal 2012 (vaata pilti) kui vihmaperioodil turniiri läbi viisime. Ei tahaks, et poisid haigeks ka jääks. Mis sest, et puhtalt ilma tõttu keegi ei haigestu- ikka valesti valitud riietus või ununeb kohene kuivade riiete selga vahetamine.
Eks hommik ole õhtust targem.


Volikogu

Üleeile õhtul sain teate, et vallavolikogu opositsioon otsustas kui üks mees (või oleks õigem öelda, kui üks naine) tagasi astuda. Ja eile veel lisaks infot, et nende valimisliidust asendusliikmeid tulemas ka ei ole.
Ei tea, kas nad mõtlesid vaikselt pihku naerdes, et nüüd jäävad nende toolid tühjaks ja volikogu töö saab sellest raskendatud. Pigem tahaks uskuda, et vähemalt üks neist on valimisseadusega kursis. Ehk sellisel juhul tulevad asendusliikmed teistest nimekirjadest.
Sain aru, et põhjuseks on vallavanema suhtes usalduse puudumine. Aga kuidas on usaldusega enda valijate suhtes? Kas enne valimisi ikka öeldi selgelt välja, et kui valla tegevjuhiks ei valita nö oma jope, siis nemad kaasa ei mängi? 
Põhimõtteliselt on asi lihte. Omal initsiatiivil on nüüd oma valijate esindamine ise keerulise(ma)ks tehtud.
Samas tuleb siiski austada inimeste valikuid. Elame vabal maal. Ja elu seetõttu seisma küll ei jää.

esmaspäev, 22. september 2014

Väsimus

Pühapäeva hommik. Justkui ei olekski minu enda keha see, mida voodist välja üritan vedada.
Päeval liigamäng. Enne mängu viskasin (jah, mina, kes ma arstirohtusid ei salli) paratsetamooli kurku. Samas esimene poolaeg oli ikka raske ja uimane, palju vigu. Aga ise tahtsin ju mängida, seega ei saa loobuda, alla anda. Teine poolaeg on juba parem ja mängu lõpu osas juba täitsa okei. Võin vabalt kaitsest rünnakule sekkuda ja jõuan tagasi. Samas mäng ise tervikuna on meil kandiline ja puudub konkreetne idee. Täiesti ebaloogiline kaotus ja tekib tunne, et kas oli ikka mõtet sinna ronida.
Et miski viirus sisse on pugenud, andis märku tänane hommik. Sellist asja, et lihased-liigesed mängujärgselt valu teeks, ei mäleta lähiminevikust küll  mitte.
Aga õnneks on pühapäev ainult kuue päeva kaugusel. Siis saab taas veidi puhata :)

pühapäev, 21. september 2014

Kultuur

Kultuurne reede Kehras.
Koolitusreis ehk teise valla tegemistega tutvumine. Väga meeldiv oli kogeda, kui külalislahkelt meid vastu võeti. Igal teisel inimesel oli ka kogemusi või kokkupuutepunkte Hiiumaaga. Mis omakorda tähendab, et Hiiumaad ei tohiks olla raske turustada. Teine asi on see, et pea kõik neist inimestest seostasid oma kokkupuudet suvise/sooja ajaga. Ehk põhiküsimuseks jääb, mida siin väljaspool hooaega teha, et ära elada.
Usun, et saime hulga kogemusi ja mõtteainet edaspidiseks. Oleks vaid võimalust ideid realiseerida.
Samas kohati oli isegi tunne, et tekib üleküllastus kultuurist. Võõrutajad tagasi ei hoidnud oma tegemiste tutvustamisega. Küsimus oli vaid, et kas suudan seda kõike jälgida ja hoomata. Et kas see lendab silme eest ja peast läbi või kinnistub.

Õhtuks oli korralik väsimus ka kontides. Minek ikkagi 0630 ja tulek 2200 praamiga. Viimasele minnes tegime aega parajaks Rannarootsi keskuses. Istusin bussis. Et päevasest programmist jäi teater täpselt puudu, siis saime selle läänlaste abiga kätte. Ja väsimus ning uni kadusid ka kohemaid.

Kaks noort naist bemmiga. Peatuvad minu masina ees. Kõrvalistuja kerib akna alla ja hõikab jalutavale  noormehele. Too liigub auto juurde.
Äge vestlus, mis tipneb sellega, et neiu viskab lillekimbu (tõenäoliselt sellesama noormehe kingitud) autoaknast välja. Härra sammub eemale, ent pöördub peagi tagasi. Võtab lilled ja virutab need omakorda ise vastu maad. Eemaldub taas.
Järgmine vaatus. Neiu on autost väljas, tülitsev dialoog areneb. Neiu istub tagasi autosse, kust peagi tossud ja riided lendavad. Vali vaidlus.
Vaatus nr 3. Ollakse taas õues. Proua korjab autost välja visatud asjad üles ja härra nõustub autosse istuma. Trio lahkub. Lavale jäävad vaid katkised lilled.

esmaspäev, 15. september 2014

Pühapäev

Oli plaan Emmaste rattamaratoni rada täispikkuses läbi sõita. Aga kujunes nii, et rattalenksude asemel hoidsin vaheldumisi autorooli ja puuhalge peos. Vähemalt said kõik küttepuud päevaga ära toodud ja talveks valmis pandud.

Kohv

Mitte kõik eesmärgid ei saa täidetud. Pean nentima, et väljakutse Kohvivaba september ebaõnnestus. Jah, võin siin ju kirjutada, et esmalt topsitäie ja teisel korral tassitäie musta ergutava joogi tarbimiseks olid väga head põhjused. Aga tegelikult ei ole sel mingit vahet. Oluline on, et seda väljakutset ei õnnestunud edukalt lõpule viia. Optimistlikult võin vaid mõelda, et ebaõnnestumised on samuti positiivsed kogemused. Kui sa oskad nendest midagi õppida.

laupäev, 13. september 2014

Ajalehed

Olen vanakooli mees ehk mulle meeldib ajalehti paberkujul lugeda. Jah, mingil määral loen uudiseid siiski ka virtuaalselt. Aga vähegi sisukamad lood meeldib ikka paberil ette võtta.
Veebis lugemine ei ole ikka päris see. Tekst mattub kuidagi üldise uudisvoo sisse ja jääb lugemisel kaugeks. Loed ja lased info läbi. Aga hoides ajalehte käes, tekib sügavam süvenemine. Võtan lehelugemist ka kui võimalust puhata ja lõõgastuda.
Lisaks on ajalehed elutempo näidikud. Lugemata-lugemisel lehed seisavad mul ühes virnas. Loetud lähevad vanapaberiks või siis annan lugemiseks edasi. Seda lugemist ootavat lehehunnikut (või paremal juhul tühjust) vaadates saab kergesti teada, kui kiire viimase nädala jooksul olnud on.

neljapäev, 11. september 2014

Sport

Eesti. Vahva algus jalgpallikoondise valiktsüklile. Oli justkui võrdne mäng, ent seekord õnnestus see enda kasuks kallutada. Loodan siiski, et pea nüüd pilvedesse ei tõuse. Üheksa mängu on veel ees ja neist on ainult San Marino vastu lihtne punkte noppida. Samas loota võib ja uskuma peab!

Hispaania. Kohe üldse ei ole härjavõitlejate aasta. Jalgpalli MM-il juhtunu on juba ajalugu ja selle põhjuseid piisavalt analüüsitud. Eile õhtul asusin pika ja väsitava päeva järel korvpalli MM-i veerandfinaali Hispaania-Prantsusmaa jälgima. Loogiliselt võttes pidanuks esimene vähemalt finaali jõudma. Nüüd aga laguneti, üsna valusasti.

esmaspäev, 8. september 2014

Sport

Olla kehalise kasvatuse õpetaja, see on kohati justkui oleksid kriminaal või muu paha tegelane.
Pagan kui tigedaks ajab mõtteviis, et lapsed õpivad ainult klassiruumis ja oma (just õpetaja) ainetunni ära jäämine on suur katastroof. Ei, ausalt, kogemused ei maksa midagi. Ei, loomulikult ei ole tarvis teiste koolide õpilastega kokku puutuda. Ja loomulikult, sport on üldse saatanast.
Päev, mil jälle mõtlen, et see ei ole minu koht, kus olla.

laupäev, 6. september 2014

reede, 5. september 2014

September

Oh, kuidas mulle meeldib september. Vähemalt praeguse seisuga :)
Põhimõtteliselt algas põhitöö pihta. Samas on mõnus ja tunnen end hästi. Eks sellele on üks ja teine ka kaasa aidanud. Esmaspäeva õhtul tutvusin rattaralli rajaga. Mõnusa raja on mehed maha märkinud. Vast tuli 40 km pedaalimist kokku. Kolmapäeval sain treenerikoolituse otsad kokku sõlmitud. Ära lõppesid need iganädalased linnaskäigud. Neljapäeval lõõgastav õhtu merel ja saunas. Nagu ka seal ütlesin, sain aru, et mina ise ikka ei oska koosolekuid korraldada :)  Kohe selle järel vutikoondise mäng, mis süstis eelolevaks valiktsükliks optimismi. Ja nüüd järgnemas nädalavahetus, kus märkmikku vaadates peaksin korralikult puhata jõudma.

teisipäev, 2. september 2014

1. september


Vot sellise lille sain 1. septembril :)   

P.s. kaktus ongi mu lemmiklill.

pühapäev, 31. august 2014

Kaart

Reedese töökoosoleku lõpus kinkisid kolleegid isevalmistatud kaarte, mida nende saaja veel omakorda kunstiande piires täiustada sai.

Minu omal seisis:
Et maailm avaneks Sulle kogu oma värvikülluses!
Maailm on vaid võimas vikerkaar!

Sobib päris hästi.

September

Läheb viies aasta osalemaks selles kampaanias. Arvestades, et varasemad septembrid on õnnestunud nö vastu pidada ja et paar päeva tagasi täitus kuus kuud alkoholivabat elu, otsustasin endale uue väljakutse esitada. 
Kuu aega kohvi joomata. Jah, päriselt. Kes pole kohvisõber, võib ju arvata, et see on käkitegu. Musta, aromaatse joogi austajana arvan, et tegemist on keerukama väljakutsega kui kuu ilma alkoholita. Tõenäoliselt on olukordi, kus sulle kohvi pakutakse, ka kordades rohkem kui neid, kus sulle promille sisaldavat jooki pakutakse. Kui mitte, siis mõttekoht. :)

neljapäev, 28. august 2014

Volikogu

Kohati toimivad asjad päris hästi, on justkui üksmeel. Samas jällegi jooksevad põhimõttelised lõhed läbi.
Tänane istung lõppes vallavanemale umbusalduse avaldamise eelnõu esitamisega. Jah, olen nõus, olemaks ideaalne valla tegevjuht, on veel õppimisruumi. Samas kui ma võrdlen teda eelkäijaga, siis tekib küll küsimus, et mis ajendas valimisliitu EE seda lüket tegema.

Trenn

Kolmapäeval olid viimased trennid Käinas. Vähemalt mõneks ajaks. Samas ise loodan, et pigem pikemaks ajaks. Mitte, et seal nii vastik oleks- viimase trenni järel käisid lapsevanemad ka positiivsete sõnadega kostitamas, haruldane vähemalt minu jaoks.
Aga positiivne oleks, kui lisanduks regulaarselt tegutsev treener.
Ja ise tahaks ka rohkem kodukandi noortele nüüd panustada. Vaadates tunniplaane- enda ja noorte jalgpallisõprade-, lisades sinna muud tegemised septembrikuus, oli/on suht keeruline treeninggraafikut planeerida.

Sügis

Viimased 20 aastat- vaid ajateenistuses oli teistmoodi- on minu jaoks sügise saabumist märkinud kooliaasta algus, mitte kalendrisügis. Ehk siis niikaua olen ühtejutti kas koolipingis istunud või siis selle ees seisnud.
Koolmeistrina kaob (või tegelikult, mis ma valetan, ei kao, pigem väheneb vaid) aastate lisandumisega tööaasta alguse ärevus-elevus. Kuigi veidi muutub minu jaoks ka sel õppeaastal, saan üsna rahulikult uude aastasse astuda.
Väikesed, kuid positiivsed muudatused töökorralduses ja paberimajanduses. Õppenõukogust, mis venis vaat et terve tööpäeva pikkuseks, saadud kinnitus, et kollektiiv on jätkuvalt vahva ning suurem osa on sinu mõttekaaslased. Kehalise kasvatuse tundide osakaalu tõus võrreldes teiste antavate tundidega. Ja loomulikult olen rahul, et kooli tugisüsteemid on teinud märgatava hüppe edasi möödunud aastaga võrreldes.
Minu poolest võib sügis alata.

laupäev, 23. august 2014

Legend

Eile võtsime treenerikursusel läbi viimase teema, väravavahi töö ja roll. Ja kes teine oskaks sel teemal rääkida, kui mitte Mart Poom.
Jalgpallilaagri raames käisime noortega Lillekülas. Päev tipnes koondise legendide ja muusikute vutimänguga. Olgem ausad, nimed nagu Tohver, Viikmäe, Kirs, Rooba, Terehhov ei ole praeguste 10-aastaste jaoks legendid. Veelgi enam, need ei ütle suurt midagi. Reim, Kristal, Zelinski - tänu televisioonile on need nimed ehk tuttavamad. Aga nagu noortelt peegeldus, mitte ülearu.
Samas Poom on legend. Ka nende laste jaoks, kes teda reaalselt mängimas näinud ei ole. Aga teda teati tol päeval Lillekülas. Ja selgelt kõige rohkem elati just talle kaasa.
Ja 42-aastane mees on jätkuvalt väga heas vormis. Näitas ette ka harjutusi, mida treenerikursus kuidagi järele ei suutnud teha. Noored mehed :) 
Eelkõige tuleb au anda aga suhtumise ja põhjalikkuse eest. Ega muidu tippu ei jõuagi.

Põhjalikkuse ja suhtumisega haakub ka teine eile jutuks olnud teema.
Keith Boanas, teine tõeliselt inspireeriv jalgpallitegelane. Tõi näiteid Inglismaalt, oma kolleegide seast, kellega kunagi koos treeneriametit õppinud. Et kaugele jõuavad need, kes madalalt tasemelt alates kõvasti vaeva näevad ja süvenevad. Veel enam, mida kõrgemale jõuad, seda lihtsamaks asi läheb. Ja seda enam on oluline algtasemel asju tõsiselt võtta, mitte teha täpselt nii palju kui nõutakse.
Näiteks Belgias, Hollandis, Saksamaal on "tõeliselt kõvad tegijad" (Boanase järgi) just noortetaseme treenerid. Seal saadakse aru, et just seal tuleb "ülevalt poolt" ehk vutiliidu/riigi poolt panustada. See tähendab, et seal ei saa nö mees metsast/tänavalt tulla noori treenima. Ehk enne tuleb end koolitada ja sobivus välja selgitada, siis saad tegutsema asuda. Ja seda tasustatakse ka korralikult.
Võib ju mõelda küll, et mis see siis ära ei ole. Tegelikult laod just sel tasemel vundamenti. Boanas on üpris konkreetne ja aus ka oma koduriigist rääkima. Ega me väga palju positiivset sealsete kvalifikatsiooninõuete kohta ei kuulnud. Ja probleemid on kerged tõusma. Tõsi, kaugelt vaadates tundub kõik justkui ilus. Aga me näeme jäämäe tippu. Teadmata, kui palju noori tegelikult jalgpalliga tegeleb ja kui vähe neist kunagi kuhugi jõuab. Samas kui infrastruktuur ja rahalised võimalused lubaks palju enamat.
Poom ütles, et ta oli 20, kui esimest korda spets väravavahtide treeneri käe alla harjutama sai. Ent laotud põhi tavatreeneri poolt ehk ABC oli nii hea, et ta jõudis erialased nüansid hiljem omandada.
Tagasi tulles Kesk-Euroopa näite juurde, siis ei ole ka imestada, et need riigid maailma jalgpallis absoluutne tipp on. Nii täiskasvanute kui eri vanuseklasside noortesatside seas. Kui vundament on tugev, seisab kogu maja kindlalt. Ja see ei kehti sugugi vaid jalgpalli kohta.

neljapäev, 21. august 2014

C

Homme peaks oma C-kategooria treenerilitsentsi kursusega ühele poole saama. Kuigi on lõbus ja õpetlik olnud, siis samas ka väsitav. Just sõidud edasi-tagasi. Ja et seda tuleb kõige muu vahel teha. Tegelikult oleks vajalik võimalus aeg maha võtta ja keskenduda. Et kasvõi täna täidetud paberihunnik ei oleks puhas formaalsus ja vajadus kursus lõpetada.

kolmapäev, 20. august 2014

Vilkurid

Sõidan õhtul rahulikult 50-ga. Nö kõrvalteel. Möödun politseiautost. Ja algab värvidemäng. Sinine-punane-sinine-punane. Üheskoos ja kordamööda, läbisegi ja süsteemselt.
Operatsioon "Kõik puhuvad", selgitab ohvitser.
Tundub küll loogiline sellisel viisil seda läbi viia, aga olgu siis. PPA teema. Ei meenugi esimese hoobiga, kas varem on õnnestunud vilkurite saatel teepervel peatuda.

esmaspäev, 18. august 2014

Vihm


Vihm. Raju, suurte piiskadena alla langev vihm. Mõnus. Naudin selle vaatamist. Lihtsalt vaatad ja ei mõtle, absoluutselt. Imetled looduse ilu ja võimu.

pühapäev, 17. august 2014

Laagrid

Nädal jalgpallilaagris treenerina. Iseenesest vahva ja rikastav.
Samas- eriti kui lisada siia allpool mainitud NK laager- imestan ja tunnustan neid, kes seda tööd suure (ehk mitmelapselise) pere kõrvalt teevad. Täispikk päev pea poolesaja lapsega tõmbab suht tühjaks. Koju minnes tahaks lihtsalt puhata ja taastuda veidi. Aga kui sul on endal lapsed ootamas, vaevalt see väga võimalik on.
Neljapäevast laupäevani toimus paralleelselt noorte kotkaste ja kodutütarde laager. Ehk ühest laagrist liikusin kaks päeva otsejoones teise.
Sai veel kinnitust, et sedaviisi noortetööd teha saan seni, kuni lapsed majas.

Tulles jalgpallilaagri juurde tagasi, siis ei saa mainimata jätta, et kõrgem jõud on sel suvel ka ise vutilainel. Põhimõtteliselt oli iga päev, ühe erandiga, nii, et staadionil toimuvate tegevuste ajal vihma ei sadanud. Lõunapausi ajal sabistas, õhtul kui otsad kokku tõmbasime, avanesid taevaluugid.

esmaspäev, 11. august 2014

Tähtaeg

Oh kui vahvad on tähtajad. Eriti kui saad selle mitu nädalat ette ja siis ikka ootad viimas(t)e hetke(de)ni. Loodetavasti sai õhtuse/öise seisuga nüüd nendega ühele poole.

Nüüd terve nädal jalgpallilaagris. Siis aga taas koolmeistri töö lainel. Ehk saab rahuliku, stabiilse elurütmi juurde tagasi.

kolmapäev, 6. august 2014

Kergejõustik

Hiiumaa meistrivõistlused.

100m. Pikka puhkust peale jalgpalli ei olnud. Samas polnud nüüd põhjalikku soojendust vaja. Stardis olin enda meelest kõige aeglasem. Poolel maal andsid jalad tunda, aga et nooremad kutid olid kinni püütud ja lisakäiku neil polnud, sain ise lisaenergiat. Aeg 12,08. Selgus, et sellest piisas esikohaks. Hästi!
Gümnaasiumis olin 11,8 jooksnud, nüüd ilma spetstreeninguteta 12,1 tundus päris hea. Tõsi, olnuks Paasoja ka stardis, siis tema vastu poleks vast saanud. Samas on ta ikkagi profisportlane.

Kettaheide. Algas tegelikult veidi enne sprinti. Aga et olin esimeses jooksus, jätsin avakatse vahele. Teine heide lendas võrku. Kolmanda lasin koha pealt, et tulemus üldse saada. 20.04. Siis veel kaks risti ehk ebaõnnestunud katset ja viimane 20 meetri peale.
Eesmärki ei seadnud enne võistlust, seega raske hinnata. Samas sain esimest korda selliste- kaasaegsete- ketastega heita. 4,75 meetrit, mis kolmandast kohast puudu jäid, panevad mõtlema, et kas eelneva harjutamisega tulnuks vajalik meetrilisa. Teisalt ei näita kolmanda koha veerandsada meetrit Hiiumaa MV taset. Võidutulemus oli 51.40, mis eestikatel andnuks V koha.

Kaugushüpe. Et päris täpselt oma rekordit ei tea ja viimasest mõõdetud hüppest üksjagu möödas oli, seadsin sihiks 5 meetri joone. Nooremad poisid sättisid tähiseid, mina oma ketsipaelu :)  Iga katsega tuli ca 10 cm juurde ja nelja katsega jäi 5.24 m. Toivo sõnul jäi aga iga tõuke juures vähemalt tossupikkune varu. Vist kartsin tõukepakku? Et ei viitsinud kuulitõuke ja kaugushüppe vahet joosta, loobusin kahest viimasest katsest. Tundus, et viis ja pool ei ole jalas ka. Vähemaga aga medalit ei antud. Samas sai eesmärk täidetud.

Kuulitõuge. Eesmärk oli 10 meetrit ja konkurente teades lootsin ka medalit. Kulda küll mitte. Kui 15-aastane Edgar tehniliselt korralike katsetega 10 meetri joone ületas ja mina mitte, siis võttis küll kukalt kratsima... 9.71 ehk alla soovitu. Võib ju viidata, et olin palju energiat viimaste tundidega kulutanud, aga see ei ole mingi vabandus.

Kõrgushüpe. Enda jaoks kõige ebameeldivam ala. Kirja panin vaid seetõttu, et täismäng ehk kõik alad kaasa teha. Kas äkki 1.60 oli gümnaasiumi ajal minu tippmark. Ehk ei midagi erilist. Kärdlas valisin konkurentide järgi madalaima algkõrguse. Hüppasin üle ja sörkisin üle staadioni, et oda visata. Seejärel 1.25 üle ja tagasi odaviske juurde. 1.35 ja taas üle väljaku. Selgus, et 1.40 ületamise järel polnudki vaja rohkem hüpata, sest mehi polnud konkurentsi jäänud.
Sellise tulemusega maakonna meistritiitel võtta on kuidagi imelik. Muidugi võib asja vaadata ka nii, et teiste endi viga, et võistlema ei tulnud.

Odavise. Nagu kettaheites, ei olnud selliseid heitevahendeid varem kasutanud. Töö juures on ikka mitu versiooni vanemad mudelid. Eesmärki polnud, sest polnud ka tulemust, millega kõrvutades seda seada. Mingil moel oda vahel nagu lendas. Mõõdulint näitas, et 33.76 meetri kaugusele. Nojah.

1500 meetri jooks. Algas kell 18.40 ehk söögikorrast oli möödas umbes 8 tundi. Eesmärk oli just siin medal saada. Stardi eel tundsin, et tulemuse peale minna ei saa. Jooksime Markoga suure osa distantsist koos. Viimase ringi esimeses kurvis proovisin tempot tõsta. Kontrollisin ennast ja teda. Aga no jalad ei tulnud järele. Saanuks need korraks kõrvale visata, kus ma siis jooksnuks :) Finišisirgel tuli hoopis Marko mööda lasta ja lõpuni lontida. 5.40 näitas protokoll. Vähene konkurents tähendas, et see tõi siiski hõbemedali.

teisipäev, 5. august 2014

August

Uus kuu sai korraliku avangu.

Ehk siis võtsin nädalalõpust suht nii palju kui võtta annab.

Reedel alustuseks Hiiumaa VIII puhkpillipäevade avamine. Kukkus päris hästi välja.
Sealt otsejoones rahvaliiga mängule. Keskendumisega oli veidi probleeme. Samas ei tahtnud mängu "vanakeste" ehk Kaluri vastu vahele ka jätta. Pärast küll mõtlesin, et ehk olnuks targem.
Koju, pessu, taas uued riided ning Tahkunasse.
Olin sealse öökohviku tiimis. Uus kogemus ehk võimalus näha kohvikutepäeva teiselt poolt letti. Korraldajate vaatenurgast. Sõbralik seltskond ja meeldivad külastajad. Taustaks idülliline keskkond ja küünalde-prožektorite värvidemäng tuletorni taustal. Koju sain peale kolme.
Hommikul Kärdlasse, kus ootas kohvikutejooks. Tegin õige otsuse, et Magnusega üheskoos liikusin. Eelnevalt olime üsna sarnase liikumistrajektoori ka enda jaoks välja mõelnud. Samas mingil hetkel ei kuulanud keha sõna ja tekkis vahe sisse. Kokkuvõttes siis viies. Samas vahva võistlus.
Pessu ja seejärel rongkäik ning puhkpillikontsert sealsamas Kärdlas. Ei saa aru, kuidas kohati ei osata või ei taheta koostööd teha. Igal juhul jäi mulle (ja vist osadele orkestrantidele ka) mulje, et kohvikutepäeva korraldajad puhkpillikontserti oma üritusele just avasüli ei oodanud. Avati oma üritus- millesse mahtusid ratsupäevade ja puhkpillipäevade ühisrongkäik- ja mindi laiali. Seejärel lubati suursuguselt muusikutel kusagil väljaku nurgas mängida. Samas ei tea tausta, millest see tingitud on.
Pealelõunal sõbra-sõbranna lapse sünnipäev.
Õhtul tantsuõhtu Sõrul. Kohalike esinemine tõmbas publiku, vaikse ja tagasihoidliku hiidlase, täitsa korralikult kaasa elama.
Reali - ManU mängu jaksasin vast 30 minutit vaadata, kuniks uni endaga viis.
Pühapäeval Kärdlasse. Mängumeeste kokkusaamine seekord probleeme ei tekitanud. Klubipoolse ehk 3nda kohtunikuga tuli küll veidi vaeva näha. Lisaks üllatused enne mängu. Näiteks et väravavahi riietust ei ole staadionil ja peatreener ei tea ka täpselt, kus see on. Lõpuks sõitsin 20 minutit enne avavilet sellele autoga järgi. Mäng ise leevendas aga eelnevat. 3:0, kusjuures õnnestus läbimurdel tiimile penalti teenida.
Õhtul kergejõustiku meistrivõistlused otsa. Otsustasin kõik alad kaasa teha, et kui juba Emmastest sinna olen sõitnud. Rahule jään eelkõige esimese ala ehk 100 meetri jooksuga. Viimaseks, 1500 meetri jooksuks olid jalad aga liiga pakuks muutunud. Keha ja vaim tahtis, ent jalad ei tulnud järgi.
Esmaspäeval tahtnuks lihtsalt mitte midagi teha. Ent hommikutunnid vorpisin lehelugusid. Päeval soojaga ka ei maga ju ning õhtul oli noortega vutitrennid.
Ja vaatamata sellele, et jalad olid eile ikka üpris kanged, võib nädalalõpu kordaläinuks lugeda.

neljapäev, 31. juuli 2014

Vihm

Teisipäeva keskpäeval Lilleküla staadionil. Taevasse koguneb halli ja lillakassinist värvi. Esimesed kauged valgussähvatused. Kuigi peaks keskenduma toimuvale praktikaeksamile, ekslevad meeste pilgud kõrgustesse.
Äike. Jah, tõepoolest, see on äike.
Peagi lisandub pikselöökidele soe tummine vihmasadu. Aegamisi sattuvad vihmasagarate sekka ka raheterad. Samas ei lase keegi sellest end häirida. Olgu, Toshi, kes eelmise õhtu liigamängu tõttu füüsilises trennis ei osale, poeb vargsi välikäimlasse vihma eest varju.
Lõunapausile suunduvad kõik kaltsmärgadena. Ent kuna vihma pole vaat et terve kuu sadanud, pole sest suurt lugu.

Täna ennelõunal Emmastes. Selge taevas täitub tunni jooksul sujuvalt tumedate pilvedega. Sellistega, mida on viimase nädala jooksul varemgi nähtud. Ent mis on meid vaid õrritamas käinud, jättes vihma maapinnale saatmata. Seekord avatakse aga oma luugid. Mõnda aega kallab üpris korralikult. Lööb äikestki ja müristab. Just nagu päris.

esmaspäev, 28. juuli 2014

Nädalalõpp

Laupäev. Sebid ja toimetad, et mänguks kõik asjad toimima saada ja siis annab vastane sulle 3 tundi enne mängu loobumisvõidu. Jah, kolm punkti tabelis olemas. Hästi. Samas võinuks need ikka mängu läbi saada.
Peale seda võtsin aja maha ja lihtsalt puhkasin kaks päeva jutti. Väga mõnus. Isegi vaatamate sellele, et magada sain vähe.

P.s. rannad- ka kunagised varjatud ja tundmatud kohad on pidevalt rahvast täis.
P.p.2* õlu- proovisin kaine autojuhina nädalavahetuse jooksul erinevaid alkoholivabasid (alkoholi pole viis kuud suhu võtnud) õllesid- Baltika 0, Clausthaler, Warsteiner ja veel paari. Ainus, mis joomist väärt, on Baltika 0.
P.s. 3* vesi- uskumatu, et Hiiumaa eri (geograafiliselt samas nii lähedal olevad) randades saab ühel ja samal päeval sedavõrd erinev veetemperatuur olla.

reede, 25. juuli 2014

Jalgpall

Käinas tahetakse (ja veel lapsevanemate soovil) uus grupp avada, algajad. Iseenesest suurepärane, et noortel on huvi ja soov organiseeritult jalgpalliga tegeleda. Ja endale on see ka justkui kinnitus, et täiesti mööda trenne andes ei pane. Lapsed on selle koha pealt ausad vähemalt.
Teisalt on murekoht treeneritega. Praktiliselt on saarel üks täiskohaga vutitreener ja siis paar tükki, kes seda hobikorras muude asjade kõrvalt teeb. Ise paigutaks end kuhugi nende kahe vahele. Arvestades, et mul on regulaarselt töös kaks gruppi ja Emmaste omad nö ootelehel praegu.
Viimastest ongi kahju, kuna lihtsalt pole aega olnud suvel siin trenne anda. Niigi on nö puhast puhkust üsna vähe jagunud. Samas ei tohi siinsed trennid mingil juhul mujal toimuvate tõttu kannatada. Siinset vahepausi õigustab vast ka see, et kooliõpetajana näen neid lapsi üheksa kuud jutti ja mõningane paus on hea.
Kui võtta ajaliselt, siis ei tohiks ju olla küsimus kaks lisatundi nädalas leida- algajatega üle tunni korraga ei tee kindlasti. Aga trenni ei saa- või olgu, saab, aga ei tohiks- minna kaks kätt taskus ja kohapeal tegevusi välja mõtlema hakata. Ehk arvestada tuleb ettevalmistusajaga.
Et käigud on piiratud, tuleb leida olemasolevate nuppudega parim mängukombinatsioon. Nii, et noorte huvi jalgpalli vastu saaks rakendatud, samas nii, et end lõhki ei tõmbaks ja jääks aega ka enesetäiendamiseks ja analüüsiks.

Toimetamine

Oh, kuidas mulle ei meeldi, kui keegi sinu loodud teost korrigeerib-toimetab. Eriti juhul, kui seal siis midagi valeks parandada. Alla jääb ikka algautori nimi ja kõrvalseisja ei teagi, missugune nägi teos välja originaalis.

Spordibaas

Kuigi see vist ei ole enam uudis- vähemalt neile, kes väikesel Hiiumaal või veel pisemas Emmastes elavad-, olen nüüd ka sporditöötajana ametis. Vähemalt tundub, et seda teatakse. Kohati osatakse mullegi öelda, kuidas asjad on :)
Lühidalt taustast. Kultuurikomisjoni uus koosseis võttis sügisel oma haldusala põhjalikult ette. Vaadati-mõeldi ka seda, mida muutma peaks. Spordielu juhtimise korraldus oli üks neist. Vallavolikogu muutis kevadel noortekeskuse põhimäärust, tuues spordivaldkonna (mis oli mingil põhjusel sinna alla viidud) sealt ära. Seega antud ametikoht koondati. Plaan on edaspidi luua valla allasutus (a la Emmaste spordibaas vms), kuhu alla kõik sporti puudutavad eelarveread liita ja mille alt valdkonda juhtida.
Hetkel aga tehti minuga käsundusleping, mille alusel koordineerin ja edendan spordielu juhtimist Emmaste vallas. Ülesanded on loetletud tosina, õigused kahe punktina :)
Ja muidugi oleks vahva, kui töö eest saaks palka ka, sest kui isegi bruto jääb alla miinimumpalga, siis ei saa seda eriti palgaks nimetada. Aga see ei ole kindlasti põhiline. Oluline on võimalus tegeleda millegiga, mis tõsiselt huvi pakub. Kirjutan sellest mingi päev eraldi, aga nt inglise keele tundidest olen ise koolis loobunud ehk siis koormust ja reaalset raha vabatahtlikult ära andnud.
Nö aseainena on sellest sporditööst tolku küll. Aga peamine, et näen siin võimalust midagi reaalset teha. Kui väärt abilistel on jaksu kaasa aidata, on kõik võimalik.
Hetkel on palju auru kulunud korrastustöödeks, sorteerimiseks ja süsteemi loomiseks. Ei saa öelda, et varasemalt sellele ülearu panustatud oleks. Aga minevikus pole mõtet sorida. Tuleb ise lihtsalt paremini asju teha.

teisipäev, 22. juuli 2014

Folk

Pilte X Hiiu Folgilt.

Rakkes sisuliselt neljapäeva ennelõunast pühapäeva südaööni. Esmaspäeval lõi silme ette filmi Roheline miil kaadri: "I am tired now, boss." Kuigi tema põhjendus oli veidi teisesisuline, siis tunne oli sama.

Parkimine. Jube kurb, et meil on juhte, kelle ajupotensiaal ei luba mõista, mille jaoks on üritustel ametis parkimiskorraldajad. Ja kindlasti tasub mõelda, et kui peavärava ees on vaba ruum, siis see on just spetsiaalselt Sulle jäetud, et oma auto sinna parkida saaksid. Samas on rõõmustavalt suur hulk autojuhte, kes mõistlikult lähenevad ning parkimiskorraldustest aru saavad.

Kellaaeg. Ikka veel on neid, kes arvavad, et kui kontserti algusajaks on märgitud 17.00, siis see tähendab aega, mil ise saabuda. Mitte et siis alustab artist. Veel parem variant on veel hiljem tulla ja siis kurjustada, et miks talle ukse ette parkimiskohta ei ole.

Vabatahtlikud. Räägitakse Astridi folgist - ja tõsi ta on, et tema selle eest kõige rohkem seisab ning hinge sellele annab. Ent et festival toimuda saaks, panustab mitukümmend vabatahtlikku sinna oma aja ning energia. Ere, samas ka äärmuslik, hoiatav näide. Z aitas muudele ülesannetele lisaks viimasel ööl kiigeplatsi korda seada. Pühapäeva hommikul autojuhi ülesannetes pidi ta aga magama jääma ja tema asemele tuli kiiresti uus inimene leida.

Alkohol. Ei mingeid probleeme seekord. Külastajad on alkovaba idee omaks võtnud. Üks laada kaupmees küll ei suutnud ööd ilma üle elada ja pidi teisel päeval oma asjad kokku pakkima ning lahkuma. Ent külastajad võisid rannas küll õlle/siidri juua, peoalale sisse viia ei üritatud (vähemalt silmapaistvalt).

Kirikud. Pühapäevane kirikukontsertide päev iseenesest turvameest ei vajanud, aga olgu, kui sooviti, võis ju kaasa sõita. Üllatas, et valdav osa pühakodasid oli pilgeni täis. Eredaim seik oli Emmastes, kus rästiku kruusateelt põllule juhtisin.

neljapäev, 17. juuli 2014

Hiiu Folk

Tänasest nädala lõpuni folgilainel.
Eelmisel aastal läks veidi kehvasti selle ettevalmistustöödega. Sel aastal olen rohkem rollimängija osas. Samas mulle põhimõtteliselt meeldib selle kontseptsioon. Pere- ja keskkonnasõbralik, alkoholivaba üritus.
Ei saanud aru lärmist, mis laulu- ja tantsupeo ajal tekkis seoses alkoholi tarbimisega. Loodi eraldi ala, kus sai õlut osta-juua. Lapsi sinna ei lubatud. See sunnib pered nö lahus olema, kurdeti. Saan aru neist, kes ütlevad, et võtavad palava ilmaga ühe õlle, mis selles siis halba on. Samas mõtlen, et kas tõesti on inimeste- kogu ühiskonna, kui laiemalt vaadata- seisukord nii kehv, et ei saa päeva/nädalavahetust mööda saata ilma õlleta? Palavuse vastu võib ka külma kalja juua. Mina hoidnuks alkoholi sealt peolt üldse väljaspool.
Teine asi on 1. juulist kehtima hakanud korrakaitseseadus, mis lubab avalikult alkoholi tarbida. Jällegi, kui täiskasvanud inimene istub suveõhtul pargipingil ja kustutab oma janu siidri või õllega- ei karju, ega sega teisi-, siis keda see häirib. Aga asi on signaalis, mille see välja saadab. See on: jooge, sõbrad. Tänavad ja pargid on teie päralt. Nautige elu. Ei mäleta, et Hiiumaal või ka Tallinnas oleks politsei kellegile minu tuttavatest trahvi teinud väljas lahja alkoholi tarbimise pärast. Kui koht on selleks sobimatu olnud, on soovitatud mujale minna või tegevus lõpetada. Praegu justkui õigustame avalikult alkoholi tarbimist. Ja paratamatult toob see ka uusi liitujaid.
Selles suhtes austan Hiiu Folgi valitud joont. Konkreetne ei alkoholile. Ja mitmeaastase kogemuse põhjal julgen väita, et kellegi muusika või melu nautimist see takistanud küll ei ole.

laupäev, 12. juuli 2014

Väsimus

Neli, paremal päeval isegi viis jalgpallitrenni päevas on ikka palju. Väsitab. Vaimselt.

Reedel veel otsa turniiril osalemine. 
Karma Cup. Iseenesest superlahe üritus, mille põhiideed mulle väga meeldisid ja sobisid. Peaauhinnad loositi, mitte ei antud esimestele. Kõigile osalejatele olid pika päeva eest medal ja meene ette nähtud. Väravalööjaid kirja ei pandud. Treeneritele-klubidele-lapsevanematele edastati korduvalt info, et sobilik on ergutamine-tunnustamine, juhendamine (s.h vigade korrigeerimine) las jääda trenni. Pandi südamele, et iga tiimi liige saaks mänguaega ja seda tuleks võimalikult võrdselt jagada. Et tegemist oli E vanuseklassi noortega, siis nii peakski olema.

Täna siis taastamiseks 66 km rattaga. Mõnus.

neljapäev, 10. juuli 2014

Volikogu

Seoses VL Emmaste Eduks nimekirjas kandideerinud inimese loobumisega volikogu liikme kohast ja järgnevate asendusliikmete loobumisega (mis on minu meelest ka arusaamatu, aga olgu, teine teema) tekkis võimalus pääseda volikogusse eelmisel vallavanemal.
Väga kurb, et ta ei saa meiega liituda. Jääme tema pädevatest eksperthinnangutest ilma. Neistsamadest, mida ta möödunud perioodil langetas ja mis meie käesoleva aastagi otsuseid mõnuga torpedeerinud on.

Palo

EPL kirjutas, et majandusminister Urve Palo sõnul on Eestil teletorni vaja, sest selle tipust on näha, kas ja kuskohast vaenlane tuleb.
Nüüd kaebas minister ajalehe kohtusse.
Seega teletorni tipust ikkagi ei ole võimalik vaenlase tulekut näha?

kolmapäev, 9. juuli 2014

Purustus

Leitsaku tõttu tõmmati eile koolitusel ajakava koomale. Seega ei pidanudki skeemitama hakkama, et kuidas ikka kindlasti 2030 praamile jõuda ja jalgpalli MM poolfinaali näha. Ja juba tehti kursusel eksamitega ka algust.
Aga jalgpall oli selline, et sellest ilma poleks küll tahtnud jääda. Täielik purustustöö.
Brassid mängivad suuresti emotsiooni pealt ja eile seda lihtsalt ei olnud. Kaitsetööle ei panustatud ning esimesed näppude kõrvetamised võtsid neil tuju mängida üldse ära. Sakslased end häirida ei lasknud ja lustisid täiega.
Laupäeval kolmanda koha mängus saab näha, kas brassidel on sisu.

esmaspäev, 7. juuli 2014

Ei

Jätkuvalt ei oska "ei" öelda, kui abi palutakse.
Ühest küljest on ju see tore. Tähendab, et sind usaldatakse (või kes teab, võib ka muu põhjus ju olla...), kui abi küsitakse.
Teisalt röövib see niigi nappi isiklikku aega.
Loodetavasti õnnestub tagantjärele vaadates siis vähemalt öelda, et sinust oli kasu. Mulle meeldis ülemöödunud nädala Maalehes ilmunud persoonilugu Märt Avandiga, kus ta muuhulgas rääkis: "Elu mõte on (ohkab kergelt), elada nii hästi, et pärast su surma oleks palju inimesi, kes mäletavad sind kaua ja hästi. Elu mõte on olla hea ja teha head nii endale kui teistele. Valet ja jama on nii palju, et... no nüüd ma lähengi paljusõnaliseks. Vastus on see esimene pool, aga ma ikka seletan ka.
Me ühiskonnas ei ole maailmaparandajad au sees miskipärast. Selle mõistega käib kaasas, väike iroonia, muie tavaliselt. Tegelikult on maailmaparandamine inimese ainuke mõte. Kui sa ei tee seda, siis võid vabalt ka surnud olla. Vahet pole. Maailmaparandamine on me ainus ülesanne siin elus. Igaüks oma väiksel moel, nii palju kui vähegi oskab."

kolmapäev, 2. juuli 2014

Jõhker

Jalgpall on jõhker, ütles Šveitsi koondise abitreener 1/16-finaali järel. Sellise põnevusetenduse ning dramaatilise lõpplahenduse järel ei saagi temaga mitte nõustuda.
Ent see on jalgpall. Selline see mäng on. Ja eks see on ka üks tema võludest.
Juhtus, et hoidsin esimeses kohamängude voorus nö nõrgemale osapoolele pöialt. Ja pidin iga kord pettuma. Mehhiko vääris minu silmis võitu, või vähemalt viiki. Alžeeria näitas taktikaliselt väga intelligentset mängu. Ja mehed oma võitlejahinge. Lõpuks veel eilne Šveitsi koondis. Superesitus lõunaameeriklaste vastu. Ent peaaegu värav ja võimas lahing ei too neile edasist silmas pidades mingit kasu. Ootab kojusõit.

esmaspäev, 30. juuni 2014

22

Reedel siis maavõistlus jalgpallis. Hiiumaa vs Saaremaa.

Esmalt E1 poiste mäng. Esimese viie minutiga löödi meile kolm väravat. Peale seda mäng võrdsustus. Lõpuks 5:2. Ehk et nii noortel mängib võõras keskkond ülipalju. Koduväljakueelis pole pelk sõnakõlks. Samas juba täna trennis sain selle mängu näiteks tuua, miks on vaja eri elemente harjutada ja trennis ainult mängule panustada ei saa. Ja sellised näited mõjuvad. Poisid saavad hästi aru, sest tekib otsene seos.

Siis naised. Kui jätta Miina Kallas, kes koondislasena näitas nii meile kui ka lõunanaabritele, kuidas palliga liikuda ja mängida, kõrvale, siis tegelikult jäin meie mänguga rahule. Vaatamata 0:7 kaotusele. Millele aitasime kolme omaväravaga kaasa :) 
Arvestades, kui vähe naised siin saarel vutiga tegelenud on, oli mängupilt okei. Ja juba meistrikatel vaatasin paari noort, et ohhoo- kus ta mängima õppis. Nüüd Salme staadionil tõestasid nad oma potensiaali veelkord.
Jaanika on treenerina head tööd teinud ja kindlasti jätkab samamoodi. Järgmine aasta võtame revanši :)

Peaetendus. Võrreldes läänlaste vastu näidatud mängupildiga oli see hoopis teine tase. Tõsi, Froll hoidis keskvälja peos ja kui meeletult ta tööd jaksas teha. Võimas. Lisaks oli eesliin totaalselt teise kvaliteediga. Samas oli meeste tahtmine ka suurem. Kõike arvestades oli siiski veidi üllatuslik, et juhtima asusime. Meeldiv üllatus. Kahjuks lasime teise poolaja alguses kiiresti vastu nõelata. Ja et Pohlak lubas seekord penaltit mitte määrata- ning pidas sellest kinni!-, oli tablool lõpuvile kõlades viik.
Penaltid. 22 tükki. Selle jooksul oli meil kolm korda võimalus asi ära otsustada. Aga saatus tahtis teisiti.

Volikogu

Neljapäevane volikogu istung läks korda ses mõttes, et põhimõtteliselt puudusid poliitilised erimeelsused. Oli kriitikat, kuid pigem oli see konstruktiivne. Mitte niisama "olen vastu, sest olen vastu".
Olulised otsused arutati põhjalikult läbi ja tehtud otsused olid üksmeelsed.
Huvitav ja mõtlemapanev oli ka Kristi Ugami märgukiri.

kolmapäev, 25. juuni 2014

Tehnika

Perkele!

No kuidas on see võimalik? Koostad dokumendi. Salvestad faili. Tahad seda meiliga edasi saata ja oplaa- arvuti ei leia seda enam üles. Puudub. Pole justkui kunagi olnud.

Jalgpall

Ei oleks arvanud, et see võimalik on.

Aga elu on üllatusi täis.

Tundub, et mul on tekkimas jalgpalli üleküllastus.

Reedel Läänemaa-Hiiumaa maavõistlus maakondade turniiri raames. Praamil paberil taktikat sättides tundus asi ilusasti kontrolli all. Mäng ise aga näitas, et jäime selgelt alla. Võidulootustki ei tekkinud.

Pühapäeval Hiiumaa MV. Pikk päev vutimängimist iseenesest ei väsita. Aga kui oled mitmes eri rollis ja pead alatasa ringi sebima, siis oled õhtuks läbi küll. Ja vaatamata selgelt tugevaimale edurivile, oli tasuks hõbemedal. Kontrolliva pooliku koht jäi puudulikuks, ütleb järelanalüüs. Samas miski ütles juba ette, et seekord kulda ei tule.

Reedel ootab ees Hiiumaa-Saaremaa maavõistlus. Pühapäeval viimane liigamäng kevadringis.

Samal ajal jätkub MM, kogudes ühe tuure, sest finaal läheneb.

Teisipäeviti aga jalgpallitreeneri koolitus pealinnas.

Siia sekka trennid Käinas ja eesootaval kahel nädalal ka Kärdlas.

Praegu on küll tunne, et peale seda tahaks mustvalge kera korraks täiesti ära unustada.

neljapäev, 19. juuni 2014

Hispaania

Hispaania lipu võis eile vardast alla tõmmata. Aga mis seal ikka, eks oli ju teada, et lõputult ei saa ükski tiim võita.
MMi muudab see üldkokkuvõttes vaid põnevamaks. Ja saab näha, milliseid muudatusi- neid kindlasti tuleb!- nii kehv finaalturniir Hispaania koondises kaasa toob.
Ise arvan, et esimese muudatusena lahkub peatreener. Kõva mees, ei ole midagi öelda. Maailmameister ikkagi. Aga liiga konservatiivne ja paindumatu. Tiimisiseseid muudatusi võinuks juba varem teha, ütleb tagantjärele tarkus. Samas Del Bosque valis senistele meestele kindlaks jäämise tee. Ja ei saa öelda, et see oleks üdini väär käitumine. Järelikult mees uskus sellesse, mida ta teeb. Ent teda ümbritsev keskkond on vahepeal muutunud. See tähendab, et ka meeskonnale tuleb veidi teine sisu anda, et see kohaneks.

Ilm

Hommikul peale viite piilub päike juba üle puulatvade. Tundub mahe päev tulevat.
Poole seitsmese praami peal hakkab pilve kiskuma.
Praamilt maha sõites saame esimesed vihmapiisad. Taeblas juba sajab, Ristil päris rajult.
Pealinna eel on taevas taas selge ja pea pilvevaba.
Koolituse praktika osaks ehk kella 12 on tuuliseks kiskunud. Vaikselt käristab ka pilvenärtsakaid taevasse kokku. Tunni möödudes saame mõned raheterad krae vahele, justkui keegi üritaks nalja teha. Enne lõunapausi on aga püssid paukuma hakanud- otse vaadates on kõik valge, korralikult pillub rahet alla.
Joostes sisse.
Koolitusepäeva lõpuks ehk enne 19 on taas rahu maa peal.

Aga mulle meeldis. Et meie ümber on lollust, isegi kurjust ja negatiivset niigi palju, tuleb ise püsida positiivne ja otsida asjades häid külgi. Kuigi lühikeste varukatega spordisärgi väel ei olnud lõbus sellise ilmaga väljas harjutusi teha, otsisin ka sealt midagi sellist. Mis ma leidsin, enam küll ei mäleta :)

pühapäev, 15. juuni 2014

Uni

MM lööb (juba tegi seda) unegraafiku vahvalt sassi. 8-tunnist und ei ole kusagilt võtta. Tuleb see osakaupa, s.h päeval välja võtta.

neljapäev, 12. juuni 2014

MM

Ja see algab taas.


Kuu aega jalgpalli.

Olen mitmel pool oma ennustuse kirja pannud. Kohati erineva, sest jalgpall on ju ümmargune ja tegelikult täpselt ette prognoosida ei ole võimalik. Aga see teebki jalgpalli nii põnevaks.
Pöialt hoian Hispaaniale, aga ennustan, et võidab Brasiilia. Küllaltki noor ja tahtmist täis sats. Kodupublik ja kodune kliima toetamas. Eks võidukohustus kindlasti survestab. Aga eelmise aasta konföderatsioonide karikaturniiril see neid ei häirinud ning võeti kindel võit.
Usutavasti jõuab ka Saksamaa kaugele. Sõltuvalt vastastest poolfinaali või isegi finaali. Teine, kes vähemalt nelja hulka jõuda võiks, on Argentina.
Samas ise ootan, et üllataks keegi uus. Näiteks Belgia või miks mitte Jaapan.

Kindel on aga see, et põnev saab olema. Ja arvestades ajavahet Brasiiliaga, saab suure osa mänge kindlasti ära vaadata. Tahaks küll kõiki, aga tean juba ette, et see pole võimalik.

Väravaterohket kuud!

Taastumine

Ei mäletagi, millal peale sportimist jalad viimati nii kinni olid. Pühapäeval oli raske, aga samas võimalik liikuda. Mängisime isegi vutti.
Esmaspäeval oli suht keeruline liikuda. Teisipäeval koolitusel andsid jalad veel ka märgatavalt tunda. Eile, kui tuli enamasti siseruumides viibida, tõmbas üldise enesetunde nadiks. Vist oli isegi palavik.
Õnneks oli nüüd võimalik pikalt ja rahulikult magada. Lõuna ajal tegin 50-minutilise jooksuotsa. Ja lõpuks tundub, et täitsa oma jalad on all taas :)

Sinine vilkur

Tulen teisipäeva viimastel minutitel südaöö paiku mandrilt koju. Maja ümber on päästeamet ja politsei. Tohoh!
Et kui muidu kogu maja rahvas korraga kokku ei saa, siis sel ööl seisti üheskoos muruplatsil. Vast nii tund aega. Kuniks politsei korda rikkunud korterisse sisse tungis ja korra majja lõi. Põleva kušeti kustutamisest jäin aga ilma.
Elu nagu filmis.

laupäev, 7. juuni 2014

Jooks

Aeg 1:48:50. Koht kusagil teises kümnes.
Ehk et eelmise aasta aja jooksin ümber, aga üle-eelmise omale jäin alla. Jalad tõmbas kinni. Ja kuigi vaim oli valmis kiiremini liikuma, siis jalad ei tulnud järele. Pole vist ikka spordimees :)

reede, 6. juuni 2014

Jooks

Homme Hiiumaa maratonile. Ilma igasuguste ootuste ja lootusteta. Pühapäevasportlasena.
Kuigi märtsis sain sportlikus mõttes joone peale, siis selle ajaga mingit põhja ei lao. Samas aktiivselt liikunud olen järjepidevalt. Mai lõpuosa küll teatud mõõndustega.
Aga näiteks Kassari jooksu nädalavahetusel, kui tuli hoopis jalgpalli mängida, oli hoog üsna hea. Olime üheteistkümnekesi, vastane tegi teisel poolajal lubatud viis vahetust. Aga veel viimastel minutitel oli värskust piisavalt. Ja et Vändra Vaprus otsis vastuväravat, siis läks kaitsemängijana seda vaja.
Samamoodi möödunud pühapäeval Saaremaal. Kolm minutit lõpuni, võinuksin veel lisakäigu sisse lükata, sest energiat jagus. Põlv, millel putsakorkide jäljed siiani peal, andis küll mängu eel tunda, aga mängimist ei seganud.
Eile sai kooliga suures osas ühele poole. 1.-8. klass sai oma tunnistused kätte. Kasutasin suurt osa päevast puhkamiseks. Täna toimetasin kodus, hoidusin pikalt päikese käes viibimisest. Hoidsin nö energiat.
Ja kuigi lähen "läheb-kuidas-läheb" suhtumisega, siis sisemine maksimalist hõigub, et eelmise aasta aeg tuleks ikka ümber joosta :)

Valimised

Ennustasin Euroopasse kupatatavateks (häälte arvu järgi ritta panduna) Tarand, Savisaar, Ansip, Ratas, Kelam, Lauristin.
Keskerakondlastega panin puusse. Võib-olla saab seda selgitada asjaoluga, et nendega kattub minu poliitiline vaatenurk parlamendierakondadest kõige vähem. Ja seega ei tea ma ka nende valijate eelistusi piisavalt täpselt. Sama probleem võib olla ka teistel. Sest neid, kes Savisaare esikuuikust välja jäämise järel üllatusest suured silmad tegid, ikka jagus.

Mul on hea meel, et Tarand oma toetajaskonnast üle poole kaotas. Arvan, et mees on veidi nö ära tõusnud. Jättis arrogantse ja üleoleva mulje valimiskampaanias. Eriti narr oli see teiste üksikkandidaatide vastu suunatuna.

Teiseks arvan, et kuigi oravad valimised võitsid, tuleb neil Riigikogu valimisi silmas pidades kõige rohkem kukalt kratsida. Ei ole neil siis Ansipit, kes seekord ca 56% erakonna saagist noppis. Ei ole Kallast, arvan, et mitte kumbagi Kallast. Ja kui Ansipi asemel Paet europarlamenti läheb, siis ka teda. Jäävad näiteks 718 häält kogunud Randjärv (ehk Jänes), 650 häälega Tiidus, 630 pooldajaga Ligi (minu jaoks üllatus, kuigi ega ta kampaaniat teinudki). Ja loomulikult suurepärased 29 häält kohalike omavalitsuste valimisel pälvinud Lang. Kahtlen, et Luisa Värgi mees aastaga suureks poliitsauruseks kasvab.

Minu meelest näitas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, et hea töö korral võiksid nad samuti Riigikogusse jõuda. Aga Helme(de) kõrvale on tugevaid nimesid juurde vaja.

Üksikkandidaadid. Kindlasti käib juba praegu võitlus Talve pärast. Et ta ise on väljendanud, et erakondadest on tema maailmavaade kõige lähedasem IRLile, tahaks uskuda teda just selle partei nimekirjas parlamenti kandideerivat. Meikar tegutseb ise pigem välispoliitika lainel ja ei tea, kas ta soovikski Riigikogusse nii väga jõuda. Ojuland seevastu (jätkuvalt) loob iseenda erakonda. Eks näis, kaugele ta sellega jõuab. Pigem olen skeptiline. Tunnistan, et tema 3000 häält üllatasid. Ja loomulikult Svetlana. 167 häält. Arvan, et rohkem kui reaalselt loota võis. Ühe teenis isegi siitsamast Emmastest.

neljapäev, 5. juuni 2014

Koolitus

Osalen taas jalgpallikoolitusel. Ehk et iga teisipäev Lillekülla sõit.

Seltskond on kihvt. Kaks soomlast- neist üks kirus oma riigi koolitussüsteemi ja kiitis meie oma, teine on noortekoondiste väravavahtide treener. Mitu Premium Liiga mängijat. Ja loomulikult Nõmme Kalju leegionärid. Jorge ning Toshi
Kui Wakui on Kalju eest mängides emotsionaalse ning elava mulje jätnud, siis seal on ta pigem asjalik. Seevastu portugallane on jutukas ja kui sõna saab, siis selgitab asja ikka pikalt ja põhjalikult. Saan aru, et praktilises pooles nad täiega vajutada ei saa, aga kihvt on ikkagi selliste kuttide vastu pallida.
Samas asjaolu, et ärkad viiest- eelmiste päevade väsimus ka turjal- tekitab kella kolmest, kui päeva esimene pool ja kosutav lõunasöök selja taga, ikka mesimagusa une. Esimesel korral viibisin nö kahe maailma vahel. Nägin ja tajusin, mis koolitaja rääkis, ent tegelikult olin kusagil mujal.

kolmapäev, 4. juuni 2014

Juuni

Lennates juunisse. Kuigi kohati oli tunne, et süsteem jookseb kokku või midagi ei jõua, siis tegelikult laabus kõik ootamatult ladusalt. Lennates. Aga siiski sujuvalt.

kolmapäev, 28. mai 2014

La Decima

Vot see oli alles finaal. 90+3 minuti värav, mis viib lisaajale. Seal aga kindel ülekaal ja karikavõit. Kümnes Meistrite Liiga karikas. Super!

Tõsi, minu naabrid vist nii ei arvanud, kui Ramose tabamuse tõttu hõiskasin :)  Samas keegi kaebama ei tulnud.


laupäev, 24. mai 2014

Finaalid

Poolaeg Meistrite Liiga finaalis. 
0:1 ... Samas usun Reali lõputult ja loodan õhtul positiivsete emotsioonidega magama minna.

Kevadel ongi spordimaailmas finaalide aeg. Näiteks seesama Real- tõsi, korvpallipool sellest- mängis alles nädala eest Euroliiga finaalis. Poolfinaalis rõõmustasin Barca vasta saavutatud uhke võidu üle. Finaalis tuli leppida kaotusega. Et võitis nö väike tiim, autsaider, siis polnud asi väga hull.

Korvpalli Eesti meistriliiga finaalseeria pakkus ühest küljest rõõmu. Kalev võitis. Lausa 4:0. Aga teisalt muutub seis sedaviisi eesti korvpallis igavaks. Mis sa siin ikka aasta-aastasse omavahel madistad. Eriti veel kui viimased kolm aastat on seeriad nii ühepoolsed. Tahaks et meeskond ikka Euroopas tegusid teeks.

Aga nüüd tagasi minu jaoks kõige olulisema finaali juurde. See on põhimõtteline vastasseis. Atletico vs Real. Kaks ühe linna klubi. Reali La Decima on nii lähedal.

neljapäev, 22. mai 2014

Valimised

Proovi(si)n sel korral valimisi teise nurga alt vaadata. Valimiskomisjoni liikmena. Jaoskonnas käis eelvalimiste kolme päeva jooksul alla 1% nimekirja kantud inimestest. Ja nagu kommentaaridest (mida ilmestab uudis, et e-valijate arv ületas 100000 piiri) kuulen küla peal, siis päris paljud on sel korral valinud e-hääletamise. Kas siis selle lihtsuse pärast või on uudishimu järele proovimiseks nii suur olnud.