Molutamise päev

Head molutamise päeva!

"See on üks kõige kurvemaid asju, et meile ei anta võimalust süveneda või selleks jääb võimalusi aina vähemaks ja vähemaks. Inimene ei oska laisk olla, meid on õpetatud töötama hirmsasti ja tähtis on see, et ikka tööd ja tööd ja tööd tuleb teha, aga sellest, et puhata tuleb, puhata tuleb ja puhata tuleb, sellest ei räägita," kirjutas Fred Jüssi.

Täna on molutamise päev, mis on pühendatud viljakale mittemidagitegemisele. 29. jaanuar, sest täna on Fred Jüssi sünniaastapäev.

Oluline on aru saada, mida selle päevaga silmas peetakse.

Molutamine ei ole aja raiskamine.

Molutamine on viljakas mittemidagitegemine. Teadlik aja võtmine, et akusid laadida, vaimset tervist hoida ning pikemas perspektiivis viljakust tõsta.

Möödunud aastal olid ainuüksi läbipõlemisega seotud otsesed kulud töövõimetuslehtedele/haigushüvitistele miljon eurot.

Eestis on aastas suurusjärgus 300 000 vaimse tervisega seotud haigusjuhtu. Ja seda 1,3 miljoni elanikuga riigis.

Need on asjaolud, mida ei saa eirata.

Molutamise päev juhibki sellele tähelepanu. See on päev, mis väärtustab teadlikku puhkust, vaikust ja aeglast looduses olemist.

See on hetk, kus sa ei pea kuhugi jõudma ega midagi saavutama. Just nii tekib ruum märgata enda mõtteid, ümbrust ja rütmi, mis looduses on alati olemas.

Hiiumaal on see lihtne, sest saar on vaikne ja hajus ning loodus on alati lähedal.

Kultuuriaasta 2025

Austatud kultuurivaldkonna eestvedajad, loojad, hoidjad ning toetajad.

Aasta lõppedes on tavaks vaadata üle õla.

Selleks, et aru saada, kuhu me teel oleme. Kas samm, mida astume, on kindel. Sobiva kiirusega.

2025 oli Hiiumaal rahvariide aasta.

Kapist välja tulemise aasta. Või siis kapist välja võtmise aasta. Rahvariided ning rahvusliku motiiviga riided võeti kahtlemata tavapärasest rohkem kapist välja.

Teinekord elus piisabki sellest, et vaadata, mis meil kapis on ja mida me sealt välja võtame.

Laulu- ja tantsupidu ning „Iidlase oma“ laulu- ja tantsupäev kui aasta tipphetked.

Aga rahvariie ilmus ka sinna, kus teda pigem harva näeb – kooli, kontorisse, tänavapilti.

Vaikselt, aga enesestmõistetavalt.

Just siis, kui miski muutub enesestmõistetavaks, on ta päriselt kohale jõudnud.

Avati isegi uus kool. Hiiumaa Rahvariidekool.

See on enamat kui oskus, kuidas riideid valmistada. See ei lõpe õmbluslaua taga, vaid algab seal.

See on teadmine, kuidas kultuuri kanda. Edasi ja edasi.

Rahvariie on täpne. Mõõdetud, kaalutud, mustris. Ja samal ajal elus. Nagu kultuur isegi.

Aasta algas rõõmsa teatega, et Hiiumaa Muuseumide näitus „Hiiumaa rahvariiete ilu ja võlu“ on nomineeritud Eesti muuseumide aastaauhindadel aasta näituse kategoorias.

See on tunnustus ning märk, et kui hiidlased midagi teevad, siis tehakse seda südamest. Ja hästi. Väga hästi.

Sama kinnitas näiteks Reigi pastoraadi kesksuvine näitus „Genius Loci VI. Paradiis“, mis leidis äramärkimist Eesti Rahvusringhäälingu kunstiaasta ülevaates. Asukoht, ajalugu ja sisu said kokku ning muutsid külastuse terviklikuks elamuseks.

Kohavaim ei ole Hiiumaal mitte kujund, vaid tööriist.

Nagu on kirjutanud Emil Tode: „Vana on kõige alus, aga vanast saab aru ainult uut luues.“

Vaadates edasi, jõuame paratamatult ka järelkasvu küsimuse juurde. Kas oleme piisavalt teinud, et rahvakultuur oleks loomulik osa haridusteest? Kas meil on julgust viia rahvatants õppekavadesse?

See ei ole ainult kultuuriküsimus. See on haridusotsus. Väärtusvalik. Ning väärtusvalikud näitavad alati ära, millist tulevikku me päriselt tahame.

Nagu ütles President Lennart Meri: „Kultuur ei ole kulu, vaid investeering – kõige pikema tasuvusajaga investeering.“

Just äsja Vallavolikogusse jõudnud Hiiumaa haridusvaldkonna arengukavas on hiidlase identiteet ja omakultuuri väärtustamine selgelt kirjas: hiiu keel, rahvakultuur, kodulugu, loodusharidus, rahvatantsurühmad. See on teadlik valik.

Samas küsimused ja muremõtted püsivad ning kerkivad ikka ja jälle.

Teisalt. Kohaliku tasandi mured kahvatuvad riigi tasandil toimuva ees.

Aeg-ajalt tekib küsimus, kas ja kellele kultuuri üldse vaja on. Vähemalt osa žanreid võiks täitsa vabalt koos palgaliste töötajatega maha tõmmata, sest päevapoliitika ja uudised täidavad selle ruumi niigi.

Ma seda tsirkust ei hakka siin avama. Kuigi tsirkus liigitub vist samuti kultuuri alla?

Peatun tõelisel mustkunstil. Hasartmängumaksul. Ja hasartmängumaksu seadusel.

Hasartmängude vist ainus päriselt positiivne külg ongi see, et selle maksustamise kaudu toetatakse kultuuri ja sporti.

Nüüd aga viskas üks korvpallur meistriliiga kohtumises ehk parlamendi saalis omakorvi. Selle tagajärg on märksa tõsisem kui kaks punkti vastastiimile. Selle hooletuse tõttu kaotab Eesti kultuur sel aastal mitu miljonit.

Teatrietendusel teksti sassi ajamine võib olla naljakas eksimus. Juhtunu on aga praak, mille tagajärjed kanduvad kaugele.

Ja eriti nukraks teeb, et kui ministeeriumi asekantsler vabandas, siis Riigikogus seda seadust läbi surunute suust ei ole ühtegi kahetsusnooti kõlanud.

Kas võime eksimustest aru saada ning oskus vabandada võiks olla märk kultuursusest?

Õnneks kultuur ei ela majades ega eelarveridades, vaid inimestes ja inimestevahelistes suhetes.

Mind on mitmel puhul hurjutatud liigse optimismi eest. Ja et seeläbi justkui ignoreerin reaalsust.

Kahtlemata olen optimist. Aga see ei tähenda silmaklappide kandmist.

Oleks küll tore, kui suudaksime olla sama tublid kui norrakad murdmaasuusatamises, kes hõivad kaheksa parema seas seitse kohta. Ning sihid peavadki kõrged olema!

Samas julgen rõõmustada väiksemate kordaminekute üle. Tänase sõnavõtu algusest näidet otsides. Jah, ma usun küll, et jõuame ka noorte tantsurühmade taastekkimiseni. Ja südamest rõõmustan, et meil on tantsurühma jagu noormehi, kes valmistuvad Meeste Tantsupeoks.

Julgen olla optimist, märgates Hiiumaa inimeste tegemisi. Ma vabandan, et ei oska seda märkamist sugugi mitte alati väljendada ja vahetult välja tuua. Aga olen sellest teadlik. See annab jõudu ja usku.

Tänane kokkusaamine on paljuski tänuõhtu.

Täname neid, kelle hool, tugi ja suunamine tagab järelkasvu.

Oleme tänulikud neile, kes hoiavad mustri sirgena ja lubavad samal ajal värvil püsida.

Täname neid, kes loovad kultuuris täiesti uut ruumi. Nii füüsilist kui vaimset.

Aitäh teile selle eest, et Hiiumaal on kultuur mitte ainult olemas, vaid elus.

Meie ülesanne on tagada, et see ei jääks helgeks unistuseks Kunglast.

Vastupidi. Ja eriti aastal 2026, tuletornide aastal, peame püüdlema selle poole, et see oleks justkui tuletorn, mille valgusviht näitab suunda.

Tuletorni valgus ei muuda tormi väiksemaks, aga aitab merel püsida.

Kinnitab, et kindel jalgealune on olemas ning käeulatuses.

Aitab meeles hoida, et kodu on siinsamas.

Soovin, et uus aasta võimaldaks meil kõigil uutesse kõrgustesse tõusta. Üheskoos.

* Hiiumaa kultuuriaasta avamine. Käina Kultuurikeskus. 21.01.2026

Spordiaasta 2025

Head sportlased, treenerid, toetajad, spordisõbrad.

„Sa ei pea olema parim, et alustada. Aga sa pead alustama, et saada parimaks.“

See mõttetera tuli mulle meelde, kui vaatasin möödunud aastale tagasi spordi ja liikumise vaatenurgast – just Hiiumaa kontekstis.

Hiiumaa on väike. Meie rahvastikupüramiid kosub pigem ülemises otsas – elukogemust lisandub, noori on suhteliselt vähem. See tähendab, et neid, kel kõik veel ees, sealhulgas võimalus tippsportlaseks sirguda, on lihtsalt arvuliselt vähem.

Samas tundub mulle, et Hiiumaal on soodne kasvukeskkond. Kes on siin endale kõrged sihid seadnud, sel on päris head eeldused nende saavutamiseks.

Meil ei ole täna olümpiasportlasi. Aga on hoopis teine tunne vaadata korvpalli rahvuskoondise mängu, kui platsil teeb tegusid nö oma-küla-poiss. Korvpallis võib seda tunnet ka tulevikus kogeda – meil on ägedad noortepundid sirgumas.

Võrkpall oli möödunud aastal taas rohkem pildil – seda näeme peagi ka tunnustuste jagamisel.
Jalgpallureid sai helesinisel ekraanil aga kõige rohkem näha, sest valmis lausa videosari FC Hiiumaa tegemistest.

Pikk õhtu on ees, ma ei hakka siin kõiki spordialasid üles lugema. Peamine on see, et saame üheskoos tõdeda – tublisid tegijaid jagub.

Möödunud aastast väärib veel esiletõstmist, et orienteerujad tõid lisaks tavapärasele medalisaagile saarele ka Eesti meistrivõistlused. Sain ka ise veenduda nende ladusas korralduses. Ja olgu mistahes spordiala – kui Eesti MV toimuvad Hiiumaal, on see alati kiiduväärt asi.

Petank, hiidlaste ala, sai eelmisel aastal olulise maamärgi – sisehalli. Tõsi, Viimsi. Aga Margus Berkmanni kaudu võime seda siiski natuke hiiumaiseks pidada.

Uue alana on käima läinud noolevise – vabandust, teadlikult eksisin – ikka darts.

RMK eestvedamisel on meil lisaks matkarajale rattarada.

Sügisel toimus suur liikumispidu, mis peab saama traditsiooniks.

Alanud aastal saab kindlasti rohkem tähelepanu purjetamine – jahtklubi Dagö tähistab 50. sünnipäeva. Ning tuletornide aastal ei saa ilma tuletornide jooksuta. Isiklikult loodan, et sellest kujuneb samuti traditsioon ja ajapikku Saaremaa kolme päeva jooksu laadne äge spordisündmus.

Siit on hea kokku võtta, miks seostub mulle 2025. aasta just selle tervituse alguses mainitud mõtteteraga.

Liikumine sai palju tähelepanu. Ja liikumine on popp.

Varem on toimunud näiteks „Emmaste liigub“ sari. Siinsama spordikeskuses on pühapäeviti liikumishommikud peredele. Mitmed on kutsunud koos kepikõndi tegema.
Mõne aasta eest leidis aset Hiiumaa ja Saaremaa vaheline sammuvõistlus.
Iga aasta lõpus toob ettevõtmine „Kõhtu ruumi“ mitusada inimest Palukülla matkama.

Joosep Niit on Hiiumaa lõunast põhja ning idast läände ühe jutiga läbi jalutanud.
Peaaegu-hiidlane Alo Lõoke suutis aasta jooksul igat päeva alustada hommikujooksuga.

Aga värise, Alo.

Meil on sammumises uued edetabeli esinumbrid: Eike Meresmaa ja Ave-Riin Laanbek.

„Iga treening, iga pingutus, iga väike samm loeb. Just neist sünnib suur tulemus.“

Nii on spordi olemuse kokku võtnud Ameerika sprinter, seitsmekordne olümpiavõitja ja neljateistkordne maailmameister Allyson Felix.

Soovin, et meil kõigil oleks see keegi. Isiklik innustaja – treener, sõber või kaaslane –, kes tagab, et esimene samm saaks tehtud. Kes toetab, et sellest saaks püsiv pingutus.

Nüüd asume tunnustama tulemusi, aga homme liigume edasi!

*Hiiumaa spordigala. 08.01.2026 Hiiumaa Spordikeskuses.

Elanike arv

Eesti elanike arv 1. jaanuaril 2026 ja 2025.

1365142 1370351 vahe -5209

Hiiumaa elanike arv 1. jaanuaril 2026 ja 2025.

9797 9778 vahe 19

Hiiumaa on ainus maakond Harju- ja Tartumaa kõrval, kus elanike arv kasvas.

Harju    649815 649071 vahe 744

Tartu    162937 162734 vahe 203