Laupäev, 23. august 2014

Legend

Eile võtsime treenerikursusel läbi viimase teema, väravavahi töö ja roll. Ja kes teine oskaks sel teemal rääkida, kui mitte Mart Poom.
Jalgpallilaagri raames käisime noortega Lillekülas. Päev tipnes koondise legendide ja muusikute vutimänguga. Olgem ausad, nimed nagu Tohver, Viikmäe, Kirs, Rooba, Terehhov ei ole praeguste 10-aastaste jaoks legendid. Veelgi enam, need ei ütle suurt midagi. Reim, Kristal, Zelinski - tänu televisioonile on need nimed ehk tuttavamad. Aga nagu noortelt peegeldus, mitte ülearu.
Samas Poom on legend. Ka nende laste jaoks, kes teda reaalselt mängimas näinud ei ole. Aga teda teati tol päeval Lillekülas. Ja selgelt kõige rohkem elati just talle kaasa.
Ja 42-aastane mees on jätkuvalt väga heas vormis. Näitas ette ka harjutusi, mida treenerikursus kuidagi järele ei suutnud teha. Noored mehed :) 
Eelkõige tuleb au anda aga suhtumise ja põhjalikkuse eest. Ega muidu tippu ei jõuagi.

Põhjalikkuse ja suhtumisega haakub ka teine eile jutuks olnud teema.
Keith Boanas, teine tõeliselt inspireeriv jalgpallitegelane. Tõi näiteid Inglismaalt, oma kolleegide seast, kellega kunagi koos treeneriametit õppinud. Et kaugele jõuavad need, kes madalalt tasemelt alates kõvasti vaeva näevad ja süvenevad. Veel enam, mida kõrgemale jõuad, seda lihtsamaks asi läheb. Ja seda enam on oluline algtasemel asju tõsiselt võtta, mitte teha täpselt nii palju kui nõutakse.
Näiteks Belgias, Hollandis, Saksamaal on "tõeliselt kõvad tegijad" (Boanase järgi) just noortetaseme treenerid. Seal saadakse aru, et just seal tuleb "ülevalt poolt" ehk vutiliidu/riigi poolt panustada. See tähendab, et seal ei saa nö mees metsast/tänavalt tulla noori treenima. Ehk enne tuleb end koolitada ja sobivus välja selgitada, siis saad tegutsema asuda. Ja seda tasustatakse ka korralikult.
Võib ju mõelda küll, et mis see siis ära ei ole. Tegelikult laod just sel tasemel vundamenti. Boanas on üpris konkreetne ja aus ka oma koduriigist rääkima. Ega me väga palju positiivset sealsete kvalifikatsiooninõuete kohta ei kuulnud. Ja probleemid on kerged tõusma. Tõsi, kaugelt vaadates tundub kõik justkui ilus. Aga me näeme jäämäe tippu. Teadmata, kui palju noori tegelikult jalgpalliga tegeleb ja kui vähe neist kunagi kuhugi jõuab. Samas kui infrastruktuur ja rahalised võimalused lubaks palju enamat.
Poom ütles, et ta oli 20, kui esimest korda spets väravavahtide treeneri käe alla harjutama sai. Ent laotud põhi tavatreeneri poolt ehk ABC oli nii hea, et ta jõudis erialased nüansid hiljem omandada.
Tagasi tulles Kesk-Euroopa näite juurde, siis ei ole ka imestada, et need riigid maailma jalgpallis absoluutne tipp on. Nii täiskasvanute kui eri vanuseklasside noortesatside seas. Kui vundament on tugev, seisab kogu maja kindlalt. Ja see ei kehti sugugi vaid jalgpalli kohta.

Kommentaare ei ole: