esmaspäev, 26. mai 2025

Pilvepiir

Reedel jätsime hüvasti RR-ga.
Oli hea inimene. Tasakaalukas, viisakas, sõbralik, töökas.
Mingil hetkel jäin aga mõtlema, et kui võtta Hiiumaa vallavolikogu kahte perioodi, siis juba neljas, kes meie seast lahkub volinikuna. ÜP, TP, AV ning lisaks JV, kes loobus volikogu tööst ning järgmine aasta kutsuti ära.
Samuti läksid mõtted sinna, et endalgi võib juba pool elu selja taga olla...

pühapäev, 18. mai 2025

Eurovisioon

Laupäeval keerles taaskord eurokarussell. Kui jooksuvõistlus on lihtne - kes kiiremini distantsi läbib, on võitja, siis see lauluvõistlus on rohkem iluuisutamise moodi. Mõtlen stiilipunktide jagamist. Ent erinevalt uisutamisest ei ole alati täpselt teada, mida hinnatakse või milliste elementide eest kui palju punkte saab.

Miks aga Eurovisiooni vaja on?
Kinnitamaks, et elame siin Eestis ja Euroopas ühes kultuuriruumis. Pakkumaks võimalust olla pea kogu riigiga ühel ajal ühes kohas. Tänapäeva tohutu infovoog, erinevad infokanalid eri tarbijatele ning peopesale kokku toodud maailm, nii et kogu aeg midagi toimub, tähendavad, et inimestel (rühmade sees, nt pere, klass või töökollektiiv, küla jne) jääb ühisosa üha vähemaks.
Siis ongi oluline, et vähemalt mingid kindlad tugisambad aitavad inimesed igal aastal ühte ruumi kokku tuua.

reede, 16. mai 2025

Suuremõisa

Kutsuti osalema ja ettekannet tegema seminarile Mõisapärandi väärtused ja väljakutsed. Lisan viite esitlusele Suuremõisa loss – Hiiumaa rahvuspärand.pptx


Lühidalt ettekanne.
  • Suuremõisa loss on ajalooliselt märgilisemaid objekte Hiiumaal. Esmamainimine umbes 500 aasta eest. Barokk-stiilis hoone ehitamine pea 300 aasta eest.
  • Lossi juures olev park on saare suurim ning tänavu möödub 270 aastat selle rajamise algusest.
  • 200 aasta jooksul on haridus ja koolipidamine olnud lossi tavapärane osa. Sealhulgas on endine direktor Ülo Kikas hinnanud, et kui poleks olnud kooli, siis poleks sellisel kujul hooneid ega parki.
  • Rootsi ajal oli Suuremõisa Hiiumaa valduste keskus. Ja Kärdlast sai asula, hiljem linn vaid tänu sellele, et mõisahärra sinna kalevivabriku rajas. Enne seda oli Kärdlas karjamõis.
  • Suuremõisal on potentsiaali võtta Hiiumaa külastusvärava roll. Samas tuleks vaadata kompleksi tervikuna. Ehk lisaks lossile kõiki hooneid, seal tegutsevaid asutusi ning mõisaparki.

Sport

Kärdla linna jooks.
Vahva kild, et Iti on 3-aastane, aga osales juba neljandat korda.
Ja eks (kooli)noorte võistlustel võibki olla, et vaatamata ühele vanuseklassile on vanusevahe suur. Kes sünnib aasta lõpus, kes alguses. Samas väga noortel peaks kehtima põhimõte, et võitjad on kõik, kes osalevad ning päriselt võidu peale hakatakse sporti tegema alles teismeeas.
Mina olen vähemalt hilisteismeline ja jooksen ikka võidu peale 😀  Võidu peale seekord ei õnnestunud joosta, aga eesmärk sai täidetud. Ehk et võtsin Vaiko sappa ning plaan oli temaga koos rada läbida. Poolel maal tundsin, et võin ka eest liikuda. Õnnestus lõpuni ees püsida.

Emmaste emadepäevajooks.
Võistluspäeval tundsin küll, et pidanuks nädalavahetusel rohkem puhkamisele või taastavale treeningule/liikumisele panustama, et paremas toonuses olla. Aga inimene õpib ikka oma kogemuste ja vigade pealt. Ja tegelikult - ei tasu vabandusi otsida. Aus tõdeda, et sel päeval lihtsalt polnud võimalik võita. Või ka medalit võtta. Evert ja Alari, sarnaselt Kärdlale, liikusid eest. Panustasin Vaikoga koos liikumisele. Teisel ringil vedasin mina ning püüdsin ka eest minna. Aga ei saanud piisavalt suurt vahet sisse ning tahtejõuga võttis järgi ja pani kolmandal ringil omakorda mööda. Neljandal ehk viimasel polnud enam ei jaksu ega tahtejõudu, et kaalukauss enda kasuks kallutada.

Tervikuna on aga väga tore, et traditsioonilised sündmused ikka kalendris on. Ja et see nii jääks, tuleb ikka ise ka osaleda. Ja rõõmu tunda, oled poodiumil või sörgid sabas.

teisipäev, 13. mai 2025

KOV25 reiting

Ühiskonnauuringute Instituut ja Norstat on uuendanud KOV25 reitinguid ehk aprilli lõpus, mai alguses uue küsitluse korraldanud.

Sarnaselt varasemale ennustatakse võitu Isamaale, mis peaks saama 7 kohta volikogus tänase 2 asemel. Teiseks pakutakse valimisliitu/valimisliite, mis säilitaks tänased 5 kohta. SDE ja EKRE saagiks pakutakse 4 kohta, mis ühele tähendaks langust, teisele kasvu. REF ja KE saaks vastavalt 2 ja 1 koha.

reede, 9. mai 2025

Minister Terras

Reedel oli Hiiumaal visiidil regionaalminister Terras. Tuleb ministrit tunnustada, et reageeris kutsele kiiresti ning tuli Hiiumaale vahetult mõtteid vahetama.

Sellega seoses jäin mõtlema, et toimivaid ühendusi soovivad kõik. Erinevad esindusorganisatsioonid või poliitilised jõud. Ent viimased püüavad laevaliikluse teemal tekitada vastasseise. Eriti valimisteaastal. Samas kraaklemine tõmbab küll tähelepanu, aga konstruktiivsus ja koostöö viivad lahendusteni.

Hetkeseisuga teame, et

- Laevaliiklus mandri suunal püstitab järjepidevalt üleveorekordeid. Aprillis võrreldes aastatagusega, sealjuures tehti mõlemal korral 428 reisi, kasvas nii reisijate kui sõidukite üleveomaht 8,7 protsenti. Ehk et 41 816 reisijast sai 45 474 ning 21 274 sõidukist 23 134.

- Hiiumaa ja Saaremaa vahelise laevaliikluse üleveomahud kasvavad samuti, arvestades et suursaared on üha enam ühine toimeruum. Möödunud aastal kasvas reiside arv 5 protsenti (ning seda ainult madalhooajal!), mis tõi kaasa reisijate ja sõidukite üleveomahu 10-protsendilise kasvu.

- MTÜ Õiglane Praamiliiklus poolt tellitud analüüs näitab, et reisimine saartelt teistesse maakonnakeskustesse on keskmiselt 2,4 korda kallim kui mandril, mis seab saarte elanikud ja ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda.

- Parvlaev Reet ei ole enam sõidukõlbulik alus. Nii 2024 kui 2025 aprillis Sõru-Triigil liinil asendades jäi eelkõige ilmastikuoludest tingituna ära iga viies reis!

- Lennuühenduses on veebruarikuine hinnatõus toonud kaasa märkimisväärse reisijate arvu vähenemise. Kahe kuuga Kärdla liinil vähenemine ligi 400 reisija ehk enam kui viiendiku võrra.

Vaadates avalikkusele suunatud sõnumeid ja seisukohti, on poliitilisel tasandil üsna tuntav üksmeel, et vajame arenguid. Sellest järgmine samm on kokku leppida, mida täpselt teeme, et see saavutada. Ja siis on vaid kokku lepitu ellu viimine.

Kiired lahendused võiks olla:

- Suursaarte elanikele sõidusoodustus ka mandri kaudu naabersaarele sõites. Mõju riigieelarvele minimaalne, positiivne mõju saarte ettevõtetele ja elanikele märkimisväärne. - Minister ütles, et eelmise ministri määruse tühistamine polnud lõplik, vaid nö pausile panek ning et lähiajal tehakse sellekohane mõjuanalüüs.

- Lennupileti hinnatõusu tagasi pööramine. Mõju riigile puudub, kuna soodsama hinnaga on lennureisijaid rohkem. Mõju saarte elanikele positiivne.

- Lubada laevakompaniil teha saartele suunatud turundust ning toetada saartel toimuvaid sündmuseid. Mõju riigile puudub, kuna seeläbi kasvab reisijate arv ning otsesed ja kaudsed tulud riigile.

Järgmised sammud:

- Parvlaev Reet saata pensionile.

- Sõru-Triigi liinile suurema kandevõimega laev.

- Kolmas parvlaev Virtsu-Kuivastu liinile ning Regula Rohuküla-Heltermaa liinile lisalaevaks.

- Mandrisuunaline laevaühendus toimima maanteepikendusena. See tähendab, et pileti hind on võrreldav sama distantsi läbimisel maanteed mööda. See vähendab ka bürokraatiat ehk vajadust iga-aastaselt hinnamääruse arutelusid pidada.

- Reiside arv kasvaks samas tempos üleveomahu kasvuga. Taaskord, vähendab bürokraatiat ning viib nõudluse ja pakkumise võimalikult täpselt tasakaalu.