Neljapäev, 26. detsember 2013

Volikogu

Ei tea, kas on süüdi härras jõuluaeg või võtab asi tõesti ilmet, aga esmaspäevane volikogu istung kulges küll väga konstruktiivses õhkkonnas.
Asjatut pusimist ei olnud üldse ning kõik küsimused- s.h. maamaksu puudutav- arutati mõistlikult argumenteerides läbi. Arusaadav, et inimestel on asjadest erinev arusaam ja arvamus- seega ei maksa loota, et hääletused lõppeks alati üksmeelse ühehäälse tulemusega. Aga on vahe, mis põhjusel hääletatakse vastu. Kas põhimõtteliselt, teemast olenemata või seepärast, et asja sisu ei ole vaadetega kooskõlas.
Väga loodan, et suudaksime samamoodi jätkata. Suur proovikivi on kohe uue aasta alguses tulemas seoses 2014. aasta valla eelarvega. Nagu nüüd selgus, ületavad sel aastal nii suuremad tulu- kui kuluread planeeritut.

Kolmapäev, 25. detsember 2013

Jõulud

Ühte päeva mahutab soovi korral päris palju. Varalõunal jõululaud vanavanemate pool. Surnuaed. Jõulumehe rolli täitmine. Ja see on üks igavesti vahva amet. Raske on selle rolli kaudu jagatavat rõõmu millegi muuga võrrelda. Tõsi, palav ja veidi ebamugav on küll paksu kuue ning habemega, aga ainult veidi. Ja mis luuletused praegustel 10-aastastel pähe õpitud on :)  Seejärel hääleharjutused ja jõulukooriga (1,2,3) jõuluõhtu jumalateenistusel laulmine. Vaatamata sellele, et ma laulda ei oska- ja kui nüüd mõelda, siis mitu korda aastas ma midagi muud peale "Õnne soovime sul" ridade laulan?-, oli väga tore. Iga prooviga kasvas koor suuremaks ja eile oli meid 38. Teeb rõõmu, et kogukonnas leidub särasilmseid eestvedajaid, kes inimesed kodust välja tõid ning helisema panid. Ja kui ma nüüd ausalt vaagin, siis viimasest korrast, mil jumaleteenistusel osalesin, oli ikka ka päris palju aega mööda läinud. Päris õhtu möödus küünlavalgel.

Täna hommikupoolikul tegin üsna korraliku trenni, et eilsed kapsad-liha-kartulid ikka õigesse kohta suunata. Lihastesse siis :)

Pühapäev, 22. detsember 2013

Vaheaeg

Ja ongi käes. Vaheaeg.



Puhkus? Nii ja naa. 23. detsember ei ole tööpäev, seega tuleval nädalal kuus puhke- ja üks tööpäev. Ja kui aus olla, siis ületuleval nädalal põhimõtteliselt sama seis :)

Aga mis on puhkus? See, kui sa ei pea tööl käima? Samas võib ju olla muid kohustusi. Niisamuti tööga seotud kohustusi, mida saab/peab kodus tegema. Aga siis see aeg, kui saad piiramatult magada? Minu meelest see siiski puhkus ei ole, pigem väsitab. Veidi teistmoodi, aga siiski. Puhkuseks nimetaksin võimalust oma aega ise planeerida. Ehk teha asju siis, kui selleks tuju tuleb, mitte siis kui sa pead. Aega, millal saad oma päevakava ise sättida, mitte ei sõltu kindlatest kellaaegadest.

Hetkel ei ole eelpool kirjeldatud aega tekkinud. Samas võiks viimaseid päevi ju puhkuseks nimetada küll. Tööl oli projektipäev ehk ise tuli vaid klassijuhataja tund läbi viia. Ja sealgi veerand kokku võtta ning palka maksta. Ehk siis tunnistusi jagada. Õhtul oli jõulukontsert, milleks muusikaõpetajad-ringijuhid olid lapsed kenasti ette valmistanud. Istu ja imetle. Tore, et teised klassijuhatajad tulid kaasa minu ideega eelmise aasta kahe klassi eeskuju sel korral terves koolis rakendada. Ehk siis loobuda traditsioonilistest kingipakkidest ja selle asemel annetada. Kogusime raha MTÜ-le Kuulikodu. Usun küll, et andmisest saadav rõõm kaalub kingipakid üle. Teeb rõõmu, et nii paljud (tõsi, mitte kõik) lapsed selle hästi vastu võtsid ja ideest aru said.

Reedel lõpetasime trennirühmadega poolaasta ujulas. Veidi vaheldust ja preemia aktiivselt osalenud noortele. Vaheldus ka endale. Eile rajasime suusaraja põhja, tasandades maastikku ning vedades saepuru. Omanikul on eesmärk kolme aasta pärast valgustatud rada avada. Rõõm, et siin saarel jagub inimesi, kes positiivsele tulevikule mõtlevad. Õhtul võtsime Hiiumaa jalgpalli hooaja kokku. Tundub, et jalgpall (ja maakonna vutimängu koordineeriv organisatsioon) on saarel üsna hästi kanda kinnitanud.

Neljapäev, 19. detsember 2013

Kimi

Kimi Räikkönen õigustas jällekord oma Jäämehe hüüdnime. Suur suhtleja ta ei ole. Vähemalt mitte võistkonnakaaslase Romain Grosjeaniga. 
"Olin isegi üllatunud, kui ta tuli Spa rajal mulle ütlema "palju õnne lapse sünni puhul". See oli ainus asi, mida ta mulle kahe aasta jooksul ütles," paljastas prantslane.

No loomulikult, mis sa tühja pärast ikka suud lahti teed :)

Kolmapäev, 18. detsember 2013

Vaheaeg

Koerast on üle astutud, sabaosa vaid jäänud veel. Ehk hinded on välja pandud, tunnistused täidetud, tunnid kõik antud ja sisse kantud. Homme veel projektipäev ja jõulukontsert. Täna Käinas viimane trenn enne uut aastat, reedel Emmastes.

Ja siis- jõuluvaheaeg  :)

Talveuni

Pime, rõske ja tuuline. Kaamoseaeg. Lähenev talv. Kõik peaks viitama sellele, et energiat on vähe ja pigem magaks karu kombel talveund. Hetkel on aga vastupidi. Energiavarud on üsna suured, unepuuduse üle kurta ei saa. Öösel sain silma kinni nii poole ühe ajal. Esimest korda ärkasin juba pool neli! :)

Teisipäev, 17. detsember 2013

IRL

Laupäeval sain endalegi ootamatult ühe organisatsiooni maakondlikuks juhiks.

Toimus IRL-i Hiiumaa piirkonna korraline üldkoosolek. Meeleolu oli pigem positiivne ja üksmeelne. Eks viimaste valimiste tulemused, kus IRL erakondadest maakonnas kindlalt esimene oli, annavad selleks ka veidi põhjust. Samas oli kurb, et kuigi meil on 41 inimest Hiiumaa piirkonna nimekirjas, mahtusime koosolekul ühe keskmiselt pika laua taha ära.
Eks põhjuseid saab siit ja sealt otsida. Kasvõi üleüldine negatiivne suhtumine erakondadesse (toetusprotsente vaadates tuleb arvestada, et kõige rohkem inimesi valib vastusevariandi "ei toeta ühtegi erakonda", mis protsente arvestades kõrvale jäetakse). Või kohapealse üksikvõitleja Toomase pingutused organisatsiooni lõhkumiseks. Ja on ka mandrile/välismaale tööle suundunud hiidlased.
Sellegipoolest usun optimistina, et liikmete aktiivsust ja hulka on võimalik kasvatada.

Igal juhul viisime läbi ka ettenähtud protseduurid, a la juhatuse valimine. Ja juhatus omakorda valis mind esimeheks.

Olles aus, siis mõtlesin vahepeal tegelikult päris kindlalt juhatusse mitte kandideerimisest. Ei näinud motivatsiooni ega aega. Huvitava seigana uuriti minult peale valimisi, kui oli juttu minu võimalikust kohast volikogu eesotsas, et kas ma oleksin valmis erakondliku kuuluvuse peatama. Ja seda mitme inimese poolt, järjepanu.
Selle kuu keskpaigaks olin aga olukorras, kus vaatamata volikogu lisatööle jäi energiat üle. Arvasin sealse tegevuse aja- ning tegevusmahukama olevat. Nagu ka siin blogis põgusalt mainisin, mängiti kaarte niimoodi, et volikogu juhtpositsiooni mulle lõpuks siiski ei pakutud.
Lisaks ahvatleb mind ikkagi võimalus ja väljakutse tulevikus nö päris poliitikasse minna. Piirkonna esimehe koht aitab kindlasti uutele kontaktidele kaasa.

Pühapäev, 15. detsember 2013

Nädalavahetus

Kui eelmise nädalavahetuse magasin paljuski maha, siis nüüd oli taas tegemisi rohkem kui rubla eest.
Mõnus jõulukuu on. Laupäeva hommikul tuli kolm kihti riideid selga panna, et jooksma minna (ilm oli super- päikesetõus ja täielik vaikus), pühapäeva lõuna ajal oli aga kahe kihiga ka vaat et liiga soe.

Neljapäev, 12. detsember 2013

Varvas

Et suur varvas annab teatud asendis endast jätkuvalt akuutselt teada, käisin täna perearsti juures ja röntgenpilti tegemas.
Tulemus: luumurdu ega mõra ei ole. Arvatavasti sisemised verevalumid ja põrutus. Ravida viinakompressiga.

Miinuspoolele tuleb kanda fakt, et varvas annab ikka tunda ja täpset põhjust ei tea. Plusspoolele aga perearstikeskuse ja haigla tegutsemine. Kiire ja konkreetne.

Kolmapäev, 4. detsember 2013

Uni

Kui on võimalus tööpäeva järel lühike pealelõunane uinak kamina ees teha, küll siis on mõnus.

Kui see aga tähendab, et poole kaheks öösel ei ole und veel tulnud, siis nii mõnus ei ole.

Esmaspäev, 2. detsember 2013

Varvas

17. august. Hoop vastu varvast. Valus oli, aga või sa saad seda mänguhoos pikalt põdeda. Peale seda andis mõnda aega tunda. Siis nagu paranes. Paar korda olen vahepealgi sellele tou kirja saanud, korraks valu nautinud, seejärel tundnud, et kõik saab korda.
Täna järjekordne täistabamus vastu suurt varvast. Selline tunne, et miski on valesti ja asi ei ole päris korras.

Pühapäev, 1. detsember 2013

Tolmuimeja

Teate neid imetolmuimejaid, mida lausa koju kohale tulles müüa pakutakse?

Elab üksik pensionär oma väikeses kodukeses. Tuleb müüja. Teeb selgeks, et tol tädikesel on hädasti ühte sellist tolmuimejat vaja. Mis sest, et pole õieti vaipu ega põrandapinda. Mis sest, et sissetulek on nagu on. Aga õnnest on puudu just selline kodumasin.
Vormistatakse järelmaksuga ost ära. Tädikene teenib sõbrannade mõistmatuse, aga mis sa teed, ost on sooritatud. Et raha ei olnud tal varemgi palju ning uue kuluartikli lisandumisega veel vähem, soovitatakse mõni otsekorraldus pangas tühistada, ajakirjad vms.
Tulles pangast koju, on naine veidi rõõmsam. Sõbrannadega aru pidamise järel enam mitte. Pangas soovitati tal väikelaen võtta, siis saab tolmuimeja korraga ära maksta ja üks mure vähem. Aga et pangalaen tuleb ka tagasi maksta, ülearu ei meenutatud vist.

Orkaan

Tuled staapi, küsiti reede õhtul. Kutse õppusele Orkaan. Minul segadus. Ei pannud ju end kirja.
Ühest küljest saan aru, et vabatahtlikkusel põhinev organisatsioon ja mehed näevad staabis niigi tublisti vaeva, hoidmaks kõike korralikult toimimas. Samas Võidupüha paraadi puhul on ikka eelnevalt helistatud ja kokku lepitud.
Aga see selleks. Tundub, et kokkuvõtlikult läks Orkaan siiski edukalt. Tublid mehed ja naised, kes sellise maruga väljas lahinguid pidasid.

Maruga just. Sest hetkel on päris orkaan (tõsi, vähendatud kujul) akna taga möllamas. Eile seevastu oli päeval nõnda rahulik, et sain isegi jooksutiiru teha. Isiklikud akud olengi nädalavahetusega saanud täis laadida. Kuluvad ära, arvestades, et ees ootab tihe ja töine kuu.

Neljapäev, 28. november 2013

Raha

Tänasel volikogu istungil saime ülevaate valla rahalisest seisust. Peedu midagi roosilist endast maha ei jätnud.
14.-15. novembri seisuga ehk siis, kui vallavanem vahetus, oli jooksevkontol ca kümme tuhat eurot vähem kui maksmata arveid. Aga see on jooksevkonto, kus seis muutub- on deebet ja kreedit. Lihtne :)
Keerulisem on seis summadega, mis ühekordsed ja mida tagantjärele enam muuta ei saa. Koos enda kasutamata puhkuserahade, lahkumishüvitise (lisaks vallasekretäri ning pearaamatupidaja omad) ja lahkelt jagatud preemia eest valla allasutuste töötajatele "hea koostöö eest" tõi Peedu vallale kulutusi ca 25 tuhande eest.
Kõige "vahvam" on aga lugu Sõru Sara projektiga, millele on käesoleval aastal 27 tuhat kulutatud. Samas eelarvesse seda ei planeeritudki!?
Praegu tundub mulle, et revisjonikomisjonis tööd jagub. Positiivse poole pealt vaadates ei ole tuleva aasta rahaline seis vist väga vilets, kui sealt mõtlematud rahapaigutused välja poogitud saab.

Neljapäev, 21. november 2013

Trenn

Teisipäeval ja eile oli tööl selline Joe Cockeri tunne. Vähemalt hääle käheduse tõttu meenutasin kindlasti teda.
Aga enesetunne iseenesest oli eile-täna juba täitsa okei. Et täna ilm ka soosis ja pealelõuna vaba oli, kiskus end liigutama.
Keldris ootas "tore" üllatus katise tagakummi näol. Seega tuli jooksmise kasuks otsustada. Samas läksid need nelikümmend minutit üllatavalt kergelt. Et talv veel ei paista, saab end jõuludeks vormi ajada.

Kolmapäev, 20. november 2013

Lang

Juhtub, et vahel tuleb ka juhtivate keskerakondlastega ühist arvamust jagada. "Arvan, et Rein Lang on kultuuriministri ametist väsinud ja tema vabastamisega teeksime talle endale teene," ütles Toomas Vitsut saates Foorum.

Teisipäev, 19. november 2013

Jalgpall

ERRi juhatuse esimees teatas eile, et ETV ei tee 2014. aasta jalgpalli MMilt ülekandeid.

Tore-tore. Võtame ikka suusahooajast maksimumpaketi, sest mine sa tea, kus mõni eestlane üllatab ja 30 parema sekka sõidab. Teeme veel seda ja teist, aga unustame aasta kõige olulisema spordisündmuse jaoks raha eelarvesse planeerida (või siis ministeeriumist välja kaubelda).

Härra Allikmaa, nüüd tuleb liigutama hakata. Veel on üle poole aasta aega. Aga see raha tuleb leida ja MM televaatajateni tuua! Kui muidu ei saa, küsi abi hr Seli käest.

ETV sporditoimetuse juhataja Marko Kaljuveer loodab siiski, et MM jõuab ETV ja ETV2 ekraanile. „Kuna näitasime kõiki Eesti koondise MM-valikmänge, on MM-finaalturniir loogiline jätk. See on meie programmi üks alustalasid „Aktuaalse kaamera”, „Pealtnägija”, „Õnne 13” ja Eurovisiooni kõrval, see on meie üks suuremaid prioriteete,” sõnas Kaljuveer. „Teeme kõik endast oleneva, et lepingut täita, see on kohustus, mille oleme endale võtnud.”

Õige, Marko!

Esmaspäev, 18. november 2013

Arstirohi

Terve eelmise nädala vaevas väikene palavik. Sealjuures- nii ebaloogiline kui see ka pole- end liigutades, nt trenni andes, oli enesetunne päris okei. Samas ruumis sees olles, nö tavaolekus, uimane ja väsinud.
Keemia (ehk tabletid jms) mulle ei meeldi. Laupäeval oli aga vanaema sünnipäev, kus avanes võimalus erinevaid looduslikke arstirohtusid tarbida, s.h mädarõigast sõin üldse esimest korda. Pühapäevane rahulik puhkepäev otsa ja täna tundub, et tõbi kaotas selle lahingu.

Pühapäev, 17. november 2013

Kilb

See, et Eestis esimeseks tuled, ei tähenda, et kodus võitmatu oled.

9/11 Maakilva I eelvoor. 66 punkti sajast. Parim tulemus Eestis. Samas tuleb öelda, et õnne oli ka ikka roppu moodi. Ja pliiatsihoidjana (aka kapten) õnnestus jällegi väga õiged otsused teha. Näiteks ei olnud vahetult enne vastustelehe ära andmist kindlat vastust ühe leiutise autorile mõeldud mälestusmärgi kohta. Viskasin Gutenberg paberile, mõttega "et parem vale vastus kui üldse mitte midagi". Ja mis selgus- vastuseks tahetigi Gutenbergi. Või küsimus filmi kohta, mille alapealkiri on "Targem jääb ellu" ja küsiti pealkirja. Meil polnud sellest teosest absoluutselt aimu. Aga et tekstis oli mainitud, et filmi peategelane on filosoofiaõpetaja, läks käiku vastus Filosoof. Ja mida taheti vastuseks? Loomulikult Filosoofid :)

15/11 Kärdla mälumängu II voor. Vaevalise alguse järel neljas koht. 50-50 otsused õnnestus vist kõik õigesti valida. Samas ei saa öelda, et tohutult õnne olnuks. Sel juhul võinuks ka siin võita. Aga see polegi esmatähtis. Päris ausalt.

Reede, 15. november 2013

Vallavanem

Eile jõudsime siis nii kaugele, et vallavanem sai ära valitud. Häältega 6-3 kinnitati ametisse Tiit Paulus.

Vaadates Hiiu Lehte, tundub, et Emmaste vallavolikogu tegemistest on järjejutuga algust tehtud. Ja sellise iroonilise kurb-humoorika jutuga.

Pühapäev, 10. november 2013

Mardid

Uksele koputas kaks seltskonda.

Vähem kui ma hoiatuste põhjal ootasin. Ja oleks ma täpsemalt teadnud, jaganuks kõik kommid neile kahele ära...

Viljateri viljaõnne jagamiseks põrandale ei visatudki. Mäletan, et meil oli see ikka üks põhilisi asju. Ühed mardisandid lahendasid selle õnne teema hoopis vahvamalt, olles valmistanud riidest nuku, mis õnne pidi tooma.

Aga vahva, et noored seda tähtpäeva ikka au sees hoiavad.

Laupäev, 9. november 2013

Volikogu

Teine istung. Kahjuks ei õnnestunud seatud eesmärgile (liikuda selles suunas, et kaoks meie-teie vastasseis ehk traditsioonilised koalitsioon-opositsioon) oluliselt lähemale jõuda.

Vallavanema kandidaate oli üks. Et ta end hääletamisest taandas, kogunes 4 poolt- ja 3 vastuhäält. Üks volikogu liige puudus. Koosseisu enamust ehk viite kokku seega ei saanud.

Huvitava repliigi pillas "vana sõber" Peedu, kes enne istungit rääkida tahtis. "Miks sa ise vallavanemaks ei kandideeri?" küsis ta minult. Ja väga ametlikult, justkui mõtlekski seda tõsiselt...

Igal juhul kinnitati mind haridus- ja kultuurikomisjoni esimeheks ära. Peale hääletamist soovis volikogu esimees õnne. Aseesimees ütles: "Õnne siin küll ei ole, mina ei oleks küll nõustunud seda komisjoni [edasi] juhtima." Viidates ilmselt sellele, et väga valusaid otsuseid tuleb rahanappuses lähiaastatel langetada.

Revisjonikomisjonis olen ka. Et toimuval silma peal hoida. Teisalt ka olla nö tasakaalustav hääl seal komisjonis. Kogu info.

Tänane istung- kus oli vaid kaks päevakorrapunkti- kestis üle 2 tunni. Tuli määrustes, seadustes näpuga järge ajada ning ka juristidele helistada. Samas positiivne on see, et kohati suutsime siiski ka üpris konstruktiivses vormis arutleda.

Reede, 8. november 2013

Oma laulu ei leia ma üles

Põhimõtteliselt oli minu inglise keele õpingutest ja tööst selle aine õpetajana niipalju kasu, et sain aru, et mind selleks ei ole loodud. Paber on küll taskus, teadmised olemas, usun et valdan teemat piisavalt, aga no kui silmad ei löö ikka seda tehes eredalt särama...
Kõhklesin juba kevadel, rääkimata suvest, et kas võtta viienda klassi inglise keele tunnid. Et teise keeleõpetaja koormus oli suurem, puhtalt kehalise kasvatuse õpetajana ei ole mul ka mitte poole kohaga tööd ning direktor seda soovis, võtsin uue klassi. Täna istusime maha ja uuest aastast läheb see klass siiski üle teisele õpetajale.
Ehk siis võtsin vastu otsuse- minu enda klass on viimane, kellele seda ainet õpetan. Kui mõtlen, et kevadel lõpetab üheksas klass, siis jääb inglise keelt mulle veel vaid veerand koormuse jagu.
Ühelt poolt olen rõõmus. Tunnen sisemiselt, et ma tõesti ei ole selle aine õpetajaks loodud. Eriti selliste tehniliste võimalustega. No ei saa minu nägemuse järgi kaasaegset keeletundi anda, kui sul on kasutada antud vaid CD-makk... Ja ajada näpuga järge, et kas mõneks tunniks pääsed klassi, kus on projektor olemas, ka ei meeldi. Nii ei saa ainetunde planeerida. Lisaks on oluline õpilaste vaatenurk. Arvan, et kui ma ise ei tunne end 100% selle aine õpetajana, siis on nende suhtes aus sellest üldse loobuda.
Teisalt ei ole ma nii rõõmus. Väiksem koormus tähendab väiksemat palka. See aga ei tähenda väiksemaid arveid. Niisamuti on sidusus töökohaga väiksem. Töökoht mulle iseenesest ju meeldib. Aga annan endale aru, et see ei ole kriteerium minu palgalehel hoidmiseks. Midagi tuleb vastu anda.
Küll tunnen, et need ei ole inglise keele tunnid...

Laupäev, 2. november 2013

Poliitika

Taaskord väike õppetund poliitikast saadud. Ei saa kuidagi öelda, et poliitikat tehakse "kusagil kaugel" või/ja ainult parteide poolt. Ikka kohalikul tasandil ka. Ja täitsa ilma erakondade abita.

Nagu selgus, võinuks minust saada ka volikogu esimees. Ühest küljest teeb au, et selline variant õhus oli. Teisalt saan väga hästi aru, miks selline olukord tekkis. Lõppkokkuvõttes- arvestades kõiki vahepealseid arenguid- on mul aga hea meel, et selle koha peale sai siiski mees, kelle esialgsel loobumisel minu kandidatuur välja käidi.

Klassiõhtu

Tänase öö veetsin noortekeskuses. Viisin oma klassiga läbi klassiõhtu-öö. Kui ma ise läksin maja tagumisse ruumi ära ca 1 ajal, aegajalt ärgates ja kuulatades mis toimub, siis selleks hetkeks, kui mina ärkasin (ja see oli enne kuute) polnud nemad veel magama saanudki.

Kui ma 2012 suvel kõhklesin, kas uuesti klassijuhataja koht vastu võtta, siis tegelikult on õpetajaamet ilma oma klassita ikkagi ebatäiuslik.

Neljapäev, 31. oktoober 2013

Volikogu

Nagu lubasin, hakkan volikogus toimuvat kajastama. Seda aga poliitikateemalises blogis. Esimese istungi kokkuvõte.

Esimene

Tunni pärast algab esimene volikogu istung. Peaks puhas formaalsus olema. Arvestades, et valitakse volikogu esimees ja aseesimees ning kuulatakse ära vallavalitsuse lahkumispalve. Arvestades, et nimekirjade kaupa jagunesid kohad valimistel 5,3,1.
Aga võta näpust.

Kolmapäev, 30. oktoober 2013

Kingitus

Hilinenud kingitus on ka hea kingitus :)

Üleeile laekus vallavalitsuse poolt preemia "nelja aasta koostöö eest" ja eile jalgpalliliidu tasu suvise kohtunikutöö eest ehk "stipendium". 

Esimest ehk koostööd ilmestab hästi see, et esimesel tööaastal sunniti meid vaheaegadel palgata puhkusele. Eelmise aasta jõulude paiku ning nüüd aga makstakse preemiat. Vutiliit pidanuks tegelikult raha igakuiselt tilgutama. Samas ühe korraga on summat alati lõbusam vaadata :) 

Esmaspäev, 28. oktoober 2013

Trenn

Et Käina gruppidega saame saali novembrist, tuleb see nädal vutitrennid veel õues läbi viia. Täna siis kell 17-18. Algas hämaras, lõppes pimedas. Samas on kutid ise niimoodi asjas sees, et kuigi näha oli lõpuks vaid veste ja kollast palli, siis mängu kuidagi lõpetada ei tahetud.
Eelmine nädal lasteaias. Seal tuleb alati kõige rohkem energiat kulutada, et tähelepanu pallimängul püsiks. Neil endal on ju energiat tohutult, samas püsivust vähem. Teisipäeval oli platsi ääres traktor kraavi kinni ajamas. Vahepeal juht tuli välja ja ütles, et peab vist töö katki jätma, sest see tõmbab laste tähelepanu trennilt ära.

Nädalalõpp

Vaheaja teine pool kulus veidi teistmoodi puhkamisele. Neljapäeval tegime korraliku sauna. Vend lendas laupäeva hommikul ära. Vaatasin neljapäeval seda varustusehunnikut, mis ta kaasa pidi tarima ja üldse ei kurvastanud, et ise sellist vedada ei saa :)  ja osa asju läks juba teele eelsaadetisega. Vend rõõmustas eriliselt selle üle, et kuulivestid otsustati ette mitte ära saata. Ehk oli vahva võimalus need ise kaasa tassida.

Kolmapäev, 23. oktoober 2013

Vaheaeg

Koolivaheaeg. Sattus päris õige koha peale kalendris. Kolm päeva olen nüüd pühendanud puhkamisele. Lugenud, vaadanud vutti, teinud korralikud rattaringid. Ka üsna palju suhelnud. Tore, et inimestele valimised korda lähevad ja ei saa öelda, et ollakse kitsid tunnustama.
Tänane õhtu kuulub taaskord jalgpallile- Meistrite Liiga. Ja homme saab lõpuks sünnipäeva ära pidada. Ühtlasi venna kuueks kuuks taaskord soojale maale ära saata.

Teisipäev, 22. oktoober 2013

Eesmärgid

Nüüd võib öelda, et eesmärgid, mis kirja sai pandud, on täidetud. Olen rahul ja rõõmus, et neljakümne inimese jaoks olen esimene valik valla asju ajama.

Häältesaak jäi alla unistuste, ent ületas hirmud. Uue tulijana neljas tulemus teha ei ole kuidagimoodi halb tulemus iseenesest. Eesmärk (või ehk unistus?), mida kirja ei pannud- koguda suurem toetus kui vallavanem- sai samuti täidetud. Ka volikogu esimees õnnestus selja taha jätta.

Tuues veel võrdluseid mujalt, siis kultuuriminister kogus terve Pärnu linna peale 29 toetushäält. Lisaks temale ei pääsenud kohalikku volikogusse 33 kandideerinud Riigikogu saadikut. Loodan, et peamine põhjus oli inimeste adumine, et tegemist on peibutuspartidega.

Aga hääled häälteks, nüüd alles hakkab õige töö pihta. Loodan, et valimised võitnud Ühtne Emmaste jääb oma lubaduse juurde koalitsioon luua. Ei salga, et lootsin meile nimekirjana rohkem kui ühte kohta volikogus. Tõenäoliselt tähendanuks see seda, et keegi ei saavuta enamust ja koalitsioon tuleb igal juhul luua. Nüüd võib võitja soovi korral jõudu kasutada ja otsused üksinda läbi suruda. Hetkel oleme jõudnud vaid õnnesoove vahetada ja põgusalt asja arutada. Järeldusi teha on vara.

Esmaspäev, 21. oktoober 2013

Ennustus

Täna saab ennustuse osas kokkuvõtte teha.

Käinas läks nagu pakkusin. Pühalepas ka. Niisamuti Hiiu vallas. Kõige rohkem mööda panin Emmastes...

Pühapäev, 20. oktoober 2013

Ennustus

Tulemused Hiiumaal. Kohvipaksu pealt ennustatud.

Usun, et Käinas võidab VL Koostöö. Teine valimisliit peaks olema Keskerakonna ees teine. Ja valimisliidud moodustavad ka koalitsiooni.

Pühalepas kardan, et Koduvalla vastu ei saa. Mitu kohta Hiiumaa Heaks saab, ei oska ennustada, kuid arvan, et vahe suur ei ole. 2009 mäletatavasti jäi kahte eraldama 10 häält. See tähendas seda, et üksi 20% kõigist häältest kogunud mees lükati kõigist komisjonidest eemale ja opositsiooni osaks jäigi neljaks aastaks volikogus "kohal käia".

Hiiu vallas arvan võitvat VL Üks Hiiumaa. Teine peaks olema IRL ja koos saavad nad minu hinnangul piisava arvu kohti, et koalitsioon moodustada.

Emmastes usun VL Ühtne Emmaste võitu, aga VL Emmaste Eduks ei tohiks palju maha jääda. Väga loodan, et ka IRL ei jää kaugele. Kohad võiks jaguneda 3-3-3, aga ennustan 4-3-2.


* 2009 Top-10
1 Ivo Eesmaa 191 Kärdla
2 Ants Vahtras 178 Kärdla
3 Jaanus Valk 172 Kõrgessaare
4 Avo Kail 165 Emmaste
5 Anton Kaljula 161 Kärdla
6 Aivo Pere 159 Pühalepa
7 Georg Linkov 155 Kärdla
8 Üllar Padari 148 Käina
9 Heller Sööl 141 Emmaste
10 Omar Jõpiselg 90 Käina

Valimised

Kaks tundi häälte lugemiseni.

Ei valeta, et närv veidi sees ei ole. Pole nagu suurt põhjust, aga väike ärevus on ikka, et kuidas läks.

Eesmärgid?
Tahaks isiklikult koguda vähemalt sama tulemuse mis aastal 2009 ehk 33 häält. Jah, seekord ei ole mul nt vanaema häälele loota. Ei, ma ei arva, et olen Emmastes täitsa omaks võetud. Et töökaaslastel on pereliikmed või naabrid kandideerimas, ei oota ka sealt häälte näol suurt toetust. Tõsi, moraalselt on nad mulle suureks toeks olnud. Olen tänulik selle eest. Optimistina loodan siiski, et ehk olen niipalju aktiivsust üles näidanud, et selline tulemus teha. Eelmisel korral olnuks 33 häälega kuues.
Teine eesmärk on pääseda volikogusse. Siin sõltub palju ka kogu nimekirja häältesaagist ja selle võrdlusest teiste nimekirjadega.

Mõne tunni pärast olen targem.

2009 -> 2013

2009 olin suhteliselt roheline. Just lõpetanud õpingud ja ajateenistuse mandril. Valisin kandideerimiseks IRLi. Ei saa öelda, et väga kampaaniale panustanud oleksin. Blogis kirja pandud mõtted mingil määral vist jõudsid inimesteni, aga sotsiaalmeedia ei olnud tänasel tasemel. Kuigi vaid nelja aasta tagusest ajast räägin.
Igal juhul õnnestus vaatamata selle, et paljud noored (s.h nii mõnigi sõber..) ei käinud valimas ja paar häält läks "miks sa Jumpsiga koos kandideerid?" küsimuse tõttu kaduma, koguda 33 häält. Üks rohkem kui tollane vallavolikogu esimees.
Kuigi algul olin pettunud, et lühikese nimekirja (kolmest üks pääses sisse) tõttu volikogusse asja polnud, läks see üle. Olnuks ma oma nimekirjas esimene, saanuks automaatselt (valimisliitudel on kummalgi neli kohta, seega meie olime kaalukeel) volikogu esimehe koha. 
Tagantjärele vaadates ei olnud ma selleks veel valmis. Seega tuleb olla rahul sellega, mida saatus sulle ette näeb.
Väärt kogemuse sain ka valimiste järel. Kui praegu räägitakse, et parteid on halvad ja valimisliidud, kodanikuliikumised head, siis maailm ei ole must-valge. Meile tõmbas valimisliit ikka konkreetselt koti pähe. Toomas andis poliitika osas hea õppetunni, kui suusõnalised kokkulepped mingit väärtust valimiste järel ei omanud.
Sain teisegi väärt õppetunni. Valisin "noore ja vihase" mehena agressiivse taktika. Ehk ründasin vallavõimu nende möödalaskmiste pärast. Jah, nad tegid lolluseid (ja kohati mängisid ka seaduse piiril), aga kas see õigustab minu käitumist? Sõnum jõudis küll suure osa inimesteni ja sain oma nime ka nö pildile. Aga eetiline see käitumine ei olnud.
Ja nii kõva mees olen ma küll, et oma eksimusi julgen tunnistada. Vabandust!
Nüüdseks olen nö küpsemaks saanud. Lähenen asjadele teisiti.

Laupäev, 19. oktoober 2013

Mälumäng

Kärdla mälumängu I voor õnnestus üpris hästi. Tavapärasest veidi erinev koosseis. Ühe mängu põhjal küll vara veel järeldusi teha, aga töötas küll hästi.
Enda panusega jään ka rahule. Oma punktid tõin ära ja kaptenina tegin õiged valikud. Ehk valisin teiste pakututest õiged variandid vastustelehele.
Maalinna vastu küll ei saanud- poleks ka täieliku õnnestumise korral vist saanud-, aga teised jätsime selja taha. Ehk II koht.

Koolinoorte mälumäng. Viisin maakondliku eelvooru läbi. 9 tiimi, mis arvestades saare õpilaste arvu on päris hea. Tulemused tegelikult siin ka. Just põhikooli tasemel. Seekord jõudis kaks tiimi riiklikku finaali.
Samas tundub mulle riikliku korralduskomitee poolt küll soovimatus ala edendada. Mingit toetust maakondlikele korraldajatele ei ole. Saadetakse vaid küsimused ja 1(!) diplom igale esikolmikusse jõudnud koolile. Jah, üks. Ehk siis isegi mitte ühte igale osalejale, vaid tiimi peale. Auhindadest rääkimata.

Teisipäev, 15. oktoober 2013

Jalgpall

Hommikul Kärdla, rendiauto, pallid peale.

Kokkulepitud peatuspaigas ootab aga kokkulepitu asemel vaid kaks kutti. Teisi kätte ka ei saa. Silme ees terendamas variant mängida kolmemehelises vähemuses, asume päikesepaistelisel päeval sadama poole teele.

Kui süttib roheline tuli, keeran süütevõtit. Ei midagi. Proovin veel. Ikka null. Ei käivitu. Super! Ja viis minutit on praami väljumiseni. Korraks juba mõtlen, et ehk ongi hea- kolmemehelises vähemuses jalgpalli mängida ei ole just parim viis pühapäeva veeta. Äkki jääb ära?

Aga lükkame (mina küll vähem, sest rooli on ka vaja keerata) auto praamile. Mõnus suur kobakas masin, automaatkäigukastiga. Kahekesi hea lükata. Eriti aparellist üles :)

Õnneks leian tuttava, kes laenab "krokodille" ja kõrvalseisva auto omanikud annavad särtsu. See jäi auto viimaseks jonnimiseks.

Suure sebimise järel leidsime ka mehed, kes mängima tulevad. Seega ikka üksteist üheteistkümne vastu.

Esimest poolaega segab veidi päevane vaimne pinge. Ei suuda piisavalt keskenduda. Jõudu on ja jalad hakkavad poolaja teisel poolel ka juba päris hästi tööle. Aga pallipuude saaks parem olla. Eriti paremäärel.

Teine poolaeg kolin keskkaitsesse. Vastane on väsinud, meie mitte. Tahame võita. Surve on korralikult peal. Keskkaitse kohta saame üsna kõrgel mängida. Viimasel minutil võtan vastase audiviske oma 16-kasti juurest vahelt ja spurdin nende kastini. Sööt keskele, aga pealelöök ebaõnnestub. Nagu suurem osa meie lööke.

Õnneks on üks siiski sisse lennanud. Seega 1:0, aga mängupildi järgi väga kindel võit. Võib rahulolevalt tagasi sõita. 2200 praamile. Et kutid ja auto veel enne koduteed ära viia. Aga lõpuks saabuv uni on magus :)

Rattaralli

Laupäeva hommik. Vaatasin F-1 kvalifikatsiooni ära ja ruttasin rattakiivrit otsima. Leidsin.

Soojendus- ja tutvumisring tehtud, registreerisin end Emmaste XII rattarallile. Et tahtsin järgmisel päeval vutti mängida, sai distantsiks 24 km. Hästi oli meeles nädalatagune trenn tõeliste rattahuntidega, kilometraažiga üle poolesaja kilomeetri kindlasti. Ja mismoodi jalad end õhtul ja järgmisel hommikul tundsid.

Stardis sättisin end ka rahulikult tahaotsa. Samas rajal leidsin, et poleks nii viisakas pidanud olema. Jäin nö karpi ja eks möödumised võtsid ka veidi energiat, mida rajal kulutada saanuks.

Rada oli sobivalt kiire. Tagumine kumm on suht sile juba, nii et maastikuralliks väga ei passigi enam. Et ma võidu peale ei sõitnud, võtsin ca 70% asja. Teisel ringil tõmbas metsas minust mööda Indra. 12-aastane tüdruk. Samas võitis ta sel aastal Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja omavanuste seas. Aga ikkagi, 12-aastane. Ja rebis rajal ikka päris hästi.

Haakisin sappa. Metsateed püsisin selja taga. Kruusalõigul võtsin ette ja mõtlesin, et tõstan tempot. Aga ei kadunud ta selja tagant kuhugi. Sättisin kiiruse parajaks ja vedasin siis kruusaosa ise, arvates et finišikoridoriks olen palju värskem. Muru peale minnes olime kõrvuti. Tüdruk tõestas, et on väärt vastane. Ei näinud põhjust end täitsa pöördesse sõita ja lasin veidi enne lõppu jala sirgeks.

Foto: Jaana Üksik

Hiljem selgus, et osutusin sel distantsil võitjaks. Nüüd protokolliga tutvununa näen, et meestest ja noormeestest sain küll jagu, aga Indra vend, temast aasta vanem, võitnuks mind vabalt, kui osalenuks meesteklassis.

Oma õpilastega panin satsi kokku, et ka 4x12 km teadet sõita. Tubli kolmas koht, osalejate arv polegi nii oluline :)

Esmaspäev, 14. oktoober 2013

Hommik

Panin öösel kella just meelega varasemaks helisema, sest voodisse sain peale väsitavat nädalavahetust kella 01 paiku.
Hommik. Vaatan telefonikella. 07:44. Super! Harv juhus, aga magasin sisse. Kiire tegutsemine tagas siiski õigeaegse tööle jõudmise.

Laupäev, 12. oktoober 2013

Valimiskoosolek

Emmaste kooli saal.
10 (s.h. erapooletu koosoleku juhataja) kuulajat, 14 kandidaati.

Tõdemus: paljuski valimisliitude ja IRL nimekirja programmid kattuvad. Mõned erinevused siiski. Aga mitte põhimõttelised.

Erinevused. Kui Ühtne Emmaste välistas liitumise teiste omavalitsustega, siis Peedu sõnul seda välistada ei saa. Minu seisukoht kattub viimasega. Teiseks valitsemiskultuur ja suhtumine-suhtlemine. Seal on erinevused. Eks vallaelanik ise teab, millised.

Ühine. Haridus on prioriteet. Mul on hea meel, et valimisliidud jagasid seisukohta, et Emmaste Põhikool jätkab liitklassideta 9-klassilise koolina. Et haridusse tuleb investeerida ka siis kui riigi toetus väheneb (seoses III astme õpilaste arvuga). Tankla taasavamine on kõigi nimekirjade jaoks oluline. Ja kui senine vallavanem pole sellega hakkama saanud, siis mul on tuleviku osas usku. 

Isiklikust seisukohast oli väga tore kuulda pea poolte kandidaatide isiklikke seisukohti (sest kuigi nimekiri paneb kokku ühise programmi, siis ikka on nii, et üks näeb asja nii ja teine veidi teisiti). Enda mõtted langevad enim kokku Ülo ja Gustavi omadega.

Tants

Neljapäeval leidsin end taas tantsutrennist. Seega võib juhtuda, et suvel osalen taas tantsupeol.

Neljapäev, 10. oktoober 2013

10 päeva

Tänasest saab eel ja e-hääletada. Ja kümne päeva pärast on see nö päris valimispäev. Siis on sellega kõik.
Veidi väsitav, kuigi olen järginud enda valitud joont, et tegutsen ikka endistviisi edasi ja eriliselt tõmblema ei hakka. Samas kaasneb ikka ühtteist. Programmi lõplikuks sõnastamiseks ja rõhuasetuste sättimiseks koosolekud-arutelud, trükise koostamine, selle dubleerimine IRL lehel jne. Lisaks ei valinud ma ka täieliku vaikimise taktikat. Ja et inimestel ikka on huvi valimiste vastu, tuleb vastuseid anda ning selgitusi jagada.


Laupäev, 5. oktoober 2013

Tagasivaade

Madisepäeva nädalavahetusel toimusid Emmastes kogukonnapäevad, mille korraldamisel kaasa lõin.
Andis hea õppetunni, et väga kõvasti tuleb tõmmelda, et üritus osalejaterohke oleks. 
Programm ise oli huvitav. Laupäeval näiteks Marko Pikkat´i joonistamise töötuba. Joonistati süsteemis, et täiendatakse üksteise pilte. Et teed alguse ja siis annad töö edasi. Huvitavad pildid kukkusid välja.
Õhtul oli Ivi Rausi kontsert kooli saalis. Sisuliselt privaatkontsert, kuna kuulajaid oli ca 15. Aga muusika, mida ta tegi, tõsiselt hea. Ka minusuguse muusikavõhiku arvates.
Nädalavahetus tipnes aga Tohvri hooldekodus antud foorumteatri etendusega. Seal oli tunda, et meid oodati ja etendust nauditi. Tegelikult sain juba kokkuleppeid tehes aru, et oleme oodatud- aga siis juhatuse poolselt. Nüüd siis selgus, et ka sealsete elanike poolt. Ja MTÜ Foorumteater eestvedaja arvas peale seda, et järgmise kogukonnapäeva teeme taas Emmastes :)


Metsalaager

Nädala keskel mõtlesin, et miks ma küll lubasin end NK-KT metsalaagrisse. Aga et seda tegin, tuli väsimus unustada ja minna.
Täna hommikul olin rõõmus, et seda tegin. Umbes 22 ajal ronisime telkidesse. Ütlesin poistele, et kui on ööhäire ja ma ei ole kisa peale tõusnud, siis ma magan ja minuga arvestada pole mõtet. Enne 23 olin juba unne suikunud. Mõne korra küll millegi peale ärkasin, ent üldjoontes sain pea seitsmeni magada. Soojas, sest ahjuvalve töötas noortel väga hästi.
Nii hästi ja nii värskelt ei ole ma end hommikul juba paar-kolm nädalat tundnud.

Õpetajate päev

Kirjade järgi on täna õpetajate päev.
Töö juures oli see eile. Peaks olema selline pidulik ja hästi rõõmus ja eriline päev, aga... Jah, päeva eest vastutajad nägid vaeva ja tegevusi oli mõeldud. Olid külalisõpetajad jne. Aga väike on see kollektiiv meil. Numbriliselt küll 16 õpetajat, aga reaalselt, igapäevaselt ikka pigem 10. Õpetaja keemia tuleb üheks poolikuks päevaks, õpetaja tööõpetus üheks päevaks (ja on terve päeva teises hoones) jne. Ja need, kes täiskoormusega tööl, on alatasa "lennus" ehk kogu aeg on midagi teha ja kuhugi tormata vaja. Ka neljapäevaõhtune väljasõit jättis kohati inimesi vaadates mulje, et tegemist on kohustusliku reisiga, mitte peoõhtuga. Vaadates lasteaiaõpetajaid, kes südamest naersid ja nalja viskasid, oli söögilaua ääres kontrast eriti ilmne. Kahjuks ei tea ma, kas see tundus vaid mulle nii, või nii oligi. Ja kui oli, siis mis on selle põhjus ja kuidas seda muuta. Samas ma tean head põhjust, miks õpetajate päeva koolis vaja on. See annab üheksandikele nii väärtusliku kogemuse- oskuse juhtida, seda tegevust planeerida, oskuse näha päeva õpetaja vaatenurgast. Rõõmustav oli nende elevil ja asjalikke nägusid näha, nii eelnevatel kui ka õigel päeval. Ja päeva lõpus kuulata kommentaare.

Teisipäev, 1. oktoober 2013

Kuu

September juba läbi.

Neljas aasta selle kuuga seotud kampaanias osalemist möödus ka kergelt. Kui sünnipäeva poleks, võiks vabalt sellega ka jätkata.

Küll olen liiga palju kohvi vahepealsel perioodil tarbinud. Seda tahaks muuta. Ja spordi osakaalu päevakavas tõsta.

Hea tuju

Õhtune jooksuring.

Möödumas on rattur: "Tasuja presidendiks!". Tervitan vastu.

Kohas, kus meie teed ristuvad, võtab rattur hoo maha. Minu jooksutempole. "Tahtsin lihtsalt seda öelda, et võid minu peale loota."

Tänan. Ent öeldes, et päris täpselt ei saa aru, selgitatakse, et jutt käib tulevastest valimistest.

Soovime üksteisele head trenni jätku ja liigume oma teed.

Tuju hea tagatud.

Colonel J.Dalbins Cup

Lätis käidud. Kokkuvõttes positiivne kogemus.

Kuigi süsteemile omaselt oli möödarääkimisi. Mulle tundub, et seda põhjustab mudel, mille kohaselt info liigub läbi vaheastmete. Hierarhiline süsteem. Ja siis pole ka imestada, et midagi "läheb tõlkes kaotsi".

Ikka paneb imestama, kuivõrd vähe lätlased võrreldes eestlastega inglise keelt räägivad. Kui läänlaste juhendaja- venekeele oskusega- kaasas poleks olnud, jäänuks veidi jänni.

Samas tuleb lätlastele au anda, külalislahked ja sõbralikud on nad küll. Ja mis mulle kõige rohkem meeldis- ajagraafikust peeti kinni ning oldi isegi ees. Vastasel korral oleks meil 2300 praamile jõudmine napiks läinud. Nüüd jäi aega ülegi.

* reisi võib kokku võtta huvitava faktiga- meid sõidutanud bussijuht otsustas Kaitseliiduga liituda.


Reede, 27. september 2013

Lätti

Või oleks õigem öelda, et Leetu. Sest sihtkoht- Bauska- asub Leedu piiri ääres.

Noorkotkastega võistlema. Eestit esindama. Huvitavaks teeb asja eri riikide noorteorganisatsioonide omavaheline suhtlemine. Kuigi start on kell 0900 homme, ei arvestatud, et võiksime öökohta vajada. Selle siiski saime. Samas ei ole teada, kas saame tagasi laupäeval viimase praamiga (mida vahemaad Bauska-Rohuküla vahel arvestades ei usu) või pühapäeval esimesega.

Aga mis seal ikka, teeme ära! :)

Neljapäev, 26. september 2013

Sõber

Eesti korvpalliliidu juhatus sai U-20 koondise liikmetelt kirja, et treener Andres Sõber alandas neid. Et kasutas sobimatuid väljendeid. Hiljem selgitas Rapla korvpalliklubi peatreener, et poisid ise kuhugi ei pöördunud, pigem kinnitasid nad teiste kirjapandut (ehk pealekaebamist).

Totter olukord. Suured mehed, kas tõesti ei suuda isekeskis omavahel asju ära klaarida? Ja mille pärast kossupoisse omavaheliste intriigide keskele tõmmata vaja on.

Mäletan, et ETV saates “Tähelaev” (selles, mis Sõbrast rääkis) U-20 koondislased küll pigem kiitsid Andrest ja tema stiili.

Usaldan siinkohal Martin Müürseppa. "Spordis tuleb väga tihti ette hirmsaid momente ja teatud mõttes võiksid need olla noortele mängijatele õpetlikud. Kui sa pead paar kuud olema ühe treeneri juures, siis see aeg tuleb ära kannatada. Kui seda ei suuda, siis… järelikult ollakse liiga hellad ja pehmed," ütles Müürsepp ERR spordiportaalile.

Noortetasemel tuleb jah tasa ja targu läheneda, ent 20sed mehehakatised- koondises mängivad kutid-, kes plaanivad lähitulevikus korvpalliga leiba teenida, peaks ikka nii tugeva sisuga olema, et igasugusest tögamisest end häirida ei lase. Sest spordisõbrana usun, et Sõber kellegile meelega küll sisse ei sõida, otse ja kohati karmilt ütlemine ongi tema stiil.

Stiilinäide siin.

Kolmapäev, 25. september 2013

Verekeskus

Vereloovutus on alati positiivne kogemus. Nii enesetunde pärast, kui ka nö teeninduse poolest. Üliviisakad ja positiivsed inimesed töötavad seal. Tean, et nad peavad hoolivad olema, aga on võimalik aru saada, kas teenindaja näol on võlts- või päris naeratus.


* pulss oli täna seal mõõtes 50. Mitte äsja ärganuna või suures rahuseisundis.

Esmaspäev, 23. september 2013

Valikud

Rutiinse ja kindla septembri on kuu viimased kaks nädalavahetust ära lõhkunud. Mõlemal laupäeval tuleks/tulnuks olla mitmes kohas. Tuleb valikuid teha. Loodetavasti õnnestub õigesti valida.

Endale ei meeldi, et loobuda tuleb jalgpallist. Liiatigi oli laupäevane mäng olulise kaaluga ja nagu kuulsin, põnevalt kulgenud. Mitte küll Taebla arust :)   Vahele tuleb jätta ka mäng Paldiskiga. Viimane kord suutsin nendega võõrsil mängides vastase ründajalt jalahoobi enda pihta välja kaubelda ja sellega talle ka punase kaardi teenida. Samas annab siiamaani tunda varvas, mille 17. augusti liigamängus vastu vastase talda siniseks lõin.

Laupäev, 21. september 2013

Koosolekud

Teisipäeval osalesin kahel koosolekul. 

Esiteks juhtisin valla haridus- ja noorsootööasutuste ümarlauda. Mul on hea meel tõdeda, et seltskond oli eesmärgile orienteeritud. Ei mingit mina/minu-sina/sinu tegemiste vastandamist. Väikeses kogukonnas peamegi koos ühise eesmärgi nimel tegutsema. Sealjuures kohati isiklikud soovid alla suruma, kui suuremas plaanis seda vaja on. Partner tuleb ära kuulata ja tema mõtteid austada.

Õhtul osalesin loodavat Hiiuma Kunstide Kooli puudutaval koosolekul. Alguses oli küll selline tunne, et eri osapooled räägivad hoopis eri asjadest. Üks aiast, teine aiaaugust. Paljuski põhjustas seda minu arvates infopuudus. Infopuudus Käina poolt Emmastesse, kui ka eri osapoolte vahel. 
Lühidalt on lugu selline, et tahetakse Emmaste osalust 9000 raha näol, mis annaks võimaluse 10 lapse osalemiseks huvikooli töös. Samas on praegu valla kulu huviringidele ca 7600 eurot. Kas kahte kuluartiklit jaksame valla eelarve reale paigutada?
Leian ise, et huviringid peavad olema lapsele võimalikult kodu-kooli lähedal. Meie puhul siis ikkagi Emmastes. Laps ei peaks selleks bussiga (veidi paremal juhul vanema poolt sõidutatuna) edasi-tagasi reisima. 
Konkreetne näide. Ise annan kolmapäeval 16-18 Käinas jalgpallitrenni. Võtan ühe Emmaste poisi peale, kel kell 16 muusikaring Käinas, ja pärast toon tagasi. Ehk siis 45-minutiliseks ringitegevuseks tuleb tal kolmetunnine reis ette võtta. Veidi karm põhikoolilapse jaoks.

Laupäev, 14. september 2013

Valimised

Ma ei hakka seda blogi valimisteemadega täitma. Kes soovib, leiab selleteemalised mõtted siit.

Reede, 13. september 2013

13 ja reede

Ei ütleks, et tegemist on ebaõnne täis päevaga. Pigem kehtis täna vanasõna "Loll pea on kere nuhtlus".

Jalutan töölt koju. Maja ees hakkan mõtlema, et kuhu ma küll korterivõtme hommikul panin. Ukse ees meenub, et jaki tasku. Aga et päeval nii soe oli, unustasin koju tulles selle selge tõmmata :)

Kell 15 oli valimiskomisjonis liisuheitmine. Kümme enne kolme olin raamatukogu juures. Kuidagi vaikne oli seal. Viimasel minutil siiski meenus, et komisjon kolis kolmapäeval vallamajja.

Kella 16 suundusin Kärdla kodutütarde ringkonna ja noorkotkaste malevkonna ametlikule loomisele Hiiumaal. Loomulikult läks meelest ära, kus see täpselt toimuma pidi. Suundusin kultuurimaja poole. Tuttavaid autosid selle ümber ei paistnud, seega staapi! Seal täielik tühjus. Äkki ikka kultuurimajas siis? Sinna teel selgus, et Pikas majas hoopis. Ja "tore" et Kärdla tänavate remont lühikesed otsad ka märksa pikemaks suudab venitada.

Emmaste

Vaatasin hommikul Hiiu Lehe lugude kokkuvõtteid. Valimisnimekirjad avaldanud lugu lõppes: "VL Emmaste Eduks volitatud esindaja Avo Kail keeldus nimekirja avaldamast."

Kohe üldse ei mõista, mis oli selle teo tagamaa. Paista salapärasena? Loodeti mõne nimega üllatada? Häbeneti nimekirja? Või loodeti suuremale tähelepanule, kui hiljem saab üksi oma nimed välja käia?

Ja seitse nime kümnest on praegu võimul valimisliidu Ausus ja Usaldus nime all...

Igal juhul toimus täna päeval liisuheitmine nimekirjade vahel numbrite jagamiseks. Ja seal said nimed niikuinii avalikuks. Keda huvitab, siis koondnimekiri on nähtav siin.

Teisipäev, 10. september 2013

Emmaste vald

Kuigi ma ei ole sellest ka varem saladust teinud, on nüüd asi ametlik. Poole tunni eest esitasin paberid kandideerimaks valla volikogusse. 11-liikmelise nimekirja esinumbrina.
Tahaks loota, et olen senise tegevusega sedavõrd palju tähelepanu siin vallas- uues elukohas- äratanud, et inimesed valimissedelile ka minu nime kirjutavad. Viimasel kuul valimiste valguses eriliselt tõmblema küll ei plaani hakata. Jätkan nii, kuis alati olen tegutsenud.

* Kokku kandideerib Emmastes 36 inimest. Üheksale volikogu kohale ehk konkurss on neli ühele. Kaks erakonda ja kaks valimisliitu.

Esmaspäev, 9. september 2013

Tagasiside

Tore on enda tegemistele tagasisidet saada. Sealhulgas ajalehelugudele.

Peamiselt on see tulnud veebi teel, harvem telefoni abil. Veidi rohkem suusõnaliselt. Täna leidsin postkastist kirja. Ehk siis teist korda anti tagasisidet minu arvamusloole paberkirja näol.

"Oled õigetel järeldustel. /.../ Palun selgita raamatupidamisest välja sisseostetu autole ja sõitudele, praamipiletitele jne. tehtud kulutused - no alles siis selgub präänik, mis see vallarahvale maksma on läinud."


Sealjuures oli kirjale kirjutatud "Hr Tasuja, Emmaste". Ja kohale tuli. Vot juba sellepärast on Hiiumaal vahva elada :)

Pühapäev, 8. september 2013

Vesi

Järjekordne kinnitus, et häid inimesi meie ümber on äraütlemata palju. Me lihtsalt ei märka neid väga tihti.
Tegin oma õhtust jooksuotsa. Ühel sirgel sõitis minu poole rattur. Sadakond meetrit eespool ta peatus ja otsis midagi. Kohakuti jõudes pakkus mulle Värska vett :)

Laupäev, 7. september 2013

Ei visiitabielule

Üks oluline teema minu jaoks eesolevate valimiste juures on omavalitsuse tegevjuht. Ehk siis vallavanem.
Mitte konkreetne isik, aga ametipost. Olen seda meelt, et see koht peab olema täidetud kohaliku inimesega. Inimesega, kes teeks seda tööd eelkõige armastusest ja hoolest oma ümbruskonna vastu, mitte palgapäeva oodates.
Spetsialiste saab ja peab kaasama, ent tegevjuht peaks olema omakandi inimene.

Veidi pikem teemaarendus siin.

2:2

Ai, kus oli mäng! Julge otsus Rüütlilt ründavalt peale minna ja au koondisele, et vaatamata teisel minutil kaotusseisu jäämisele tuldi sellest mehiselt välja. Ja kelle vastu, maailma 5. koondise vastu.
Aga mitte ainult, Eesti näitas, et meeskonnana oleme Hollandist üle. Jah, neil on Robben, jah, neil on RVP, jah, neil on veel mitu superstaari. Aga Eesti oli täna üle. Tiimina oli üle.
Nii mitmed mehed tegid täna suurepärase partii. Ja et vaid mõni üksik eredalt silma ei torganud (samas ansamblist ka välja ei langenud), pole nimesid siin välja tuua mõtet. Kurb vaid, et Ungari vastu on meil kolm olulist lüli puudu...
No see penalti. Jah, oli küll viga. Aga väike viga. Lisaks mängis Piiroja palli, RVP hoidis ka teda kinni ja mulle tundub, et esimesena tegigi seda tema ning tegemist oli ikkagi üleajaga. Oli vaja siis mäng sedasi ümber pöörata?
Seltsimees Boiko endale Eestist ühtegi sõpra juurde ei saanud :)


Reede, 6. september 2013

Winny Puhh

Ei ole midagi teha, aga Wihhy Puhh on parim live bänd, kes saarel esinenud. Võimas elamus nädalavahetusest. Suudavad isegi üsna kained eestlased korralikult käima tõmmata ja esinemine on alati vaimukas. Ega filmgi, mis teisipäeval ETV-s linastus, muud tõestanud.
Ise sain Muinastulede festivalil lausa mitu korda käia :)  Ehk siis keerasin muudkui rooli ja sõitsin seltskondadega sinna ja hiljem tagasi mitu korda. Aga peamine on, et Winny esinemise nägin ikka täismahus ära.

Teisipäev, 3. september 2013

Valla leht

Kui vaatasin käesoleva aasta esimesi valla ajalehe numbreid, siis tundus, et valimiste aastal kasutatakse seda isiklikuks propagandaks.
Viimane number- ja sealjuures on see valimiseelse kuu number!- oli aga täiesti neutraalne. Kiitus selle eest. Loodan, et ebaausaid eeliseid ei kasutata ka oktoobris ära.

Korvpall

Olen taaskord sunnitud oma kommentaare ümber hindama. Pühapäeval tõestas meie korvpallikoondis, et neil on sisu. Bulgaaria pandi kenasti paika ja EM finaalturniir ootab.

Seda vaatamata selle, et meil puudub traditsiooniline korvialune jõud ehk pikad suured mürakad. Pühapäeval jäime lisaks kõigele ilma ka Taltsist. Aga kuidagi tuleme toime. Oma klubis väikese ääre mängijad veavad koondise eest nr 4 või 5 positsioonil välja küll.

Ja kaitse on kõva. Eriti vahva oli viimati vaadata Kanguri tegutsemist. Tõsine kaitsemees. Aga eks võidu puhul tuleb au anda kogu tiimile. Mõnusa elamuse pakkusid.

100 miljonit

Kuigi ametlikku kinnitust ei ole, siis spekuleeritakse just sellise summaga. 100 miljonit eurot. Jalgpalluri eest. Täpsemalt siis Gareth Bale´i, kes Tottenham Hotspursist Real Madridi suundus.

Jah, summa on müstiline. Isegi ebaloomulikult suur. Samas on selge, et see raha teenitakse kiiresti tagasi. Esiteks oli see üleminek terve suve kuumim teema jalgpallimaailmas. Ja rekordiline üleminekusumma aitas/aitab kõvasti ka särgimüügile kaasa. Aga nagu hommikul lugesin, teenitakse lisa üsna uskumatute liigutustega. 

Nimelt maksis Sanitase kliinik Realile 10 miljonit eurot, et Hispaania suurklubi saadaks Bale`i just nende juurde ametlikule meditsiinilisele läbivaatusele. Jõhker.

Esmaspäev, 2. september 2013

Neljas aasta


Jalgpall

Päris karm jalgpallinädalavahetus oli.

Kui seni olime 14 mänguga löönud 22 väravat ehk 1.6 mängu kohta, siis laupäeval skoorisime kuuel korral. Lisaboonusena õnnestus endal ka lõpuks tabamus kirja saada. Mitte et see kaitsemängija puhul primaarne oleks. Aga siiski.
Kaitseliin on seni suht hästi töötanud, hetkeseisuga on meil paremuselt teine kaitse liigas. Nüüd siis õnnestus väravate vahe ka positiivseks kallutada.

Päev hiljem lõi II liiga sats meie tehtu üle, võites koguni 7:3. Sealjuures oldi eelneva hooaja jooksul skooritud vaid 20 korral. Jama on vaid vastaste hala ja kaebamist kuulata- a la "aga see oli ju suluseis" "kohtunik on kohalik, selge kelle kasuks ta vilistab" jne. Käsi südamel võin kinnitada, et vaatamata hiidlaseks olemisele ma kodumeeskonna kasuks meelega ei eksi. Ja pühapäeval aitas vastase mitte liini hoidev kaitseliin ise kaasa, et seda poleks saanudki teha väravate puhul.

Neljapäev, 29. august 2013

Väsimus

Et auto on hetkel arsti juures, aga jalkatrenni oli soov minna, tuli teine plaan välja mõelda.

Seega läksin rattaga. Esmalt 1,5 tundi sõitu, siis samapalju jalgpalli (ja seekord vaid mängisime, ilma harjutusteta) ja lõpetuseks veel 1,5 tundi ratta seljas.
Ilma liialdamata- ei olnud väsinud kodus.

Täna hommikul ootas aga töökoosolek ehk siis oli vaja pabereid täita ja niiöelda mõttetööd teha. Siis otsejoones maakondlikule õpetajate kogunemisele (või kohtingule, nagu seal öeldi), kus oli suurepärane võimalus kaks tundi järjest istuda ja kuulata teiste juttu ja laulu.
Ilma liialdamata- täna olen küll väsinud.

Esmaspäev, 26. august 2013

Üllatus

Väga vahva on töönädalat alustada nii, et töölaual ootavad tänukaart, lill ja šokolaad. Ja mul ei ole isegi sünnipäev :)
Peab veelkord ütlema, et Lasnamäe Gümnaasiumi laulukoori lapsed on ülimalt viisakad ja toredad. Tore üllatus, kuigi ma kohe kindlasti ei nõustunud nendega sportima tasu saamise eesmärgil.

Korvpall

Tundub, et pean oma sõnu korvpallikoondise kohta korrigeerima. Eilne mäng Valgevene vastu oli juba täitsa kobe.
Eks näis, mis Bulgaariaga saab.

Neljapäev, 22. august 2013

Muusika

Ma ikka oskan endale täiesti null-olukordadest ülesandeid kaela saada.
Kiikasin korraks saali, kus Heli laululaagri lastega musitseeris. Võttis paar minutit ja juba lootsid noored, et äkki viitsin neile mingit sportlikku tegevust organiseerida. Kuidagi väga kergelt õnnestub noortega positiivne kontakt saavutada- vist on mind ikka õpetajaks loodud :D
Ja no kuidas sa siis keeldud, eriti kui ajagraafik seda võimaldab.
Mõtlesin õhtupoolikuks paar asja valmis. Kui koolimaja juurest tennise- ja vutiväljaku poole liikusime, õhkasid pealinna lapsed, et "tahaks ka siin koolis õppida" ja "nii vägev ümbrus".
Tõepoolest, on. Siin on suurepärane spordikompleks. Ent seda enam teeb mind kurvaks, et vallavalitsus sellest hoolivat ei näi. Volleplatsil vedeleb reha liiva sees, võrk tuuldub vist kuude viisi ühtejutti. Tenniseväljaku kate on käest ära ja umbrohi pressib peale. Jne. Kas lihtsam poleks panna keegi alaliselt selle kallal tööle? Keegi, kes pidevalt kohal oleks, korraldaks ja reaalselt midagi seal ka teha tahaks. Mandrigrupid tuleks siia suurima hea meelega laagrisse.
Aga lõpetades positiivselt, siis mind üllatas nende noorte viisakus. Kui lõpetasime, tulid enne lahkumist kenasti tänama ja head õhtut soovima. Ja nii palju ma ikka noori tunnen, et saan aru, kas seda tehakse kellegi sunnil või see tuleb sisemisel ajel.

Kolmapäev, 21. august 2013

Saaremaa

Eilne Saaremaal käik tõestas, et mul on veel küllaga õppida.
Kui pühapäevase liigamängu järel teenisime äärekohtunikena vaat et ainult kiidusõnu (jalkaliidu kohtunike määraja käis mängu vaatlemas), siis eilse mängu järel enda tegevuses midagi positiivset küll ei leia.
Tagantjärele targana öeldes pidanuksin tasku kallal tihedamini käima ehk hoiatusi jagama. Esimese abikohtuniku sõnul võinuks koguni kaks punast kaarti jagada.
Lasin jõuliselt mängida, enda meelest võrdsel määral. Ent mingil hetkel oli näha, et mängijad kulutavad liialt aega jutustamisele ja kaebamisele. Ja et saarlased kodus veel viimase minuti väravast kaotasid, siis saadeti mind platsilt ikka väga sõbralikult lõpuvile järel ära :D  
Ja kuigi mehed tulid mõni aeg hiljem- siis kui kohtunikeruumist ümber riietumast tulime- vabandama, jäi endale ikka mõru mekk suhu. Ei oleks tohtinud lasta mängul nö käest ära minna.

Esmaspäev, 19. august 2013

Käina

Nüüd kui kuulsin, et Käina lõpuks leidis, keda otsis, on ehk paslik aeg endalgi sellest paar rida kirja panna.
Nimelt sain juba pea kuu tagasi pakkumise asuda ka Käina kooli poiste kehalise kasvatuse õpetajaks.
Esialgu pidi tunnid paigutatama kahe, ent kuna see ei sobinud praegusele tööandjale, siis hiljem oli juttu ka ühe päeva peale paigutamisest. Päris karm päev oleks poistel olnud siis. Endal vist ka :D
Plussidena võib välja tuua võimaluse tegeleda senisest enam spordiga. Olen aru saanud, et just kehalise kasvatuse tunnid on need, mis tegelikult mulle mõeldud. Seal tunnen end kui kala vees. Palju rõõmsamalt astun sinna tundi kui koolimaja omadesse. Kui oleks võimalik (s.t. et koormust jaguks), siis vaid spordiga tegelekski. Ega mul olnuks midagi ka lisateenistuse vastu. Ja saan sealsetest koolijuhtidest hästi aru- ka mina leian, et poiste kehalise tunde peab läbi viima meesterahvas.
Miinuspoolele kandsin selle, et olles tööl kahes koolis, ei saa sa tegelikult kummaski kohas täielikult panustada. See ei ole töö, et lähed kellaajaks kohale ja kella pealt minema. Eks võistluste-koolituste tõttu oleks kahes kohas olles graafikute-asenduste sättimine ka topeltkeeruline. Ja minu vaevast hullem on see, kui kaotajaks jäävad lapsed. Suurim faktor oli aga see, et mulle tõesti meeldib Emmaste kool ja selle kollektiiv. Tunnen, et mind on seal hästi vastu võetud ja hoitakse. See on hea tunne.
Ega vist ei olegi vaja kirjutada, et loobusin Käina variandist ja jäin kindlaks Emmastele.

Laupäev, 17. august 2013

Jalgpall

Eile õhtul mängisin kohalike noormeestega vutti. Tagajärg: kehvasti kukkumine ja sinikad puusal.
Täna liigamäng Kärdlas. Esimestel minutitel halb kokkupõrge pallivõitluses. Vahetusse tulles ehk keha jahtudes hakkas tunda andma ning nüüd on üsna sinine. Suur varvas.

Aga kõige lollim on see, et esimese poolaja umbes 30. minutil tõmbas korraks kopsu nii kokku, et anna otsad. Pole enne sellist nalja olnud. Vorm nii kehv olla ei saa!? Kape julgustusel/peale käimisel mängisin poolaja lõpuni ja kuigi lõpus tundus, et saan kopsud tööle, leidsin, et parem on ikkagi vahetusse minna.
Liiati sain seda teha puhtalt lehelt, kui juhtisime 3:0 :)  Lõpuks magus 3:2 võit tabeliliidri üle.

Reede, 16. august 2013

Jalgpall

Puhkus lõppes aktiivse töönädalaga. 
Esmaspäeva hommik. Kärdla staadion. Viimased ettevalmistused ja juba saabuvad tasahaaval laagrilised- kokku 44 noort jalgpallisõpra. Esimene päev läks ladusalt- kõigi jaoks uus asi ja ka energiat palju. Ja kuigi ilmateade ning taevas pidevalt ähvardasid, saime vaid ühe tõsisema (pluss mõne väiksema) vihmasahmaka.
Teine päev oli raske seetõttu, et eelmise nädalaga oli unegraafik paigast läinud. Lugesin pool ööd. Näiteks kõigi 3 suurema ajalehe (Päevaleht, Ohtuleht, Postimees) nädalalõpulisa läbi. Lisaks mitu korda, tõsi, ebaõnnestunult, lambaid :)  Aga uni saabus alles siis, kui varsti oli juba aeg ärkamiseks. 
Samas laagripäev kulges samuti ladusalt, sest asjaosalistel oli nüüd tegevus täpselt teada ning laste jalgpallihuvi ei näidanud absoluutselt mitte mingisuguseid vaibumise märke. Ka taevas hoidis meid. Kell 17 lõpetasime päeva ja ca veerand tunniga saime asjad kokku, siis veidi juba tilkus. Ja nii kümne minuti pärast kallas korraks nii jõhkralt, et autoga sõites oli raske välja näha.
Kolmapäeval ootas ees sõit mandrile. Ja kuigi uni ei saabunud ikka õigeaegselt, tuli veelgi varem ärgata :)   Kuigi meil on laagris konkreetsed (ehk isegi karmid) reeglid, on vahva vaadata, et noored on selle hästi omaks võtnud ja käituvad korrektselt. See vist annab ka aimu, et nad tahavad seal olla. Vahemärkusena selgus jalgpalliliidus käies, et Hiiumaa laager oli üle Eesti üks kiireimini täis registreeritud laager (vist kolmas järjekorras).
Samas jättis see päev kogu nädalale mõru maigu juurde. Kuni turniirideni- eri laagrid mängisid omavahel nö sõprusmänge, mis laste endi jaoks olid ikkagi põhimõttelise tähendusega- oli kõik okei. Siis avanesid taevaluugid ja kõik ehk ca 800 last koos treeneritega suundusid Lilleküla staadionile varju alla. Ja tundus, et selleks ei oldud valmis... sest asendustegevust ei suudetud pakkuda. Pidime kolm tundi ise tegevustega täitma. Ja uskuge- see on "imelihtne" seal hoones.
Alates staadionilaulupeost oli kõik enam-vähem hästi. Muusika, suht okeid istekohad jne. Ent mida lähemale mängule, hakkas selgeks saama ma ei tea kelle poolne viga. Seal, kus istusime meie, Haapsalu ja veel paar laagrit, tulid inimesed, kes näitasid, et nad on Piletilevist samadele kohtadele pileti ostnud :D  Suurema osa neist oli mõistlik ja istus mujale, ent mõni jonnis. Ja oli küll põnev neile pidevalt selgitada, miks asjad nii on. 
Ja mängu nautimist nii suure lastehulgaga olla ei saa. Küll tuleb mõne väiksemaga kaasa minna, sest ta ei oska üksi tualetini minna, küll on muud seletamist. Mõlemad väravad ja vigastuse ning punase kaardi nägin siiski otsepildis ära.
Kui olime bussi jõudnud, võis kergendusega hingata, et peagi saab päev õhtusse. Laeva peal noori jalgpallisõpru vaadates oli küll tunne, et nende energia on lõppematu. Aga Heltermaalt alates hakkasid silmad bussis kinni vajuma.
Samas täna hommikul jõudsime staadionile 0915 (päev algab ametlikult 0930) ja siis oli seal juba ca paarkümmend last palli tagumas. Ise võidurõõmsalt kilkamas, et nad jõudsid enne treenereid kohale. Ja hommikune unisus (niipalju kui seda oli) sai lõunasöögi ajaks minema pühitud. Nii et pärastlõunased turniirid ei tahtnud kuidagi lõppeda.
Reedel juba viimane päev. Kohati isegi kahju. Sellist tööd teeks tegelikult meelsasti igapäevaselt. On hetked, kus see võtab ikka väga läbi, vaimselt, mitte füüsiliselt. Aga päeva lõpus on alati meel rõõmus. Vahel varemgi, kui märkad, et keegi on uue asja selgeks saanud.
Nädalavahetusel liigamäng, kohtunikutöö ja kiirkoolitus peale seda. Ehk jalgpallinädal jätkub.

Neljapäev, 15. august 2013

Korvpall

Ja kuigi, nii ootamatu kui see ka pole, Eesti jätkab püüdlusi pääsemaks 2015 EM-finaalturniirile, ei ole ma koondise mängudega sugugi rahul.
Holland ja Portugal on riigid, kus korvpall on tõsiselt nurgatagune ala. Vaadates kasvõi Madalmaade mängu ülekannet- riik on väike, väiksem kui Eesti, ent kompaktne on ca 15 miljoni elanikuga- aga inimeste jaoks on koondise mängule tulek ikka liiga pikk tee. Saali vaadates oli tunne, et mängivad Eesti esiliiga satsid.
Sellised riigid, kus näiteks Hollandis ei mainitud kohtumist Eestiga suuremates lehtedes üldse, tulnuks kindlalt võita. Ja siin ei saa tuua vabanduseks Kanguri-Vene puudumist. Mängupilt oli kehva.
Ja kuigi viimane võit Portugali üle oli suureskooriline, ei tasu nina liiga püsti ajada. Lihtsalt juhtus hea päev olema- esimesed 4 kolmest tabas ja ega vähemalt esimesel poolajal nende tabavusprotsent alla 50 kukkunudki. Aga kohati tehti kaitses lapsikusi. Ja eks vastane viskas ka ikka imeheade kohtade pealt mööda.
No ei tea, olen ikka üldiselt optimist, ent pigem oli Portugal väga vilets kui Eesti väga võimas.
Loodan, et eesootavad mängud veenavad mind ümber.

August

Kuu algas rahulikult. Kuni laupäevani jätkus juuli lõpu süsteem, et iga päev tegelesin spordiga. Olin saanud ka rahulikult lugeda. Võtsin ette elulooraamatud.
Siis laupäeval tuli väike rütmimuutus sõbra sünnipäevaga seoses. Eelmise nädala tegutsesin peamiselt Põhja-Hiiumaal. Kuigi kuna nautisin viimast vaba nädalat, siis käisime sõbrannaga ka eri kohtades siin saarel uudistamas, ujumas ja söömas.
Nagu ikka, saab selline lebotamine järsu lõpu.

Esmaspäev, 29. juuli 2013

Kasiino

Kui sõbrannaga linnas arsti juures käisime, siis peale seda tahtis ta sõbrannaga Kristiine keskuse poodides käia. Suutsin vist kolm poodi vastu pidada, siis lahkusin.
Tugev kohvi isu oli. Ja et Kristiinest väljudes ootab kohe kasiino, suundusin sinna tasuta kohvi järele. Polnud kunagi varem kasiinosse sattunud, seega oli veidi üllatav kui soojalt seal kliente vastu võetakse.
Seda, et kohvi jagatakse seal priipärast, seda teadsin. Aga et esimesel korral saad vautšeri, kus raha peal mängimiseks ning et esimesed viis korda saad kuni 4€ joogi tasuta, oli küll üllatus.
Samas arvestades, kui kiiresti ja põhjalikult need aparaadid sinu taskud tühjaks imevad, peabki teenindus tasemel olema.
Jõin oma kohvi ning tasuta saadud joogi ära, mängisin kingitud raha maha, ning lahkusin viisakalt.

Naabrid

Selgub, et on siingi põnev elu. Üks majanaaber tuleb külla teise eest hoiatama. Et too on halb inimene.


Ja hommikul ma veel imestasin, et mida see politseiauto küll minu maja ees teeb.

Reede, 26. juuli 2013

Ei

Kolm korda olen juba ka ei öelnud.

Nädalane tasuta õppereis Poola augustis.

Ühisprojekt araablastega kuu lõpus.

Poole koormusega lisatöö Käinas sügisest alates.

Neljapäev, 25. juuli 2013

Lainetus

Sõbranna, kelle pool eelmine nädal suuresti viibisin, küsis konkreetselt: "Nahhui sa tõmbled kogu aeg nende üritustega?" Et aega üldse ei ole ja raha ka ei saa. Vahel tuleb sisuliselt pealegi maksta...

Iseenesest ei olekski sellest midagi, kui ma oskaks oma puhkusegraafiku nendega hästi klappima saada. Et jaguks aega mõlemale ja nad üksteisele sisse ei jookseks.

Kui vahepeal vedasin hoogsalt puid kuuri alla ja ka Emmastesse endale. Sekka paar koosolekut ja võtsin ka venna kodusaarel üle pika aja vastu.

Siis suundusime sõpradega Saarnakile. Et nii mitu asja oli enne seda käsil, siis kõike valmis ka ei saanud, aga vaim vajas puhkust. Ja seda ta ka sai. Väga rahustav ja mõnus olemine täiesti eraldatud kohas.

Tuhkagi sa viitsid siis tagasi tuleku päeval ka teha.

Peale seda pidanuks kohe asjalikuks hakkama, aga no segavad faktorid ei lase. Endisel külajõmmil, nüüdsel merekarul on loetud päevad kodus ja veel loetumad need, kui naine ämma pool. Teadagi mis siis õhtul saab :D

Siis oli vaja sõbrannaga linnas arsti juures käia. Ja kindlasti ühtkomateist veel.

Ja siis suundud kell 10 hommikul Kassari kiigeplatsile, et järgnevad 40 (olgu, natukene jäi puudu, kell ei olnud päris 0200) tundi seal veeta. Et olin ka öövalves (lubasin paarimehe magama, ise valvasin ja lugesin ajalehti kordamööda), siis ärkvel. Päeval siis ala üles seadmine, piiramine, turvamine, parkimise korraldamine. Hiljem jälle kogu krempli kokku panek.

Peale seda oli organism päris läbi- eelnev kiire periood, puhkus ja vabatahtlik töö ühtejuttu. Sain kaks päeva päris hea unega magada. Tõsi, unegraafik oli sassis. Seega tukkusin paar õhtut ka teleka ees. Kas sealt tuleb aastaringselt selliseid saateid? Kui nii, siis ma küll aru ei saa, miks televiisorit üldse vaadata (olgu, spordisaated ja ühtteist ikka on seal). Positiivse poole peale sain panna ainult filmi Roheline miil, Taani-Prantsusmaa naiste EM vutimängu ja filmi Brick Lane. Muidu tuli kanaleid lihtsalt lapata.

Oleksin end peaaegu ära ka tapnud :)   Jõin päris mitu vitamiinijooki. Vahepeal ei viitsinud tabletti vette kihisema visata, mõtlesin lihtsalt ära süüa. Ja mitte süüa, vaid alla neelata. Küll kõhus lahustub. Aga see suslik ei läinudki kõhtu. Jäi kurku kinni. Arvasin, et küll ära lahustub, kuid ei olnud põnev oodata. Kallasin aga vett peale, kõhisin, veel vett ja nii mitu korda kuni lõpuks takistusest lahti sain.

Esmaspäev, 8. juuli 2013

Kilomeeter

Kui hakkad Emmastest Käina poole sõitma, näitab viit 19 km. Veel Harjul on kahe asula vaheline kaugus 19 km. Seejärel on aga (nt 14 ja 4, 12 ja 6) teemärkidel numbreid kokku lüües tulemus 18 km. Samas kui jõuad Käina teeristi, on sealt Emmastesse hoopis 20 km.
Võta siis kinni :)

Laupäev, 6. juuli 2013

Kimi

Kui eelmisel F-1 etapil oli probleeme rehvidega ja üles kerkis jutt, et tulevast etappi võidakse ka boikoteerida, siis Kimi pani oma konkreetsusega asja paika.
Mees ütles, et tema boikotiga kaasa ei läheks ja sõidaks ikka võidu. Lisaks polevat probleem mitte rehvides, vaid tiimides ja sõitjates ning nende oskamatuses sõita. Hästi, Kimi.

Pühapäev, 30. juuni 2013

Aaviksoo

Enne jaane võeti Riigikogus kiirustades uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus vastu. Kohe peale jaanipühi teatas minister Aaviksoo, et tahab õpetajate palga alammäära 800 € peale tõsta.
Ei usu, et need kaks juhuslikult ühte auku langesid. Eks Jaagul läks juba liiga tuliseks tagumiku alt.

Seadusest loen välja üksjagu õigeid samme, aga ka selliseid, millel halb mekk juures.

Olen poolt, et tugeva riigigümnaasiumi tagamine igas maakonnas on õige samm. Kui põhikool peaks olema lapsel võimalikult kodu lähedal, siis gümnaasiumi puhul ei pea ma seda enam nii oluliseks. Olulisem on koolis valitsev õhkkond ja haridustase. Niisamuti ei näe ma, et % nii suur hulk noori peaks üldse gümnaasiumi valima. Kutsekoolidesse on meil kõvasti investeeritud ja arvan, et asja eest. Kutseharidust peaks Eestis veel enam väärtustama ja loodan, et sinna läheb lähiaastatel ka suurem hulk noori.

Olen väga nõus HTM eesmärgiga: "Õpetaja tööd tasustatakse lähtuvalt tegelikust töökoormusest ja töölepingus kokku lepitud tööülesannetest." See tähendab, et "õpetaja töökoormus ja töötasuarvestus lähtub õpetaja kõikidest ülesannetest, mitte ainult kontakttundidest."
Ilus eesmärk. Aga keeruline teostada. Vähemalt esialgu. Näen ju süsteemis sees olles, et ressursse napib. Rahalisi, ma mõtlen.
Sestap saan aru ka Reemo Voltri, Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimehe väitest: "Õpetajate soov on, et kehtestataks klassitundide maksimummäär."
Praegu makstakse palka selle eest, mitu tundi nädalas klassi ees läbi viid. Kas ja mida sa tunniväliselt panustad, palganumbrit välja kirjutades (üldjuhul) ei arvestata. Ühelt poolt on kord ja konkreetsus, teisalt võib valitseda ebaõiglus. Üks panustab palju, aga et tal on tunniplaani järgi vähe tunde, tuleb seda teha aitähi eest. Jah, alati on võimalus ju preemiat maksta vms., aga raha lihtsalt ei ole.
Uus süsteem saaks toimima sel juhul ja vaid sel juhul, kui leitakse ka lisaressursse. Ja need peavad KOVide ja koolideni jõudma!

Mingil moel ei saa vastu olla ka sellele, et riik võtab suurema vastutuse kvaliteetse õppekirjanduse olemasolu eest. Praegu on mitmel pool kurb olukord, et seaduse järgi tuli üle minna uuele õppekavale ning see tingis enamjaolt ka uue õppekirjanduse olemasolu. Samas ei jagu raha, et neid õpikuid-töövihikuid hankida... Ja ega see koolisisesele õhkkonnale ka positiivselt ei mõju, kui peab kauplema, kes saab sel aastal uued õpikud, kes jääb ilma.

Niisamuti on õige otsus, et riigi poolt võetakse suurem vastutus tugiteenuste tagamise osas. Tegelikult võiks kogu tugiteenuste, s.h. kõigi tugispetsialistide, teema vastutus olla riigil. KOVid on erineva võimekusega, ent lapsed on üle riigi ühed ja vajavad sarnast tuge. Endal on küll väike tööstaaž, aga ühtteist olen tähele pannud, lisaks on mul nö varasemad vaatlused ja kolleegide mõtted. Mida aasta edasi, seda enam on meil koolis HEV ehk hariduslike erivajadustega õpilasi. Ja kui nendega peab tegelema aineõpetaja, mitte tugispetsialist, siis oma aine edasi andmine on pehmelt öeldes raskendatud. Kui varakult probleeme välja ei juuri, on inimesel edasisel eluteel keeruline.

Kindlasti ei ole ma aga nõus keskkooli riigieksamite lävendi alla laskmisega. Keskkoolis õppinult ootan ma riigieksamil ikka märksa rohkem kui üht protsenti teadmistest. Nagu ka eespool kirjutasin, tuleks hoopis suurem osa noori suunata kutsekooli. Ja selle arvelt peaks gümnaasiumis latti tõstma.
Enda kogemusestki võin öelda, et kui eksami läbimiseks piisanuks 1%, poleks paljudel mitte mingisugust motivatsiooni olnud. Ega see 20% teab mis kõrge latt ei ole, aga parem ikka. Kuigi õige oleks ikka see, et vaja on 50%.

Niisamuti ei saa ma nõus olla, et klassijuhatamise eest pole vaja maksta lisatasu. Ja mitte sellepärast, et ma ise olen klassijuhataja. Kuigi tänu sellele tundub mulle, et ministrihärra pole elu jooksul seda ametit pidanud. Sest ta vist ei saa aru, mida see amet tähendab. Või on tal mõte selle tähendust muuta. Aga see ei ole asi, mille muude asjade kõrvalt nö jooksu pealt ära teed. Loomulikult on selle juures omad rõõmud ja meeldivad küljed, aga see nö vabatahtlikuks tööks muuta pole ka õige samm.

Uue seaduse nõrgim külg ongi see, et sel on kiirustamise mekk man. Usun, et HTMis ja ka parlamendi komisjonis teatakse, et juulis õpetajad (ning koolid) puhkavad. Seda enam närune on see, et seadus jõuga enne jaanipühi vastu võeti. Võinuks seda siis kevadel teha. Ja üldiselt sõltub kogu seaduse rakendamine selle parimal moel Aavikoo võimest HTMile riigieelarvest raha juurde saada. Pelgalt ministeeriumisisesest ümbertõstmisest kipub vist väheks jääma.

Vorm

Jaanipühade eelne ja aegne trall ning korraldamine on energiavarusid jõudsalt söönud ning vormikõvera alla viinud. Lisaks see paistetuse teema...
Kolmapäeval trennis oli lihtsalt väsimus, aga selleks hetkeks polnud paistetus veel täielikult taandunud ja väsimus tundus loogiline ja normaalne.
Neljapäeval läksin jooksma. 6 km normaalses tempos. Andis hea ülevaate, et võhmaga on probleeme. Täna rahvaliiga mängus, kus vastase lihtsalt üle oleks pidanud jooksma, sain sellele veelkord kinnitust.

Laupäev, 29. juuni 2013

500 miljonit

Global Rich List väitis, et olen sissetuleku põhjal maailmas esimese 8,25% seas. 

Teiste sõnadega: "That makes you the 551,795,752nd richest person on earth by income." 
Natukene veel ja olen sissetuleku põhjal maailmas esimese 500 miljoni seas :)

Veidi rohkem mõtlemapanevad olid aga väljatoodud faktid. Näiteks Ghana keskmine töötaja teenib 5 eurosenti tunnis. Või et minu kuupalgaga saaks maksta 87 Malawi arstile palka.

Teisipäev, 25. juuni 2013

Pool ööpäeva

Õhtul võtsin kodus haiglast kaasa antud ampullid sisse ja magasin väikeste pausidega 12 tundi. Olen väga rahul :)
Samas on ikka veel väsimus ja kõik päris korras ei ole. Sestap oli täna ka puhkepäev.

Peale lõunat oli väikeste poistega jalgpallitrenn. Kui tuppa tagasi suundusin, ütles üks: "Mis sa sinna lähed, sa oled ju kogu aeg toas." Vastasin, et ohhooo, kas tõesti. "Jah, õues sind igatahes näha ei ole." Vot siis.

Eile vennaga. "Nii, nüüd sa enam varjata ei saa, et sa tulnukas oled. Olen seda kogu aeg arvanud, et sa oled."

Esmaspäev, 24. juuni 2013

Tilgutid

Nagu pealkiri teatab, lõppes minu jaanipühade periood tilgutite all. 



Ent kõigest järgemööda.

Reedel Hiiumaa naiste meistrivõistlused jalgpallis 1. korda. Vägev vutipidu. Neli tiimi pole ehk palju, aga arvestades, et naiste jalgpall astub siin saarel alles lapsekingades, võib päris rahul olla. Eriti kuna mängupilt polnud sugugi halb.
Ise olin siis peakohtuniku rollis. Õrnalt üritasin ka oma naiste/tüdrukute tiimi treener ka olla. Vägev- kella 10st kuni kella 13 ühtejutti käisid mängud. Mina ise siis vile suus platsil nö korda valvamas.
Seejärel kell 1315 Hiiumaa-Saaremaa maavõistlus jalgpallis. Esmalt D1 poiste mäng. Taaskord kohtunik. Sinna otsa 1996. aastal sündinud noormeest mäng. Ja jälle väljakukohtunik. Siin kiskus väljakul korraks isegi päris kuumaks ja ehk võinuks mõnes olukorras asja teistmoodi lahendada. Loodan, et nendest kogemustest õpin.
Siis kiirustasin Peugeot esindusse, et oma auto ära tuua. Sumbuti vajas kõpitsemist.
Ja kell 18 põhimäng ehk Hiiumaa ja Saaremaa meestekoondised. Et Aivar Pohlak oli platsil, siis tegutsesin 1. abikohtunikuna ehk äärel. Kuradi Pohlak, peaks ütlema. Ikka vilistas mängu saarlaste kasuks ära. Üldiselt tundus, et vilepartii oli korralik ja reeglitele vastav, samas mõnel puhul käitunuks mina teisiti. Eriti 90+4 lisaminutil määratud penalti puhul, kus vastavalt reeglitele saanuks asja ka teistmoodi tõlgendada ja 11-meetri karistuslööki mitte määrata. Tagantjärele on mul isegi rõõm, et läks nagu läks, sest Hiiumaa väravavaht Gustav Kotkas hoidis enda penaltitõrjumisoskuse (loe altpoolt) järgmiseks päevaks. Kui Pohlak jätnuks olukorras karistuse määramata, järgnenuks penaltid. Aga läks teisiti ja Saaremaa lahkus 1:0 võiduga.
Foto: Kristi Linkov

Õhtul koju ja pühapäevaõhtust tööpäeva ette valmistama. Aga kell 22 olin juba voodis ja nii magusat ning pikka, ca 0600 paiku ärkasin, und pole ammu olnud.

Laupäeval korjasin kõigepealt meie valla kodutütred peale ja viisin nö kogunemispunkti, kust nad Haapsalu poole sõitsid, et Võidupüha paraadil marssida. Seejärel tagasi Emmaste ja poisid peale, et meeste MV-le suunduda.
Järjekordne pikk jalgpallipäev. Et mõni töömees oli õhtu pikaks lasknud, läks hommikul organiseerimistöödega üsna kiireks. Aga saime hakkama. Rõõmsaks uudiseks oli ka see, et üks sats jättis tulemata ja osales 10 tiimi. See tähendas kahte võrdset alagruppi ja veidi lühemat tööpäeva.
Arvan, et loosiõnn soosis meid alagrupiga. Esimene vastane pakkus ainsana tõsist vastupanu, aga et nemad polnud kella 10ks veel väga värsked ja meie kokkumäng vajas harjutamist, jäi mäng 0:0. Sealt edasi tulid suured võidud ja nende toel võitsime alagrupi.
Veerandfinaalis ei realiseerinud enda võimalusi ära ja jäime 2:0 edu peale. Kui siis vastane ühe tagasi lõi (ainus värav turniiril, mis Kotkase võrku löödi) lõi, läks meie mäng rabedaks, aga võidu võtsime ära. Ja et teine veerandfinaal pakkus tõsise üllatuse- Viskoosa saalihoki poisid võitsid pärast väravateta mängu penaltiseerias oma kodukandi mehi- saime poolfinaaliks tuttav ja jõukohase vastase. Kogu kohtumise domineerisime ning 5:0 võiduga marssisime finaali. Samas seal kordus sama, mis varem- enda superhead võimalused jäid väravaks vormistamata. Ent vastase hoidsime ka nulli peal. Seega penaltiseeria. 3 lööki.
Esimene sees, vastasel samuti. Seejärel kaks mööda- latti ja vv-le sülle. Et aga vastane samuti palli võrku ei saanud- ja selles saab ainuisikuliselt süüdistada meie kollkipper Kotkast-, seis meie jaoks halvemaks ei muutunud. Lisalöögi saime sisse ja näha oli, et vastaste lööja oli kahest tõrjest suure pinge all. Ta lõi siiski hästi, ristnurga suunas. Aga mingil moel kasvatas Kotkas tiivad ja tõi selle ära. Milline thriller. Kolm tõrjet ja meistritiitel meile.
Foto: Argo Nurs

Tiimi Saarnakiga kahasse koostades arvestasin, et enda mänguaeg ei ole kõige suurem. Aga see polnudki eesmärk. Tahtsin ikka medalit ja kui aus olla, siis läksin staadionile ikka kuldmedali järele. Õnneks tuli ära.
Foto: Kristi Linkov

Peale staadioni korrastamist sauna ja kõhutäis sisse ning sadamasse. Sihtkoht Haapsalu. Eesmärk osaleda Võidupüha paraadil.
Ei olnud parim tunne saapaid jalga panna peale seda, kui olid kaks päeva putsades staadionil ringi lipanud.
Aga ära tegime selle paraadi. Teises pooles tuli küll päike täies hiilguses meid paitama, aga ei midagi hullu. Noored olid ka tublid ja pidasid kenasti vastu.
Sealt 1430 praamiga saarele ja koju. Riideid vahetama ja duši alla. Siis otsejoones Kassarisse. Olime kokku leppinud, et tulen 17 ja 1730 vahel. Samas kell 18, kui algus oli välja kuulutatud, oli plats külalistest tühi. Umbes 20 minutit hiljem saabusid esimesed ja kella 20 ajal võis alles tõdeda, et mingi üritus on algamas. Aga see sobis mulle. Seetõttu sain mängude ja pikema jutuga arvestatust hiljem alustada. Ei ütleks, et hiilgavalt oma tööga toime tulin, samas läbikukkumiseks seda ka ei nimeta. Mängud said mängitud ja jutud räägitud.
Kui ca 0030 ajal lahkusin, pidin asuma selge grupijuhi kohustusi täitma. Minu õnn oli see, et erinevates kohtades hakati just siis otsi kokku tõmbama jaaniüritustel. Käinas nt oli sinna jõudes suht tühjus, Hellamaal sumiseti väikeste seltskondadega kadakate vahel. Sõrul oli veidi rohkem inimesi. Sõidutasin ka oma alaealisi vutitiimi poisse, kes kartsid politseid ja ei julgenud ööbimiskoha vahet liikuda. Vahepeal sain magama, et siis 07-08 ajal viimased sõidud teha.

Kui kusagil keskpäeva ajal voodist välja tulin, oli otsaesine ja silmade ning juuksepiiri vaheline ala täiega üles paistetanud. Öösel juhiti ka minu tähelepanu sellele, et otsaesine pole normaalne. Aga arvasin, et see on päikesest või väsimusest vms. Ent mida päev edasi, seda hullemaks asi kiskus. Lõpuks võtsin ette tee haiglasse. Seal pandi mind ca 3ks tunniks tilgutite alla. Arvati, et mingi putukas on mind närinud. Süstiti ka allergia vastast rohtu ja mingid ampullid sain kojugi kaasa. Kui korraks andis asi järele, siis praegu tundub, et paistetus on tagasi. Eks näis, mis hommikul saab. Loodan, et olukord on siiski paranenud.