Reede, 22. märts 2013

Karantiin

Kuperjanovi pataljon oli sel nädalal karantiinis. Põhjuseks ajateenijate massiline haigestumine. Nädala keskel toimus äkiline tervenemine ja mehed saavad nädalavahetusel isegi linnaloale.
Mäletan, et ise olime Vahipataljonis 3 nädalat karantiinis. Isegi siis veel, kui mehed juba terved olid. Viimastel päevadel oli laatsaretis eriti igav, sest isegi tavapärased režiimid ei hädaldanud millegi üle. Oli ju kõigil ühine eesmärk- näidata, et oleme superterved ja karantiin tuleb tühistada, mehed koju lasta.
Siis avaldusid ka minu susliku (kui ilustada ja liialdada, võib kasutada ka sõnu diplomaadi või poliitiku) omadused. Mulle aga meeldib sõna suslik rohkem. Et olin laatsaautojuht, teadsin ühena esimestest, millal karantiin lõppeb, allusin aga tagalaüksusele, kuna olin autojuht. Nemad omavahel ei suhelnud. Omades infot siit ja sealt, lisades veidi sebimist, olime jaokaaslase ja kaasautojuhiga neljapäevaõhtul juba kodu poole teel, kui ametlik info linnalubade võimalikkusest pataljonis levis.

Kolmapäev, 20. märts 2013

Jalgpall merel

Olete kunagi jalgpalli merel mänginud? Mitte meres, näiteks rannas aega parajaks tehes. Vaid just merel. Täpsemalt siis praamil.
Ega mina ka ei ole. Ent vähemalt võimalus sellist imeasja vaadata on kõigil juba selle kuu lõpus.

Täpsemalt siis laupäeval 30. märtsil kell 1230 Heltermaalt Rohukülla suunduval parvlaeval Muhumaa. Kohtuvad Hiiumaa ja Saaremaa esindused.

Mäng toimub parvlaeva alumisel tekil, kuhu paigaldatakse just spetsiaalselt selleks ürituseks kunstmuru ja väravad. Mängu kestus on 2x15 minutit, mängijate arv platsil 5+1.

Erireeglid ohutuse tagamiseks: küljeaut mängitakse maast. Palli maksimaalne kõrgus mänguväljakul 120 cm.

Kaasatud on ERR, TV3, Hiiu Leht, Hiiuelu, Saarte Hääl, Corpore. Lisaks näeb mängu praami sisetelevisioonis.

Vaheaeg

Viimasel koolipäeval märkasin oma klassi ukse taga VI klassi tüdrukuid. Olid kuidagi imelikud- ülemeelikud ja samaaegselt ka kuidagi hädas.
Selgus, et nad olid tahtnud Kättemaksukontori Häidit ja Marioni järele teha ja proovisid ukselukku juukseklambriga lahti muukida. Kahjuks ebaõnnestunult. See oli lukuauku kinni jäänud.
Mõtlesin, et lahendan olukorra sealsamas, kuigi kui käsitsi takistust eemaldada ei õnnestunud, olnuks targem siiski näpitsad tuua.
Sain siis õpilastelt käärid. Head käärid olid. Isegi nii head, et kui need klambrilt ära libisesid ja teise käe- selle, mis ukselinki hoidis- pöidlasse hüppasid, sai vere korralikult lahti. 
Olnuks tegemist päris Kättemaksukontori osaga, pritsinuks see valge ukse kindlasti punaseks. Mul päris nii hästi ei läinud, aga korralikud triibud sain peale küll.