Teisipäev, 29. mai 2018

Hääl

Täna koju sõites sattus teele hääletaja. Tuleb tunnistada, et kas ma ei oska enam märgata või ongi nii, et nii saarel, aga kindlasti ka mandrimaal, on hääletajaid vähem kui minu enda kooliajal.
Too tuli taaralinnast. Seljakotimatkaja. Et kui oli juba Haapsalus, siis otsustas ka saared üle vaadata. Ei osanud talle esimese hooga muud telkimispaika pakkudagi siin, kui Sõru muuseumi juures asuv. Kuigi tal ilmselt ei olnud sellest kohast eelnevalt aimugi, siis just sinna ma ta viisin. Tundus, et sobis.

Õnn

Äraütlemata äge, kui võid hilisõhtul vaikuses vaadata Kuud ja Jupiteri taevalaotuses tantsimas, hingata suvise muru ja õitsemise hõngu ning kuulata linnulauluserenaadi.

Esmaspäev, 28. mai 2018

Nädal

Reede õhtul suundusime Pihlalaiule. Emmaste valla haridus- ja kultuurikomisjoni viimasele koosolekule. On ikka ägedaid kohti Eestis. Piisavalt. Oska nad vaid üles leida.
Laupäeva ennelõunal pesin autot - kohe mõnuga, sest tekkinud võimalus ehk vaba aeg tuli ära kasutada :)  Jõudsin ka lugeda ehk puhata korraks. Siis jalgpallikohtuniku kostüüm selga ja mängule. Niimoodi ei ole platsil ammu higistanud. Esiteks U16 ehk vanim grupp, kus üksainus kohtunik väljakul. Teiseks suvesoojus. Aga mäng tehtud, siis kiire loputus ja tantsuriided selga. Tuulekalal esinemine. Või midagi sellelaadset. Siis korralikum pesu ja jalgpallifänni ülikond. Õhtuseks Meistrite Liiga finaaliks kodukino valmis seatud ning paari tunni jagu unustamatuid elamusi. Hala Madrid!
Et und ei saanud, siis ärkasin ka suhteliselt hilja. Korralik lebotamise päev. Kuni õhtuni, mil ikka veidi end liigutasin ka. Väntasin Käina. Tunnikene tantsutrenni. Ja siis koju tagasi.

Esmaspäev, 21. mai 2018

Sport

Eileõhtused korvpalli euroliiga mängud lõppesid suurepäraselt - pronks Žalgirisele, kuld Realile. Kümnes tiitel.
Tuleval laupäeval Meistrite liiga finaal. Selles suhtes äge, et võitja üle võin rõõmu tunda igal juhul. Olgu siis Real, kes korrigeeriks sellega taas rekordiraamatuid, või Liverpool, misläbi jõuaks tiitlivõiduni ka eestlane. Viimane oleks isegi toredam, eks.

Pühapäev, 20. mai 2018

Suvi

Kalendri järgi veel kevad, aga tunnetuslikult juba selgelt suvi.
Ehk temperatuur on mõnusalt-mõnusalt suvine, päevad täis päikest. Ilmselt kõik puuoksad ja metsasalud on lindudega täidetud, sest seda vidistamist-säutsumast ikka jagub. Ja loodus õitseb. Mida võib tõestada autole igapäevaselt koguneva õietolmu abil :) aga ka looduses ringi liikudes. Viimane on ilmselgelt mõistlikum, eks.
Siin on nüüd küll plusspunktid kehalise kasvatuse õpetaja ameti kasuks, mille käigus oleksin tänaseks juba vähemalt piimakohvi värvi :)  ehk hetkel tööpäevade ajal seda kaunist kevadsuve väga nautida ei saa. Viimasel nädalal kiskusid tööpäevad ka eriti pikaks, mistõttu kolmapäeval alles kell 21:45 jooksuringile suundusin.
Mõni päev jäi sammude arv kohe eriti nadiks... Eks siis tuleb nädalavahetusel rohkem pingutada lihtsalt.
Eelmisel nädalal osalesin emadepäevajooksul, mida ka korraldada aitasin. Et vahetult enne seda oli laat, kus oli mõistlik koht inimestega suhelda, jäi lõunasöök laadapirukate peale ja veidi valele ajale. Ehk natukene-natukene andis tunda. Teisalt, Alari kiirendust viiendal kilomeetril vaadates - võimalust mul tol päeval niikuinii ei olnud. Aga korraliku tempoga joostud 8 kilomeetrit. Päev hiljem väntasime Paikuse matkapäeva raames 30 kilomeetrise rattaringi, lisaks kümme kilti starti ja pärast koju.
Reede õhtul tegin jooksuringi. Eile ja täna varahommikul istusime taas nii kilomeetrit 30 sadulas. Pealelõunal osalesin selle hooaja esimesel jalgpalli liigamängul kohtunikuna. Vahva brigaad sai kokku - selge sihiga noored kutid kaaslasteks. Veel ägedamad üllatused tabasid mind aga enne ja peale mängu.
Raeküla staadionihoone teisel korrusel olev ruum (kohvik või koosolekuruum vms?) on vist aktiivsest kasutusest väljas. Kohtunikud kasutavad selle kõrvaltuba riietumiseks, suuremas ruumis tundus, et aeg on justkui seisma jäänud. Pildid seintel ja muu selline mind ei kõnetanud. Küll aga oli tagumisel laual väike valik meeskonnasilte. Kõige peal kirjaga Emmaste :)


Peale mängu astus ligi kaotajanaiskonna treener. Esimene tutvus temaga pärineb mõne aasta tagusest treenerikursusest, kus ta oli Boanase kõrval assisteerimas. Järgmine kohtumine eelmisel suvel, kui peale mängu samuti mängust rääkis ja kiitis enda tiimi mängijale antud kaardi õigeks (ebasportlik käitumine ehk liigne suupruukimine). Täna esimesel poolajal korraks ärritus ühes mänguolukorras, tahtis vaheajal rääkida, mida peakohtunik ei soovinud teha. Peale mängu siis rääkisime. Vabandas enda avapoolaja käitumise pärast, selgitas ja kuulas väljakukohtuniku arvamuse ära. Ehk on tegudes täpselt selline, nagu meile treenerikursusel teoreetilises osas südamele pani. Mis oli mängu ajal, jääb mängu. Käitud ebakohaselt, siis vabandad. Ja kohtunikul on (pea alati) õigus :)

Kolmapäev, 16. mai 2018

100 tamme

Vanemad istutasid nädalavahetusel tulevase tammiku - 100 tamme.


Arengukava

Täna neljas arengukava ideekorje.
Kõik veidi oma nägu - kus rohkem üldised ülesaarelised konkreetsed teemajutud (olgu siis haridus või kodanikuühiskond), kus enam kohalikud, eelkõige kommunaalteemad. Osalejaid igal pool seni 10-20.

Kolmapäev, 9. mai 2018

SIIL

Eelmise nädala lõpus olin siilike. Või täpsemalt suure siili üks okkakestest :)
Ei ole üleliia aktiivne kaitseliitlane olnud, ent õppekogunemiselt SIIL kõrvale jääda ei sobinud. Ja selliselt mõtlesid teisedki. Need, kes igapäevaselt töötavad pealinnas või suisa Valgas. Aga ka Helsingist ja Pariisist (just-just) tulid jaokaaslased kohale.
Kaitseväele on üldiselt omane, et märkimisväärne osa ajast kulub madalamate auastmetega tegelastel ootamisele. Eks seda oli veidi ka sel korral. Samas tuleb kompaniiülemat tunnustada, et organiseeris siiski mõnusalt sisutiheda programmi meile. Sealhulgas välisinstruktori, kes jaoliikumist õpetas.
Reedel varustust välja võttes tundus, et täitsa vahvalt ja kevadiselt soe on. Siis olin aga tänulik, et formeerimine ja masinatele minek aega võttis, sest nii 20 ajal kippus juba jahedamaks ja jõudsin käia veel kampsuni varustuselaost võtta. Õhtul-öösel kulus ära küll, kuigi päeval otsaesine paljudel leemendas.
Toit oli tip-top ja NATO-pakike, mis metsa kaasa anti, tuli sealt samal kujul tagasi. Ehk süüa sai regulaarselt ja korralikult.
Ma ei olnud vist ajateenistusest saati ehk kümmekond aastat AK-st laske sooritanud. Nüüd sai seda hoolega teha. Üks asi, relv sisse lasta, teine jaoliikumises paukmoonaga täristades. Samas relva puhastamine nii põnev ei olnudki kui ajateenistuses :)
Kampsun oli eriti hea idee kasvõi selle pärast, et teisel ööl magasime tähistaeva all. Nimelt tegime sauna ja selle ettevalmistajad haarasid sauna ehitamiseks meie jao telgi. Korralik saunaõhtu tähendas, et viimane oli laagrisse tagasi mineku ajaks täitsa märg. Ei hakanud seda üles panemagi. Sättisime vaid ahju paika ning tegime tule alla ja keerasime end selle ümber kerra, varbad ahju poole, uskudes, et nii saab sooja :)

Ja päevad metsas näitasid eriti selgelt, et kevad on käes. Lilled õitsevad ja lõhnavad. Linnud - ja kui palju neid juba on - siristavad ja säutsuvad. Maapind ei õhka enam külmast. Päikesekiired pressivad end juba viie paiku metsas puude vahelt läbi ja hämardub alles 20-21 ajal.

Teisipäev, 1. mai 2018

Tulumaks

Hiiumaa valla tulumaksu laekumine aprillikuus: +16,1 protsenti võrreldes 2017. aastaga. Nelja kuuga +11,7.
Eesti keskmised vastavalt 13,1 ja 11,6 protsenti.

Viievõistlus

Reedel osalesin külavõistluses viievõistluses. Oli vahva.
Lisaks korralikule ilmale osalejaterekord. Noori on iga aasta jagunud, nüüd oli ka nii mehi kui naisi rohkem kui auhindu :)
Punktisumma on aasta-aastalt (spordiklubi korraldas seda kolmandat korda) visalt, aga järjekindlalt kasvanud. Tulemused siiski vähe muutunud. Kaugushüppes näiteks kõik aastad 13 sentimeetri sees. Odaviskes on tagasiminek. 200 meetri jooksus tulemused 41 sajandiku sees. Kettaheites võrreldes esimese aastaga tulemused paremad, kuigi ei saa öelda, et harjutaks seda. 1500 meetri jooks on küll iga aastaga kiiremini läbitud.

Täna jooksin Kärdla linna jooksul. Esimene kilomeeter ajaga 3.24 ning suur grupp kohe tükkideks kistud. Olime neljakesi. Samas sain aru, et selle tempoga siiski ei kesta ning edasi tulid kõik järgnevad kilomeetriajad minuti võrra aeglasemad. Ehk kolmik libises kiiresti eest. Samas ei kurda - eks teisedki teevad trenni ja usu või mitte, aga rohkemgi kui mina :)
Kokkuvõttes siis 5,7 kilomeetrit (korraldajate andmetel, minu kell väitis 100 meetrit vähem) täpselt 24 minutiga.