neljapäev, 30. juuni 2016

Jalgpall

Euroopa meistrivõistlused jalgpallis on jõudnud otsustavasse faasi.

Turniiri eel ennustasin, et veerandfinaali jõuavad Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Belgia, Šveits, Poola. Et viimased kaks omavahel 1/8-finaalis kohtusid, nii nagu ka Hispaania-Itaalia, siis polegi paha ennustus.

Kaheksandikfinaalid pakkusid igasuguseid mänge. Rahuliku minimaalse võiduni viinud kohtumise, tasavägise penaltiseeria, suured üleolekud, aga ka 117. minuti väravast võidu kui tõelise pommi viimases paaris. Super töö, Island!

Nii nagu 1992 (mida ma küll otse ei näinud), kui 2004 (mida ma huviga jälgisin) võib ehk seekordki suurüllatust oodata?

Ideaalne finaal oleks Wales-Island, aga sellises muinasjutus me vist ei ela :) Igal juhul põnevust jagub.

kolmapäev, 29. juuni 2016

Haldusreform


Ametlik!
Käina, Emmaste ja Pühalepa vallavolikogud on näidanud üles valmidust kohtuda ametlike ühinemisläbirääkimiste raames.
See ei tähenda veel automaatselt, et vallad päris kindlasti liituvadki, ent tõenäoliselt oleme sinna suunas siiski liikumas. Mis ja kuidas süsteem täpselt toimima saab, see ongi läbirääkimiste teema.

teisipäev, 28. juuni 2016

Brexit

Britid ütlesid Euroopa Liidule ei.
Samas, nagu sealsete inimestega suhtlus või briti meedia lugemine on välja toonud, ei antud endale päris täpselt aru, mille vastu (või poolt) hääletatakse. Ehk tegelikult ei teata ka veel praegu päris täpselt, mida see kaasa toob. Palju oli protestihääli.
Puhtalt hääletamistulemust vaadates on taaskord kinnitust leidnud asjaolu, et väga oluline on valimas käia. Statistika järgi soovisid lahkuda pigem vanemad inimesed, kuna nooremad olid vähemaktiivsed ja rohkem liitu jäämise poolt.
Teisalt, puhtalt tulemust ja selle pinnalt tekkinud šokilainet vaadates on selge, et EL vajas raputust. See masinavärk oli juba umbe läinud. Jõhkralt paberimajandust, keeruline juhtimissüsteem ja läbipaistmatus otsustajate osas.
Nüüd on juba kõlanud ka noote, et äkki korraldaks uue referendumi. Ka briti valitsusliikmete tasandil. Samas kui mujal Euroopas on radikaalsed liikumised samuti rahvahääletuse korraldamist samas küsimuses nõudnud.
Ise usun, et Britid ei lähe kuhugi. Küll leitakse lahendus jäämiseks. Samas on nüüd nii neil, kui mitmetel nö teisitimõtlejatel trumbid käes, viimaks EL raames reforme läbi.
Usun ka, et EL kui selline, eelkõige majandusliku koostöö piirkond peab säilima. Poliitiliselt oleks aga targem jätta riikidele rohkem sõnaõigust ehk et mitte liikuda liitriigi suunas, vaid olla riikide liit.

esmaspäev, 27. juuni 2016

Jaan(ika)

Enne jaaniaega - ehk kohe ametliku puhkuse alguses - võtsin korraks aja maha. Koduse jaanitule või jaanipeo pidasime ka ära 23nda juuni päeval. Õhtul ootasid juba esinemised.
Emmaste vallas. Esmalt hooldekodus. Ja tegelikult on seal igavesti vahva esineda. Pingevaba ning sa tunned, et sind on siiralt oodatud. Küllap on sealsete elanike päevades piisavalt rutiini, seega pea kõik, mis seda murrab, toob vast rõõmu. Sellistes tingimustes on ka endal lust jalgu keerutada.
Seejärel Sõru jaanikul. Õppisime kuu alguses trennis uue, ainult meestele mõeldud tantsu selgeks, mida siis nüüd kolmel esinemisel ette kandsime. Iseenesest väga kihvt tants ja ei saa salata, et lööb mootori nurruma küll, kuuldes-nähes-tundes kui positiivselt see vastu võeti. Samas tuleb tõele au anda, et tegelikult teevad rahvatantsus suurema töö ära naised, ent tähelepanu pälvivad rohkem mehed. Just nagu koolis - ja võttis mitu aastat sellest aru saamaks - teevad tegelikult põhitöö ära algklassiõpetajad ning vanemad, kogenumad pedagoogid, kes aga satuvad hoopis harvem rambivalgusesse.
Päev hiljem ärkasin korraliku vihmaladina peale. Suur kontrast võrreldes Võidupühaga, mil ilm oli isegi harjumatult meeldiv. Ent õhtuks klaaris ära ja Käina jaanitule sai ikka normaalsetes tingimustes läbi viia. Olen vist vanaks jäänud :) aga just sellist tüüpi jaanipeod on sümpaatsed. Rõhk on kultuuriprogrammil, laste õhtu on sisustatud, et emad-isad saaks ka tantsu lüüa, häirivalt napsutanuid kas pole üldse või neid üksikuid lihtsalt ei märka, õhkkond on sõbralik ja samas pidu talutavates mõõtmetes.
Ja loomulikult lõppeb see ka mõistlikul ajal. Kes tahab, leiab kindlasti omal käel võimaluse edasi tantsimiseks-istumiseks, aga suurem mass suundub hea tundega koju. Asjad said kiiresti kokku pandud ning olin ka ise kahe ajal kodus. Et siis hommikul vara taas tõusta. Äratus oli 0630 peale sätitud, ent lükkasin selle nii osavalt edasi, et kell enam ei helisenudki. Kui silmad avasin, olin kindel, et praami aeg on maha magatud. Siiski mitte. Läks küll kiireks, aga jõudsime kindlalt. Saaremaale. Ja pühapäeval suutsin koguni üheteistkümneni magada :)

Lõpp

Kaheksateistkümnendal sai lõpu üks teekond. Nii nagu see haridusmaastikul ikka juhtub.
Oma kõne alguses võtsin päevajuhtidel sõnasabast kinni ehk toonitasin, et vastupidiselt nende vaherepliigile ei suutnud lõpetajad mulle juustesse halli tooni tuua. Vastupidi. Pigem kulges kõik liigagi sujuvalt ja tabasin end vahel mõttelt, et kas ma midagi tegemata pole jätnud. Kindlasti juhtus sedagi. Samas oli see hariv teekond, vähemalt minu jaoks, loodan, et ka teine pool omandas midagi.
Nagu 2012.aastal, oli seegi teistsugune lõpuaktus. Või siis täpsemalt- endal oli teistsugune tunne. Kui palju sa ka ei püüa kõiki võrdselt kohelda ja ühtemoodi vaadata, ikka on klassijuhataja rollis olles teine tunne.
Ütlesin kõneski, et olen selles rollis teist korda. Ja tõin välja, et kaks ei jää kolmandata. Samas jätsin ütlemata varahommikul kirja pandud lause - et  „kolm on kohtu seadus“. Aga olen hetkel üsna kindel, et nii see on. 94. lend saab olema minu viimane lend.

93. lennuga jätsin nö lõplikult hüvasti nädal hiljem ehk kahekümneviiendal kuupäeval. Nende kingituseks oli osalemine aerutamise-orienteerumise võistlusel. Ilmselt teadsid nad, et ma pole varem kunagi süstas olnud ja tahtsid mind veel viimast korda proovile panna :)  Õnnestus hästi. Vahva kogemus oli. Eriti kuna kohal olid tõelised harrastajad nagu mina, aga sekka ka tõsiseid tegijaid, nt Võhandu maratoni viienda koha omanikud paarissüstade klassis.
Kui oleks trassi teist korda veel läbinud, siis ilmselt oleksin ka aerutamise juba selgeks saanud :)

Aktusest veel. Kuigi lõpetas ajaloo väikseim lend, siis minu meelest (ja ma pole saanud tagasisidet, mis selle ümber lükkaks) õnnestus aktus nö suureks mängida. Ehk jagus ühte ja teist ning oli sisu ja pikkust. Selle eest kummardus heade abiliste, kolleegide ning kooli töötajate, aga kindlasti ka lapsevanemate ees.

reede, 17. juuni 2016

Doping

Rahvusvaheline kergejõustikuliit otsustas, et Venemaa sportlased ei saa osaleda järgmistel tiitlivõistlustel, sh ilmselt ka Rio olümpiamängudel.
Õige! Kui ikka ei saa korda majja ja läbipaistvust pole, siis tulebki karmilt tegutseda. Jah, mitmed puhtad sportlased kannatavad ka. Neist on kahju. Ent siin tuleb vastutus võtta kohalikul alaliidul ja oma sportlaste ees, silmad häbi täis vabandada - sest probleemid saavad alguse sealt. Selle toimumises ma paraku kahtlen.
Täpselt samamoodi tuleks suhtuda ka jalgpallihuligaanidesse. Ideaalis nulltolerantsiga. Tuleb teha valik- kas soovitakse oma tiimile kaasa elada ja spordisündmusest osa saada või minna (vabatahtlikult või sunniviisiliselt) koju.

Kergejõustik

Teisipäevak. Et teenida välja preemia, rekorditeraamat, tuli kaasa teha kõigil aladel. Pole probleemi.
200m. Et seda saab joosta nii harva, on võrdlusmomenti raske otsida. Samas aastataguse teisipäevakuga võrreldes oli aeg poole sekundi jagu parem. Napilt üle 25 sekundi.
Kuul. Esimesed katsed lagunes tehnika täielikult. Siis tõukasin paar korda kõige elementaarsemal viisil. Ja sain nö oma kätte. Ehk üks kuulipikkuse jagu jääb kümnest meetrist puudu.
Ketas. Nö lisaala, aga kui juba lisati programmi, tuli kaasa teha. Tubli veerandsada meetrit :) Tehnikaala ehk et just sinna taha parem tulemus jääb. Samas tõid paremad välja huvitava tõe - et uus Emmaste kettaring on selgelt saare parim, mis ilmselt tähendab, et seal võib lähitulevikus rohkelt heitmist näha.
1500m. Jookse kuidas jooksed, aga tulemus oluliselt ei muutu. Ilmselt tuleks spetstrenne teha, et aega parandada, praegu jääb sinna viie ja poole peale. Täpselt nagu saarte mängudel, kuigi taktika ja olek olid erinevad. Samas sai hea võrdlusmomendi kõrgemast klassist jooksja näol, kes saarel puhkamas-treenimas.
Kaugus. Viimane ala, samas tulemuse mõttes kõige parem. Terve seeria üle 5.20-ne ja parim 5.35 ehk minu jaoks päris hästi.

Jalgpall

Täna lõppeb jalgpalli suvelaager. Suures pildis on see igati vahva ettevõtmine.
Väiksemal tasandil ehk nö kohapeal mõtlen küll, et pigem olnuks tark vahelüliks mitte hakata. Sai jälle kinnitust, et suures plaanis nähakse asju teisiti kui üksikisiku tasandil. Ja kui sa pead neid kahte omavahel kokku viima või infot vahendama, siis... ütleme et on lõbusamaid tegevusi.
Aga tegelikult tuleb märgata ka positiivset. Vahva, et selline asi ka Emmastesse jõuab, teist suve järjest. Ja mitte kohalike nõudmisel, vaid jalkaliidu initsiatiivil, kes augustikuise laagri korraldusega väga rahule jäid. Tore, et meil on neid, kes soovivad noortega tegeleda ja oma kogemuse põhjal võin öelda, et seda tehakse hingestatult. Kuigi on palav ja vanus väike, koormus aga suur, on noored väga hästi vastu pidanud.

kolmapäev, 15. juuni 2016

Sport

Reedel vilistasin U15 noorteliigat. Hiiumaa noored olid tublid ja tegid korraliku partii liiga liidri ehk omavanuste ühe parema satsi vastu. Arvestades, et Kalevi selle vanuseklassi treeninggruppides on ca 80 poissi ehk rohkem kui siin saarel selles vanuses poisse üldse kokku... Või et esimeses omavahelises mängus alistuti 0:12 ja nüüd 0:2.
Mis aga (taas) silma-kõrva torkas, on mõne jalgpalliga seotud tegelase asjatundmatus. Ei pea siin silmas treenerit, kelle osas ma kogemuste põhjal tean, et ta määrustikku tunneb. Ent platsi äärest tuleb kommentaare, mis panevad jalgpallireeglite aspektist küll muigama. Jällegi, publikul on selleks õigus, sest nemad reeglina toetavad ühte tiimi ja näevadki, tahtmatult või tahtlikult, asju läbi selle poole roosade prilliklaaside. Ja see on täiesti okei, kuniks see ei muutu pahatahtlikuks teise poole suhtes. Küll aga ootaks, et spordiga seotud inimesed veidi laiemalt asja vaadata suudaks. Sest kas parem on, kui kohtunik mängus kodutiimi soosib või see, kui kohtunik vilistab võimalikult neutraalselt ja reeglitest lähtuvalt? Vaatame nii lühiajalist kasu kui pikka perspektiivi.
Samas, õnneks või kahjuks on mul nii paks nahk, et mind isiklikul tasandil see ei häiri. Sest kõige tähtsam on jääda ausaks iseenda ees. Tõsi, vigu tuleb sisse, selle vastu ei saa. Ent neid esineb ka vutimaailma suurturniiridel. Oluline on, et vead ei oleks tahtlikult tehtud.

Seejärel liikusin Leemetisse. Konkreetsemad ettevalmistused Saarte Mängudeks ehk aitasin orienteerumisrajale kontrollpunkte maha panna. Veel keerulisem kui orienteerumine ise :)
Õhtul veel toimetamised spordiväljakutel. Mängud ise olid/on kahte pidi hinnatavad. Ühest küljest võib nad kordaläinuks lugeda. Ilm oli ilus, kõik planeeritu viidi ellu, peaaegu kõik medalid (mõnel alal või distantsil oli siiski vähem kui kolm osalejat) sai välja jagatud, osalejate seas oli ka kõrge tasemega sportlaseid. Teisest küljest... Saaremaal toimusid samal päeval valdade mängud, mis eriti just meeste seas osalejate arvu siin kärpis - nõrk planeerimine sealse spordiliidu poolt. Korralduslikult jäid täpsed rollid jagamata (kivi peakorraldajate kapsaaeda), mis tähendas näiteks seda, et veel viimasel päeval tuli spordiareene timmida, et seal üldse võistelda saaks. Õnneks on keti alumised lülid sedavõrd pädevad ja iseseisvad, et ei oota ülemiste lülide järele.
Ise sain ka paar starti teha. Eriti kuna kommentaatoritöö oli liikumisvõimaluste, publiku arvu ja mitmete alade tulemuste saabumise tõttu piiratud võimalustega. Ehk ei pakkunud suurt koormust.
Tahtsin sprinti joosta ja seekord isegi mitte sihi-lootusega medal saada. Aga et aimu saada, kui korralikus jooksuhoos peale maratoni olen. Ja jätkuvalt alla 12-sekundi vormis. Taas tuleb tõdeda, et ilma erialase kiirusliku treeninguta. Kuigi, olles aus, noored kutid lippavad rajal ikkagi eest ära :)
Kahjuks ei olnud teistel saartel teatetiimi kokku panna võimalik, seega ei saanud seda joosta, kuigi tahtnuks küll. See-eest proovisin siis kaugust ja 1500m. Väga keskpärased tulemused. Aga eks see pidigi olema soojendus enne põhiala :) Mälumängu. Mängu, mis pakkus parajat põnevust. Ja võõrustajatena otsustasime, et põnevus positiivses võtmes võiks ikka külalistele jääda ehk finišiheitluses lasime saarlased punktiga eest. Kangesti jäi kripeldama, kuna viimane küsimus oli tegelikult vastatav, vastus kõlas juba ka, ent ma ei olnud endas kindel. Samas oli huvitav kogemus selle valla ehk Emmaste tiimis mängida.

neljapäev, 9. juuni 2016

Haldusreform

Minu meelest võtab Alo Lõhmus päevakommentaaris tabavalt kokku haldusreformi teema. Ehk paraku on sellel sisu puudu. Räägitakse vaid mingist umbmäärasest efektiivsuse ja kompetentsi tõusust, mis kaasneb piiride ümberjoonistamisega. Ja et kisa vähem oleks, pakutakse avalikult altkäemaksu. Võta aasta palk ja ära köhi! Liituge ja saate hunniku pappi!
Aga kus on sisu?

Statistikablogi lisab arvulise mõõtme. Puust ja punasest saab selgeks see, millest ka varem räägitud on - et omavalitsused erinevad meil näitajate poolest kordades, samas ülesanded on justkui ühe mõõdupuuga määratud.
Selles osas on haldusterritoriaalne reform küll abiks. Erinevused eri näitajate osas vähenevad. Ent pigem on see hetkel vaid näiline muutus.

Suvepuhkuse asemel ootaks nüüd reformi suuremate eestvedajate poolt tõsist tööd sisulise poole loomise näol. Et muudatused ja võimalikud positiivsed muutused oleks reformist mõjutatud inimeste jaoks lahti mõtestatud.

Jalgpall

Nautisin kahte vutimängu vaadates koguni 15 väravat. Pole paha.
Olgu, esimese mängu väravaid ülearu ei nautinud. Kuigi tõele au andes olid mitmed neist- või isegi suurem osa- päris kaunikesed. Aga lõppskoor 0:7 oli kibedavõitu. Teistpidi ei saa ma aru neist, kes sellise tulemuse järel karjuvad, et kõik on p...s ja kogu koondis on üks äpude kamp ja treener ei tea muhvigi jne.
Minu jaoks on koondise toetamine ikka nagu abielu - koos ollakse heas ja halvas. Ja toeks tuleb eelkõige halvas olukorras olla. Ehk vaatamata sellele nadile tulemusele usun ikkagi meie vutikoondisesse. Vankumatult.
Teine mäng oli öösel. Esimene Copa America kohtumine, mida vaatasin. See annab aimu, et suvi ja suvepuhkus läheneb, kuna on võimalik une- ning puhkerežiimi sättida. Oli tahtmine brasse näha. Ning see tasus ära. Esimesel poolajal hakkas haitilastest juba täitsa kahju, õnneks suutsid nad seitsmele endale löödud väravale vastukaaluks ühe ka ise lüüa. Asi seegi.

Matemaatika

Proovisin eilsel matemaatika lõpueksamil ka ise ülesanded läbi lahendada. Võrrandisüsteemide lahtimuukimine on ununenud, ülejäänuga tuleb veel toime. Ehk oleksin hindeks vast nelja saanud.

pühapäev, 5. juuni 2016

Maraton

Tehtud!
Et seni polnud ma teadlikult rohkem kui 21,1 km järjest jooksnud, siis ei seadnud endale ka 42,2 km distantsiks erilisi eesmärke. Lõpuni tahtsin tulla. Viimaseks ka mitte jääda. Ideaalis mõtlesin, et kulub 4 tundi, halb stsenaarium nägi ette 5 tundi. Läks 4:24.08.
Esimest ringi alustasin tasa ja targu. Meelega ei võtnud kella või mobiili rajale kaasa, et puhtalt tunde järgi liikuda. Enne Käinat saime väikese pundi kokku. Kaks Järvakandi meest ja täitsa omakandi ehk Emmasteotsa juurtega mees.
Kui hiljem rajal (eriti teise ringi alguses kuni Vaemlani üle Kassari lahe) tuul vastu töötas, siis meenutasin Aini juttu 2015.a. Stockholmi maratonist, mida samuti juuni alguses joostakse. Möödunud aastal olnud seal 7 kraadi sooja ja korralik vihm, nii et rajal hakkas reaalselt külm. Siis tundus, et Kassaris pole vigagi :)
Sest eks  maraton olegi suuresti võitlus iseendaga. Ja täpselt sel eesmärgil ma selle distantsi valisingi. Mitte et treenitus selline olnuks, et kindlasti seda poolmaratonile eelistama pidanuks. Aga et oma vaim proovile panna.
Ja esimene ring möödus - nagu ütlesin, rahulikus tempos - ajaga 1:52.53. Kui ma vaatan eelmise aasta protokolli, siis näen, et jooksin siis poolmaratoni ajaga 1:54.29. Tõsi, siis läksin sinna otsejoones 9.klassi lõpuaktuselt ja täpselt nädal varem jooksin samuti poolmaratoni. Aga näitaja sellegipoolest.
Alla 1:47 ei ole ma poolmaratoni läbinudki. Nüüd sain siis vähemalt korraliku õppetunni edaspidiseks.

Ühtepidi oli Kõpus Hiiumaa maratoni parem läbida - rahulikum. Ei olnud nii palju inimesi, autodest rääkimata. Ja kui ka raudratsud mööda kappasid, siis teed on seal päris laiad. Kassari ringi peal seevastu kitsamad, lisaks korralikus kaldes. Autosid jagus ka päris palju.
Aga see polnud siiski suur mure, sest tegelikult annab ikka energiat küll, kui raja ääres kaasa elatakse. Rõõm, et tuttavaid ses osas jagus ja head inimesed vaevusid mind toetama. Niisamuti teeninduspunktid, kus absoluutselt igas punktis olid rõõmust pakatavad vabatahtlikud. Ega neilgi kerge polnud- päev isegi pikem kui jooksjatel.

Ja nii oligi, et teisel ringil tuli lihtsalt end positiivseid mõtteid mõtlema sundida. Lasin vast nii 23ndal kilomeetril teised oma teed ja võtsin vähe vaiksemalt. Vastutuule ots võttis kõvasti energiat ja kui maratoni puhul räägitakse 35ndast kilomeetrist, kus pidi raskeks minema, siis mul algas võitlus 26-27ndal. Eks seda näita ka teise poolmaratoni aeg, ca kaks ja pool tundi, mis teeb keskmiseks kiiruseks 7 min/km. Võrdluseks, esimesel ringil umbes 5.30 min/km. Loomulikult on minusuguse rahvasportlase boonuseks ka see, et joogipunktides võid reaalselt seisma jääda, et tükk banaani ja juua haarata. Ei ole vaja hoo pealt asju kurku loopida.
Kokkuvõttes. Vahva oli. Eks tuleb enne järgmist korda pikemaid treeninglõike läbida. Siis ei võta jalgu vast nii kinni ka.
Ja täna oli nii, et kuna eile juba mingi 22-23 vahel magasin kui nott, siis ärkasin kuuest. Esialgu oli tunne, et pigem ei ronigi voodist välja. Aga nii kui toimetama hakkasin, sai jalad liikuma ja tegelikult polnudki väga hull maakonna tantsupäeval osaleda. Peale seda tegin veel tunnise (rahulikus tempos, ca 20 km/h) rattatiiru.

laupäev, 4. juuni 2016

Maraton

Neljapäeval lõppes kooliaasta. Jah, üheksandikud saavad veel kaks korda teadmised proovile panna, eksamid sooritada, ent suures plaanis algas õpilastel puhkus. Õpetajate jaoks on põnevam pool ehk kontakttunnid läbi, jäänud on paberimajandus, kokkuvõtted, koosolekud, ruumide ja õppematerjalide korrastamine.
Reedel oli lasteaias lõpetamine. Minu meelest olid mõlemad üritused hästi korraldatud, lasteaias veel eriti mõnusalt pingevaba.
Seejärel suundusin Kassarisse Kaitseliidu noortelaagrisse. Oli näha, et noortel algas vabadus ehk suvevaheaeg. Nii palju rõõmu ja mängulusti.
Täna lähen sinna tagasi. Tõsi, teise asja pärast. Jooksma. Esimene täismaraton ehk 42 km. Ei ole nii pikalt varem silganud, seega ei kujuta ette ka, mis mind täpselt ootab. Ilm on üsna hispaaniapärane ehk meeliülendavalt soe ja kuiv on juba pikalt olnud.
Ja homme maakonna tantsu- ja laulupäev. Tahaks öelda-mõelda, et selle järel on puhkus või puhkepäev(ad), aga üllatus-üllatus, uus töönädal algab hoopis :)

reede, 3. juuni 2016

Volikogu

Eile oli päevakorras vaid üks punkt. Sellegipoolest läks viiekesi saalis mõtteid vahetades tunnikene ära. Aga eks see oli ka oluline otsus- nõustuda Käina vallavolikogu ettepanekuga liitumisläbirääkimisteks.
Ma arvan, et olukorras, kus vabariigi valitsus sundkorras haldusreformi nime all liitumisi ette ei näeks, me sellega ei tegeleks. Nagu olen siin vallas tunnetanud, siis Käinaga liitumine tundub paljudele üsna loogiline ja mõistlik samm. Pühalepa jääb veidi kaugeks Emmastest ja otsene ajalooline side puudub.
Teistpidi, arvestades hetkeolukorda, tundub kolme valla ühinemine kõige mõistlikum tee. Ühest vallast suurt kuulda ei taheta. Kui aus olla, ja seda ütlesin ka volikogu istungil välja, siis ma ei tunneta ka Hiiu vallavolikogu poolt soovi ühise ja ühtse Hiiumaa järele. Üksikisiku tasandil küll mõne inimese puhul, ent tervikuna mitte.
Teine argument on ikkagi tasakaalu leidmine saarel ja selleks oleks kaks omavalitsust mõistlik.
Kolmas on see, et kui me seni oleme väljendanud vastuseisu sundliitmisele, siis nüüd oleks veidi arutu, lubatud eurode ettekäändel oma arvamust muutma hakata. See on justkui altkäemaksu võtmine. Ja samas ei usu ma ka lubatud rahalaeva. Hiiumaa liitumispreemiat on rahandusministeeriumil lihtne leida, ent kogu Eestit vaadates- need summad on ikkagi päris-päris suured. Mille arvelt see raha tuleb?

Vastavalt Käina ettepanekule alustatakse ühinemisprotsessiga vaatamata Pühalepa otsusele, ka kahekesi. Samas loodan, et saame ikkagi kolmekesi edasi liikuda. Pall on Pühalepa vallavolikogu liikmete käes, kes peavad oma äranägemise järgi parima otsuse tegema.

Meri

Vahel on arupärimistel ka käegakatsutav tulemus. Veebruarikuu istungil küsisin Sõru väikelaevasadama kohta, märtsis täiendasin seda. Ja asjad hakkasid liikuma. Aprillis jõudis volikogusse koostöölepingu uuendamise eelnõu Merekeskuse ja valla vahel, mis aasta alguse seisuga lõppes (tõsi, pikenes automaatselt aasta võrra, kuna kumbki ei avaldanud soovi seda lõpetada). Üle on vaadatud hinnakiri ja volikogu on saanud põgusa ülevaate, mismoodi suures plaanis tegevus korraldatud on ning mis lähituleviku plaanid on.
Õnneks lähenes volikogu asjale mõistlikult ehk ei kiirustanud sisuliselt lähenemata koostöölepingut uuendama. Ja siin ei tohi asja tõlgendada nii, et sellega anti signaal koostöö mittevajalikkusest, nagu mõni on välja lugenud.
Lihtsalt oluline on ühtepidi laiemalt asja vaadata- et mida me tahame Sõru sadamas teha, nii uue arengukava, kui konkreetselt ettevõtjate, mittetulundusühingute nagu näiteks külaselts või Merekeskus kontekstis. Ja kuidas me - soovitavalt üheskoos - sinna jõuame.
Eriti arvestades, et vallavalitsuse kaks liiget on ka Merekeskuse liikmed ning ütleme, et see pole huvide konflikt, aga kindlasti on siin segavaks asjaoluks, et võrreldes teistega, kes otsuseid langetama peavad, elatakse erinevas infoväljas selle teema osas.
Teistpidi on mõned asjad ebaselged, arengukavas on kirjas, et väikelaevasadamat külastab ca 100 alust aastas, volikogu saalis nimetati number 15-16. Merekeskuse juhataja ütles välja ka selle, et nemad ei ole huvitatud raha kogumisest, samas vallavalitsus on määranud Merekeskusele ainuõiguse sadamatasusid koguda. Ja kuigi raha tekitab probleeme, siis kindlasti ei vihja ma siin millelegi muule kui ebakõlale andmetes.
Seetõttu ongi mul hea meel, et Gustav on valinud aeglasema, ent kogukondlikuma tee. Ehk eelarve- ja majanduskomisjoni esimehena lubas ta veel sel kuul laiendatud koosoleku raames Sõru väikelaevasadama arendamisega seotut arutada.
Tean, et Gustav ise sooviks ka pigem kiiremaid arenguid, seda enam tunnustan oskust mõistlikul hetkel korraks aeg maha võtta.
Et me saaks kiiremini/kiiresti liikuda, selleks peab juht olema koostööaldis, oskama teisi osapooli õigel hetkel kaasata ning järjepidevalt infot jagama.