1 advent

Advendiajal süüdatakse igal pühapäeval üks küünal.

Esimene advent tähistab advendiaja ja jõuluootuse algust. Süüdatakse küünal, mis sümboliseerib lootust.

Teisel advendil süüdatakse küünal, sümboliseerimaks armastust. See kutsub märkama meid ümbritsevat maailma ning jagama soojust.

Kolmanda küünla süütamisega mõtiskletakse selle üle, kuidas võtta aega endale ja kõige tähtsamale tormamist täis maailmas.

Neljas advent tähistab rahu ning süüdatakse viimane küünal. See tuletab meelde, et jõulud on kohe käes ning kutsub leidma sisemist tasakaalu, et võtta jõulud vastu rahulikult ja mõtestatult.

Vanadel eestlastel ei olnud erilisi advendikombeid, piirdudes kirikus käimise ja vaimulike laulude laulmisega.

Advendikombed on hakanud juurduma alles 20. sajandil. Esmalt advendikalendrite vahendusel, mida näiteks 1970-ndatel lapsevanemad ise oma meisterdasid ja mille taskutest või aknakeste tagant võis leida pildi, kommi või muud toredat.

Ka saadeti välismaalt pakiga või toodi sealt reisikingina advendikalendreid. Need olid tõelised uhkuseesemed, mida hoiti alles ka pärast kommide ja jõulude lõppemist.

Soovin, et advendiaeg oleks täis südamesoojust.

Olgu meil aega mõtiskleda elu üle ning sellest, mis elus tõeliselt oluline.

Olgu advendiaeg täis andestamist ja andmisrõõmu.

Olgu need nädalad täis ootusärevust, mis viivad meid jõulude rõõmsa tähistamiseni.

Puhkus

Intensiivse perioodi lõppu sattusid eri moel kolm puhkust.

15-16 november kaks päeva tantsulaagrit. Mõnus füüsiline koormus ning suur osa ajast mõtted kõigest muust eemal.

Et valimistulemuste kinnitamine on äraütlemata pikalt veninud ning detsembris tuleb mitu volikogu istungit pidada, ei tule sellesse kuusse planeeritud pikemast puhkusest ilmselt midagi välja. Samas on aja jooksul kogunenud kasutamata puhkusepäevi, mida enam uude aastasse kaasa võtta ei saa. Siis püüdsin osadele neist siiski rakenduse leida. Ehk kaks neljapäevast päeva puhata.

Ja kohe sinnaotsa andis keha märku, et vajab ka puhkust. Reedel olid kondid kanged. Õhtuks selge, et miski viirus proovib ligi pugeda. Aga mulle omaselt - kiiresti keerab üsna kehvaks ning siis jälle suhteliselt kiiresti saab viirus peletatud. Sunnitult magasin või lesisin täna keskpäevani. Ja ilmselt homseks on enam-vähem tavapärane nägu jälle ees :)

Koalitsioonileping

Sotsiaaldemokraatliku erakonna, valimisliidu Ühine Hiiumaa ja Reformierakonna koalitsioonileping 2025–2029

Käesolevaga Sotsiaaldemokraatlik Erakond, valimisliit Ühine Hiiumaa ja Reformierakond lepivad kokku moodustada Hiiumaa valla juhtimiseks aastatel 2025–2029 koalitsioon.

VISIOON

· Hiiumaa on õnnelike ja tervete inimeste saar.

· Hiiumaa on turvaline saar, kus soovitakse olla ning kuhu tahetakse tulla.

· Hiiumaa on mereriik, mis avaldub ka meie igapäevastes tegemistes.

· Hiiumaa ei ole ääremaa ning Hiiumaal ei ole ääremaad.

SUURED EESMÄRGID

· Hiiumaa vald on vääriline partner riigile, ettevõtjatele ja kodanikuühendustele.

· Hiidlased hindavad valla teenuseid ja Hiiumaa elukeskkonda ning rahulolu on Minuomavalitsus mõõdikute järgi ajas kasvav.

· Hiiumaa positiivne kuvand on tuntud üle Eesti ja ka välisriikides. See tähendab, et saare elanike ja külastuste arv jätkavad kasvamist.

ELUKOHT

· Osaleme riiklikus üürimajade meetmes, kui seda ei avata, käivitame hiiumaise taskukohaste ja kaasaegsete eluasemete programmi.

· Vald on erasektorile igakülgselt toeks elamualade loomisel ning Hiiumaale investeerimisel. Muuhulgas tõhustame planeeringute menetlemist.

· Loome eeldused Emmaste elamuala planeeringu elluviimiseks. Projekteerime valla poolt kommunikatsioonid nagu vesi, kanalisatsioon, elekter.

· Toetame korteriühistuid renoveerimisprotsessis ning liitumisel kaugküttega. Hoiame valla kontrolli all oleva kaugkütte hinna taskukohase.

· Koostame Kõrgessaare soojamajanduse arengukava.

· Kiirendame uute sotsiaalelamispindade rajamist.

· Pöörame enam tähelepanu eakate ja puuetega inimeste eluaseme ligipääsetavusele ja kodukohandustele, et inimesed võiks turvaliselt oma kodus elada.

HARIDUS

· Hoiame lasteaia- ning koolivõrku.

· Võtame vastu ja viime ellu hariduse valdkondliku arengukava.

· Õpetame AI kirjaoskust – promptimine, eetika, loov kasutamine jne.

· Loome lasteaedadele ning koolidele võimaluse tegeleda inseneeria, robootika ja droonidega. Toome saarele Kood/Hiiumaa tehnoloogiakooli.

· Loome põhikoolis ettevõtlusõppe võimalused.

· Tegeleme huvihariduse ja noorsootöö süsteemse arendamisega, et valdkonnas töötaks kvalifitseeritud ja motiveeritud personal ning pakutavad tegevused vastaks noorte ootustele.

· Anname hoogu õpilasvahetuse programmides osalemisele.

· Jätkame vanemahariduse programmide ja perekooli korraldamist.

· Edendame elukestvat õpet.

· Uuendame alustava spetsialisti toetusmeedet, et saarele sooviks tulla haritud spetsialistid.

· Peame oluliseks noorte kaasamist - toetame Noortevolikogu ja õpilasesinduste tegevust.

· Jätkame noorte stipendiumifondi toetamist ja arendame seda edasi, et noortel säiliks side kodusaarega ning kõrghariduse omandamise järel soovitaks siia tagasi tulla.

KULTUUR, SPORT

· Koostame saare esinemispaikadest ning kultuuritegevusest auditi.

· Hoiame raamatukoguvõrku ning arendame nende tegevust teenus- ja kogukonnakeskusena. Laiendame raamatukogude hommikuse/õhtuse kasutamise võimalusi.

· Väärtustame laulu- ja tantsupeo traditsioone ning panustame sellesse järjepidevalt.

· Tegutseme selle nimel, et kultuurisündmused oleks omavahel paremini koordineeritud.

· Renoveerime Kõrgessaare, Palade ja Käina korvpalliväljakud.

· Sõlmime spordi- ja kultuurisündmuste korraldajatega pikaajalised toetuslepingud, andmaks neile kindlustunnet.

SOTSIAAL, TERVIS

· Jätkuvalt kaetakse lasteaia- ning koolitoidu maksumus valla eelarvest. Lisaks lõunale tagame koolides hommikupudru.

· Teeme koostööd Hiiumaa Haiglaga, et tagada perearstide, üld- ja eriarstide kättesaadavus.

· Vald on koordinaatoriks, et haigla, perearstid ja sotsiaalvaldkond regulaarselt kohtuks.

· Teeme koostööd töötervishoiuteenuse pakkumiseks Hiiumaal.

· Arendame koduteenust, et iga inimene saaks oma kodus edasi elades osaleda kogukonna elus.

· Hooldekodukoht peab olema kättesaadav keskmise pensioni eest.

· Suurendame hooldajatoetust.

· Päevakeskuse, pansionaadi- ja päevahoiuteenus peab olema kättesaadav mõistliku aja ning kulu eest iga piirkonna inimestele.

· Parandame saunateenuse kättesaadavust.

· Toetame eakate huvitegevust ja ühisüritusi.

· Koostame Hiiumaa uue tervise- ja heaoluprofiili.

· Käivitame toidujagamise kapid ning toetame Toidupanga tegevust.

· Teeme sihipärast tööd, et rohkem kohalikku toitu jõuaks haridusasutuse söögilauale.

ETTEVÕTLUS, TÖÖKOHAD

· Teeme tõhusat koostööd Hiiumaa Ettevõtjate Liiduga.

· Toetame ettevõtjaid sealhulgas koolituste korraldamisel või toetuste taotlemisel, eelkõige läbi Hiiumaa Arenduskeskuse.

· Töökohtade loomiseks arendame tööstusalasid.

· Käivitame Hiiumaa Arenduskeskuse kaudu tehnoloogiapõhise ettevõtliku kogukonna programmi: inseneeria ja robootika lasteaedade ja koolide õppeprogrammides. Hangime selleks vahendid. Koolitame juhendajaid. Teeme koostööd ettevõtetega.

· Jätkame Hiiumaa noortemaleva korraldamist.

· Arendame karjääriõpet ning teeme selles osas koostööd riigikoolide ja ettevõtetega.

· Tõstame Hiiumaa Halduse suutlikkust kokkulepitud teenuste kvaliteetseks osutamiseks ja parema klienditeeninduse korraldamiseks.

ÜHENDUSED, TARISTU

· Käivitame hiiumaise kiire interneti võrgu arendamise toetusmeetme, mis toimiks sarnaselt hajaasustuse programmile.

· Jätkame väikesadamate arendamist, et need toimiks kohaliku elu sõlmpunktidena ja aitaks kaasa Hiiumaa kui mereriigi kuvandile.

· Toetame Kalana sadamasse tankla rajamist.

· Leiame lahenduse kasutuseta jäänud valla varale.

· Valla teede tolmuvaba katte alla viimine ning teede ja tänavate korrastamine toimub vastavalt avalikule ja regulaarselt uuenevale teehoiukavale.

· Teeinvesteeringuteks suuname igal aastal rohkem raha. Sealjuures kasutame maamaksu sihtotstarbeliselt teetöödeks. Võtame senisest enam tähelepanu alla kruusakattega küla-, metsa- ja põlluvaheteed.

· Viime läbi maakonna bussiliinide analüüsi ja jälgime liinide täituvust pidevalt, et saavutada inimeste vajadustele kõige enam vastavad sõidugraafikud.

· Arendame nõudepõhist transporti ja osaleme riikliku rattastrateegia meetmes.

· Teeme põhjaliku kinnisvaraanalüüsi ning optimeerime valla ruumiprogrammi. Nii on vald jätkuvalt väljakujunenud keskustes, aga säästame majanduskuludelt. Võimalusel kasutame ühe-ukse-süsteemi teenuste osutamiseks.

KESKKOND

· Edendame kogukondlikke taastuvenergia ja rohelahendusi – nt kogukonnaaed, energiaühistu.

· Arendame korraldatud jäätmeveo teenust, pidades muuhulgas silmas ringmajanduse põhimõtteid.

· Otsime võimalused Jäätmejaama kellaajaliselt paindlikumaks kasutamiseks.

· Arendame karavanidele vajalikku taristut koostöös kogukonna ja ettevõtjatega, et Hiiumaa loodus püsiks hoitud ja külastajatel oleks siin mugav peatuda.

· Hiiumaa on Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala, kus keskkonnateadlikkuse kasvatamine toimub lasteaiast alates.

· Saare loodusvarade kasutamist suuname mõistlikult ja säästlikult biosfääri programmiala põhimõtteil ja hiidlaste huvides.

KOGUKOND, REGIONAALPOLIITIKA

· Jätkame kaasava eelarvega.

· Väikeinvesteeringute valiku teevad osavallakogud.

· Teeme igakülgselt koostööd küla- ja linnaseltsidega.

· Suurendame järjepidevalt vallapoolset toetust vabaühendustele.

· Vald jätkab Turismiklastri toetajaliikmena.

· Viime lõpule üldplaneeringu koostamise, arvestades sealjuures kogukondade seisukohtadega.

AVALIK RUUM

· Parandame avalikele hoonetele ligipääsetavust, lisame avalikku ruumi WC-sid, pinke ja prügikaste.

· Rajame treeningpargi koertele.

· Toetame koduta loomade turvakodu tegevust.

· Parandame ja täiendame avaliku ruumi viidastamist, ühildame neid digilahendustega.

· Viime lõpule tänavavalgustusvõrgu uuendamise ning laiendame seda tiheasustusaladel.

· Hoiame mänguväljakud, rannad ja avaliku ruumi kaunina.

· Viime lõpuni Kärdla rannaala planeeringu.

· Taastame Kärdla turu ning koostame Keskväljaku piirkonna tervikliku planeeringu.

· Jätkame nn kolemajade süsteemse kaotamisega – need kas lammutatakse või renoveeritakse.

· Leiame Suuremõisa lossile jätkusuutliku avaliku kasutuse lahenduse. Vald peab olema hea mõisavalitseja, kes suudab erinevad tegevussuunad lossikompleksi mahutada.

· Loome Saarnaki ja Hanikatsi laidudele avaliku külastuskeskkonna.

· Töötame välja Kõrgessaare aleviku ruumilise lahenduse.

· Muudame Käina kultuurikeskuse ja Tuuletorni vahelise ala atraktiivseks vaba aja veetmise kohaks.

· Koostame Sõru sadama piirkonna tervikliku planeeringu, töötame ajaloolisele purjelaevale Alar välja tulevikuplaani ja otsime selleks rahastuse.

TURVALISUS

· Koostame hädaolukorra lahendamise plaani ja kriisikommunikatsiooniplaani.

· Koostöös Päästeametiga nõustame korteriühistuid ning eramajade omanikke elanikkonna kaitseks vajalike ettevalmistuste tegemiseks – evakuatsioon, varjumine, kriisiplaanide koostamine jms.

· Toetame korteriühistuid varjumiskohtade rajamisel kortermajade keldritesse.

· Hoiame ja arendame kerksuskeskuste võrgustikku. Jätkame “Kodud tuleohutuks” programmiga.

· Teeme nõuetele vastavaks olemasolevad tuletõrje veevõtukohad. Rajame uusi vastavalt vajadusele ja Päästeameti ettepanekutele.

· Võimestame Kõrgessaare ja Emmaste vabatahtlike päästjate tegevust, sealhulgas toetame taristu arendamist.

KOOSTÖÖ RIIGIGA

· Oleme Haridusministeeriumile partneriks Hiiumaa Gümnaasiumi ja Hiiumaa Ametikooli arendamisel. Soovime, et püsiks kvaliteetne eraldiseisva asutusena gümnaasium ning et saarel antaks konkurentsivõimelist ja hiidlaste vajadustele vastavat kutseharidust.

· Ühendused. Eesmärk on, et Hiiumaa vallal oleks sõnaõigus laevagraafikute koostamisel. Soovime sõlmida riigi ja valla vahel kokkuleppe laeva- ja lennuühenduse hinnakirja ja graafikute pikaajalises kujundamises, et saavutada stabiilsus ja kindlus.

· Elektrivõrgu varustuskindlus ja ringtoide. Soovime, et iga-aastaselt suureneks vahendid Elektrilevi investeeringuteks varustuskindluse tõstmiseks ning et ringtoide ehitataks välja mandri suunal.

· Jätkame tööd Käina–Hüti–Puski ja Nurste-Kuriste riigiteedele tolmuvaba katte saamiseks.

· Vabadussõja mälestusmärk. Jätkame tihedat suhtlust Kaitseministeeriumiga, et see Eesti ja Hiiumaa ajalugu ning kaitsetahet meenutav objekt saaks planeeritud kujul valmis.

· Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse eestvedamisel ehitatakse Kõppu radar ning oleme avatud nende, Kaitseväe ja Kaitseliiduga tõhusa koostöö jätkamiseks.

· Jätkame sõprussuhteid Mereväega, mille alus Raju kannab Hiiumaa vappi. Otsime võimalusi teha koostööd Hiiumaa sadamate kasutamiseks Mereväe poolt.

· Teeme koostööd Saarte Liinidega sadamate strateegiliseks arendamiseks.

· Jätkame koostööd Kultuuriministeeriumiga Hiiumaa Muuseumi pärandihoidla rajamiseks.

· Selgitame riigi tasandil kiire interneti ning elamufondi uuendamise ja kaasajastamise toetusmeetmete vajadust.

ASJATUNDLIK JA KAASAV JUHTIMINE

· Vallavolikogu ja vallavalitsus langetavad otsuseid tihedas koostöös osavallakogude, seltside, vabaühenduste, ettevõtjate ning esindusorganisatsioonidega.

· Anname avalikkusele regulaarselt ülevaate omavalitsuse tegemistest valla infolehe, maakonnalehe, kodulehekülje, sotsiaalmeediakanalite ja rahvakohtumiste kaudu.

· Kaasamiseks kasutame kaasaegseid võimalusi ning anname hiljem teavet ka sellest, kuidas sisendit arvesse võeti.

· Käivitame ideekorje- ja arutelupäevad igas piirkonnas vähemalt korra aastas.

· Valla suhtlus kodanike ja ettevõtetega peab olema kiire, professionaalne ja tulemuslik.

· Tähtis on investeerida inimestesse - tagada väärt töötingimused ning palgatase.

· Võimalusel kasutame ühe-ukse-süsteemi teenuste osutamiseks, et igas piirkonnas oleks võimalik vallaga kontakt saada.

· Loome tingimused, et ettevõtetel oleks teadmised ja tahe valla hangetes osaleda.

· Lasteaia kohatasu ning huvikoolide kuutasu suurus otsustatakse hoolekogusid kaasates.

INVESTEERINGUD

Taristuinvesteeringute juures peame oluliseks põhjalikku arutelu, sotsiaalmajanduslikku analüüsi ning arvestame hilisemaid ülalpidamise kulusid. Seni oleme poole projektide rahast toetustena hankinud – jätkame samal kursil.

Üldine põhimõte: vara müügist saadavad vahendid kasutatakse sama piirkonna investeeringuteks. Sotsiaaleluruumide müügitulu kasutatakse sihtotstarbelisteks investeeringuteks üle saare.

Toetusena antavad projektide omaosalused katame piirkondlikest väikeinvesteeringutest.

Investeeringuobjektidest töös

· Palade lasteaia laiendus

· Kärdla lasteaed

· Pargi 3 sotsiaalkeskuse II etapp

· Käina kaugküttesüsteem

· Üürimaja Kõrgessaares

· Uued sotsiaaleluruumid

· Hajaasustusprogramm

· Väikeinvesteeringud

· Teeinvesteeringud

Ettevalmistamisel investeeringud

· Pargi 3 sotsiaalkeskuse III etapi ettevalmistamine

· Tohvri hooldekodu laiendamine

· Kõrgessaare vallamaja (päevakeskus) renoveerimine

· Hellamaa sotsiaalküla

· Kärdla staadion

· Haridusasutuste õuealade kaasajastamine

· Kergliiklusteede rajamine, toetusmeetmes osalemine

· Palade mobiilimast

· Kärdla turg

· Jäätmejaama arendused

· Sõru sadama külastuskeskkond

· Tuletornide külastuskeskkond

· Hiiumaa Kultuurikeskus

· Kärdla sadama piirkonna arendamine

· Kiire interneti toetusmeede

JUHTIMISE PÕHIMÕTTED

· Koalitsiooni tõhusaks toimimiseks ja jooksvateks konsultatsioonideks moodustatakse koalitsiooninõukogu, mis on vajalik info vahetamiseks ja poliitikate arutamiseks, vajadusel pingete leevendamiseks ja konfliktide ennetamiseks.

· Koalitsiooninõukogu toimib 2+2+2 põhimõttel.

· Koalitsiooninõukogu tööd koordineerib vallavolikogu aseesimees.

· Koalitsiooninõukogu igal osapoolel on võrdne sõnaõigus.

· Koalitsiooninõukogus otsustatakse konsensuslikult.

· Koalitsiooni osapooled ei arvusta üksteist avalikus ruumis.

· Koalitsiooninõukogus esindavad osapooli vallavalitsuse liige ja fraktsiooni esimees.

· Koalitsiooni fraktsioonide ühiseid volikogueelseid töökoosolekuid juhib volikogu esimees.

· Valla äriühingute ja sihtasutuste nõukogudesse valitakse inimesi kompetentsipõhiselt.

· Koalitsioonileping vaadatakse üle korra aastas - hinnatakse edenemist ning tehakse vajadusel, vastavalt muutuvatele oludele ja Hiiumaa huvidele, korrektuure.

VASTUTUSVALDKONNAD

Volikogu komisjonide juhtimisse soovime kaasata kõiki fraktsioone. Fraktsioonid nimetavad komisjonide liikmed vastavalt fraktsiooni proportsionaalsele osakaalule ehk mandaatide arvule volikogus.

Volikogu juhtimine:

· Volikogu esimees – Ühine Hiiumaa

· Volikogu aseesimees – Reformierakond

· Revisjonikomisjon – Isamaa

· Eelarve- ja majanduskomisjon – Ühine Hiiumaa

· Kultuuri- ja spordikomisjon – Reformierakond

· Haridus- ja noorsootöö komisjon – Reformierakond

· Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon – EKRE

· Keskkonna- ja ehituskomisjon – Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Vallavalitsuse koosseis:

· Vallavanem – Sotsiaaldemokraatlik Erakond

· Abivallavanem: haridus, kultuur, sotsiaal – Sotsiaaldemokraatlik Erakond

· Abivallavanem: majandus, regionaal, taristu – Reformierakond

· Abivallavanem: arendus, planeeringud, projektid – Ühine Hiiumaa

· Rahandusosakonna juhataja

Tulumaks

Tulumaksu laekumine. 

10 kuu esialgsed andmed.

9 kuu lõplikud andmed.

Koalitsiooni moodustamine

Nädala alguses kohtusime nelja nimekirja esindajatega kaks korda kolmeses ringis. Asjalikud arutelud, mille põhjal võinuks emmas-kummas koosluses edasi minna. Samuti sai selgeks, et töövõimelisem variant on kolmene koalitsioon.

Mitte et üks variant või seltskond olnuks kehv. Aga analüüsides jõudsime sinna, et rohkem plusse on senisel koalitsioonil ehk SDE, Ühine Hiiumaa ja Reformierakond. Ja oluline on ka see, et tiim tervikuna suudaks hästi kokku kõlada. Mitte et kuidas mina üks-ühele kõigiga klapin, vaid et kuidas kõik laua ääres istujad kõige paremini haakuvad.

Nädala teises pooles jõudsime pikkade aruteludega kõik teemad läbi käia ning kinnitust sai, et olemas on soov, aga ka oskused kokkulepeteni jõuda. Suures plaanis on vaatenurgad sarnased. Aga eks ikka on üksikküsimused või teatud nüansid, mis erinevad.

Nädalavahetus jäi kõigile omakeskis asjadele otsa vaatamiseks ja uuel nädalal liigume edasi. Usun, et siis saab koalitsioonilepingu ka nö purki pandud.

Valimistulemus isikute vaatest

Valimistulemused, kui vaatame inimesi, mitte nimekirju. Minu meelest sümpaatne, et esimese viie seas kolm naist.

1.	Hergo Tasuja	438		Sotsiaaldemokraatlik Erakond
2.	Inge Talts	359		EKRE - Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
3.	Andrus Ilumets	332		ISAMAA Erakond
4.	Reili Rand	319		Sotsiaaldemokraatlik Erakond
5.	Anu Pielberg	220		VL Ühine Hiiumaa
6.	Omar Jõpiselg	200		VL Ühine Hiiumaa
7.	Tõnis Villmäe	169		Sotsiaaldemokraatlik Erakond
8.	Antti Leigri	153		Eesti Reformierakond
9.	Palle Kõlar	149		EKRE - Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
10.	Georg Linkov	137		ISAMAA Erakond

Kui vaatame muutuseid puhtalt häälte arvu järgi, siis kõige suurema hüppe edasi tegid Andrus Ilumets 241, Anu Pielberg 172, Inge Talts 135 ning Tõnis Villmäe 120 häält enam kui nelja aasta eest.

Pikemat trendi jälgides kogusid Hergo Tasuja 285, Inge Talts 271, Anu Pielberg 191, Palle Kõlar 118 ning Tuuli Tammla 87 häält enam kui kaheksa aasta eest.

Nelja aasta tagusega kõrvutades said Tõnis Paljasma 168, Eiki Nestor 121 ja Aivar Viidik 90 häält vähem kui toona.

Ise tõlgendaks seda nii, et inimesed hindasid Anu tegutsemist volikogu esimehena. Tasakaalukas ja kaasav juhtimine, muuhulgas olukorras, kus üks volikogu liige tegeles sisuliselt trollimisega. Hindasid Andruse konstruktiivset tegutsemist opositsioonis. Tüli kiskumise asemel leidis viisid, kuidas viisakalt tähelepanu juhtida asjadele, mida võiks teisiti teha. Tõnis on tekitanud usaldusväärsust ehitusvaldkonnas tegutsedes ehk tõenäoliselt pälvis toetust, kuna hinnatakse tema tegutsemist ettevõtjana, lootuses, et seda asjatundlikkust annab ka valla tegemistesse tuua. Ingel on stabiilne valijabaas keskkonnakaitse ning sotsiaalteemadega tegelemise kaudu. Ilmselt sai nüüd ka EKRE kaubamärgi hääli. Neid, mis sel korral Tõnisel (Paljasma) saamata jäid. Eiki puhul mängib rolli see, et avalikus ruumis ei ole enam nii nähtav olnud ning nagu elus ikka - uued inimesed ja mõtted tulevad peale. Aivar sai üksikkandidaadina palju tähelepanu, ent tagasiminek on kinnitus, et nääklemine hiidlastele sümpaatne ei ole.

Kui vaatame kasvuprotsente, on pilt veidi teine.

Andrus Ilumetsa ja Tõnis Villmäe toetus kasvas kaks ja pool korda. Anu Pielbergil enam kui kolm korda. Roman Lukasel täpselt kolm korda. Merle Salusoo, Triinu Pihel, Kristi Linkov, Annely Veevo, Tiit Harjak, Ivo Lõppe, Tuuli Tammla, Jana Uuskari, Kauri Kiivramees, Tarmo Rajang, Ants Vahtras, Liina Lepamaa laias laastus kahekordistasid varasema tulemuse.