Õppeaasta avakogunemine

Õppeaasta on maratonijooks. Stardijoonel oleme kõik värsked, elevil ja naeratame. Aga kui finišisse jõuame, siis vaatamata sellele, et toss väljas, on esmatähtis ilusaid lõpupilte teha.

Hariduses ei me tee sprinte – me jookseme maratone. Ja mõnikord lausa mitu järjest.

Seega. Esimene tund. Kehaline kasvatus. Vabandust! Liikumisõpetus.

Alustame soojendusharjutusega.

Kui said suve jooksul piisavalt päikest ja oled akud täis laadinud – lehvita.

Kui said suvel akud täis, aga esimene töökoosolek tõmbas need tühjaks – tõuse ja plaksuta.

Kui suudad siiski uut aastat värske energiaga alustada, kingi oma pinginaabrile naeratus.

Teine tund. Matemaatika.

Ja palun kuula, homme on tunnikontroll.

Viimastel aastatel on Hiiumaal 1. septembril kooliteed alustanud vastavalt 75, 63, 58, 56 ja tänavu alustab 78 last.

Seega keskmine laste arv on?

Jah, just nii - 66.

Mis aga väljub matemaatilise loogika piiridest – täpselt aasta eest tõdesime, et koolieelikuid on lasteaedades 68.

Saan aru, et kui lasteaiast läheb laps kaduma, siis õpetaja ja direktor saavad paremal juhul ametist priiks. Aga kui lapsi on juurde tekkinud?

Tegemist ei ole ühekordse anomaaliaga. See on korduv muster. Trend.

Sündide arv saarel on olnud langustrendis. Samas lasteaialaste arv kasvanud. Jäänud viimastel aastatel vahemikku 330-340 last, samas kui põhikoolides on see samal ajal 640-650.

Ehk et meie haridusvõrguga liituvad iga-aastaselt lapsed ja noored, kes pole siin sündinud. See on kinnituseks, et Hiiumaa haridust väärtustatakse.

Aitäh teile selle eest! Just teie igapäevane töö on selle taga.

Me ei räägi vaid arvudest. Iga arvu taga on inimene.

78 kooliteed alustavat last tähendab 78 koolikotti, 78 soengut, 78 esimest joonistust, 78 väikest maailmaavastajat.

Iga laps tähendab unikaalset teekonda, mille läbimist meie, täiskasvanud, toetame.

Head siinviibijad.

Teie tööd võib võtta kui teejuhiks olemist. See pole ainult teadmiste ja elutarkuse edasi andmine. Teie kätes on kaugelt rohkem kui Google või ChatGPT suudavad pakkuda, sest lisaks vastustele õpetate te ka küsimusi küsima.

Just nagu Vana-Kreeka kirjanik Plutarchos ütles: „Meie mõistus ei ole anum, mida täita, vaid tuli, mida süüdata.“

Siit on hea alustada kolmanda tunniga. Tehnoloogiaõpetus.

On rõõmustav, et haridusvaldkond teeb Hiiumaa Arenduskeskuse ja ettevõtjatega sisutihedat koostööd, et MATIK-õpe oleks meil edaspidi märksa süsteemsem ning toimuks alusharidusest täiskasvanuõppeni.

Usun, et sellest kujuneb edulugu, mis loob uusi võimalusi nii Hiiumaa kui õppijate jaoks. Pakub arenguvõimalusi tänastele ettevõtetele kui ka loob uusi töökohti. Olles täienduseks meie tänastele tugevustele. Näiteks loodusharidus. Või kaunid kunstid. Sest suvisest perioodist kõlavad kõrvus jätkuvalt laulud ja meloodiad, mis saatsid nii hiiumaist laulu- ja tantsupäeva kui suvist suurpidu. Ja millest võrratult palju hiidlaseid osa sai.

Just seepärast – tagamaks jätkusuutlikkust ning pakkumaks saare noortele kaunitest kunstidest ja sporditrennidest osa saada, on huvikoolide palgatõus viimase kahe eelarve prioriteet olnud.

Jätkusuutlikkuse sõnaga võiks astuda järgmisesse tundi. Kirjandus.

Søren Kierkegaard on öelnud: „Elu on võimalik mõista vaid tahapoole vaadates, aga elama peame seda ettepoole vaadates.“

Tulevikku ei ole võimalik ette näha, aga koos liikudes on teekond turvaline ja väärtuslik.

Hariduse valdkondliku arengukava koostamine on täpselt nii planeeritud: üheskoos tehtud, ühiselt läbi kaalutud ning kokku lepitud dokument, mille alusel järgmistel aastatel liikuda.

Alustame järgmise tunniga.

Järeleaitamine.

Hiiumaa Laste ja Perede Tugiteenuste Keskuse käivitamine on üks märksõna käesolevast aastast. Pikalt planeerimine jõudis nüüd tulemuseni. Tunnustan haridus- ja sotsiaalvaldkonna inimesi, kes selle üheskoos teoks tegid.

Eesmärk on pakkuda kvaliteetseid tugiteenuseid ühest kohast. Nii et sellest võidaks abi- ja toevajadusega noored, aga millest oleks tuge ka tugiteenuseid pakkuvatele spetsialistidele.

Liigume järeleaitamisega riigi tasandile.

Eelmise aasta tervituses mainisin Haridus- ja Teadusministeerium-i muudatuste tuhinat. Suured muudatused, mida sooviti ühekorraga ette võtta. Energia ja pealehakkamine on enamasti kiiduväärt omadused. Aga ei pruugi parimat tulemust tuua.

Tsiteerin minister Kallast kolmapäevasest „Otse Postimehest“ saatest: „Kutseharidusreformi puhul on meil tegelikult kaks kooli, mille tulevik vajab selget visiooni. Üks on Hiiumaa ja teine on Vana-Vigala. Ülejäänud kutsekoolid tegelikult võidavad sellest reformist.“

Ja neljapäevane Maaleht: „Avastasime, et Hiiumaal ei ole ametikoolis eriala, mida saaks põhikooli lõpetaja õppida. /--/ Andsime ülesande ametikoolile, et täiskasvanute õpet tuleb vähendada ja suunata vabanevad ressursid põhikooli lõpetajatele uue õppekava avamiseks. Nüüd arutame, milline eriala võiks sinna tulla, mis on Hiiumaale oluline.“

Sealtsamast vastus küsimusele, miks minister Hiiumaale ei ole jõudnud?

„Ma tõesti ei jõua, sellepärast, et viimane aasta olen ma olnud ka erakonna juht ja valitsusdelegatsiooni juht. Ma tunnistan, et ma lihtsalt füüsiliselt pole jõudnud sinna.“

Väga keeruline on selle peale midagi kosta...

Aga ma hoiatasin teid, et tuleb tunnikontroll.

Kujutame ette olukorda, et olete 1000 eurot võlgu. Olete kõik oma tulud ja kulud läbi kalkuleerinud ning selgub, et aasta lõpuks kasvab võlg 3% võrra 1030 euroni. Poole aasta pealt teete uue analüüsi ning selgub, et võlg kasvab vaid 1% ehk 1010 euroni.

Kas te olete jätkuvalt keerulises seisus ja võlgades või saite 20 euro võrra rikkamaks ja võite käivitada mõttetalgud, kuidas seda kulutada?

Esimese vastusevariandi puhul palun tõsta käsi üles. Teise puhul sulge silmad ja kujutle vaimusilmas seda 20-eurost.

Samas, ja eriti kuna meil on järeleaitamise tund, peame oskame mõista, mitte hukka mõista. Ehk et kui vaja, jätkame dialoogi ning selgitustööd ministeeriumi suunal.

Tõepoolest usun, et lõpuks nad saavad aru, et Hiiumaa vajab nii akadeemilist gümnaasiumi kui kutse- ja täiskasvanuõpet pakkuvat ametikooli.

Oleme jõudnud pikapäevarühma. Siin saame üheskoos kodused ülesanded ära teha.

Laused, mida teil aasta jooksul kahtlemata vaja läheb.

Korda minu järel:

„See on viimane kord, kui ma seda selgitan!“

„Kasuta taskurätikut!“

„Kas keegi kuulas, mida ma ütlesin või räägin ma iseendaga?“

„Seda te õppisite juba kuuendas klassis.“

Head sõbrad.

Aitäh, et te olete valinud just selle elukutse.

Aitäh, et te iga päev oma tööga Hiiumaad ja maailma paremaks muudate.

Ja kui keegi küsib, mida te tegelikult teete, siis vastus on lihtne: te seletate maailma lahti. Mõnikord õpilastele, mõnikord lapsevanematele, mõnikord ministritele. Mõnikord isegi endale. Aga tulemus on alati sama – targem Hiiumaa, parem maailm.

Head uut aastat!

* tervitus haridustöötajate kogunemisel 29.08.2025

Suvemängud

50. Eestimaa omavalitsuste suvemängud.

Kaugel ja kaunil Tartumaal.

Hiiumaad esindas üle 40 spordisõbra vist seitsmel alal. Kokkuvõttes 55 osalenud KOV-i seas 23. koht ning suurte omavalitsuste seas 12. Naabritest ehk Saaremaast ja Haapsalust ees :)

Ehk minu meelest - ja paljusid õnnestus kohapeal vaatamas käis, kõigi tulemustega tutvuda - olid meie sportlased igati ülesannete kõrgusel.

Osalesin peamiselt juhtide võistluse pärast. Aga et kui nii kaugele minna, siis oli mõistlik end veel proovile panna. Kergejõustikus. Kuul ja 100 m. 

Esimesel alal üheksas koht. Kümne mehe seas :)  Sprindis - sealjuures viimane aasta meeste vanuseklassis - õnnestus vältida viimast kohta. Tegelikult jäi üsna mitu veel selja taha. Ilma igasuguse erialase trennita täitsa okei. Ja motivatsioon uueks aastaks trenni teha täitsa olemas. Kui nüüd olin selgelt vanim, kuna enamik sprintereid sündinud peale aastat 2000. Siis järgmisel aastal olen meesveteranidest noorim.

Juhtide võistlusel on alad pea alati sellised, et juhus või õnn mängib ka rolli. Vähemalt mõnel alal. Seekord vankriratta veeretamine, kus õnnestus 29 meetri kaugusele see saata. Parim tulemus. Kuniks viimases grupis üks kutt elutarkusega üle 40 m kirja sai. Nimelt - viskesektorit ei olnud ning seega saatis ratta üsna paralleelselt äratõukekohaga teele, nii et see jõudis peagi asfaltkattega parklasse (kui teised viskasid murule), kus oli hea veereda.

Minuti jooksul lehmalüps oli vahva. Samas üllatav, et randmed kippusid enne aja täitumist väsima. Ilmselt ikka üsna spetsiifilised lihased teevad seal tööd.

Täpsusvise oli täitsa okei. Parim polnud, aga tabasin sitmärki küll.

Viimase ala ehk rehvi pumpamisega täpsuse peale läksin aga alt. No ei õnnestunud silma järgi tabada, millal just täpselt soovitud rõhk rehvi saab.

Aga mis seal ikka. Spordimehe hing tahab alati ja igal võistlusel võita. Aga kaine mõistus peab siis suutma jalad maa peal hoida. Sest eelkõige selle võistluse mõte ikkagi see, et oled omavalitsuse tiimiga koos võistlustel ning konkreetse ala juures hea võimalus kolleegidega mõtteid vahetada.

KOV25 reiting

Ühiskonnauuringute Instituut tellib igakuiselt pea kõigi omavalitsuste lõikes ülevaadet reitingutest kohalike omavalitsuste valimiste eel.

Hiiumaa trendi vaadates - valimisliit/-liidud tõusuteel. EKRE/Kesk/Ref langenud. Isamaa ja SDE püsinud.

Korvpall

Tihedasse augusti esimesse nädalavahetusse mahtusid muuhulgas 3x3 korvpalli Hiiumaa meistrivõistlused.

Pallitrennist on päris pikk paus olnud. Peale laulu- ja tantsupeo nädalat liikumine ning teadlik trenn ka pigem kaootiline. Aga mängimas ma olin. Ja õnneks kaaslased sellised, et kannatas päris hästi mängida :)

Ehk kokkuvõttes kaks kahepunktilist kaotust. Üks alagrupis, teine finaalis. Samale võistkonnale. Ja kokkuvõttes hõbemedalid. Nii et pole paha spordipäev.

Ühendused

Hiiumaa peamine ühenduskanal on Heltermaa-Rohuküla laevatee

Esimese poolaastaga tehti 2780 reisi, mis on 28 võrra vähem kui aasta eest. Reisijaid on sellele vaatamata veidi enam. Poole aastaga 281 995 inimest versus 281 223 aastal 2024 ehk 772 võrra rohkem. Sõidukite arv on esimesel poolaastal 139 734. Seega 3140 võrra tõusnud.

Tavapäraselt on juulikuu üleveomahu mõttes tippkuu. Rekord sündis aastal 2021, kui reisijaid oli 132 215. Esialgsetel andmetel viidi juulikuus Heltermaa-Rohuküla liinil üle mere 113 805 reisijat ning 47 000 sõidukit.

Augustis on reisijate arv napilt alla 100 000.

Ilmekas võrdlus ütleb, et juulis ja augustis ehk kahe kuuga viiakse üle mere rohkem inimesi kui aasta esimese viie kuuga.

Püsielanike sõidukeid on poolaastaga meie liinil sõitnud 3177 võrra rohkem, 66 130. Seega selle aasta kasv tuleb püsielanike sõidukite arvelt, kuna muus osas oleme 2024 tasemel.

Püsielanike sõidukid moodustavad laias laastus poole kogumahust. Talveperioodil 60% ja kesksuvel 30%.

Reisijatest on talvel 40% püsielanikud ja suvel 20%. Seega kolme suvekuu jooksul on saarel suurusjärgus veerand miljonit külalist.

Sõru-Triigi laevaliin

Et vedaja leidmiseks kukkus hange läbi, pikendati AS-ga Kihnu Veeteed lepingut 31. oktoobrini 2027. Uus hange on ettevalmistamisel.

6 kuuga on reise tehtud täpselt sama palju kui eelmisel aastal, 768. Võrreldes näiteks 2020. aastaga 222 võrra rohkem. Tuleb sellest, et nüüd on aastaringselt minimaalselt kaks väljumist mõlemast sadamast.

Reisijaid oli 6 kuuga 18 741 ehk 366 võrra rohkem kui aasta eest. Ka sel liinil on juuli kõige tihedam – tavaliselt on siis pea kaks korda rohkem reisijaid kui juunis.

Sõidukeid veeti poolaastaga 9954, seega 106 võrra rohkem.

Lennuühendus

Lennureise on poolaastal toimunud pisut rohkem ehk 300, kuna aasta eest 292. Reisijate arv oli 5410 ehk vähenemine koguni 1492 võrra. See on üsna võrreldav 2022. aastaga, mil lendas väiksem, 19-kohaline lennuk ja reisijaid oli 6 kuuga 5242.

Peamine põhjus: piletihinnatõus. Aasta eest tõusis piletihind 25 eurolt 28 eurole ning nüüd kevadtalvel kerkis 34 euroni. Oleme koos saarlastega teinud regionaalministrile ettepaneku hinnatõus tagasi pöörata. Kuna hanke tingimuste järgi saab piletitulu riik ning madalam hind tähendab rohkem reisijaid, siis oleks see eelarve mõttes tasakaalus muudatus. Samas, mida suurem on lennuki täituvus, seda mõistlikum ning keskkonnasõbralikum on lennata. Niisamuti loodan, et järgmise hanke juures aktsepteeritakse meie ettepanekut, et piletitulu saab vedaja. See annab lisamotivatsiooni saavutamaks lennureisidel võimalikult suur täituvus.

Üürimaja

Üürimaja hakkab ilmet võtma.

Protsess ei ole läinud nii sujuvalt, kui esialgu ehk lootsime. Aga peamine on see, et töö käib, et uuel aastal oleks Hiiumaal 23 kaasaegset üürikorterit. Nii saab Hiiumaale senisest mugavam tööle ja elama tulla.

Tänaseks on nö karp valmis ehk hoonele hakkab nägu tekkima. Tööjärje mõttes saab liikuda sisetöödele ning hoonele on ka kinnisvarahindajate ja panga silmis väärtus tekkinud.

Ehitustöid teeb Markend Team ning tellijaks Sadama Üürimaja OÜ, mida esindab juhatuse liige Margo Laul. Rahastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni sihtasutus, omaosaluse katavad Sadama Üürimaja OÜ osanikud ehk Hiiumaa vald ja Hiiu Invest. Viimane kuulub Margo Laulile ja Elevon Kinnisvarale.

Parvlaevaühendus on elutähtis teenus

Veel kümme aastat tagasi oli suursaarte ja mandri vaheline parvlaevaühendus elutähtsate teenuste  nimekirjas. 2017. aastal jõustunud seadusemuudatusega vähenes elutähtsate teenuste arv märgatavalt. 46st jäi alles 14, milles ühendust suursaartega enam ei nimetatud.

Kui parvlaevaühendus oleks elutähtis teenus, oleks riik kohustatud igas olukorras laevaühenduse tagama. On aeg taastada suursaarte ja mandri vaheline parvlaevaühendus elutähtsa teenusena!

Miks?

a) Puudub alternatiiv

Parvlaevadele pole alternatiivset liikumisvõimalust, et selline hulk inimesi saaks liikuda saarte ja mandri vahet. Lennuühendust kasutab kaks protsenti inimestest. Samas kriisiolukorras ei ole lennuühendus piisava veomahuga ega töökindel, et tagada elanikkonna ja kaupade liikumine.

b) Teenuse katkemine mõjutab vahetult elu, tervist ja julgeolekut

Laevaühenduse katkemine seab ohtu inimelud, piirates juurdepääsu tervishoiuteenustele. Samuti raskendab päästeüksuste ja julgeolekuasutuste operatiivset ligipääsu saartele ja mõjutab inimeste turvatunnet ja toimetulekut.

c) Parvlaevaühendus kui regionaalse võrdsuse küsimus

Eesti põhiseadus tagab kõikidele kodanikele võrdsed õigused ja võimalused. Ühenduse kadumine tähendaks saarte elanike diskrimineerimist geograafilise asukoha tõttu. Avalike teenuste kättesaadavus peab olema tagatud kogu riigis, mitte ainult maismaal.

d) Rahvusvahelise julgeolekuolukorra muutumine

Vajadus käsitleda parvlaevaühendust suursaarte ja mandri vahel elutähtsa teenusena tuleneb ka riigikaitselise olukorra arvestatavast muutusest. 

e) Laevaühendus ei ole ühistransport

Parvlaevaühendusele puuduvad alternatiivid. Linnas võib punktist A punkti B liikuda näiteks trolli, trammi või bussiga. Linnade vahel on liikumiseks variandid vähemalt buss ja auto, võib-olla ka rong. Üle mere saab ainult laevaga.

Samas riigiteede sõidetavuse tagamine ning kohalike teede sõidetavuse tagamine, seda omavalitsuse kohustusena, on elutähtsate teenuste nimekirjas.

f) Rahastamine

Parvlaevaühendust ei peaks rahastama ühistranspordi riigieelarveridadelt. Selleks on vajalik eraldiseisev eelarve, mis ei oleks sõltuv ühistranspordist ja selle rahastamise kitsaskohtadest.

Täna katab piletitulu bussitranspordis 10 protsenti kuludest. Lennuki puhul on see umbes 16 protsenti. Rongi- ja laevatranspordis enam kui 35 protsenti. Samas arvestame, et suursaartega ühendust korraldav OÜ TS Laevad kuulub sajaprotsendiliselt AS-ile Tallinna Sadam, mille omanik kahe kolmandiku ulatuses on Eesti riik ning börsiettevõte maksab regulaarselt dividende. Sel aastal laekus riigieelarvesse 13 miljonit eurot. Seega on laevaühenduses piletitulu osakaal kogukuludest konkurentsitult kõige suurem.

Nii vaadates on eriti ebaõiglane, et sellega kaetakse üleüldist miinust ühistranspordis ning samal ajal tuleb iga aasta pidada arutelusid, kohati mõistlikumas meeleolus, teinekord piike murdes, üleveomahtude ja piletihindade osas.

Laevaühenduses on toimunud tuntavad arengud ning teenus on hea. Aga selleks, et suursaarte elanikele ja ettevõtjatele oleks tagatud mandriga vähegi võrreldavad tingimused, on vaja pikaajalist kindlust ja turvatunnet. Selle võimaluse pakub parvlaevaühenduse määratlus elutähtsa teenusena ning sellest lähtuv rahastusmudel.