Neljapäev pealinnas. "Kiirus ja koordinatsioon" koolitusel. Ei ole midagi teha, jalgpalliliidu korraldatud koolitused on kõige asjalikumad, kus osalenud olen õpetajaameti ajal/tõttu.
Päev varem. Tõsiselt hämmastab ja teeb kurvaks, kui selliste tagurlike mõtetega (või oleks õigem öelda kaebamiste-halamistega) üldse välja tullakse. Ei no, kui sind sport ei tõmba ja sa sellega vastu tahtmist seotud oled, siis miks pead teistele kaikaid kodarasse loopima. Miks piirata noorte huvi ja võimalust sportida? Et kui palli mängida ei luba, siis tullakse/minnakse laulma jms? Kindlasti.
Aga miks pean end sellest üldse häirida laskma. Elu läheb edasi.
Parem keskenduda positiivsele. Ja seda leidub meie ümber palju. Näiteks koolituselt tagasi tulles oli minu ruum (kabinet on liiga ametlik ja pigem ka sobimatu sõna) lähenevatele jõuludele sobivalt kaunima ja värskema ilme saanud. Minust täiesti sõltumatult.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar