reede, 27. veebruar 2015

Volikogu

Kui ma olen välja toonud väikese omavalitsuse miinuseid, siis üks pluss on (vähemalt meie valla puhul) see, et teemad arutatakse volikogus sisukalt läbi. Ei koguneta vaid rohelist või punast pastakat tõstma. Tõsi, nii mõnegi asja võiks hoopis komisjon eelnevalt korralikult läbi närida.
Aga alustame positiivsest.
Eilse osas siis. Teelõik, mis viib ettevõttesse Pharma Systems, saab mustkatte alla. Ettevõtte poolt on asja juba mitu aastat nö torgitud, nüüd siis on ka riigi- ja vallaasutused otsustava käigu teinud ja raha leidnud. Uurisin ka silla ja sillakäsipuu kohta, mida sama ettevõtte töötajad kasutavad. Materjal on tellitud ja küll saab ükskord ka käegakatsutavad (käsipuu kohta imehästi sobiv sõna, kas pole?) tulemused.
Mõlemad asjad on nii praktilise, aga veelgi enam märgilise tähendusega. Ülimalt kiiduväärne, et on ettevõtjaid, kel on jagunud soovi ja tahet nö ääremaal tegutseda. Et see ind ei raugeks, peab omavalitsus pakkuma tuntavat tuge. Ja see peab toimuma järjepidevalt. Hea koostöö on ju tegelikult mõlema huvides, samas ehk isegi rohkem valla huvides.
Positiivne samm oli kindlasti ka vallavalitsusele loa andmine tankla kinnistu ostmiseks. Oleme vankri veerema saanud. Taaskord võib siin ju väita, et see ei ole valla põhitegevus või isegi üldse asi millega tegelema peaks. Aga nii me tõstaksime lihtsalt käed üles. Teine variant on püüda vastuvoolu ujuda. Tankla olemasolu on justkui sümbol. Märk, mis annab kindlust, et siin ei ole tühi tsoon. Et siin eksisteerib ka reaalselt elu. Lisaks veel laiemas plaanis vaadatuna tulev lisandväärtus. Ehk et kui ma sõidan teise asulasse kütust ostma, miks ma siis seal ka toidupoodi jms ei külasta? Ja mõelda võiks ka vastupidi. Turismi seisukohast samuti oluline asjaolu. Et külastaja ei peaks kalkuleerima kus ja millal tankida, et teele ei jääks. Nüüd kui tankla taasavatud saab, võib ta südamerahuga Lõuna-Hiiumaad külastada.
Rohkem arutelu ja eriarvamusi tekkis spordikompleksi kasutusse andmise eelnõuga. Mind ausalt öeldes hämmastab arvamus, et kui nii teha, siis isikud, kes sellega tegelema hakkavad, saavad ratsa rikkaks, või vähemalt asuvad hoogsalt raha teenima. Ei tahaks rumalate väidetega üldse väitlema asuda. Aga lühidalt. Kui see nii oleks, siis oleks seal ka praegu keegi kärbsena meepoti ümber tiirlemas. Ja see peaks tähendama ka seda, et spordibaasi haldamise delegeerimine kolmandale sektorile toob kaasa mitmeid huvilisi, kes sellekohase pakkumise esitavad vallavalitsusele. Mis oleks väga tore. Eesmärk oleks peaaegu täidetud. Jääb teine pool. Ehk et konkursil parimaks tunnistatu ka reaalselt sisulise muudatuse kaasa tooks.
Oodatult arenes diskussioon ka kultuurinõuniku (täpsemalt kultuuri- ja spordispetsialisti, sest nime ja ametikoha staatuse üle oli eraldi arutelu) teema ümber. Volikogu oma pädevuses otsused tegi ära. Mingi põhjusel delegeeriti 2013.a. alguses koormusnormide määramine vallavalitsusele. Seega tuleb asi veel seal kinnitada järgmisel nädalal. Aga mind isiklikult (ja olen kindel, et mitte ainult mind) küll üllataks ebameeldivalt, kui vallavalitsus ka nüüd otsustaks, et antud ametikoha ülesannete täitmiseks piisab poole koormusega tööle võetavast inimesest.

neljapäev, 26. veebruar 2015

Volikogu

Kirjutasin enne tänast volikogu istungit kaasvolinikele kirja. Minu jaoks on väga oluline ja samas tähenduslik kultuurinõuniku küsimus. See ei ole kindlasti minu isiklik ristisõda. Aga esimestest haridus- ja kultuurikomisjoni koosolekutest saadik on selle liikmed seda teemat oluliseks pidanud. Arengukava koostamise protsessi käigus ideeõhtuid eest vedades sain veel kinnitust selle olulisusest. Otseselt ei ütle keegi ka nö juhtivtasandil välja, et sellega ei maksa tegeleda. Ent ääri-veeri on ikkagi märku antud, et tegelikult meil selle ametikoha jaoks vajadust ega ka koormust pakkuda ei ole.

kolmapäev, 25. veebruar 2015

Aasta puu

Sel nädalal jõuab lisaks Riigikogu valimistele lõpule ka Euroopa aasta puu valimine.
Kui parlamendivalimistel on pilt väga kirju ja eks inimestel erinevad eelistused ka, siis puu puhul võiks meil üksmeel olla. Arvan, et Euroopa aasta puu valimisel võib ka hiidlane ilma igasuguse kõhkluse ja kahtluseta saarlase poolt hääletada :)
Täpsemalt siis Orissaare tamme poolt, kes Eestit esindab.
Kohtusin selle puuga ise esimest korda gümnaasiumipäevil. Kui põhikooliõpilasena ei saanud ma kindel olla, et Saaremaa üldse olemas on, sest ma polnud seal käinud, siis NG ajal viis tee mind sinna mitu korda. Ka Orissaarde. 
Esimest korda olin seal sünnipäeva raames. Sinna mahtus ka laupäevane spordiprogramm staadionil. Esiti ei suutnud ma uskuda, et selline asi võimalik on. Ja kui oli selge, et on, siis arvasin, et tegemist on täiesti kõrvalise väljakuga. Aga ka see müüt sai purustatud. Eelmisel aastal mängisid endised koondisemehedki sõprusmängu raames seal muruplatsil.
Ahjaa, kes ei tea, siis see tamm asub ja elab keset jalgpalliväljakut. Jah, suur tammepuu, mis on keset jalgpalliplatsi! Ja seal väljakul mängitakse ka reaalselt ning regulaarselt jalgpalli.
Sel nädalal ehk viimasel hääletusnädalal ei ole hääled nähtavad, ent viimati oli meie tammel tihe rebimine ungarlaste esindajaga.

teisipäev, 24. veebruar 2015

Eesti 97

Proovisin tänase päeva puhkamisele pühendada.

Loomulikult jälgisin ka EV 97-ga seotud sündmuseid. Sealhulgas aastapäevakõnesid. Mulle jättis väga hea mulje kaitseväe juhataja kõne.
Kindralleitnant toonitas, et kui me ise ennast ei kaitse, ei kaitse meid keegi. "Meie ise peame oma riigi täitma julgeoleku ja kindlustundega. See kõik algab kodust ja perekonnast, koolist ja kogukonnast." Kirjutan alla. Nii nagu ETV vahendusel üks paraadi jälginu ütles, et mitte sõjamasinad ei ole olulised, vaid ikka sõdurid ehk inimesed seal sees, nii algab ka riigikaitse ikka inimestest ja kodust, mitte kaitseväest.
Terras tõi välja, et pole tähtis, kas oled rahvuselt venelane või eestlane, kui süda tuksub Eesti riigi poole. Sobivalt paraadi toimumiskohale oli tema kõnes mitmeid positiivseid viiteid Narvale ja narvakatele.
"Eesti on piisavalt suur, et olla rikas piirkondlike eripärade, tavade ja pärimuse poolest. Samas on Eesti liiga väike, et jaguneda kivistunud mõttemallide ja pidurdavate eelarvamuste vahel."

Presidendi kõne oli arusaadavalt pikem ja mitmetahulisem. Aga ka kujundirikkam.
THI pidas oluliseks viidata oma eelmise aasta kõnele ja seda laiendada. Mõttele, et mis on meid toonud siia, ei vii meid edasi, lisas ta: "Iseolemise mõte on ise olla, mitte saada kellekski teiseks." President tõi välja, et just siin, Eestimaal on meie õige koht end teostada, ideid realiseerida.
Tema kõne keskne koht oli ka tõe ja vale vastandamine ja tundmine. Paljuski viitas ta Ukrainas toimuvale: "Selle sõja üks peategelane ongi Vale. Ka Euroopa kordas pea aasta kõigi tõendite kiuste, et tegemist on «separatistidega». Ehk siis George Orwelli aegumatut läbinägelikkust meenutades on rahu taas sõda ja vaherahu tegelikult mõrvarlik suurtükituli."
On selge, et Ukrainas toimuv ei ole riigi sisekonflikt, vaid Venemaa toetatud tegevus ehk välisriigi aktsioon. Relvakonflikt ehk sõda. Mis sest, et mitte traditsioonilisel viisil peetav. President saatis lääneriikidele selge sõnumi, et tema meelest ei saa Venemaa suhtes järeleandmisi teha. Et sanktsioonidega tuleb jätkata, kuniks need tulemust annavad.
Toomas Hendrik Ilves tõi ka konkreetse võrdluse II maailmasõja eelsest ajast. Siis tegutses Putini ehk koopia asemel originaal ehk Hitler. Saksamaa oli agressor ja anastas jupp-jupi haaval Euroopat. Lääneriigid, eelkõige Suur-Britannia ja Prantsusmaa lootsid, et kui teha järeleandmisi, siis Hitler ühel hetkel rahuneb. Aga metslooma, kellel vere maitse suus, ei saa enam peatada.
Seda ütles ka President: "Kui minevik on Euroopale üldse midagi õpetanud, siis seda, et järeleandmine tekitab agressoris vaid isu uute nõudmiste järele. Chamberlainid toovad rahusõnumeid, aga mitte rahu."
Eestlastele püüdis ta aga kindlust sisendada. Et meil ei tasu hirmu tunda. "Balti riigid ei ole järgmine «Ukraina». Eesti on kaitstud. Eesti ja NATO julgeolek on üks tervik – NATO kaitseb Eestis iseennast."
Minu meelest oli õige, et President rõhutas hariduse tähtsust. Tõsi, ta on seda teemat ka varasemalt korduvalt oluliseks pidanud. "Eesti rahvas on hariduse-usku. Me tõesti täiesti siiralt usume, et parim, mida vanemad saavad oma lastele pärandada, on hea haridus."
Ta tõi välja ka paar olulist mõtet, millega uus valitsus peaks tegelema. "Tegelikult on haridus riigielu küsimus, mitte kohaliku oma." ja "Tegelik muutus algab siis, kui hakkame õpetama õpilasi, mitte õppekavu."
Kõne lõpetas THI tabava võrdlusega. "Karl Ristikivi [pani täpselt 50 aastat tagasi] oma päevaraamatusse kirja järgmised read: «Vabariigi aastapäev. Vaevalt olen saanud sellele mõelda. Mis mul sellest – kas see oli minu vabariik? See sai selleks alles siis, kui seda enam ei olnud.» Pool sajandit hiljem mõtlevad paljud kodudes, laua ümber või istudes üksi samamoodi: kas see on minu vabariik? Minu vastus on: see on sinu ja minu vabariik. Igaühe Eesti Vabariik!"

esmaspäev, 23. veebruar 2015

Film

Oscarit meie filmile ei antud. Aga kas see ongi kõige tähtsam. Kõva sõna on juba see, et film nii kaugele jõudis ja tunnustust pälvis. Samas, kas see oleks kehvem teos, kui seda ei oleks välismaal nii uhkelt ära märgitud?
Ei usu. Sisu on sellel ju vaatamata sellele aktuaalne ning mõtlemisainet pakkuv. Küll aga tähendas Oscari nominatsioon, et tuhanded uued silmapaarid jõudsid seda vaatama.

Ise vaatasin eile "Vääritud tõprad" ära. Tarantino teosed on jätkuvalt meeltmööda.

Pokker

Nädal tipnes laupäeva õhtul pokkeriturniiriga. Mängisime uue kohvri sisse. Ise ka imestasin, mis imelehm ostetud sai, sest esimese õhtuga lüpsis see omaniku ämbri kenasti piima täis :)

reede, 20. veebruar 2015

Komisjon

Kolmapäeval kutsusin kokku komisjoni laiendatud koosoleku kultuuritöötaja tööle rakendamise küsimuses.
Jõudsime lõpuks sinna, kuskohast haridus-kultuurikomisjon juba peale valimisi 2013 sügisel pihta hakkas. Ehk et meil oleks vaja täiskohaga kultuuritöötajat. Olgu ta siis kultuuri- ja spordispetsialist või mis iganes nime all. Aga vajadus valdkonna valla tasemel koordineeritud juhtimise järele on olemas.
Koosoleku alguses oli põgusalt teemaks ka valla aastapäeva tähistamine. Et kuidas korraldustööd edenevad ja kuidas asjaga edasi minna. Selgus taaskord tõsiasi, et sugugi mitte kõik ei saa aru kohaliku omavalitsuse toimimise mehhanismidest. Ja selle taga on ka see kinni, et ei saada aru, miks kultuuritöötajat valda üldse vaja on.
Väljendati imestust, et miks komisjon ei võiks üritusi korraldada, nii nagu seda eelmisel aastal nt valla aastapäeva puhul komisjoni liikmete poolt tehti. Miks samad inimesed sedasama ülesannet sel aastal enam enda kaela võtta ei taha, oskavad nad ise kõige täpsemalt sõnastada.
Aga lühidalt öeldes ei ole see komisjoni ülesanne. Kohaliku omavalitsuse kõige tähtsam otsustusorgan on volikogu. Kõige olulisemad valla või linna elu puuduvad otsused teeb volikogu. Just volikogu otsuste järgi toimub omavalitsuse arendamine.
Kõikides volikogudes on komisjonid, mille peamine roll on olla vaheetapiks enne lõplikku otsustamist volikogus. See tähendab, et komisjonis arutatakse küsimus põhjalikult läbi, kaalutakse erinevaid muudatusettepanekuid ja alternatiive ning võetakse seejärel seisukoht, mida volikogule soovitatakse. Komisjonide oluline roll on ka kohalike elanike kaasamine.
Valitsus viib ellu volikogu poolt vastu võetud otsused, juhib ja koordineerib allasutuste ning ametnike tööd.
Ehk volikogu teeb otsused ja on nö ülemuse rollis, komisjon näitab suunda ja valitsus teeb kahe eelneva suunamise järgi töö ära. Kui see lihtne tõde meeles pidada, on palju lihtsam oma rolli täita.

pühapäev, 15. veebruar 2015

Eelarve

Minu tähelepanu juhiti huvitavale faktile. Meie valla 2015. aasta eelarve kinnitati volikogus 113 vallaelaniku toetushäälega, samas kui sellele oli vastu 197 vallaelaniku hääl. Kuidas nii? Nende numbrite aluseks on volinike mandaadi tugevus ehk et kui mitme häälega keegi volikogusse valiti.

laupäev, 14. veebruar 2015

Iluuisutaja

Hommikul majast välja astudes pakuti mulle imeline võimalus iluuisutajaks kehastuda. Kivisillutis oli kena musta jääga kaetud. Arvan, et oleksin võistlustel oma liigutuste eest päris kõrged stiilipunktid teeninud.

Uni

Teine loengunädal Haapsalus. Nagu eile kursusejuhataja küsimusele "Mis mõtetega tulid seekord kooli?" vastasin: astumaks igapäevarütmist välja, nii ka läks. Reedel olin juba kella kaheksa ajal voodis ja hommikul enne kaheksat sealt välja ei tulnud ka. Unevajadus sai nüüd mõneks ajaks rahuldatud.

kolmapäev, 11. veebruar 2015

Protokoll

Minu käest paluti Ülol enne jaanuarikuu volikogu istungit küsida, et kas ma lindistan seal räägitavat. Seoses sellega, et avaldan peale istungit kokkuvõtted.

Eile laeti üles ametlik protokoll.
Loen. Juhiti tähelepanu, et ehk vald võiks (konkreetse näite põhjal) ettevõtte rajamisel abiks olla.
T.L: "Kui keegi soovib ettevõtet rajada, on see tema probleem."
Kohapeal olles ei tundunud sõnavõtud nii järsud, kui protokollist mõnel puhul välja loeb. Aga kui ma nüüd inimesena, kes ei olnud kohapeal, loen seda protokolli, siis ausalt öeldes eespool välja toodud tsitaat küll ei julgusta siin ettevõtlusega alustama...

pühapäev, 8. veebruar 2015

Sport

Lugesin valla kodulehelt, et vallavalitsus arutas spordihalliga seonduvat.
Mul on hea meel, et 25. novembril tehtud ettepanek avada spordihall ühel päeval nädalas tasuta vallaelanikele sai lõpuks läbi arutatud ja positiivse lahenduse. Tore, et samamoodi on kogu spordihalli temaatika ehk mismoodi seda juhtida, kes seda korraldama peaks jne., vallavalitsuses päevakorda võetud. Ei hakka siin üldse kritiseerima, et kultuurikomisjon andis selleks suunised juba aasta eest. Konstruktiivselt ja tulevikule vaadates on oluline, et see nüüd siiski läbi arutatud saaks ja otsusteni jõuaks. Samas ei tohiks piirduda ühte hoonet vaadates, asja peaks laiemalt käsitlema. Spordihall koos spordibaasiga, lisaks valla spordi- ja liikumisvõimalused laiemalt.

Teed

Pidin täna saarele ringi peale tegema, siin-seal väiksematele, nö kohalikele teedele keerates. Ehk sain ka hea ülevaate teede olukorrast. Keeruliste või siis omapäraste ilmatingimuste ajal/järel. Oli tuisk, vali tuul, nüüd kohati mahe päikesepaiste.
Selline tunne tekkis Luidjalt Kõpu-Emmaste tee peale keerates, et selles saare otsas inimesi ei elagi. Millal see tee viimati teehooldusmasinaid nägi?

teisipäev, 3. veebruar 2015

Kontrast

Tavaline talvine teisipäev.
Emmaste. Hommikul langeb justkui talvise meeleolu loomiseks väheseid lumehelbeid. Tõuseb päike ja sealt edasi on kevadiselt päikeseline päev. Lausa lust väljas liikuda. Tüdrukute kehalise kasvatuse tunnis mängitakse välja vutti.
Kärdla. Õhtul on kunstmuruplats nii jääs ja lumine, et jalgpalluritel kulub tavapärasest pikem soojendus selle puhtaks lükkamisele.
Vahemärkusena: see on see, mis mulle Hiiu vallavanema juures meeldib. Et kui on soov midagi teha, siis alati leitakse viis, kuidas see ära teha, mitte ei otsita vabandusi, kuidas mitte teha või kuidas mitte kohe praegu teha. Nii tänase väikese asja (lumine takistus hooaja esimesele ühistreeningule vs labidate/meeste orgunn) kui puhul kui üleüldiselt.
Aga trenn sai tehtud. Ja kui veel Tubalal olid inimeste teeotsad päris lumised, siis kodus uuesti rohelus. Kontrastide saar.

Valimised

Kuulasin Vikerraadio Valimisstuudiot. Stuudios noored, valitud erakondade noorimad (või ühed noorematest) kandidaadid.
Ei ole midagi teha. Iseseisvuspartei kandidaat tõmbas peatähelepanu endale. Kahjuks mitte väga positiivses võtmes. Lausa kahju hakkas temast. Kohati ei suutnud ta isegi küsimusest aru saada, rääkimata sisukate vastuslausete formuleerimisest. Sealjuures rõhutas ta ise, et just teised erakonnad ajavad mingit mulli, aga ei taha sisulistest teemadest kõneleda :)
Mõned väljavõtted tema jutust. IP ei saa oma programmi avaldada, sest muidu teised erakonnad varastavad nende head ideed ära. Neile on teada, et Euroopa Liit toob sel aastal salaja meie riiki 5000 immigranti ja edaspidi arv ainult suureneb.
Huviga kuulasin aga eelkõige hiidlanna osalemise pärast. Tragi noor neiu, kelle puhul tean, et ta tunneb oma valdkonda hästi ja ehk võinukski veel rohkem oma teadmistest-kogemustest rääkida. Mul on hea meel, et ta on jõudnud erakonnas nähtavale positsioonile. Et ta kandideerib. Edu talle!