Tänusündmus

Head hiidlased ja Hiiumaa sõbrad.

Mul on teile alustuseks üks küsimus.

Kus lõpeb kodu?

Kas ukselävel? Aiaväravas? Või Hiiumaal siis, kui meri vastu tuleb?

Mulle tundub, et meie kodu ulatub oma aiast palju kaugemale. Külamajja. Matkarajale. Lauluproovi. Naabri juurde. Mõne inimese mureni, millest lihtsalt ei saa mööda vaadata.

Ja vahel annab kodukoht endast märku üsna ebamugaval ajal. Näiteks pühapäeva õhtul heliseb telefon ja kõlab: „Kuule, sul on kindlasti praegu üks minut …“ Sellele võib järgneda viieteistminutiline sissejuhatus. Ja kõne lõpuks on järgmise kolme kuu tegevuskava paigas.

Aga just nõnda saab ühest paigast kodukoht.

Keegi märkab. Keegi võtab ühendust. Keegi ütleb, et teeme ära. Ja tehaksegi ära.

Sõnal „oma“ on huvitav tähendus.

Oma maja. Oma aed. Oma küla. Oma saar.

Maja puhul tähendab „oma“ sageli seda, et see kuulub meile. Kodukoha puhul tähendab see ka seda, et meie kuulume sinna. Meile läheb korda, kuidas kodukohas läheb.

Kas inimestel on piisavalt palju põnevat teha. Kas eakal naabril on kellegagi rääkida. Kas külas või linnas on põhjust kokku tulla. Kas uued tulijad on oodatud.

Üksinda võib inimesel olla väga häid mõtteid, aga vaid koostöös on neid võimalik ellu viia.

Ühel on oskused, teisel kogemus, kolmandal on järelkäru.

Ja järelkäru on suurte mõtete elluviimisel väga oluline strateegiline ressurss.

Aga kõige olulisem on see, et inimesed on valmis üksteisega arvestama. Kokku leppima. Vajadusel vaidlema. Ja pärast vaidlust uuesti ühe laua taha maha istuma.

Vabatahtliku tegevuse juures ei saa mööda ajast.

Aeg on väga isiklik asi. Üks õhtu, mille inimene annab kogukonnale, on üks õhtu tema enda elust.

Selle võiks täita ka perega olemine. Raamatu lugemine. Või lihtsalt mõnus mitte midagi tegemine.

Kui inimene annab oma õhtu teiste heaks, annab ta midagi, mida hiljem juurde osta ei saa.

Sellepärast tasub märgata ka tööd, mis jääb valmis tulemuse varju.

Me näeme sündmust. Aga keegi küttis enne seda ruumid soojaks.

Me näeme korras peopaika. See tähendab, et keegi käis juba sündmuse järel koristamas.

Me näeme õnnestunud ettevõtmist. Selle taga võib olla see, et keegi kuulas eelmisel õhtul ära inimese, kes tahtis kõigele käega lüüa.

Niisugustest hetkedest kasvab usaldus ja teadmine, et kui midagi ühiselt ette võtame, siis võime üksteise peale loota.

See on ühe kodukoha juures väga suur rikkus.

Ja seda rikkust tuleb hoida.

Hoidmisest räägivad ka meie kaunid kodud.

Ilusa kodu juures näeme sageli kõigepealt tulemust. Õitsvat peenart. Hoitud hoonet. Läbimõeldud õue.

Selle taga on aga pikk suhe ühe paigaga.

Selle taga on on kevad, mil kõik ei läinud kasvama. Selle taga on sügis, mil töö jäi pooleli. On katsetamist, kannatlikkust ja pühendumist.

Oma kodu hoidmine on omamoodi usaldusavaldus tulevikule.

Kui istutame puu, arvestame aastatega, mis on alles ees. Mõnikord ka inimestega, keda me veel ei tunne.

Hoolimine paistab üle aia ja üle aja.

Sama mõtet näen ma õppimises.

Õppides avardame maailma, milles tunneme end kodus. Mis eile tundus võõras, võib homme olla arusaadav.

Õpetajataustaga inimesena on mulle fraas „ma veel ei oska“ eriti sümpaatne.

Ma veel ei oska.

Selles lauses on tulevik lahti. Täna ütleme: „Ma veel ei oska.“ Mõne aja pärast õpetame juba teisi.

Täiskasvanuna õppima asumine nõuab julgust. Tuleb leida aega, küsida küsimusi ja lubada endal jälle algaja olla.

Suur väärtus on inimestel, kes selle sammu võimalikuks teevad. Koolitajal, kelle juures julgeme ka rumalana tunduvaid küsimusi küsida. Tööandjal, kes aitab õppimiseks aega leida. Lähedastel, kes kodu ehk tagala korras hoiavad.

Head sõbrad!

Teid ühendab oskus näha oma ümbruses võimalusi.

Siia võiks midagi istutada.

Siin võiksid inimesed kokku saada.

Seda võiksin ma veel õppida.

Ja ühel hetkel olete te otsustanud pihta hakata.

Tänasel sündmusel me märkame seda. Märkame teie aega, järjekindlust ja hoolt. Märkame ka neid inimesi teie kõrval, kelle toel see kõik võimalikuks saab.

Mõelge palun korraks ühele inimesele, kelle abita oleks mõni teie hea ettevõtmine jäänud pooleli. Võib-olla istub ta täna siinsamas. Võib-olla olete piisavalt julge, et talle aitäh öelda.

Suur kummardus kõigile neile, kes on kedagi tunnustamiseks esitanud.

Aitäh tänase õhtu korraldajatele, et olete loonud hetke, kus saame märgata ning olla märgatud.

Alustasin küsimusega: kus meie kodu lõpeb?

Sellele küsimusele ei peagi vastama.

Las ta olla piiritu. Las ta ulatub naabrini. Külamajani. Uue oskuseni.

See aitab inimestel end siin Hiiumaal kodus tunda.

Aitäh ning imelist õhtut!

* tervitussõnad vabaühenduste, Kaunis Kodu ning täiskasvanud õppijate tunnustussündmusel

Ratas

Nädalavahetusel lõin kaasa Emmaste 25. rattasõidul. Nii korraldajate poolel, kui - nii nagu arvata võis, et läheb - ka osalejana.

Emmaste rattasõitudel või rattarallidel olen nüüd vist 15 korda saanud vabatahtlikuna panuse anda. Praktiliseks kinnituseks, et usun (ja tegutsen selle nimel), et ühine ja ühtne Hiiumaa tähendab siiski ka piirkondlike eripärade ning traditsioonide hoidmist.

Aga rattasõidust. Kui Arno isaga koolimajja jõudis... Ehk tegelikult oli võistluspäeva hommikuks korraldustiim juba suure töö ära teinud. Nii et panime võistluskeskuse üles (ja eks see ole aastatega lihtsamaks läinud) ning seejärel sain paar-kolm tundi metsas rajale viimast lihvi anda.

Kell 15 ajal anti lähe rattarogainile. Nii vana mees juba, aga ikka on asju, mille kohta saab öelda "esimene". Ehk esimene kokkupuude selle spordialaga. Oli põnev! Võtsin võistluse kokku kui Emmaste rattaralli popurrii. Ehk punktid viisid kohtadesse, kus erinevatel aastatel võistlused toimunud on.

Hämaras ja pimedas viimaste aastate traditsiooniline öösõit. Seekord küll vaid elamussõiduna ehk paremusjärjestust ei selgitanud ning kõik sõitsid nii kiiresti ja kaua kui lusti jagus. Selle võistluse kõige põnevam osa (eriti pärast pikka, aga ka niisket ja vihmast, päeva) on pea tuhande küünla metsast kokku korjamine. Võtad seda küll kui vahvat trenni, aga üldse ei ole paha tunne enne südaööd koju sooja duši alla jõuda :)

Raha

Revisjonikomisjoni esimees Palle küsib enda kasutada 6500 eurot. Komisjoni töö tegemiseks.

Toetan igati seda, et volikogul oleks vajalikud vahendid oma töö tegemiseks.

Kui ma aga vaatan seda, mille kohta mitmed kodanikud tähelepanekuid saadavad, siis tekitab õigustatud küsimusi. Kui inimese enda ettevõtete finantskäitumine ja seadusekuulelikkus on pehmelt öeldas kahtlane, siis kuida anda talle avalikku raha vabalt kasutada. Eriti kuna ta ei oska välja tuua ühtegi põhjust või tegevust, mille tarbeks veel 2026 aasta jooksul seda raha kulutada tarvis on.

Kel huvi, saab Teatmikust või Äriregistrist täpsemalt vaadata, all mõned näited:

Ressursinappus

Sotsiaalmeedias levib üks tuntud elutarkus nimega „elu kolm ressurssi“: aeg, energia ja raha.

See paradoks ütleb, et noorel on aega ja energiat, aga pole raha. Keskealisel on raha ja energiat, aga pole aega. Ja eakal on aega ja raha, aga pole enam energiat.

Kui me räägime majandusest, siis tavaliselt räägime rahast. Või rohkem isegi selle puudusest.

Aga olgem ausad, raha nappus on loovuse seisukohalt tegelikult õnnistus. Sest kui meil oleks liiga palju raha, teeksime me suures osas paraku lihtsalt lollusi.

Kas teile meenub mõni maailma muutev idee, mis sündis sellest, et keegi istus rahahunniku otsas, haigutas, sügas end ja nuputas: „Mida põnevat sellega küll peale hakata?“

Tavaliselt lõpevad sellised lood krahhiga. Mulle hüppas esimesena pähe Nauru saare lugu. Kiire ja ootamatu rikastumise järel kulutati raha luksuskaupadele, rikuti inimeste tervis ära ning saar sõna otseses mõttes kaevati tühjaks.

Aja nappusega on keerulisem. Aga piiratud aeg on suurepärane loovuskiirendi. See sunnib meid tegema valikuid ja lõpetama asju, mis muidu jääksid igaveseks sahtlisse.

Ja kui aega jääb puudu, siis õnneks oleme me Hiiumaal. Siin käib aeg teise sammuga. Siin on „molutamine“ ehk viljakas mittemidagitegemine strateegiline loovtööriist.

Kuid on üks ressurss, mille puudust on väga keeruline korvata. Ja see on Idee.

Viscosa Kultuuritehas, kus me täna oleme, on selle silmapaistev tõestus. Veel mõni aeg tagasi oli see koht, kus energia oli raugenud, aeg seisis ja raha... raha olemasolust kuulati jutte vanavanematelt, päris raha polnud keegi oma silmaga vist näinudki.

Aga muutus saabus, kui siia jõudis Idee. Ja inimesed selle idee taga. Need inimesed leidsid üles teised inimesed, kel oli raha. Siis kaasati inimesed, kel oli energiat või aega. Ja täna on sellest tühjaksvarastatud tehasest saanud Hiiumaa loovuse ja kultuuri oaas.

Nii et jah, ressursinappus on õnnistus. See paneb aju tööle, toob inimesed kokku ja paneb Viscosa näitel sõna otseses mõttes seinad elama.

Soovin teile lennukaid ideid, teravaid arutelusid ja ärge unustage ka viljakalt molutada!

P.s. kellel on idee, siis olete teretulnud Hiiumaale jääma. Või kohe tagasi tulema. Siin on võrratu kasvupinnas, et oma idee ellu viia.

* 03.10.2026 konverentsi „Ressursinappus kui õnnistus!?“ avasõnad

1 oktoober

Kogukonna päev kolmes kastmes.

Täna, 1. oktoobril, tähistame omavalitsuspäeva, rahvusvahelist muusikapäeva ja eakatepäeva. Need tähtpäevad sobivad hästi kokku: omavalitsus korraldab kohalikku elu ja aitab kogukonna eri häältel kõlada.

Tänavu on põhjust tähistada ka ümmargust tähtpäeva – 160 aastat vallakogukonnaseaduse jõustumisest. Eesti kogukondliku halduse oluline verstapost pärineb aastast 1866. Sellest kasvanud omavalitsustraditsioon on aidanud kujundada meie demokraatiat ning toetanud Eesti riigi sündi ja taastamist. Kohalik omavalitsus toob otsustamise inimesele kõige lähemale.

Hiiumaal tegutseme ülesaarelise ühise omavalitsusena, hoides samal ajal iga piirkonna hääle kuuldavana ja toetades paikkondlike traditsioonide hoidmist. Aitäh kõigile, kes kohalikku elu edasi viivad!

🎶 Muusika toob kokku. Lauludes, pillimängus ja pärimuses kohtuvad eri põlvkonnad.

💛 Eakatepäev tuletab meelde, kui väärtuslikud on vanema põlvkonna teadmised, kogemused ja lood. Need aitavad rikastada ka omavalitsuse otsuseid ja suunda.

Head omavalitsuspäeva, muusikapäeva ja eakatepäeva!

🌊 Hoiame oma kogukondi, kuulame üksteist ja kanname Hiiumaad koos edasi.

Rahamehed

Põnev on vaadata, kuidas üks osa ärimehi on kanged kutid teisi õpetama, kuidas korrektselt asju ajada, olles samal ajal ise sellised skeemimeistrid, et vähe ei ole.

Üks näide. Kõigi volikogu liikmete huvide deklaratsioonid ehk tulud ja kulud, varad ja kohustused, on avalik info. Eeldusel, et kõik on neid andmeid jagades ausad. Kui aga vaatad, et keegi teenib terve aasta jooksul 1.21 ehk euro ja 21 senti, siis tekitab küsimusi küll.

Volikogu

Septembrikuu volikogu istung.

Vallavalitsuse info.

Hiiumaa elanike arv seisuga 01.09.2026 on 9689.​

Augustikuus ​

sündis 2​

suri 13​

saabus 12​

lahkus 40​

Kevadel põhikooli lõpetanud 86 noorest siirdus gümnaasiumisse 59, kutsekeskharidusse 24 ja lisaõppesse 2 õpilast, 1 on mittestatsionaarses õppes. Õppekohata õpilasi ei ole.​

Märkimisväärne roll selles on ka tugiteenustel, mida vald pakub. Näiteks tugiteenuste keskuses töötab noorte heaoluspetsialist, kes koordineerib noortegarantii tugisüsteemi Hiiumaal. See on tugi 16–29-aastastele noortele haridusteele naasmiseks ja/või tööturule jõudmiseks.​ Temaga võivad julgelt ühendust võtta nii noored ise kui ka noorte lähedased. Pöörduda võib ka siis, kui noor vajab abi eesmärkide seadmisel või enda tulevikuvõimaluste arutlemisel.​

​

Hiiumaa valla üldhariduskoolides õpib 622 õpilast ning lasteaedades on täidetud 334 lasteaiakohta.

2026. aasta augustis maksti Hiiumaa vallas: ​

toimetulekutoetust 43 perele (kokku 66 inimest, neist 20 last) kogusummas 14 118,88 eurot;​

hooldajatoetust 86 hooldajale, kokku 4 000 eurot;​

kohaliku omavalitsuse eelarvelisi toetusi kokku 7900 eurot.

​Hiiumaa vald esitas taotluse jätkata 2027. aastal isikukeskse erihoolekande teenusmudeli (ISTE) rakendamist. Taotluse eesmärk on tagada psüühilise erivajadusega ja mitmetahulise abivajadusega inimestele varajane, paindlik ning inimese vajadustest lähtuv tugi.​

Hiiumaa Vallavalitsus andis Keskkonnaametile nõusoleku korraldada Kassaris Piibu kinnistul vallale kuuluval maaüksusel pärandniitude taastamistöid.​

Maa- ja Ruumiamet teostas septembri alguses riigi poolt korrashoitavate eesvoolude ülevaatuse õppepäeva Avajõel, Jausa jõel ja Külama jõel.​

Muinsuskaitseameti tähtajalise taotlusvooru toel on käesoleval aastal taastatud kuus hauatähist. Ette valmistatakse taotlust, et jätkata taastamistöödega järgmisel aastal.

19. oktoober kuni 8. november toimub üle-eestiline romusõidukite kampaania, mille käigus viiakse seisma jäänud romusõidukid tasuta ära. Jäätmekäitlejale saab üle anda ka osaliselt lammutatud sõidukeid.​

Alates 2027. aastast laieneb mootorsõidukimaks sõidukitele, mis on üle kahe aasta olnud kindlustuseta ja ülevaatuseta. Lisaks tasub sel aastal kustutada liiklusregistrist sõiduk, mis on hävinud või kadunud, sest kuni 2026. aasta lõpuni saab neid ilma lammutustõendita kustutada 15-eurose lõivuga, järgmisel aastal tõuseb lõiv 800 eurole.​

24. oktoobril ja 31. oktoobril selle aasta viimane ohtlike jäätmete kogumisring.​

Kärdla uus alajaam. Elektrilevi OÜ kavandab Kärdlas Liiva tänaval oleva 35/10 kV piirkonnaalajaama asendamist uuega. Praegune alajaam on jõudnud oma tehnilise eluea lõppu ning selle läbilaskevõime ei vasta enam piirkonna tulevastele vajadustele.​

Uus alajaam rajatakse 110 kV valmidusega, kuid esialgu jääb see tööle 35/10 kV pingel. Pärast riigi eriplaneeringu valmimist ja 110 kV liinikoridoride täpsustumist viiakse üle 110 kV pingele.​

Vallavalitsus koostöös Elektrileviga on võtnud eesmärgiks uus alajaam liigutada majadest eemale, linna piirile. Käesoleval hetkel on arutlusel kaks võimalikku asukohta uue alajaama rajamiseks. Elanike kaasamine.​

Tormi tänava rekonstrueerimise projekteerimistingimuste ettevalmistamine ja korteriühistute kaasamine.​

Posti tänava projekteerimis-ehitushange on läbi viidud ja tööd algavad.

Lõppenud on teede ja tänavate pindamine, kruusateede remont septembri lõpus.

​

Interreg koostööprojekti „Harbours and PPP“ raames töötasid Eesti ja Läti partnerid 2024. aastal välja ühise sadamavõrgustiku arendamise strateegia.​ Projekti jätkuna sõlmisid Eesti Meretööstuse Liit, Talsi vald, Saaremaa vald, Kuramaa planeerimispiirkond ja Hiiumaa vald koostöökavatsuste lepingu (Letter of Intent), mille eesmärk on jätkata piiriülest koostööd sadamate ja rannikualade arendamisel.​

Lepingu kohaselt vahetame teavet ja teadmisi, hoiame üksteist kursis sadamate arengut mõjutavate regulatsioonide ja arengutega, korraldame vajaduspõhiseid kohtumisi, ajakohastame ühist sadamavõrgustiku strateegiat ning otsime võimalusi uute ühisprojektide elluviimiseks. Ei kaasne õiguslikke ega rahalisi kohustusi.​

Algasid Pargi 3 ehitustööd. 16.09 kiideti heaks Tarindiproff ehitusjärelvalve pakkumine 16 597 € . Ehitusmeeskond on sellega komplekteeritud. ​

24.08 Saarte Energiaagentuuri üldkoosolek vabastas Sulev Alajõe tema taotluse alusel juhatuse liikme töölt. Kt-ks määrati Taavi Liivandi.​

16.09 esitas Energiaagentuur taotluse LIFE meetmesse 1,5 MEUR rahastuse taotlemiseks, garantii nõue puudub. Taotlus liikmete soovil korteriühistutele täisteenuse (ideest kasutusloani) arendamine. Hiiumaa omaosalus oleks 3 aasta jooksul 19 369, millest 90% võib katta KIK. ​

Suurõppus ORKAAN​ toob saarele 500 kaitseliitlast ning meie liitlast.

​REM valis riigihankega vedaja 5 aastaks Sõru-Triigi ja väikesaarte liinidele.​ Riigihanke tulemusena tunnistati parimaks pakkujaks Tuule Liinid OÜ, mis seni on teenindanud Ruhnu–Munalaiu, Ruhnu–Pärnu ja Ruhnu–Roomassaare laevaliine. Praegune leping lõpeb 30.10.2027. Uus kehtib 31. oktoobrini 2032.​

Peamine: uus asenduslaev on ilmastikukindlam ja suurem.​

Suhtlus riigiga asenduslaeva hankimiseks EL uuel toetusperioodil.​

Nn ringsõidumäärus jõustub 22.09.2026.​

Maakonnaliinid on üle läinud tavapärastele kooliga põimunud sõiduplaanidele.​

Iveco (nn Pühalepa koolibuss) bussioksjon õnnestus.​​​

Võrkpall

Hakkasin seda kirjutama Eesti koondise esimese võidu järel. Aga jäi katki. Ja teise võidu järel polnud enam päris see tunne.

Aga. Mis mind häirib, on arvamus, et Eesti peakski justkui muuseas finaalturniidel osalema. Tavataseme korral alagrupist edasi pääsema ning eriti hea tähtede seisu korral kohamängudelgi skalpe võtma. Loomulikult - lootus headeks tulemusteks on asjakohane. Küll ei tohiks meil olla ootus, et tingimata maailma või Euroopa parimad oleme. Ja kui see ei realiseeru, siis on koondis kehva. Mängijad ei mängi oma taset välja, treener on loll jne.

Eesti elanike arv on napilt üle miljoni. Me oleme ikka tõeline väikeriik. Koos sellega kaasnevate väljakutsetega. Pluss - ega teised koondised ju tiitlivõistlustele ka loosiga või ilusa näolapi tõttu saanud. Ehk nemad panustavad ka järjepidevasse arengusse. Neilgi on tasemel mängijad jne.

Natukene naljakas, natukene kurb on see masohhistlik suhtumine. Pigem võiks ju rõõmu tunda juba ka sellest, kui koondis jõuab finaalturniirile. Veel enam, kui näidatakse tasemel mängu. Kas see toob võidu, sõltub ju ka sellest, kuidas teine tiim esineb. Sest vähemalt pallimängualadel on lõpptulemus kahe osapoolse esituse koondsumma.

Ja võrkpallitiim tegi (isegi enne Soome mängu) korralikud esitused. Jah, ideaalis võinuks seekord Serbia ära näpistada. Aga ei saa öelda, et me kehvasti mängisime nende vastu. Või ka järgmistes kohtumistes, kus kaotused ehk isegi selgemini tulid.

Oma tiimiga. Nii heas kui halvas.

Valmisolek

Lätis käigu kolmandal päeval olime Cesises ning Valmieras.

Ka seal tuli augustitorm jutuks. Mis kõige kõnekam oli - kui Cesise piirkonnas tormi taandumisest 5-6 tundi möödas oli, tekkisid lähikonna tanklates järjekorrad. Võiks arvata, et sooviti kütust generaatorite tarvis, kuna elektriühendus oli katkenud ning polnud ka teada, millal taastub. Aga ei! Eelkõige tuldi kohvi ja kiirtoitu, snäkke jms hankima. Ehk et igaühe isiklik valmisolek on igal pool teemaks. Ja kui me ise, see tähendab iga kodu ise ei suuda vähemalt 72 tundi autonoomselt toime tulla, siis on omavalitsuse või riigi tasandilt ka väga keeruline üldist valmisolekut tagada.

Riia

Lähetuses olles püüan hommikusse mahutada väikese jooksuringi. Üldiselt tähendab lähetusse minek ja/või sealt tulek üksjagu istumist, siis lausa vajalik liigutada. Lisaks annab see võimaluse linna paremini näha. Õigupoolest märgata seda, mida sõiduki või grupiga või päeval liikudes ei märka.

Esimesel hommikul valisin vist vale suuna, aga teisi liikujaid ei kohanud. Täna nägin kolme  :)

Ja ilm on ikka erakordselt mõnus selliseks hommikuseks liikumiseks.

Läti

Nädala alguses Lätis. Päästeameti korraldatud õppereis, tutvumaks naabrite kriisivalmiduse teemadega.

Esiteks. Riias on tõeline vananaistesuvi. Ehk suurepärane soe ilm. Ja minusugustele (kellele ülearu suured rahvamassid ei meeldi) on september ikka kõige õigem aeg turismiks. Ilm on veel üsna suvine. Võimalustepagas üsna tipphooaja lähedane. Samas ehk on juba hooajalõpu hinnasoodustused ka :)  Riias igal juhul turismigruppe näha oli. Aga mitte nii palju, et sinna vahele poleks ära mahtunud.

Saime ülevaate Eesti saatkonna tegemistest. Huvitav on, et eestlasi on Lätis ametlikult alaliselt vaid 1300 inimest. Samas sidemed kahe riigi vahel väga tugevad. Nõrgaks kohaks keelebarjäär. Ja ega neid kohti, kus naabri keelt õppida, ka väga ei ole.

Läti Päästeameti ülevaadetest arusaadavatel põhjustel kirjutada ei saa.

Aga lisaks neile saime võimaluse ka Riia linnavalitsuses käia ning nende vaadet kuulata. Muidugi mastaap on ikka täitsa teine võrreldes põhimõtteliselt ükskõik, millise Eesti omavalitsusega (ja suuremate linnade inimesi meiega ei ole). Külastasime linnavalitsusele mõeldud varjendit. Aga ka selle kõrval olevat avalikku varjendit 1200 inimesele. Tavapäraselt on tegemist näitusesaaliga ning ka sel hetkel, kui seal käisime, seati uut näitust üles. Ehk väga mõistlik ruumi rakendamine või ristkasutus, kuidas sõnastada.

Lätis oli 22-23 augustil torm Priska ning see oli vähemalt viimase 60 aasta suurim suvetorm. Kahjud ulatuslikud ning ilmes üksjagu nõrkasid kohtasid. Tormi järgne periood on kahjude likvideerimise kõrval kulunud analüüsiks ning tegevuskava koostamiseks, kuidas edaspidi paremini valmis olla. Ses suhtes tulime siia õigel ajal, kuna saime/saame sellest ka osa.