Tulumaks

 Esialgsed andmed.

Tulumaks

 

RK2023

Hiiumaa on noortele atraktiivne

Sissejuhatuseks leian, et Hiiumaa on juba täna noorte jaoks atraktiivne. Oleme Harju- ja Tartumaa kõrval väheseid piirkondi, kus elanike arv kasvab. Hiiumaa on peresõbralik ning võrratu elukeskkonnaga saar.  Samas ei maksa varjata, et ka meil on arenguruumi.

Hiiumaal on viimasel perioodil jõudsalt taristut arendatud. Mõned, sealhulgas noortega seotud arendused on töös – näiteks Kärdla uus lasteaed või Käina huvikooli ja noortekeskust sisaldava kultuurikeskuse renoveerimine.

Et see arvamuslugude sari on ellu kutsutud Riigikogu valimistele mõeldes, siis mida saab riigi tasandilt ära teha?

Positiivne on, et tänane valitsuskoalitsioon taaselustab uuel aastal sotsiaaldemokraatide idee – üürielamute rajamine. Taskukohane elukoht on noortele oma elu alustamisel ülioluline.

Suurendada tuleb (lasteaia)õpetajate ja tugispetsialistide õppekohtade arvu ülikoolides, kuna kõik lapsed vajavad ja väärivad häid juhendajaid. Õpetajate palgad on tähelepanu all, ent panustada tuleb ka huvihariduse õpetajate ringijuhtide ja treenerite palgakasvu. Samal põhjusel – lapsed väärivad häid juhendajaid.

Sotsiaaldemokraatide arvates peaks riik sarnaselt koolile toetama lasteaia toidukulu katmist ning omavalitsuse ja riigi koostöös saaks kaotada ka kohatasu.

Usun, et täna ning eesootava perioodi kõige olulisem märksõna on panustamine inimestesse.

Olen nõus mõttega, mille autoriks üks minu õpilane: „Siia kinnitab ja toob inimese teadmine, et teda on vaja ja et tema aega, panust, oskuseid ning potentsiaali hinnatakse.“

Mulle tundub, et saare tänased edulood ongi just need, mis suutnud seada inimese esikohale.

Mida veel parandada annab, paremaks muuta saab? Suhtumist. Näiteks mõtteviis, et Tallinnast Hiiumaale on pikem tee kui vastupidi.

Aga ka konkreetsed muudatused, mis lähtuvad lapse/noore vaatenurgast, isegi kui see tähendab seniste mõttemallide lõhkumist. Näiteks koolipäeva ehk tundide algusaja hilisemaks muutmine. Või jõudmine sinna, et kogu õppetegevus toimub koolipäeva jooksul ning koduseid töid ei anta. Me ju ei kujuta ette, et täiskasvanud peaksid nädalavahetusel tööasju tegema?

Muuhulgas olen veendunud, et eelkõige tänu tänastele noortele on meil lähitulevikus tavapärane nelja päevane töönädal.

Miks mitte just Hiiumaal sellega algust teha? Võimaldamaks rohkem aega tõeliselt olulisele – lähedased inimesed ning inimsuhted. Samas tundub, et Hiiumaal teatakse üsna hästi, mis on oluline, kuna statistikaameti järgi on tervena elatud aastate arv Hiiumaal ainsa maakonnana üle 60.

Kokkuvõtlikult. Hiiumaa on atraktiivne elukeskkond. Aga me suudame veel mitu sammu edasi astuda. Selleks tuleb eelkõige pöörata rõhku inimesele. Inimesed jäävad saarele, kui lisaks töö-, elu- ja kooli- või lasteaiakohale nad tunnevad, et neid kui inimesi väärtustatakse. Teadmine, et inimene on oodatud, aitab aga uutel inimestel saarele kolida, saada meie kogukonna liikmeks.

 

Ilmus 29.11 Hiiu Lehes

Tulumaks

 

Hiiumaa asja tasub ajada üheskoos

Eelmise reede (21. oktoober) Hiiu Lehe arvamusküljelt Antti Leigri lugu „Kes seisab hiidlaste eest?“ oli suisa kurb lugeda. Nii lühikeses kirjatükis nii palju fakti- ja loogikavigu, et seda annab korrigeerida.

Mis aga ehmatas, oli mõtteviis, et avalikku raha on õige jagada tutvuste kaudu ja/või erakonnaliini pidi. Keskerakonnaga võib seda mustrit seostada, Anttist olen aga paremal arvamusel.

Mingil põhjusel on Hiiumaa keskerakondlased püüdlikult parteid teeninud. Hämmastav oli augustikuu Kesknädalast lugeda, et hiidlased esitasid erakonna juhatuse kandidaatideks Tinderis naistega ebaviisakalt käituva Andrei Korobeiniku ning Eesti riigi suhtes vaenuliku Mihhail Stalnuhhini.

Samas selle asemel, et Riigikogu valimistel mõnd tubli hiidlast – näiteks Inge Talts, kes kohalikel valimistel ka piirkonnajuhti häälesaagilt selgelt edestas – välja pakkuda, tuuakse siia piirkonda kandideerima kohalikke olusid mitte tundvad kirjanikud ja erukindralid.

Olen Anttit ja Jüri Ratast ka varem avalikult tunnustanud toetuse eest, et Vabadussõja mälestusmärk Hiiumaale saaks. Riigieelarveline toetus läheb kindlasti asja ette ning kahtlemata jõuab projekt ka lõppsadamasse.

Küll tuleb tõdeda, et just keskerakondlane Taavi Aas on hiidlastele viimaste aastate suurima käki keeranud. Keerulise koroonaperioodi järel ning suursaarte vastuseisust hoolimata tõsta kiirkorras ja ainuisikuliselt mitukümmend protsenti laevapileti hindasid – valus hoop saare majandusele.

Antti mainis hariduse olulisust. Sellele vaatamata on just kohalikud keskerakondlased kõige selgemalt sõdinud haridus- ja kultuurivaldkonna arengute vastu. Vallavolikogu protokollide järgi oldi Spordikeskuse rajamise vastu, ei soovitud Kärdla kooli uue hoone hankelepingut eelmisel suvel heaks kiita ning Käina kultuurikeskuse renoveerimine on olnud justkui punane rätik härja jaoks.

Samas Käina heaolukeskus – nimetan seda nii, sest kui kultuurimaja renoveeritakse ning seal saavad mh olema päevakeskuse ja perearstikeskuse ruumid, peaks ka nimi sisule enam vastama – on kahtlemata vähemalt lõuna-Hiiumaa jaoks ülioluline objekt.

Eelarvestrateegias on selleks järgmisel aastal ette nähtud miljon omaosaluse ning miljon toetusena.

Faktivead

Siit ongi sobiv sissejuhatuse juurest vigade paranduseni jõuda.

Väide, et vallavalitsuse koosseis on paisunud, ei vasta tõele. Numbriliselt on vallavalitsuse koosseis nii otsustusorgani kui ametiasutuse puhul võrreldes möödunud aastaga vähenenud.

Kurb on lugeda valeväiteid nagu oleks Kärdla uue koolihoone ehitus aastateks sahtlisse lükatud. Nii mahukat objekti ei saagi aastaga valmis. Rahastusotsus, arhitektuurikonkurss, planeerimine ja projekteerimine, lõpuks ehitamine.

Kui palju ehitus maksab ja millal õppima asuda saab, ka see pole saladus olnud. Aga olgu siis üle korratud, et 8 miljonit, millest 3,4 miljonit on toetusraha. 15. november saab ehitus valmis, algab sisustamine. Uue aasta alguses (täpse kuupäeva saab ehitustööde lõpetamise järel öelda) kolime uude hoonesse.

Huvitav on lugeda, et kord on Tuuletorn halb, kord jälle hea. Viimast peaasjalikult siis, kui tuleb juttu, et see projekt sai tagantjärele miljoni lisatoetust. Toetuse, mida osad soovivad kangesti ühe ministri heateoks tembeldada. Samas teadjad teavad, et ministri roll oli vaid rahaeralduse otsus allkirjastada. Sisu poolest oli tegemist meetme ülejäägiga, mis edukate projektide vahel jagati. Ilma poliitilise suunamiseta.

Kahju, et Antti peab ühe piirkonna investeeringute toetamist „sisutuks tolmukeerutamiseks“. Samas eksib eelarvestrateegiast numbrite lugemisega – Kõrgessaare programmile on planeeritud 500 000 nelja aasta jooksul, mitte 150 000.

Hiiumaa jätkab julgelt

Seda arvestades võib andestada eksiarvamuse, et „Hiiumaa investeeringud kuivavad kokku“. Järgmine aasta on tõesti tagasihoidlikum, aga aastatel 2024-2026 on volikogu kinnitatud eelarvestrateegias investeeringuid mahus 34 miljonit eurot. Sellest 26 miljonit toetusrahadena. Mh Kärdla lasteaed ja kultuurikeskus, Pargi tänava hooldekodu II etapp, Hellamaa sotsiaalküla ja Tohvri dementsete hoone.

Hiiumaa haigla juures olev kopteriplats on aga igati asja ette läinud. Olen kuulnud lennusalgalt, et paaril korral poleks nad ilmastikust tulenevalt vanale platsile maanduda saanud. See võis aga tähendada, et kellegi elu sai seeläbi päästetud. Selle investeeringu üle ei maksa nalja heita.

Tegutseks üheskoos

Kokkuvõttes tahaks öelda, et kõige kindlam on hiidlaste heaks panustada siis, kui poliitilised jõud selles õlad kokku panevad. Nii nagu tehti Spordikeskuse puhul. Esialgse vastuseisu järel liitusid ka kohalikud keskerakondlased sotsiaaldemokraatide ning isamaalastega, et vabariigi valitsus vastu seina suruda ja toetus keskuse täismahus välja ehitamiseks saada.

Selliselt toimetades võime palju saavutada. Antti tunnustuseks tahan öelda, et valla tasandi teemadel olemegi nii suutnud toimetada. Volikogusse jõudnud jõud, olgu nad koalitsioonis või opositsioonis, suudavad konstruktiivset koostööd teha ning möla ajamise asemel päris asjadega tegeleda.

Kahju, et Riigikogu valimistele vastu vaadates usutakse, et vastandamine toob suuremat edu, kui lahendustele ja koostööle orienteeritus. Ilmselt olen kehv poliitik, et vastupidist usun.

Ilmus 28.10.22 Hiiu Lehes