Jalgpalli MM

Jalgpalli maailmameistrivõistlused.

Hästi mäletan 1998 turniiri.

Vist kõik mängud vaatasin ära aastal 2002.

---

2026 jälgin valikuliselt. Ehk et mänge vaatan vähem, samas kui tulemustel hoian ikka silma peal.

Hetkel kui alagrupiturniir on poole peal, võib öelda, et mänge ja tiime on ikka palju. Väga palju. Liiga palju. Ehk neid, kes on turniiril ühes infoväljas, on vähe. Suurem osa on nö oma mullis. Seal, kus koduriik või lemmik(ud). Neid, kes suudavad kogu turniirist üle käia, on pigem üksikud tõelised fanatid.

Samas positiivne on, et märkimisväärselt kasvanud tiimide hulk ei ole kaasa toonud jalgpallile ebaharilikke skoore. Jah, meil on kirjas ka 7:1. Aga see pole esimene kord ajaloos. Ja kõige mälestusväärsem 7:1 seisuga lõppenud mäng on ikka veel MM 2014 poolfinaal. Samas pigem on väiksemad tiimid korduvalt korraliku esitusega üllatunud.

Väravavahid. Just sel positsioonil on minu hinnangul seni kõige rohkem silma paistnud mängijaid.

Samas. Õige MM saab hoo sisse kohamängudega.

Viscosa Kultuuritehas

Laupäeval, 20. juunil avati uuenduskuuri läbi teinud Viscosa Kultuuritehas.

Elu on seal juba viimastel suvedel sees olnud. Nüüd jõudis lõpule PEEK-meetmest rahastatud projekt. Selle toel on hoone(d) säilitanud oma ajaloolise hõngu, aga igati vastavad kaasaegsetele normidele.

Kui Hiiumaa üheks omavalitsuseks sai, kõlas algusaastatel kriitikat, et Kõrgessaare on unustatud ja maha jäetud. Toodi välja ka sotsiaalmajanduslikku katastroofi, mis kaasnes kalatehase töö lõppemisega. Seejärel jäi kompleks seisma. Lagunema.

Täna on Kõrgessaare saanud uue hingamise. Sümboolne, et seesama hoonetekompleks, mis oli allakäigu sümboliks, on nüüd taassünni kandev tala. Suurepärane, et leidusid heas mõttes lollid, kes uskusid, et see on võimalik edulooks pöörata. Ja veel ägedam, et nende utoopilised unistused on teoks saanud ja saamas.

Hiiu Lehe galerii: https://hiiuleht.ee/galerii-viscosa-avas-uksed-mastaapse-kunstinaitusega/

ERR galerii: https://www.err.ee/1610060038/viscosa-kultuuritehas-hiiumaal-pakub-kunsti-4000-ruutmeetril

Umbusaldus

Oli võimalus usaldushääletus läbi teha. Ehk et volikogu opositsioon tegi maikuu volikogu istungil ettepaneku avaldada vallavanemale umbusaldust. Nüüd neljapäeval pandi see päevakorda. Selle tõttu oli võimalus viimase kuu jooksul tavapärasest rohkem vallakodanikega suhelda, nende küsimustele vastata, arvamusi kuulata.

Ühel juhul oleks mind üsna kohustustevaba suvi oodanud. Et aga volikogu usaldas seda tööd edasi tegema, siis võtangi seda nii, et nüüd on justkui uus mandaat antud, mida taas tegudega õigustada tuleb.

Enne kui hääletama asuti, sain oma mõtteid jagada. Lisan need siia ka.

Head volikogu liikmed.

Mul on hea meel siin teie ees seista.

Ka täna ja selles olukorras.

Päriselt.

Ei ole kunagi arvanud, et vallavanema amet on lust ja lillepidu.

Ja ise olen selle tee valinud.

Umbusalduse avaldamine on demokraatia loomulik osa.

Tugev omavalitsus tähendab, et erinevad vaated saavad kõlada.

Hiiumaa vald on selle moodustamisest alates teinud tugeva arengu elukeskkonna parendamisel. Üks suuremaid väljakutseid viimastest aastatest on eluasemete puudus.

Probleem ettevõtjatele, kuna pärsib töötajate leidmist.

Takistus spetsialistidele, kes soovivad Hiiumaale tööle tulla.

Probleem peredele, kes soovivad siia elama asuda.

Üürimaja on hea näide lahendusest.

23 kaasaegset eluruumi tähendab 23 inimesele või perele võimalust Hiiumaal elada. Nõudlus kinnitab vajadust ning annab julgust järgmisteks samasugusteks projektideks.

Kahtlemata on tegemist ka regionaalpoliitikaga. Mäletan Hiiumaa valla algusaastatest jutte, et Kõrgessaare on jäänud ääremaaks ja unustatud.

Täna näeme hoopis teistsugust pilti. Oleme üheskoos suutnud anda piirkonnale uue hingamise.

Kas Üürimaja puhul on tegemist täiusliku projektiga?

Kindlasti mitte.

Kui kusagil ilmneb puuduseid, tuleb need kõrvaldada. Ja seda on tehtud.

Kui on vaja tugevamat kontrolli, tuleb seda tugevdada. Seda on tehtud.

Kas tegemist on Hiiumaa jaoks vajaliku projektiga?

Kindlasti.

Ja meie ülesanne on tagada, et see oleks edulugu ka 5, 10 ja enama aasta pärast.

Omavalitsuse juhtimine tähendab valmisolekut võtta vastutus, teha otsuseid ja ka neist õppida. Kahtlemata tuleb ette raskuseid. Tähtis on liikuda õiges suunas. Kui vaatame Hiiumaa valla arenguid tervikuna, siis jah, me liigume õiges suunas!

Ja sellegipoolest.

Kui volikogu hindab, et vaja on teistsuguseid lahendusi või teistsugust juhtimist, siis on see volikogu õigus.

Mina ei võta seda isiklikult.

Vallavalitsuse peamine ülesanne on olla hiidlaste teenistuses. Teha tööd selle nimel, et hiidlastel oleks siin hea elada ning teistel soov siia tulla.

Ükski vallavanem ei tee seda tööd üksi.

Sellepärast tahan ma tänada.

Hiiumaa Vallavalitsuse teenistujaid. Pühendumuse, professionaalsuse ja lahendustele orienteerituse eest.

Tänan meie asutuste juhte ja töötajaid. Õpetajaid, kultuuritöötajaid, treenereid ja ringijuhte, sotsiaaltöötajaid, noorsootöötajaid, heakorratöötajaid ning kõiki teisi, kes hoiavad suure hoolega käigus teenuseid, millest sõltub hiidlaste heaolu.

Tänan fraktsiooni ja koalitsioonipartnereid usalduse eest siin olla.

Tänan opositsiooni küsimuste ja ettepanekute eest, mis on aidanud teha paremaid otsuseid.

Ja kõige rohkem tänan Hiiumaa inimesi. Teie teotahe ja see, kuidas te hoolite kodukohast, see annab vallavanema tööle tähenduse.

Me kõik oleme siin ajutiselt.

Aga Hiiumaa jääb.

Erinevad poliitilised vaated on loomulikud.

Arutelud ja vaidlused on vajalikud.

Kuid meie ühine vastutus siin saalis on tagada, et nende vaidluste tulemusel ei kannataks Hiiumaa maine, usaldusväärsus ega arenguvõime.

Sest lõpuks ei konkureeri omavahel koalitsioon ja opositsioon.

Me konkureerime teiste piirkondadega inimeste, investeeringute, ettevõtete, töökohtade ja tuleviku pärast.

Ja selles töös vajab Hiiumaa meid kõiki.

Aastate pärast ei küsita, kes istus koalitsioonis ja kes opositsioonis.

Küll aga vaadatakse, millise Hiiumaa me järgmisele põlvkonnale jätsime.

Meil on põhjust vaadata tulevikku enesekindlalt.

Hiiumaa on täna tugev.

Ja meie ühine ülesanne on teha nii, et Hiiumaa oleks homme veel tugevam.

Aitäh.

Ilves

Lõppeva nädala sisustas suuresti õppus ILVES. See tähendas mitme samaaegse kriisiolukorra lahendamist.

Õppus sisaldas muuhulgas: 

✈️ Lennuõnnetus 

💧 Veekriis Kärdla linnas 

⚡ Elektri-, side- ja kaugküttekatkestused 

🏠 Elanike evakuatsiooni korraldamine 

📡 Starlinki sidelahenduste kasutamine 

📢 Kriisikommunikatsioon ja elanike teavitamine 

🏢 Kriisistaabi töö ümberkorraldamine 

Õppuse üks olulisemaid eesmärke oli harjutada olukorda, kus mitu kriisi toimuvad samaaegselt. Just sellistes tingimustes töötamine andis Hiiumaa kriisistaabile, evakuatsioonimeeskonnale ja teistele osalejatele hindamatu praktilise kogemuse.

Täna võime öelda, et Hiiumaa kriisivalmidus on võrreldes õppuse algusega veelgi parem. Õppus aitas esile tuua meie tugevused, kuid näitas ära ka kohad, mida saame edaspidi veel arendada.

Eraldi tuleb tänada enam kui 80 inimest, kes osalesid kolmapäeva õhtul Hiiumaa Spordikeskuses toimunud evakuatsiooniharjutusel. Tegemist oli õppuse raames Eestis ainulaadse kogukonda kaasava õppusega, mis viidi läbi koostöös Naiskodukaitsega.

Õppus ILVES kinnitas, et Hiiumaa kogukond, ametkonnad ja koostööpartnerid suudavad keerulistes olukordades tegutseda ühtse meeskonnana.

Aitäh Hiiumaa valla kriisikomisjon ning kriisistaap, Naiskodukaitse ja valla EVAK tiim, PPA, Päästeamet, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Pank, Kärdla lennujaam, Hiiumaa Haigla, Kärdla Kool, Hiiumaa Spordikeskus, Kõpu rahvamaja, vallavalitsuse teenistujad, vabatahtlikud ning kõik, kelle tegemisi õppus nädala jooksul mõjutas.

14 juuni

Täna meenutame. Emasid ja isasid. Lapsi. Vanavanemaid ja raukasid.

Inimesi, kes ühel suveööl äratati, kellele anti mõnikümmend minutit aega oma elu kokku pakkida ning kes saadeti teele neile teadmata suunas.

1941. aasta juuniküüditamine puudutas kogu Eestit. Puudutab ka täna, 85 aastat hiljem. Ka Hiiumaa ei jäänud sellest puutumata.

Siin, Lehtma sadamas, kust paljud hiidlased oma viimast teekonda kodusaarelt alustasid, on mälestatud küüditatuid juba aastakümneid. See on justkui mälupaik.
Ja vabandage, kui teisiti arvate, aga minu meelest on see oma praeguses suhteliselt trööstitus olukorras üsna sobilik seda ränka hetke meie ajaloos meenutama. Sest juuniküüditamine on kahtlemata tumemusta värvi peatükk meie ajaloos.

Kindlasti on selle sündmuse juures olulised arvud. Samas räägivad mälestused rohkem kui statistika. Ja need, kes selle üle elasid, on vabaks saanud Eestis rääkinud oma lugu.
Nad mäletavad seda hetke, seda aega, neid aastaid.
Tihtilugu algusest lõpuni. Kohati isegi liigses detailsuses.

Need mälestused ei kao. Mitte kunagi.

See ongi põhjus, miks me siin täna seisame.

Selleks, et mõista, mida vabadus tähendab.
Vabadus ärgata hommikul ja minna õhtul magama kartmata, et keegi soovimatu tuleb Sinu uksele koputama. Võimalus rääkida oma keelt, avaldada oma arvamust, kasvatada oma lapsi ja kujundada oma tulevikku.
See tundub loomulik täpselt seni, kuni on Sinult ära võetud.

Täna, kui Euroopas käib sõda (ja see sõda on kestnud juba kauem kui I maailmasõda) ning miljonid inimesed on pidanud oma kodudest lahkuma, kõlavad 14. juuni õppetunnid valusalt ajakohaselt.

Ajalugu ei kordu kunagi täpselt samal kujul.
Kuid ajalugu hoiatab.
Ja meie kohustus on kuulata.
Mäletada neid, kes kannatasid.
Mälestada neid, kes ei tulnud tagasi.

Mäletame ja mälestame.

*sõnavõtt Lehtma sadamas. Küüditatute mälestuskivi juures.

Juuni nädal 3

Tantsupeoks võetud 3 puhkusepäeva töötasid päris hästi. Kuni pühapäeva õhtuni. Siis meenus, mis nädal ees ootab :)

Tavapärane rutiin. Koos kevadsuviste lõpuaktustega. Pluss volikogu komisjonide nädal. Ja juunikuine istung tuleb pikk, enam kui 20 päevakorrapunktiga. Sinna otsa või vahele kriisiõppus Ilves.

MTP5

Meeste Tantsupidu Viiekordne sai ühele poole.

Peopäevad olid täpselt sellised, et ongi puhkus. Ega naljalt muuga ei tegele. Samas ei ole koormav. Tuleb õigel ajal õiges kohas olla. Peamiselt selleks, et süüa. Või tantsida.

Kogu laupäev oli selline 50-50, eri ilmaportaalid andsid eri prognoose, et kas ja millal Rakvere vihma saab. Läks nii, et peaproov-lisaetenduse ajal (ja algas täpselt siis kui B-liigi mehed peale tulid - kuna kogunemise ajal veel ei paistnud seda ohtu, siis enamasti vihmakeepideta) keris kiiresti tumedad pilved kokku ning kallas raju sajuga peoala ning peolised üle. Samas ergutas publik hoogsalt ning kogu see olukord andis pigem lisaenergiat. Ehk et olime pärast küll märjad kassipojad, aga rahul.

Järgmised etendused said taas kuiva käes toimuda.

Pühapäeva hommik oli vabaks jäetud. Mis ühtepidi tore. Andis võimaluse puhata, laadida akusid. Samas tähendas miinust peole selles mõttes, et lõpp jäi hilja peale ning peoliste koju jõudmine (pühapäeva õhtul) ka päris hilja peale. Hiidlased sealjuures pidid ööseks mandrile jääma. Võinuks pühapäevased etendused varem teha.

Samas plusspoolele jääb see, et etendused olid väga kompaktsed. Pooleteise tunni sisse mahtus kogu kava ära, nii et kõik liigid ja rühmad said piisavalt tantsida. Ja kogu atmosfäär on selline vaba ja mõnus olemine, mis meeste osalemist kahtlemata soodustab :)  Lisaks mõtlesin, et meeste tantsupeod võiks vabalt kaitseministeeriumi haldusalas olla. Mitmeid paralleele võib ka näiteks Kaitseliiduga tõmmata. Ehk et peol ei ole vahet, mis Sinu maailmavaade või veendumused on. Nagu kaitseliitlasena tõmbad laigulise selga ja oled kaevikus ühe asja eest väljas, siis rahvariietes peol olles tekib sarnane efekt.

Tantsupidu

Eneselegi ootamatult olen justkui suureks tantsuhundiks saanud.

24. mai oli Hiiumaa laulu- ja tantsupäev.

Nädal hiljem osalesime Pärnumaa tantsupäeval.

Nüüd olen Meeste tantsupeol Rakveres. Sellel peol teist korda. Näha on, et majanduslikult on keerulisem aeg. Tantsija on peol minimaalse aja. Täpselt nii palju, et oma liigiga kokku harjutada ning ka liigiülesed asjad toimima saada. Ööbimine samamoodi - ruutmeetreid tantsija kohta varasemast napimalt. Aga mis seal ikka. Mahume ära. Ja palju sa ööbimiskohas ikka aega veedad :)

Lisaks. Peamine on puhkus. Ehk võimalus end muust välja lülitada. Olla kambajõmmidega. Kohata vanu tuttavaid. Ahjaa. Tantsulust ikka ka :)

Süüa saab. Jäätist ka. Korraldajad on optimistlikud ja rõõmsad. Üldjoontes kõik toimib. Ilm on samuti suuresti soosinud.

Tänasega saavad trennid läbi.

Laupäeval läbimäng. Peaproov. Ja esimene etendus. Pühapäeval veel 2 etendust. Ja läbi see ongi.

Laevaühendus

Maikuu tõi Heltermaa-Rohuküla liinil üleveorekordid.

Üle viidi 30 125 sõidukit ning 59 915 reisijat. See on vastavalt 2056 ning 3779 võrra enam kui aasta eest.

Viie kuuga on üle mere liikunud 105 662 sõidukit ning 200 061 reisijat. Ja kuigi aasta esimestel kuudel segas laevaliiklust madal veetase ning jääolud, on seda vastavalt 2820 ja 3259 võrra rohkem kui aasta eest.

Sealjuures on reisi toimunud 2138 ehk 14 võrra vähem kui aastal 2025.

Eesti lipp 142

Head Eesti lipu päeva!

On varajane hommikutund.

Päike alles kogub jõudu, linn ärkab ning päev seisab meil veel ees.

Aga midagi on juba ärganud. Või siis polegi uinunud. See on armastus Eesti vastu, mida varased lipuheiskajad Eesti lipu sünnipäeval ilmekalt väljendavad.

Täna saab meie sinimustvalge 142-aastaseks.

Selle all on rõõmustatud ja kurvastatud, puhatud ja võideldud, sünnitud ja hinge heidetud, loodetud ja unistatud.

Lipp ei ole riidetükk.

Lipp on lugu.

Lugu inimestest, kes uskusid, et eestlastel on õigus oma keelele, oma kultuurile ja oma riigile.

Lugu neist, kes hoidsid unistust vabast riigist südames ka siis, kui lippu ei tohtinud avalikult lehvitada.

Ja lugu meist kõigist, kes me täna siin seisame.

Sest iga põlvkond kirjutab sellesse loosse uue peatüki.

Tegudega.

Oma igapäevaste tegudega. Kodus, külas, kogukonnas.

Meie lipu värvid moodustavad kodu. Eesti lipust kirjutades sõnastas Martin Lipp (kui tabav perekonnanimi!) selle mõtte rohkem kui sajand tagasi:

Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,

mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda.

Need read räägivad kokku hoidmisest.

Sellest, et sinimustvalge ühendab meid.

Täna hommikul panustame samuti selle heaks.

Heiskame lipu, mis meenutab meile meie juuri, meie vabadust, aga ka meie vastutust.

Jätkame kaunist traditsiooni ning anname üle kinkelipu. Aitäh Hiiumaa Muinsuskaitseseltsile selle eest!

Riigi tugevus avaldubki siinsamas ja just sellistes tegudes.

Elagu Eesti!

Elagu Hiiumaa!

*tervitus Eesti lipu päeva hommikul lippu heisates

Juuni 3

Kolmapäevadest võtab reeglina vallavalitsuse istung pool päeva.

Seekord olid päevakorras ka volikogu eelnõud. Ette vaadates saab ilmselt päris pikk istung olema 18ndal.

Mõned mõtted eelnõude kohta. Päevakord ise peaks tervikuna 20. punktist koosnema.

Liini ja lähiala kinnistute detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. Ehk Sõru sadama renoveerimise alusmaterjal. Meie vaatest kõige olulisem (ehk mille nimel viimased kuud suhtlus on toimunud), et ei teeks lihtsalt olemasolevat veidi paremaks. Aga et selle käigus vaataks ette ning looks täiendavaid võimalusi. Juhuks, kui on olukord nagu mais oli - asenduslaevale oli asenduslaeva vaja. Või kui Heltermaa sadama asemel peaks mingil hetkel mõne aja Sõru meie esiuks olema. Et meil siis oleks võimekus võtta seal vastu Soelast erinevaid ja suuremaid aluseid.

Seame hoonestusõiguse Väike-Sadama tänav 1c kinnistule Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kasuks. See annab rohelise tule kaua oodatud muuseumihoidla rajamiseks.

Garantiikirja andmine Sihtasutusele Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri. Sellega renoveerib asutus enda küttesüsteemid ning rajab uue katlamaja. On keskkonnasõbralikum ja annab igakuist säästu, mis investeeringu loetud aastatega tasa teenib. Lisaks oli eelmises volikogu otsus selle ala detailplaneeringu kohta, mis lõi eeldused juurdeehituseks ehk täiendavateks hooldekodukohtadeks.

Nõusoleku andmine hankelepingu sõlmimiseks ja täiendavate vahendite eraldamine. Väga oluline otsus! Palade lasteaia laienduse hange viidi läbi ning parim pakkumus oli maksumuses 911 933,09 eurot ilma käibemaksuta. Selleks, et saaksime sellega edasi minna, küsime volikogult täiendavalt vahendid summas kuni 230 000,00 eurot ilma käibemaksuta. See on see, mida eelarves arvestatud ei ole. Selle tulemusena saab Palade lasteaed kolmerühmaliseks lasteaiaks.

Hiiumaa Vallavolikogu 18.09.2025 määruse nr 124 „Hiiumaa Sotsiaalkeskuse põhimäärus“ muutmine. Justkui mõne sõna või lause asendamine. Aga sisu mõttes samuti väga oluline. Oleme Pühalepa vallamaja ümber ehitanud elamuruumideks. Nüüd on see valmis ning valmis inimesed sinna elamiseks vastu võtma. Selleks muudamegi antud koha Hiiumaa Sotsiaalkeskuse tegevuskohaks. Et seal eluruumi tagamise teenust osutada.