Jooksmine

Kui õigesti rehkendan, siis seitsmes poolmaratoni läbimine möödunud nädalavahetusel.

Tulemuseks 1:44:53 ehk maksimumeesmärk sai täidetud. Polnud viimase hetkeni kindel, kas minna rahulikult/kindla peale alla kahe tunni jooksma või püüda paremat tulemust. Stardikoridoris tegin otsuse.

Tallinna maraton on Eesti kontekstis ikka ainulaadne võistlus - nii suur rahvamass. Osalejad. Aga ka publik. Esimesed kilomeetrid lihtsalt liigud massiga kaasa. Püüad leida kambajõmmid, kelle tempo sobilik on. Aga üsna lihtne.

Nii seitsmendal kilomeetril tekkis korraks mõttekramp - kas pole mitte tark hoogu maha võtta, et lõpuni kesta. Ent leppisin endaga kokku, et jätkan kasvõi hambad ristis nii kaua kuni jaksan valitud tempo ja graafikuga. Leidsin hea "jänese" ning viis kilomeetrit kulgesime ühtlaselt 4:49 minutit kilomeetri kohta tempoga.

Kui 14 kilomeetrit ehk kaks kolmandikku jäi selja taga, tegin peas arvutused ja sain aru, et soovitud 1:45 läbimiseks on mul isegi paar minutit varu. Kilomeetriajad paljastavad, et sealt alates võtsingi veidi hoogu maha ning kahe erandiga (sh viimane kilomeeter) kerkisid kilomeetriajad üle viie minuti. Aga väga raskeks ei läinudki. Kui finišikoridori mitte arvestada. Sest viimased paarsada meetrit oli konkreetselt mäkketõus Filtri teel. Sarnane kunagisele Hiiumaa maratonile, kus stardi- ja finišipaik oli Kõpu tuletorni juures. Start seega väga mõnus - lase kerra ja veere alla. Aga lõpp on justkui seinast üles ronimine :)

Maksud on selleks, et riiki arendada

Maksude kogumise mõte on vajalike teenuste pakkumine ja/või investeeringute tegemine. Automaksu teemaga hakati selles mõttes valest otsast pihta – räägiti vajadusest riigieelarve auku lappida, mitte maksu sisulisest eesmärgist või sellest, mis konkreetse meetme läbi paremaks muutub.

Samas saan rahandusministri möödalasust aru. Endise Rae vallavanemana oli ta ilmselt kogenud vaid sellist olukorda, kus eelarvetulud kasvavad. Ja mühinal. Mis nii viga lubadusi ja soove täita.

Eesti riik on aga jõudnud arenguetappi , kus rahvastiku vananemine ja töökäte vähenemine tähendavad, et tänane maksubaas ei võimalda tänasel tasemel avalikke teenuseid pakkuda. Rääkimata täiendavatest teenustest või toetustest.

Seega on lihtsustatult kaks varianti – tuleb kas pakutavate teenuste hulka kokku tõmmata või suurendada tulubaasi.

Vabariigi valitsus on alustanud viimasest ehk täiendavate maksude kehtestamisega.

Maailmavaateliselt eelistaksin maksubaasi suurendamise meetmena astmelist tulumaksu. Ehk põhimõtet, et need, kel paremini läinud, panustavad ühiskonda enam. Valitsuskoalitsioonis domineerivad aga teistsugused ideed – sellest sõltuvalt ongi tehtud valikud näiteks käibemaksu kasvuks või automaksu kehtestamiseks.

Automaksu vormimine

Viimase sisustamise ja selgitamise asemel hakkas rahandusminister pihta numbritest. Nii kõlas esmalt fakt, et sellega kogutakse riigieelarvesse 120 miljonit eurot. Kuidas ja millise valemi alusel, polnud teada.

Arusaadav, et sellise koduse töö eest häid hindeid ei panda ning tugevat kriitikat sai minister teiste seas erakonnakaaslastelt. Viimane jätkus ka siis, kui 120 miljoni kokku kogumiseks kaks alternatiivi välja pakutud oli. Näiteks kliimaminister ei pidanud kumbagi varianti mõistlikuks.

Üldises plaanis ongi nii, et kui rahandusminister nägi maksus võimalust suur summa raha kokku koguda, siis kliimaminister juhtis tähelepanu, et automaks peaks täitma keskkonnaeesmärki. Ehk oluliselt rohkem tuleks arvesse auto keskkonnamõjuga seotud näitajaid.

Regionaalminister on aga juhtinud tähelepanu asjaolule, et automaks peab arvestama regionaalset aspekti ega tohi kellegi elukvaliteeti halvendada.

Kuidas mina asja näen?

Olen nõus lähenemisega, et automaks peaks aitama keskkonda hoida. Samas tuleb kindlasti arvestada regionaalseid eripärasid – see peab eelkõige mõjutama linnade autostumist. Seal on ühistranspordi näol olemas alternatiiv ning auto omamine seeläbi paljuski valiku küsimus.

Lisaks on oluline, et automaks ei tohi olla löök neile, kellele auto eluliselt vajalik. Kaugemate piirkondade elanikud, kellel autole alternatiivi poodi-tööle või mujale liikumiseks ei ole. Suurpered, kes väikeautoga üheskoos liikuda ei saakski.

Sissejuhatuses kirjutasin, et maksudel peab olema eesmärk. Seega ei kõla mõistlikult selgitus, et automaksuga kogutav raha läheb igale poole.

Need riigieelarvesse lisanduvad vahendid peavad aitama inimestel alternatiivseid lahendusi valida. Seega tuleks mootorsõidukimaks siduda liikuvusreformi ja kogu ühistranspordi parendamisega. Et busse oleks mugav kasutada, et laevagraafik oleks piisavalt tihe ning erinevad transpordiliigid ühenduks sujuvalt.

Ilmus Hiiu Lehes 29.08.2023

Transport

7 kuu andmed.

Heltermaa- Rohuküla laevaliin.

Üle veetud 180 960 sõidukit ja 401 460 reisijat.
Võrdluseks, aasta tagasi olid numbrid vastavalt 177 539 ja 381 454 ehk kasv ca 3000 sõidukit ja 20 000 reisijat. Aastal 2021, mis oli COVID-i tõttu (välisriikidesse reisimine oli piiratud) Hiiumaa jaoks hea turismisuvi, olid näitajad 181 226 ning 380 809.

Maakonna bussiliinid.

Keskmiselt 12 000 reisijat kuus. See on pea poolteisttuhat enam kui aasta eest. Ja üle 3000 rohkem kui aastal 2021. Liinikilomeetreid on kõigil aastatel enam-vähem ühes mahus, see on umbes 55 000 km.

Lennuühendus.

Juulis selle sajandi rekord – 2336 reisijat kuus. 7 kuuga 9679 reisijat. 2022 aastal oli ca 3000 võrra vähem. 2021 aastal oli ca 4000 võrra vähem.

Läänerannast Pärnu osavald

Viimastel kuudel on ohtralt tähelepanu pälvinud Lääneranna valla otsus sulgeda või ümber korraldada oma haridusasutused.

Kiirustades, väheargumenteeritult põhjendades ning sisuliselt kogukonda otsustusprotsessidesse kaasamata.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab, et haridusasutuste ülalpidamine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Lääneranna vallavalitsus väidab, et neil puudub võimekus koolivõrku ülal pidada.

Mida ei ole märganud, on alternatiivide kaalumine. Ehk lähtepunkt on olnud, et haridusvõrk on kulu ning vahendeid selle haldamiseks napib. Kas ja milliste teiste kuluridade vähendamist veel kaalutud on?

Olen veendunud, et haridus ei ole mitte kulu, vaid investeering. Panus tänastesse lastesse, kes tulevikus nii konkreetset kogukonda ja riiki ülal hoiavad. Panus kohalikku kogukonda, sest hästi toimiv kool on lisaks haridustempliks olemisele kogukonnakeskus.

Kui omavalitsus ei suuda haridusvõrku ülal pidada ehk pakkuda kodanikele peamiseid teenuseid, siis võib-olla peaks kaaluma hoopis omavalitsuse ümber korraldamist?

Miks ei võiks Lääneranna olla osa Pärnu linnast? Osavald, nii nagu näiteks Tõstamaa. Eriti kuna geograafiliselt on Lääneranna valla Koonga piirkond Pärnu linnale märksa lähemal kui Tõstamaa piirkond.

Kokkuhoid tuleks juhtimiskuludelt. See annaks võimaluse suunata vabanevad vahendid valdkondadele, mis kogukonnale päriselt vajalikud ja olulised on. Näiteks haridus.

Seda mõttekäiku toetab ka majanduslik vaade. Vaadates Lääneranna valla kodulehelt 2022. aasta eelarve ülevaadet, selgub et üldised valitsussektori teenused moodustasid 14,7 protsenti valla põhitegevuse kuludest. Samas haridus 52,4 protsenti.

See tähendab, et iga seitsmes euro kulus puhtalt omavalitsuse ülalpidamiseks, selle juhtimiskulude katteks.

Võrdluseks minu koduvallas Hiiumaal olid need näitajad 9 ja 43 protsenti. Viimane kasvas selle aasta eelarves pea 47 protsendini. Samas ka täna ei vaata me seda, kuidas haridusvõrku kokku tõmmata, vaid kuidas kogu Hiiumaal oleks võimalik kodulähedane ning kvaliteetne haridus omandada.

Kahtlemata on kohalikel omavalitsustel keeruline, arvestades, et riigi tasandilt on aastaid täiendavaid ülesandeid lisandunud, samas tulubaasi suurendatud ei ole. Küll ei tohiks kärpimiskirve alla langeda esimesena teenused, mida kohalikel inimestel päriselt vaja ning mis kogukonda koos ja toimimas hoiavad.

Ilmus 25.juuni Pärnu Postimehes.

Lennureisid

Juunikuus kasutas Kärdla-Tallinna lennuliini 1876 reisijat.

Keskmine täituvus 56%. Ehk kui uue, jaanuari lõpus alustanud 33-kohalise lennuki asemel oleks senine 19-kohaline, siis oleks olnud kõik lennud viimase kohani välja müüdud.