Hiiumaale tasub tulla

Tänane Maaleht avaldas vastukaja jaanipäevajärgsele Rein Siku loole, milles viidati, et jaanipühadeks oli saartele keeruline pääseda ning inimesed, kes sinna trügisid, pigem rumalavõitu.

Maalehes ilmunu kattub suuresti minu FB seinal ilmunud mõtetega. Aga jagan tänase lehe lugu siin ka.

Rein Sikk kirjutas 25. juunil Maalehe arvamusloos, et jaanipäevaks suursaartele sõitmine on piinarikas – järjekorrad, peod, järjekorrad tagasi tulles…

Teksti avalõik selgitab, miks arvamuslugu sisu poolest nii ebatäpne on. „Ma pole kunagi jaanipäeval Saaremaale ja Hiiumaale rüsinud ja praamijärjekordades aega viitnud, et kuulsal saarel end vinti võtta ja taas järjekorratades koju tagasi kihutada,“ kirjutab Sikk. Ehk siis ta vahendab muljeid asjast, mille osas vahetu kogemus puudub.

Olen Reinuga ühte meelt – Eestimaa on ilus ning siin on palju hääd, mida uudistada. Samas on saared isegi selle ilu sees silmatorkavalt kaunid ja ligitõmbavad. Et neid väärtustatakse, kinnitab järjepidev kasv laevareisijate arvudes.

Seega võib Reinuga nõustuda ka selles osas, et suursaarte mainekujundajad on teinud silmapaistvat tööd. Aitäh selle eest!

Küll eksib Rein ja eksib rängalt selles, mis puudutab saartele saamist. Jah, see erinebki mis tahes mandril asuva piirkonna külastamisest. Saarele saamiseks tuleb sõita üle mere. See tähendab planeerimist, arvestamist, läbi mõtlemist. Samas selles müstilisuses on oma võlu. Ja praktika näitab, et üle mere saamine ei ole sugugi piinarikas.

Tõsiasi on, et jaanipühade eel osteti eelmüügist laevapiletid suhteliselt varakult ära. Aga see ei tähenda, et laevale ei saanud. Vastupidi! See näitas, et inimesed oskavad hästi planeerida – ostavad pileti ette, mitte ei oota üldjärjekorras. Ja oluline on teada, et umbes kolmandik laevast täitub üldjärjekorras ootajatest. Lisaks – kel võimalik, liikus hommikuti või hilisematel õhtutundidel, mitte tippajal ehk pärastlõunal ja õhtul.

Lõppenud jaanipühade ajal vähemalt Hiiumaa liinil järjekordi sisuliselt polnud. Lisaks reisijate endi planeerimisoskusele tuleb selle eest kiita laevakompanii töötajaid. Autoderivi mahutati laevadele – eeskujulik planeerimine ja paigutamine.

Kusagilt meediast jooksis läbi, et inimesed jätsid järjekordade hirmus autod Rohukülla. Tegelikult on see pigem oskuslik planeerimine ning parkla on sadamas nädalavahetuseti pidevalt täis. Kui on võimalik liikuda saarel muudmoodi (teine sõiduk, ühistransport, takso, sõbrad-tuttavad) ja suuri kompse ei ole, siis miks mitte jala üle tulla.

Ettevõtte TS Laevad andmetel veeti vahemikus 21.–25. juuni mandri ja suursaarte vahel üle mere 75 492 inimest ja 28 942 sõidukit. Nii reisijate kui ka sõidukite arv on perioodi 21.–25. juuni rekord. [Pikemat perioodi ja trendi avab see postitus]

Tõepoolest. Hiiumaal ja saartel õnnestub päriselt puhata. Ühtpidi on Hiiumaa väheste maakondade seas, kus rahvaarv järjepidevalt kasvab ning see omakorda on aidanud kaasa sellele, et saare seltsielu ja kultuuriprogramm on väga tummised. Teisalt on saarel rohkelt ruumi, et soovi korral otsida see oma kadakas, mille all rahus pikutada. Kuulata merelainete laksumist, linnulaulu ning hingata puhast õhku. Ehk päriselt puhata.

Laevaliiklus

Nagu näha, oli 2019 suhteliselt hea aasta ning 2020 esimesed kaks kuud lootusrikkad. Siis pani koroona oma pitseri. Samas kui piirangud maha võeti ja välisriikidesse puhkama sisuliselt ei saanud, oli kesksuvi saarel suurepärane. 2020 on ka ainus aasta, mil kahel kuul üle 100 000 reisija üle mere Heltermaa-Rohuküla vahel veeti. Juuli ja august. 2021 oli läbi aegade parim juulikuu 132 000 reisijaga, aga muud kuud tagasihoidlikumad.

Alates aastast 2020 on väike, aga kindel kasv iga-aastaselt jätkunud. Kuude lõikes on tegureid palju - ilm, saarel toimuvad sündmused, nädalavahetuse arv konkreetses kuus jne.

Riigikogu

Tänasest alustab Riigikogu liikmena Vladimir Arhipov. Endine Maardu linnapea. Vähem on aga teada tema seos Hiiumaaga. Nimelt on tal esivanemate talukoht Hellamaal, mida ta taastanud on ning kus teda kohati võib.

Kuigi ka Jüri Ratas, kelle asemel Vladimir parlamenti suundub, omab sidemeid saarega, mõtlesin, et päris palju on tänases Riigikogu koosseisus ühte- või teistpidi Hiiumaa-usku inimesi.

Tiit Maran, Tõnis Lukas ja Raimond Kaljulaid, kes kandideerisid teises ringkonnas. Vangerduste ja muudatustega on ringkonnast 5 hetkel parlamendis Urve Tiidus, Helle-Moonika Helme, Reili Rand, Madis Kallas, Kalle Laanet, Jaanus Karilaid, Mart Maastik ja Kalev Stoicescu.

Tuul

Viimases volikogus küsiti minu MTÜ-desse, täpsemalt Hiiu Tuulde kuulumise kohta. Seejärel saatis hea volinik kirja paarikümnele Riigikogu liikmele, süüdistades, et sinna MTÜ-sse kuulumine on sisuliselt oht riiklikule julgeolekule.

Selle ilmestamiseks on MTÜ põhikirjast leitud sobivad punktid ja neid omatahtsi tõlgendatud. Eks tervikteksti ongi keeruline hoomata.

Ilmselgelt on tegemist poliitilise rünnakuga, millesarnaseid Aivar viimase kuu jooksul korduvalt teinud, pärast seda kui tema valskus valla varaga ilmsiks on tulnud ja töösuhe lõppenud.

Kui ei oska argumenteeritult väidelda, siis ründa isiklikult - see pole ka uus taktika maailmas.

Väär on juba väide, et minu kuulumine antud MTÜ-sse üllatusena tuleb. Ei ole saladus olnud ning on ka maakonnalehest aastate eest, aga see-eest mitmel korral läbi käinud. Aasta 2017 alguses oli see info teada ka süüdistajale, kui meil oli otsesuhtlust, kus see ilmnes. Nimelt ei toetanud mina toona Hiiumaa lähistele hiigeltuulepargi rajamist, tema oli poolt ja samas ka tuuleenergia tööstuse otsene kasusaaja, kirjastades Hiiu Öko alt infolehti, mida kõigisse saare postkastidesse jagati.

Teatmik.ee andmetel on see MTÜ seejärel maksnud 3600 eurot tööjõumakse, mille järgi saab ka (infolehe koostamise) töötasu välja arvutada.

Aus oleks sellistes debattides ise avada, kui ollakse otsest kasu saanud. Veel parem, ausalt ka kogu lepingulise suhte maksumus välja tuua.

Mis aga seda MTÜ-d puudutab, siis vaatasin Äriregistrist majandusaasta aruandeid. Arusaamatuks jääb, kas raamatute kirjastamise ja müügi pealt, millega aastaid tegeletud, on üldse makse tasutud? Aruannetest jääb mulje, justkui mitte...

Enda juurde naastes, siis olen elu jooksul lugematu arvu tunde vabaühendustesse panustanud. Juhtides näiteks külaseltsi, spordiklubide või noortekogu tegevusi. Lihtliikmena olen kuulunud või kuulun märksa enamatesse ühendustesse. Alates 2018. aastast, mil asusin tööle Hiiumaa vallas, olen jäänud neis ühendustes passivseks liikmeks.

Hiiu Tuulega liitusin, väljendamaks poolehoidu puhtale ja kaunile looduskeskkonnale: ühingu eesmärk on Hiiumaa ja sellega piirneva mereala looduse hoidmine, säästliku, inimväärse ning esteetiliselt kauni keskkonna kaitsmine, hoidmine ja taastamine. Ühing väärtustab Hiiumaale ja selle merealadele omast loodusliku koosluse mitmekülgsust ja terviklikkust unikaalsena terves maailmas.

Ei leia, et sinna kuulumine kuidagimoodi valda või selle tegemisi kahjustanud oleks. Kõrvalepõikena - kindlasti aitab saare arengule ja tegemistele kaasa, kui viia parlamenti seakisa, millega püütakse jätta mulje, et omavalitsuses on tohutud probleemid. Mõistlikult lahkas teemat ka Hiiu Lehe juhtkiri.

Vaadetest. Ma toetan taastuvenergia arendamist ja kasutusele võttu. Samas eelistan päikeseenergia kasutamist ning hajutatud tootmisüksuseid, mitte suuri tuuletööstusparke. Eriti juhul, kui nendega kaasneb negatiivne keskkonnamõju. Hiiumaa lähistele planeeritu osas ei ole mina veendunud, et keskkonnakahju puudub või see on väheoluline. Minu meelest on ka riigi tasandil ebaselge, et kui looduskaitselised eesmärgid ristuvad taastuvenergeetika tootmise eesmärkidega, siis kuhu kaalukeel langeb ehk mis on prioriteet? Minu jaoks on oluline, et inimene mistahes asju ette võttes ei seaks ohtu loodust. Ehk looduse ja elukeskkonna hoidmine on esmatähtis.

Märksõnad, mis valla ja taastuvenergiaga seotud.

Energia- ja kliimakava. Hiiumaa vald oli tõesti esimene, mis selle vastu võttis. Aivar oli toona volikogu esimees. Ausalt öeldes ei mäletagi, et peale tolle aasta kevadel Postimehes antud teemal arvamuse avaldamist oleks ta kordagi selle kava vastu huvi tundnud. Sealhulgas vallavalitsuse liikmena, kus olnuks uurepärane võimalus asjale hoogu anda, kui siiralt selle vastu huvi oleks.

Koostööleping. Valla esindaja on viimased aastad olnud abivallavanem Üllar Laid. Vald on täitnud omapoolsed kohustused. Muuhulgas toimuvad regulaarsed kohtumised ja infovahetused. Vallavanem oma tegevuse või tegevusetusega seda takistanud ei ole.

Võidupüha

Pärast Võnnu all saavutatud võitu andis kindralmajor Ernst Põdder oma päevakäsuga korralduse, et samal päeval, 23. juunil 1919

„saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud.”

 

Vabadussõda ei olnud veel lõppenud, kuid just selle võiduga olid eestlased ületanud psühholoogilise barjääri vaenlase ees ja Põdderi käsk heisata lipud igati õigustatud.

 

Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi juhatuse esimees Dan Lukas rääkis kuu alguses, Eesti lipu päeval, et on silma peal hoidnud lipupäevadel hiidlaste hoolsusel lipp heisata. Arenguruumi kahtlemata on. Kuigi pilt muutub aasta-aastalt paremaks.

Lipu heiskamine on vähim, mida saame tähtpäeval teha. Eriti täna, Võidupühal, mil meenutame edu Võnnu all. See päev aitas rahvuslikul ühtekuuluvustundel uuesti sündida.

 

Ühtekuuluvust on Eestil väga vaja. Tunnet ja teadmist, et oleme üks riik, üks rahvas. Usku, et üheskoos suudame rohkem. Vahel rohkemgi kui see esmapilgul võimalik tundub.

 

Sümpaatne, et tänane Võidupüha paraad peeti Narvas. Kahe aasta eest seisin koos mitmete teiste siinolijatega kaitseliitlaste rivis Kuressaares. 2015. aastal võõrustas paraadi Kärdla.

 

Sellega anname selge sõnumi, et riik on tervik. Eesti on kõik meie linnad, metsad, jõed ja järved ja nii edasi. Eesti eest seisame üheskoos, iga inimese ja iga tüki eest selle territooriumist.

 

Head hiidlased.

 

Kohe jagame Võidutuld, et seda kodukülla ja kodutallu viia saaks. Võidupüha, mida aastast 1934 ehk juba 90 aastat tähistatakse, sulandub sujuvalt Jaanipäevaks.

 

Oleme igati ära teeninud ühe pidu- ja puhkepäeva. Samas on minu meelest sümboolne, et need kaks tähtpäeva nõndamoodi kokku kasvanud. Aitab meeles hoida, tänu kellele me omal maal end vabalt tunda saame. Tänu millele me võime pidupäevi üheskoos ja oma valitud moel tähistada.

 

Head Võidupüha ja turvalist Jaanipäeva!

 

Elagu Hiiumaa!

Elagu Eesti!

Tervitus Võidutule saabumisel Kärdla sadamas 23.06.2024.