Pühapäev, 31. juuli 2022

Tasakaalukus ja tormakus

„Kõige kehvem on millegi hävitamisele kutsumine ja paterdamine kampaania korras,“ ütles kultuuriajaloo professor Linda Kaljundi intervjuus Vikerraadio hommikuprogrammis.

Ta meenutas kunstiajaloolase Krista Kodrese mõtet, et kui esimese vabariigi loomise järel oleks samal moel vihale ja tunnetele voli antud, siis oleks kampaania korras hävitatud muuhulgas baltisakslaste mõisad.

Olen sellega nõus. Tormakuse asemel või selle kõrval tuleb omada ka tasakaalukust.

Ma tean – nii ajalooõpingute põhjal kui isiklikult oma perekonna lähiajaloo kaudu – kui keeruline on Eesti ajalugu olnud. Tean, et võõrvõimud muuhulgas püüdsid eestlaste meelsust kujundada meie kultuuri- ja avalikku ruumi muutes.

Aga ma ei ole nõus sellega, et kui oleme 30 aastat iseseisvuse taastanud riigis elanud, ilma mõne konkreetse monumendi teisaldamise üle avalikku arutelu pidamast, siis peaksime nüüd ilma aruteluta, ilma erinevaid argumente ära kuulamata kiirkorras tegutsema.

Kas see muudab ajaloo olematuks? Kas see mõjutab neid, kelle käitumine meile minevikus liiga on teinud? Kas see teeb meid paremaks inimeseks, muuhulgas võrreldes barbaarse käitumisega, mida oleme minevikus kogenud ja näinud?

„See on küll kindlasti praegusel ajal keeruline, aga kui see protsess on käima lükatud, siis ma arvan, et ei tohiks seda karta ja võib-olla võiks ka optimistlikult mõelda, et see arutelu aitab meil tugevamaks saada ühiskonnana,“ ütles kultuuriajaloo professor Linda Kaljundi.

Eestlased ei saanud viimases ilmasõjas enda riigi eest, oma riigi lipu alla koondudes sõdida. Meid kisuti ühele ja teisele poolele. Mobiliseeris sakslane, samuti venelane. Vastu hakkamine oli keeruline, kui mitte võimatu.

Minevikule ei saa mustvalgelt läheneda. Näiteks Kärdlas keskringi ääres asuva Kivi-Jüri puhul on neid, kes viitavad, et nende jaoks on see mälestus anastajatest ning tuleks silme alt ära viia. Aga ka neid, kelle sõnul aitab kuju justnimelt meenutada meie keerulist ajalugu. Ei lase unustada, kus me oleme olnud ning kuidas siia jõudnud.

Saan aru, et sõjategevus Ukraina vastu on nii mõndagi muutnud. Aga sellegipoolest ei mõistlik ka nüüd tasakaalukust kaotada ja tormakalt tegutseda. Mõistlik ja tasakaalukas avalik diskussioon viib meid kõige tõenäolisemalt võimalikult laiapõhjaliselt aktsepteeritava lahenduseni.

Ajalugu peab tundma, siis on ka olevik ja tulevik selgemad. Samuti tuleb osata enda vaatenurga kõrval ka teiste arvamus, isegi kui see on täiesti teistsugune sinu seisukohast, ära kuulata ning püüda ka seda mõista. Me ju oleme märksa intelligentsemad, kui võõrvõimud, kes meie minevikku kujundanud, ja käitume vastavalt. Tasakaalukalt, mitte tormakalt.


Ilmus 29.07 Hiiu Lehes ja 28.07 Lääne Elus

Teisipäev, 5. juuli 2022

Tulumaks

 I poolaasta esialgsed andmed.



Teisipäev, 21. juuni 2022

Lõpuaktused

 Head lõpetajad, lugupeetud õpetajad, lapsevanemad, külalised.

 

See hetk on käes. Lõpuaktus.

Mina olin seal, kus teie, täpselt 20 aastat tagasi. 15. juunil 2002.

Oli meeldejääv päev. Mäletan klassivenna õemehe, rahvuselt taanlane, pisaraid. Lohutamatut nuttu…. Inglismaa võitis sel päeval jalgpalli MM-il Taanit 3:0.

Jah. Kooli lõpetamine jääb eluks ajaks meelde.

Nelson Mandela ütles: „Hea haridus on kõige tugevam relv, mida saab kasutada maailma muutmiseks.“

Tänasega on teil esimene samm astutud. Baas on laotud. Aga nagu võrrimehed teavad – ja neid teie seas ju jagub – siis baasvarustusega kaugele ei sõida. Või kui sõidabki, siis see teekond ei ole nii nauditav, kui tuunitud masinaga liikudes.

Seega, nii kurb või rõõmustav see ei ole, siis tänane lõpp on tegelikult sisuliselt alles algus.

Põllu peal ujuma ei õpi.

Ma ei tea, kas keegi on nii öelnud. Aga igal juhul just nii tuleks haridusse ja teadmiste omandamisse suhtuda.

Kujutame ette, et oleme laevad. Sadamas on üsna turvaline. Vaid kajakad võivad pahandust teha. Aga mitte selleks, et ankrus seista, ei ole laevad ehitatud.

Ikka selleks, et merd sõita. Ka tormivahus ja vastuvoolu.

Leidke oma laev.

Olgu see siis laev, mis veab inimesi või kaupa. Või hoopis paat, mis vaikselt siugleb mööda jõge. Miks mitte kosmoselaev?

Aga ärge tehke nii nagu ema või õpetaja käseb. Ja ärge tehke nii nagu lihtsam on.

Vaadake oma edasist haridusteed nii, et iga koolipäev on justkui palgapäev, mil teie hoiuarve kasvab. See tähendab, teie pea täieneb uute teadmistega.

Elage selleks, et teha midagi erakordset. Tegutsege iga päev selle nimel, et saavutada just see, mida teie ise hinges ihkate saavutada. Mille kaudu teie soovite maailma paremaks muuta.

Kes teid päriselt armastavad – ja suur osa neist on teid ka täna siia õnnitlema tulnud – armastavad teid igal juhul. Ka siis kui te nende soovituste järgi ei talita.

Peaasi, et te ise hinges rahul ja õnnelikud olete.

Õnnitlen lõpetamise puhul ning soovin teile rohkelt kordaminekuid edaspidiseks!


Käina ja Emmaste kooli lõpetajatele mõeldes ja öeldes.

Teisipäev, 7. juuni 2022

Tulumaks

 

Viie kuu esialgsed andmed.




Elanikud

Seisuga 01.06.2022 on Hiiumaa elanike arv 9755

Surmad ületavad igakuiselt veidi sünde. Samas sisseränne on oluliselt suurem kui väljaränne. Maikuu näitel:

Saabus 88
Lahkus 10