Esialgsed andmed.
Müsteerium
Hoiatus: tekst sisaldab tubli annuse irooniat, ka varjatud kujul. Lisaks on tegemist erablogiga, mis ei peegelda kellegi ametlikke seisukohti.
teisipäev, 7. märts 2023
teisipäev, 3. jaanuar 2023
kolmapäev, 30. november 2022
RK2023
Hiiumaa on noortele atraktiivne
Sissejuhatuseks leian, et Hiiumaa on juba täna noorte jaoks
atraktiivne. Oleme Harju- ja Tartumaa kõrval väheseid piirkondi, kus elanike
arv kasvab. Hiiumaa on peresõbralik ning võrratu elukeskkonnaga saar. Samas ei maksa varjata, et ka meil on
arenguruumi.
Hiiumaal on viimasel perioodil jõudsalt taristut arendatud.
Mõned, sealhulgas noortega seotud arendused on töös – näiteks Kärdla uus
lasteaed või Käina huvikooli ja noortekeskust sisaldava kultuurikeskuse
renoveerimine.
Et see arvamuslugude sari on ellu kutsutud Riigikogu
valimistele mõeldes, siis mida saab riigi tasandilt ära teha?
Positiivne on, et tänane valitsuskoalitsioon taaselustab
uuel aastal sotsiaaldemokraatide idee – üürielamute rajamine. Taskukohane elukoht
on noortele oma elu alustamisel ülioluline.
Suurendada tuleb (lasteaia)õpetajate ja tugispetsialistide õppekohtade
arvu ülikoolides, kuna kõik lapsed vajavad ja väärivad häid juhendajaid.
Õpetajate palgad on tähelepanu all, ent panustada tuleb ka huvihariduse
õpetajate ringijuhtide ja treenerite palgakasvu. Samal põhjusel – lapsed
väärivad häid juhendajaid.
Sotsiaaldemokraatide arvates peaks riik sarnaselt koolile
toetama lasteaia toidukulu katmist ning omavalitsuse ja riigi koostöös saaks
kaotada ka kohatasu.
Usun, et täna ning eesootava perioodi kõige olulisem
märksõna on panustamine inimestesse.
Olen nõus mõttega, mille autoriks üks minu õpilane: „Siia
kinnitab ja toob inimese teadmine, et teda on vaja ja et tema aega, panust,
oskuseid ning potentsiaali hinnatakse.“
Mulle tundub, et saare tänased edulood ongi just need, mis
suutnud seada inimese esikohale.
Mida veel parandada annab, paremaks muuta saab? Suhtumist.
Näiteks mõtteviis, et Tallinnast Hiiumaale on pikem tee kui vastupidi.
Aga ka konkreetsed muudatused, mis lähtuvad lapse/noore
vaatenurgast, isegi kui see tähendab seniste mõttemallide lõhkumist. Näiteks
koolipäeva ehk tundide algusaja hilisemaks muutmine. Või jõudmine sinna, et
kogu õppetegevus toimub koolipäeva jooksul ning koduseid töid ei anta. Me ju ei
kujuta ette, et täiskasvanud peaksid nädalavahetusel tööasju tegema?
Muuhulgas olen veendunud, et eelkõige tänu tänastele
noortele on meil lähitulevikus tavapärane nelja päevane töönädal.
Miks mitte just Hiiumaal sellega algust teha? Võimaldamaks
rohkem aega tõeliselt olulisele – lähedased inimesed ning inimsuhted. Samas tundub,
et Hiiumaal teatakse üsna hästi, mis on oluline, kuna statistikaameti järgi on
tervena elatud aastate arv Hiiumaal ainsa maakonnana üle 60.
Kokkuvõtlikult. Hiiumaa on atraktiivne elukeskkond. Aga me
suudame veel mitu sammu edasi astuda. Selleks tuleb eelkõige pöörata rõhku
inimesele. Inimesed jäävad saarele, kui lisaks töö-, elu- ja kooli- või
lasteaiakohale nad tunnevad, et neid kui inimesi väärtustatakse. Teadmine, et
inimene on oodatud, aitab aga uutel inimestel saarele kolida, saada meie
kogukonna liikmeks.
Ilmus 29.11 Hiiu Lehes
kolmapäev, 9. november 2022
reede, 28. oktoober 2022
Hiiumaa asja tasub ajada üheskoos
Eelmise reede (21. oktoober) Hiiu Lehe arvamusküljelt Antti Leigri lugu „Kes seisab hiidlaste eest?“ oli suisa kurb lugeda. Nii lühikeses kirjatükis nii palju fakti- ja loogikavigu, et seda annab korrigeerida.
Mis aga ehmatas, oli mõtteviis, et avalikku raha on õige
jagada tutvuste kaudu ja/või erakonnaliini pidi. Keskerakonnaga võib seda
mustrit seostada, Anttist olen aga paremal arvamusel.
Mingil põhjusel on Hiiumaa keskerakondlased püüdlikult
parteid teeninud. Hämmastav oli augustikuu Kesknädalast lugeda, et hiidlased
esitasid erakonna juhatuse kandidaatideks Tinderis naistega ebaviisakalt käituva
Andrei Korobeiniku ning Eesti riigi suhtes vaenuliku Mihhail Stalnuhhini.
Samas selle asemel, et Riigikogu valimistel mõnd tubli
hiidlast – näiteks Inge Talts, kes kohalikel valimistel ka piirkonnajuhti
häälesaagilt selgelt edestas – välja pakkuda, tuuakse siia piirkonda
kandideerima kohalikke olusid mitte tundvad kirjanikud ja erukindralid.
Olen Anttit ja Jüri Ratast ka varem avalikult tunnustanud
toetuse eest, et Vabadussõja mälestusmärk Hiiumaale saaks. Riigieelarveline
toetus läheb kindlasti asja ette ning kahtlemata jõuab projekt ka
lõppsadamasse.
Küll tuleb tõdeda, et just keskerakondlane Taavi Aas on
hiidlastele viimaste aastate suurima käki keeranud. Keerulise koroonaperioodi
järel ning suursaarte vastuseisust hoolimata tõsta kiirkorras ja
ainuisikuliselt mitukümmend protsenti laevapileti hindasid – valus hoop saare
majandusele.
Antti mainis hariduse olulisust. Sellele vaatamata on
just kohalikud keskerakondlased kõige selgemalt sõdinud haridus- ja
kultuurivaldkonna arengute vastu. Vallavolikogu protokollide järgi oldi
Spordikeskuse rajamise vastu, ei soovitud Kärdla kooli uue hoone hankelepingut
eelmisel suvel heaks kiita ning Käina kultuurikeskuse renoveerimine on olnud justkui
punane rätik härja jaoks.
Samas Käina heaolukeskus – nimetan seda nii, sest kui
kultuurimaja renoveeritakse ning seal saavad mh olema päevakeskuse ja
perearstikeskuse ruumid, peaks ka nimi sisule enam vastama – on kahtlemata
vähemalt lõuna-Hiiumaa jaoks ülioluline objekt.
Eelarvestrateegias on selleks järgmisel aastal ette
nähtud miljon omaosaluse ning miljon toetusena.
Faktivead
Siit ongi sobiv sissejuhatuse juurest vigade paranduseni
jõuda.
Väide, et vallavalitsuse koosseis on paisunud, ei vasta
tõele. Numbriliselt on vallavalitsuse koosseis nii otsustusorgani kui
ametiasutuse puhul võrreldes möödunud aastaga vähenenud.
Kurb on lugeda valeväiteid nagu oleks Kärdla uue
koolihoone ehitus aastateks sahtlisse lükatud. Nii mahukat objekti ei saagi
aastaga valmis. Rahastusotsus, arhitektuurikonkurss, planeerimine ja
projekteerimine, lõpuks ehitamine.
Kui palju ehitus maksab ja millal õppima asuda saab, ka
see pole saladus olnud. Aga olgu siis üle korratud, et 8 miljonit, millest 3,4
miljonit on toetusraha. 15. november saab ehitus valmis, algab sisustamine. Uue
aasta alguses (täpse kuupäeva saab ehitustööde lõpetamise järel öelda) kolime
uude hoonesse.
Huvitav on lugeda, et kord on Tuuletorn halb, kord jälle
hea. Viimast peaasjalikult siis, kui tuleb juttu, et see projekt sai
tagantjärele miljoni lisatoetust. Toetuse, mida osad soovivad kangesti ühe
ministri heateoks tembeldada. Samas teadjad teavad, et ministri roll oli vaid
rahaeralduse otsus allkirjastada. Sisu poolest oli tegemist meetme ülejäägiga,
mis edukate projektide vahel jagati. Ilma poliitilise suunamiseta.
Kahju, et Antti peab ühe piirkonna investeeringute
toetamist „sisutuks tolmukeerutamiseks“. Samas eksib eelarvestrateegiast
numbrite lugemisega – Kõrgessaare programmile on planeeritud 500 000 nelja
aasta jooksul, mitte 150 000.
Hiiumaa jätkab julgelt
Seda arvestades võib andestada eksiarvamuse, et „Hiiumaa investeeringud
kuivavad kokku“. Järgmine aasta on tõesti tagasihoidlikum, aga aastatel
2024-2026 on volikogu kinnitatud eelarvestrateegias investeeringuid mahus 34
miljonit eurot. Sellest 26 miljonit toetusrahadena. Mh Kärdla lasteaed ja
kultuurikeskus, Pargi tänava hooldekodu II etapp, Hellamaa sotsiaalküla ja
Tohvri dementsete hoone.
Hiiumaa haigla juures olev kopteriplats on aga igati asja
ette läinud. Olen kuulnud lennusalgalt, et paaril korral poleks nad ilmastikust
tulenevalt vanale platsile maanduda saanud. See võis aga tähendada, et kellegi
elu sai seeläbi päästetud. Selle investeeringu üle ei maksa nalja heita.
Tegutseks üheskoos
Kokkuvõttes tahaks öelda, et kõige kindlam on hiidlaste
heaks panustada siis, kui poliitilised jõud selles õlad kokku panevad. Nii nagu
tehti Spordikeskuse puhul. Esialgse vastuseisu järel liitusid ka kohalikud keskerakondlased
sotsiaaldemokraatide ning isamaalastega, et vabariigi valitsus vastu seina
suruda ja toetus keskuse täismahus välja ehitamiseks saada.
Selliselt toimetades võime palju saavutada. Antti
tunnustuseks tahan öelda, et valla tasandi teemadel olemegi nii suutnud
toimetada. Volikogusse jõudnud jõud, olgu nad koalitsioonis või opositsioonis,
suudavad konstruktiivset koostööd teha ning möla ajamise asemel päris asjadega
tegeleda.
Kahju, et Riigikogu valimistele vastu vaadates usutakse,
et vastandamine toob suuremat edu, kui lahendustele ja koostööle orienteeritus.
Ilmselt olen kehv poliitik, et vastupidist usun.
Ilmus 28.10.22 Hiiu Lehes