Laevaliiklus

Rekordiline augustikuu.

Selle aasta augustis liikus Heltermaa-Rohuküla liinil 1031 sõidukit ja 469 reisijat rohkem kui aasta tagasi.

Üle mere veetud sõidukite hulk - 44 203 - on kõigi aegade parim tulemus augustikuus.

Reisijaid oli augustis laevadel 101 870, mis on kõigi aegade teine näitaja. Vaid 2020. aasta augustis oli reisijaid rohkem - 104 754.

Kaheksa kuuga on üle mere viidud 236 540 sõidukit ning 504 173 reisijat, mis on vastavalt 6608 ja 6972 võrra enam kui aasta eest.

Kuu lõpp

Augustikuu viimane nädalavahetus sai sündmustetihe. Laupäeva õhtu veetsime Viscosas. Kõigepealt kino ehk Velikije Lukist pajatav "Õnn on elada me maal". Seejärel J.M.K.E kontsert. Õigupoolest seda lõpuni enam nautida ei jaksanudki. Ei suutnud kusagilt välja lugeda, et kui uksed avatakse kell 20, siis bänd tuleb lavale vaat et 23. Ja seda siis kontserdil, mitte ööklubis, kus see on loomulik. Õnneks oli ka soojendusesineja (ja võib-olla seda etendust ootasingi rohkem). Hiiumaine Giuseppe Perverdi Big Band. Võrreldes nende võimekuse ning ajalooga oli see siiski üsna vaoshoitud kontsert :)   Aga elavam kui peaesineja. Kuigi kui bänd tähistab 40. aastapäeva, siis võiks ju ka aru saada, et lavale astuvad inimesed, kelle vanus algab vähemalt numbriga 5.

Pühapäeval Eesti-Soome korvpallimäng. Eelmine kohtumine mõne päeva eest Ungaris oli kõike muud kui hiilgav etteaste. Aga koondist tuleb toetada heas ja halvas ning mäng (põhja)naabritega on alati põhimõtteline. Ja kui võtame esimese veerandaja, siis võis isegi võitu uskuda.

Tõsi, mängu lõpp oli selline, et nüüd on enne järgmist valikmängude akent kõvasti mõttetööd vaja teha. Et mis ikkagi on viltu läinud ning mida peame muutma.

Samas tänu sellele, et mänguseis oli nagu oli, liikusime veidi enne lõppu ära. Täpselt nii, et kaks minutit enne viimase laeva väljumist sadamas olla ja ööseks koju saada :)

Õppeaasta algus

Head hariduspõllu kündjad!

Olen mitmel aastal püüdnud teid selsamal sündmusel liikuma panna – vahel sõna otseses mõttes, vahel küsimustega. Tänavu on see teisiti lahendatud. Pead peaksid kõigil mõtlemisest juba kuumad olema ning kuna peagi astub lavale peorokibänd, siis küllap pannakse ka jalad liikuma.

Möödunud aastal tõin välja, et viimase viie aasta jooksul on Hiiumaal lasteaiast kooli läinud keskmiselt 66 last. Järgmisel nädalal alustab saarel kooliteed täpselt sama palju – 66 last.

Lasteaedades on 77 koolieelikut.

Põhikooliõpilaste arv on ajapikku veidi langenud. See püsib 600 ja 700 vahel, kuid nüüd juba märksa lähemal esimesele kui teisele numbrile. Lasteaialaste ja gümnaasiumiõpilaste arv on olnud stabiilsem – vastavalt ligikaudu 330 ja 150 lapse ning noore tasemel.

Kevadel põhikooli lõpetanute järgmised valikud on selle nädala seisuga samuti teada. 22 noort on valinud kutsekeskhariduse ja 57 gümnaasiumi. Kuus noort ei ole veel õppima asunud või ühegi kooli nimekirjas kinnitatud.

Nende arvudega peavad oma tegevusi kavandades arvestama lasteaiad, koolid, huvikoolid, noortekeskused ja kõik teised haridusellu panustajad. Iga arvu taga on laps või noor, tema võimed, ootused ja tulevik.

Arvud annavad meile enam-vähem püsiva raami. Kõik muu selles raamistikus on aga kiires muutuses. Meie ülesanne ei ole üksnes reel püsida, vaid muutusi mõtestada ja ise targalt juhtida.

President Lennart Meri ütles 2001. aasta kooliaasta alguse kõnes: „Muutuvas maailmas võidab see, kes maailmaga käib koos, käib natukene kiiremini kui maailm.“

Juhtide meisterlikkus seisneb selles, kuidas siduda seni hästi toiminud tegevused uute lahendustega. Peame tunnistama, et seni tehtust enam alati ei piisa. Tuleb leida uusi ja nutikaid lahendusi.

Üha rohkem tuleb mõelda lõimitud õppele ning formaal- ja mitteformaalhariduse päriselt sidumisele. See eeldab ühist arusaama, oskuslikku juhtimist ja aega koostööks. Siin on üha kaalukam roll noortekeskustel. Meil on vedanud: meie noorsootöötajad on avatud uutele ideedele ning lahendustele orienteeritud eluvaatega. Aitäh teile selle eest!

Muutusi ei saa teha kõhutunde najal. Haridusasutused kavandavad oma arengut üha enam tõenduspõhiselt ning arengukavad valmivad eri osapoolte koostöös. Uuel õppeaastal on nii koolides kui ka lasteaedades tähelepanu keskmes õppekavade ajakohastamine.

Tänaseks on loodud võimalus ja süsteem vanemõpetaja karjääriastme taotlemiseks. Esimesed teerajajad on olemas. Hiiumaal on üks atesteeritud koolijuht ja üks meisterõpetaja. Loodan, et see rida pikeneb jõudsasti.

Asutuste pidaja vaates on meil viis sisulist fookust: MATIK-õpe, Hiiumaa õpe, sotsiaal-emotsionaalsed oskused, karjääriõpe, laste ja noorte lugemisharjumused.

Need ei ole viis eraldi sahtlit, vaid moodustavad ühe terviku: noore, kes tunneb oma kodusaart, oskab lugeda ja mõelda, kasutada oskuslikult tehnoloogiat, teistega koos tegutseda ning oma järgmist sammu kavandada.

Septembris avaneb koolidele ja lasteaedadele Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Keele Instituudi murdekeeleõppe toetusvoor. See loob täiendava võimaluse tuua hiiu keel ja kultuur veel enam meie haridusasutustesse.

Septembris alustab meil ka täiesti uus kool. HIIG+.

Kasutan teadlikult seda nime, mitte ametlikku nimetust, sest mulle meeldib vaade, et keskendume võimalustele, mida uus tervik meile pakub. Pühendunud ja pädevad inimesed on ka uues kehas jätkuvalt olemas. Seetõttu on olemas ka kõik eeldused, et kool hästi käivituks ning talle pandud ootusi õigustaks.

Taristu on küll vaid kest, kuid väärt sisu vajab ja väärib ka väärikat keskkonda.

Haridustaristu uuendamisega jõuame peagi saarele ringi peale tehtud. Suvel algas Palade lasteaia renoveerimine ja laiendamine. Septembris on vallavolikogu ees Kärdla uue lasteaiahoone ehitamise otsus.

Haridusasutused on saanud valla väikeinvesteeringutest kõige suurema osa. See on olnud teadlik valik, sest just need tööd mõjutavad laste igapäevast keskkonda.

Suuremõisa lossikompleks on paberi peal riigi vara. Emotsionaalselt peame seda aga meie omaks. Ja see on hea lähtekoht, et leppida koostöös riigiga – eelkõige Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga – kokku lossikompleksi edasine haldamine. Arutelud on jõudnud sinna, et eeskujuks võiks olla SA Hiiumaa Muuseumide toimimismudel.

Õpikeskkonda kuulub ka see, mis tuleb köögist ja jõuab iga päev laste taldrikule. Värske Eesti koolitoidu uuring kinnitab, et Hiiumaa lapsed hindavad koolitoitu kõrgelt. Kõige kõrgema hinde – 8,5 punkti 10st – said meie sööklatöötajad. See on tunnustus, mis väärib valjusti välja ütlemist!

Kui suudame pakkuda tervislikku, kohalikust toorainest valmistatud ning laste endi poolt hinnatud toitu, toetab see ka kõike muud, mida haridusasutustes teeme.

Lõpetuseks mõned märkamised.

See, kuidas meie haridusasutustes on tuletorni teema-aastat mõtestatud ja ellu äratatud, on olnud imetlusväärne. Kui oleksime seda loomingulisust ette aimanud, oleksime lõpuaktustele ja näitustele pileteid müünud.

Müts maha nende õpetajate ning juhendajate ees, kes viivad lapsed majast välja – koos kogu vastutuse, lisatöö ja logistilise saginaga. Te teete seda selleks, et pakkuda elulisi olukordi, avardada laste maailma ja muuta õppimine huvitavamaks.

Aitäh teile, kes te õpetate ja kasvatate.

Aitäh teile, kes te märkate, toetate ja julgustate.

Aitäh teile, kes te panete toidu lauale, hoiate majad puhtad, soojad ja toimimas.

Päris lõpetuseks üks väike palve. Või õigupoolest ettepanek sõlmida kokkulepe.

Direktorid olid juba peaaegu nõus. Ja „peaaegu nõus“ on teatavasti nõusoleku kõige ohtlikum vorm – sealt võib asi päriselt teoks saada.

Me kõik vähemalt tahaksime, et täiskasvanu töö mahuks tööpäeva sisse. Sama õiglane on küsida, kas lapse töö võiks mahtuda koolipäeva sisse.

Teeme esimese sammu.

Lepime kokku, et 2026/27 õppeaastal nädalavahetuseks koduseid ülesandeid ei anta.

Nädalavahetus jäägu perele, sõpradele, lugemisele, liikumisele ja lihtsalt olemisele.

Ka puhkus toetab õppimist.

Aitäh teile selle eest, mida te iga päev Hiiumaa laste ja noorte heaks teete!

* tervitus õppeaasta avakogunemisel 28.08.2026

Öölaulupidu

Head hiidlased, head Hiiumaa sõbrad!

On 20. augusti õhtu. Päev seab end tasapisi puhkama. Aga nii nagu 35 aastat tagasi jõudsid otsustavad sündmused haripunkti hilisõhtul, võtame ka Hiiumaal tänasel pidupäeval hoo üles õhtutundidel.

Padarimägi hakkab laulma. Ja kindlasti nii, et meri mühiseb ning ka mandrirahvas kuuleb.

Täna kõlavad siin eesti keel, hiiu keel ja veel üks keel, mis neid mõlemaid ühendab – vabaduse keel.

Täna 35 aastat tagasi, kell 23.03, hääletas 69 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liiget meie riikliku iseseisvuse taastamise poolt. Nende 69 inimese taga seisis terve Eesti rahvas.

Eesti inimesed, kes hoidsid kõige kiuste alles oma keele.

Eesti inimesed, kes hoidsid alles oma laulud.

Eesti inimesed, kes hoidsid sinimustvalget lippu peidus, rääkisid lastele Eesti lugu ning uskusid ka siis, kui lootmine tundus lootusetu.

Täna on siin need, kes mäletavad 1991. aasta augustipäevi vahetult. Ja need, kes on sündinud ning kasvanud vabas Eestis. Ühed meist kannavad endas vabaduse tagasituleku mälestust. Teised on selle vabaduse kõige ilusam tulemus. Ühed teavad, kuidas vabadus tagasi võideti. Teised näitavad, mille nimel seda tehti.

Vabadus ei ole valmis saanud asi. Vabadus püsib tänu meie igapäevastele tegudele.

Vabadus tähendab, et võime olla erinevad, ilma et lakkaksime olemast üks rahvas.

Selles mõttes on Eesti üsna sarnane kooriga.

Üksi võib laulda.

Aga üksinda ei saa olla koor.

Koor sünnib paljudest inimestest ning iga hääl on vajalik.

Kui me tunneme laulu, kuulame üksteist ja usaldame kõrvalolijat, sünnib erinevatest häältest midagi palju suuremat.

Sünnib ühine kõla.

Nii sünnib ka riik.

Meie iseseisvus ei tähenda, et peame alati kõiges ühel meelel olema. See tähendab, et ka eriarvamuste keskel teame, mis meid ühendab: eesti keel ja kultuur, kodutunne, hoolimine oma inimestest ning tahe hoida Eesti vabana.

Suur tänu Sulle, Ingrid, ja kogu Putkaste Külaseltsile selle sündmuse korraldamise eest.

Aitäh eestlauljatele, muusikutele ja abilistele.

Aitäh ka kõigile teile, tänu kellele Padarimägi täna laulab ja laul kaugele kajab.

Head Eesti iseseisvuse taastamise päeva!

Elagu Hiiumaa!

Elagu vaba Eesti!

*tervitus 20.08.2026 Öölaulupeol Käinas Padarimäel

Viievõistlus

Laupäev möödus Emmaste staadionil. Peasekretärina Anne Golubi nimelisel viievõistlusel panustades. Aga ka osalejana kaasa lüües.

Viimasest alates, siis mitte tahtlikult, aga (sportlase hinge tõttu) selle nimel siiski pingutades, tulime korraldajate ehk VAK/ERNST tiimiga teiseks. Et joostakse Anne nimelisele rändkarikale, siis igati hästi, et võidu võttis tiim Anne Järelkasv. Kuues aasta ning neil nüüd kübaratrikk tehtud ehk et kolm võitu käes. Kõige rohkem rõõmu teeb aga asjaolu, et startis kaheksa nelikut.

Viievõistluse osas olin veel eelmisel päeval kõhklev, eriti just seepärast, et korraldada ning võistelda samal ajal on alati väljakutse. Ja esimeses ei taha ka järele anda kvaliteedis. Aga et eelmised kümme korda olen osalemise kirja saanud, siis ei saanud ka seekord kehvem olla :)

Kaugushüppes ei oska ma kiirust kauguseks muuta ning et kaks katset maandusid täpselt samma auku, loobusin kolmandast ja leppisin viimaste aastate keskmisega. Samas odaviskes suutsin seda, mida kümme ja 200 meetri jooksus seda, mida viis + aastat tagasi. Kettaheites üsna tavapärane tulemus. Ent üldine keskmine oli sel ala nõrgem, mistõttu sai võrreldes konkurentidega punkte võidetud. Ja kõige olulisem duell oligi eile kunagise koolivennaga, kes kaugushüppes tugeva tulemuse tegi ning keda järgmistel aladel siis kinni üritasin püüda. 1500 meetri jooksuga see õnnestuski. Soov teda edestada tähendas 20ndatel sel võistlusel minu kõige kiiremat jooksu.

Ja kokkuvõttes, väga nappide punktivahedega, kolmandaks platseerumist.

Loomulikult, kel sportlase hing on sees, see paneb ikka stardipaugu järel täiega punuma või leiab eesmärgi, mille nimel pingutada. Samas selle võistluse juures ei ole see kindlasti kõige olulisem. Ja pigem on olulisem isiklik areng, kas siis tulemuse või tehnika mõttes, aga ka kaasvõistlejatega koos veedetud tunnid. Mis võivad sisaldada ka väärt näpunäiteid, kuidas paremaks saada.

Kuigi peab ütlema, et alati on tore, kui võistlusel on neid, kes silmapaistvaid tulemusi teevad. Ilus vaadata oskajat sportlast :)   Seekord oli stardijoonel näiteks noorte (U-18) seas Eestis ja Baltikumis sprindis võite noppiv välejalg Apinis. Samuti tugev keskmaajooksja Sihver, kes seekord kindla võidu võttis. Ja viimasel alal lõi kaasa laskesuusataja Talihärm.

Kõige suurema lugupidamise teenisid seekord aga Anu ja Toivo Saue. Hiiumaa spordilegendid, kes ennelõunal juhendasid lapselapsi ning pärastlõunal tegid viievõistluse läbi. Sealjuures saab Toivo kahe aasta pärast 80!

Pühapäev

Tekkis vajadus perega pühapäeval mandril käia. Aga piisavalt hilja, et laevapiletit eelmüügist mitte saada. Eks pühapäeval ongi kõige rohkem mandri suunas liikujaid. Kodukohvikute nädalavahetus takkaotsa.

Samas meil oli vaja kindlaks ajaks kindlasse kohta jõuda.

Seega. Tulin kaks tundi enne esimest (08.30) väljumist sadamasse, et autole koht tagada. Teised hiljem järele. Ühtlasi saab aega kasutada praktilise teadmise saamiseks, et kui keeruline üldjärjekorras peale saada on.

Ca 06.45 saabus teine auto ning kell 07.15 on neid siin sadama alal 4.

Kõige nutikam oli kella seitsmest saabuja, kes parkis auto ning suundus siin ootamise asemel jooksuringile.

Esimesed eelmüügist pileti ostnud ehk broneeringuga autod saabusid kohusetundlikult tund varem. Samas kell 07.45 on üldjärjekorras ikkagi veel vaid kümmekond autot. See rida (st üks rada sadamaalal) täitub umbes kaheksast. Ja suurem sagimine algabki peale seda.

Seega võib vaatluse põhjal hinnata, et ka tippnädalavahetusel saab piisava varuga sadamasse tulles üldjärjekorra piletiga üle mere.

Puhkus

Nii pikk puhkus oli viimati ilmselt koolmeistri ametit pidades.

Kuigi selge on, et kui ajalooõpetajana võidki puhkusel nö juhtme välja tõmmata, siis selles ametis päris lõpuni tööteemadest ei pääse. Samas tuleb tunnistada, et kolleegid ikka hoidsid ning tegid maksimumi, et saaksin asjadest eemal olla ning akusid laadida.

Ja puhkuse (või üldse mingi asja läbimise-lõppemise) järel kipume mõtlema, et mida oleks veel võinud, tahtnud teha. Samas on vaimsele tervisele kasulikum keskenduda sellele, mis tehtud sai ning mis hästi :)

Valetamine

Pahatihti on nii, et need, kes kõige valjuhäälsemalt teisi pattudes süüdistavad, on ise kõige suuremad suslikud.

Hiiumaa ekre ja sõbrad veebilehel ilmus sel nädalal üllitis kohalikult Hillar Kohvilt. Lugu oli üles ehitatud väitele, et ühe Isamaa nimekirjas kandideerinu arvamuslugu oli maakonnalehes nii kaua ootel, kuniks vallavanem (puhkab ja seetõttu ilmselt võttis kirjutamine aega, väideti) vastulause üllitab. Ilmselt ei saanud ta aru, et tegemist polnud vastulausega, vaid arvamuslooga. Jah, samal teemal. Aga sugugi mitte vastanduv teisele loole.

Mis aga faktikontrollis selgus? Et vallavanema lugu saadeti ajalehele kaks päeva varem.

Seega keskne süüdistusargument kukkus kolinaga kokku. Koos sellega kõik muu.

Aga kas loo autor oli/on piisavalt mees, et viga tunnistada. Või veel enam, vabandada. Loomulikult mitte. Ja samas näitab see nii mõndagi just tema enda kohta.

Sotsiaalmeediast lugu kustutati. Ekre ja sõprade veebilehel on see alles. Kinnituseks, et sealsed lood ei huvitu faktidest.

Jalgpalli MM, osa 9

Hispaania fännina saab seda postitust suure rahuoluga kirjutada. Võitis parim tiim. Isegi kui roosad prillid eest võtta :)

Tõepoolest. Mängiti suurepärat jalgpalli. Jah, kui norida, siis see suurepärane jalgpall on pigem väravavaene. Samas väga kindel. Ehk kaitse lukus, keskväli kontrolli all ning tekitatakse ohtralt võimalusi.

Kolmanda koha mäng oli üle ootuste elamus. Kokku kümme väravat. Läks kokku sellega, mida arvasin - ennustasin prantslaste 4:3 võitu. Kuigi ka see tundus ehk natukene üle võlli pakkumine. Kuna kolmas koht võidetakse, teine koht kaotatakse, siis ehk saavad inglased siiski veidi rõõmsamalt kui argentiinlased koju sõita. Ja pikemas perspektiivis õpitakse vast ka pronksmedalit väärtustama.

Finaalis ei osanud sellist jõudemonstratsiooni küll ette näha. Umbes 90 minuti järel vilksas ekraanil infograafika, mille järgi hispaanlased olid 20 korda väravale löönud, samal ajal argentiinlased mitte kordagi ...

Lootust ei kaotanud, kuigi üsna pingeline oli vaadata, kuidas hispaanlased muudkui justkui ronivad kõrgele mäetippu, ent päris tippu jääb viimane samm astumata. Samas - eks tänu lisaajale sai sama raha eest rohkem jalgpalli :)

Kui finaali esimese osa järgi sai lõuna-ameeriklaste poole isegi tunnustavalt vaadata, et ülearu robustset mängu ei mängitud, siis mängujärgne mälupilt jääb teine. Ehk et lõpuks kees nii mõnigi neist ikka üle. Eks tuleb veel kaotamist harjutada.

¡Viva España!

Jalgpalli MM, osa 8

Jäänud on vaid medalimängud. Ja kui selgus, kes on poolfinaalides, siis mängu põnevuse mõttes polnudki vahet, kes võidab ehk mängib finaalis, kes mängib pronksile. Ehk igal juhul ootavad eest kaks ägedat mängu.

Muidugi küsimus on, kuivõrd motiveeritud on tiimid, kes mängivad kolmandale kohale. 2002 ning 2022 olid ägedad kolmanda koha mängud, kuna mõlemad, vastavalt Türgi ja Lõuna-Korea ning Maroko ja Horvaatia, tõepoolest ja väga soovisid võita.

Aga ka Prantsusmaa ja Inglismaa vastasseis võiks olla nii põhimõtteline asi, et kumbki seda kaotada ei taha. Mis sest, et mõlemal on mõru mekk veel suus poolfinaalist.

Poolfinaalid olid vaatamist väärt. Hispaania mängis prantslased üle. Suutis vastase trumbid üsna hästi väheväärtuslikuks muuta ning enda tugevused välja mängida. Kontrolliti keskvälja, hoiti kaitse tugev ning nõelati täpselt. Selge ja teenitud võit.

Inglismaast on isegi natukene kahju. Sest küllaltki väheste väravavõimalustega avapoolajal olid nad grammi võrra paremad. Ka teise poolaja alguses, mis tipnes väravaga. Ent edusseisu saavutamise järel mängiti ise võit maha. Oli selge, et lõuna-ameeriklased asuvad viigiväravat otsima. Aga kas oli vaja võtta teadlik otsus sisuliselt kogu tiimiga kaitsesse vajuda? Ja see ei jäänud karistuseta. Nagu sellistel puhkudel ikka - kui oled juba häälestanud nö bussi parkima ja sellega pikalt toimetanud, siis vastase värava järel on üsna keeruline kiiresti enda mängu muuta. Ehk uuesti rünnakule rõhk seada. Päris mängu lõpus viigiväravat otsiti, aga pigem olid need hambutud hammustused.

Millist Hiiumaad soovime aastal 2040

Hiiumaa on aastal 2040 saar, kuhu noored tulevad (tagasi), kus ettevõtted leiavad töötajad, teenused on kättesaadavad ning loodus on hoitud. Kuidas sinna jõuda? Just sellele küsimusele otsib vastust arengukava, mida praegu uuendame.

Arengukava lähtub kolmest omavahel tihedalt seotud valdkonnast – hiidlased, elukeskkond ja majanduskeskkond. Ükski neist ei toimi eraldi. Just nende koosmõju määrab, milliseks Hiiumaa kujuneb. Selline aitab vältida „silotornistumist“ ning toetab terviklikke otsuseid.

Inimeste püsimist ja lisandumist mõjutavad töövõimalused, eluasemete kättesaadavus, teenuste toimimine, kogukondlik kuuluvus ja elukeskkonna kvaliteet. Majanduskeskkond sõltub tööjõust, ühendustest, taristust ja ettevõtluseks sobivatest tingimustest. Elukeskkond loob omakorda eelduse, et siin inimesed elavad, ettevõtted tegutsevad ja kogukonnad toimivad.

Hiiumaa suurim tugevus on tasakaal – looduslähedane ja turvaline elukeskkond, tugev kogukondlik identiteet, inimlik mõõde ning omanäoline saareline eluviis. Samas on see tasakaal habras. Väike rahvaarv, hajus asustus, vananev elanikkond, tööjõupuudus, hooajalisus, piiratud taristu ja sõltuvus ühendustest muudavad saare arengu muutuste suhtes tundlikuks.

Kuidas hoiame Hiiumaa elujõulisena?

Hiiumaa suurim arenguküsimus on, kuidas hoida saar elujõulisena ka tulevikus. Kõik on omavahel seotud. Kui noortel ei ole põhjust tagasi tulla, väheneb tööjõu ja elanikkonna järelkasv. Kui spetsialiste ei ole võimalik leida ja hoida, kannatab teenuste kvaliteet. Kui ühendused, elekter, side ja liikumisvõimalused ei toimi, saavad kannatada nii inimeste igapäevaelu kui ka ettevõtlus. Kui elukeskkonna kvaliteet halveneb, kaob üks peamisi põhjuseid, miks Hiiumaal elada, siia tulla või siia tagasi pöörduda.

Seetõttu tuleb Hiiumaa arengut vaadata tervikuna. Haridus, töö, eluase, tervis, sotsiaalne tugi, kultuur, sport, ettevõtlus, avalik ruum, ühendused ja looduskeskkond ei ole eraldiseisvad teemad, vaid ühe süsteemi osad. Arengukava ülesanne on luua nende vahel selgemad seosed ning aidata teha valikuid, mis tugevdavad Hiiumaa pikaajalist toimimist.

Arengukava ei ole lihtsalt dokument. Arengukava määrab, milliseid investeeringuid vald teeb, milliseid teenuseid arendatakse, kuidas kujundatakse elukeskkonda ning millistele eesmärkidele järgmiste aastate jooksul keskendutakse. Seetõttu on oluline, et selles kajastuks võimalikult paljude hiidlaste vaade.

Hiiumaa visioon aastaks 2040 on olla õnnelikum, jõukam ja rohelisem saar.

Õnnelikum Hiiumaa tähendab, et inimestel on siin võimalik kujundada täisväärtuslikku eluteed, kasvatada lapsi, vananeda väärikalt ning olla osa tugevast kogukonnast. Jõukam Hiiumaa tähendab rohkem häid töövõimalusi, tugevamat ettevõtlust ja suuremat võimekust luua väärtust kohapeal. Rohelisem Hiiumaa tähendab, et areng toimub kooskõlas UNESCO biosfääri programmiala põhimõtete ning meie saarelise eripära hoidmisega, et säilitada see ka tulevastele põlvkondadele.

Senisest suurem kaasamine

Hea meel on tõdeda, et arengukava koostamisse on juba panustanud väga paljud hiidlased. Oleme saanud hulgaliselt sisukaid ettepanekuid, mis on aidanud dokumenti täpsemaks, sidusamaks ja terviklikumaks muuta. Aitäh kõigile, kes on juba oma mõtteid jaganud.

Arengukava muutmine algatati volikogus 19. märtsil. Seejärel analüüsiti alusdokumente ning spetsialistide töötubade ja vallavalitsuse töögrupi sisendi põhjal valmis esimene arengukava mustand, mis oli avalikustamisel 4.–29. maini.

Avalikustamisega paralleelselt toimus kaasamine piirkondades ja erinevate sihtrühmade kaupa. Kohtusime koolides, Hiiumaa Arenduskeskuses, Hiiumaa Ettevõtjate Liidu ja Turismiklastriga. Need arutelud on andnud väärtuslikku sisendit, mida üksnes dokumentide põhjal ei oleks võimalik saada.

Kuni 26. juulini on arengukava taas valla kodulehel (https://vald.hiiumaa.ee/uudised/arengukava-2040) avalikul väljapanekul. Loodan väga, et saame ka seekord rohkelt sisukat tagasisidet, mille abil dokumenti veelgi paremaks muuta, enne kui esitame selle augustis vallavolikogule.

Arengukava ei sünni vallamajas. See sünnib koostöös inimestega, kes Hiiumaal elavad, töötavad või näevad siin oma tulevikku. Ootan väga teie mõtteid ja ettepanekuid. Iga arvamus aitab kujundada Hiiumaad, kus tahame elada ka aastakümnete pärast.