teisipäev, 4. mai 2021

RES

Vabariigi valitsus hüppas lati alt läbi


Möödunud nädalal kinnitas vabariigi valitsus riigieelarve strateegia (RES) aastateks 2022-2025.

„Järgmise nelja aasta jooksul ulatuvad valitsussektori investeeringud üle kaheksa miljardi euro ning nii palju pole varem Eesti majandusse investeeritud,“ ütles peaminister Kaja Kallas.

Kahjuks puudub RES-il suur plaan, rääkimata lahendusest, kuidas tervisekriisist väljuda. Lisaks unustatakse ära kõige tähtsam – inimene ja tema heaolu.

Investeeringuid on tõesti ohtrasti kirja saanud. Teisalt nentis ka peaminister, et lähiaastatel on oht majanduse ülekuumenemiseks ning peab veel analüüsima, kas ehitustöid võiks ajatada.

Rõõmustades, et RES sisaldab investeeringuid, tehakse sealsamas kava teises otsas kärpeid. Vastuolulisi lõikeid.

Ehk viidatakse vajadusele kokku hoida ning 60 miljoni jagu seda ka tehakse. Sellele vaatamata on RES-i järgi järgmise aasta eelarve 1,5 miljardi(!) euroga miinuses, tulud on 12,3 miljardit ja kulud 13,8 miljardit eurot.

On selge, et kokku hoitaval 60 miljonil suurt mõju riigieelarvet tervikuna vaadates ei ole. Samas teeb see valusaid lõikeid meie inimeste igapäevaelus.

Halvad valikud

Täna on olukord, kus räägime sisejulgeoleku palgatõusust, aga tegemist on hookuspookusega. Ehk siseministeerium peab kärpima 12 miljonit, saab tagasi kuus miljonit ja peab sisejulgeoleku töötajatele kolmeprotsendise palgatõusu tagama.

„Küüniline on nimetada palgatõusuks olukorda, kus riik võtab esmalt ära viis protsenti asutuse kogueelarvest ja annab tagasi vaid kolm protsenti palgafondist, mis on ära võetust oluliselt väiksem suurusjärk,“ hinnatakse olukorda päästjate avalikus pöördumises.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor kirjutas: “Tegevuskulude kokkuhoid tähendab, et see tuleb saavutada kas personali- või majanduskuludest.“

Kuna PPA eelarves on suurem osa majanduskuludest püsikulud, nagu näiteks sõidukid, relvastus, väljaõpe, piirihooldus, ekspertiisid, mida ei ole võimalik suures ulatuses vähendada, siis tuleb kokkuhoiu saavutamiseks vaadata üle ka personalieelarve, selgitas Elmar Vaher.

Kärped noorte arvelt

Eriti narr on olukord, et lapsed peavad eelarvekärpesse ebaproportsionaalselt palju panustama.

RES-is seisab mustvalgelt kirjas: „Huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riikliku toetuse läbi on paranenud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavus ja kvaliteet kõikides huvialavaldkondades.“ Eduloole vaatamata kärbitakse riigipoolset toetust järgmisest aastast poole võrra, 14 miljonilt seitsmele.

„Seda olukorras, kus ülemaailmsest pandeemiast tingituna on noorte igapäevaelu stressirohke ning kus tulevik võib tunduda nii mõnegi noore jaoks perspektiivitu. Viimasel ajal näeme ja võime sageli lugeda noorte vaimse tervise probleemidest, sh suitsiididest, mida on põhjustanud või võimendanud Covid-19 tingitud olukord. Praegu on kriitilise tähtsusega, et noorte jaoks oluline tugivõrgustik ning tegevused säiliksid vähemalt senisel moel,“ kirjutasid noortevaldkonna organisatsioonid avalikus pöördumises.

Nii on. Kui me täna nende teemadega ei tegele, peame aastate pärast tegelema tagajärgedega. See on aga märksa keerulisem ja kallim.

Tegelikult peaksime sellesse valdkonda täna hoopis rohkem panustama. Mitte kärpima.

Rääkimata sellest, et sellise kärpimise näol on tegemist väga halva regionaalpoliitikaga. Riiklik huvihariduse ja huvitegevuse toetus võimestab eelkõige kaugemate piirkondade tegevusi. Nii on toetussumma Tallinnas 23 ja Tartus 41 eurot lapse kohta, samas kui Hiiumaa vallas 190, Lääneranna vallas 217 ning Setomaa vallas 304 eurot noore kohta.

Inimene ei ole prioriteet

RES-i lugedes on näha, et inimene ei ole tänase koalitsiooni plaanide keskmes. Eriti täna, mil enam kui aasta oleme koroonakriisis vaevelnud, peaksime mõtleme justnimelt ja eelkõige inimeste peale.

Paraku ei suudeta numbrite taga inimesi näha.

Jutt, et kõik peavad kärpima ning lapsed ja nooredki oma panuse sellesse andma, on demagoogia. Näiteks huvihariduse ja huvitegevuse jaoks vajalikud seitse miljonit võinuks ükskõik millise investeeringu pealt kokku hoida.

See on valikute küsimus.

 

Ilmus 04.05 Hiiu Lehes


Lisainfoks.

Mida Hiiumaal huvihariduse ja huvitegevuse riikliku toetuse abil tehtud?

2018. aasta ENTK kokkuvõttes tuuakse muu seas välja:

Hiiumaal on olulisel kohal loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna tegevused. Kärdlas ja Kõrgessaares viiakse läbi projekti IKT, mis on lühend nimest "Iidlane kimab teadusesse". Kärdla põhikoolis on mobiilne labor, kuhu soetati robootikavahendid ning koolitatakse juhendajaid.

Palade Loodushariduskeskuses alustas toetusega loodus- ja täppisteaduste valdkonna huviring "Laste Teadusklubi". Eesmärgiks oli kutsuda ringi juhendama ja praktilisi nõuandeid jagama tegijaid väljastpoolt Hiiumaad. "Laste Teadusklubi" on väga aktiivne ja on korraldanud lisaks igapäevasele tegevusel 4 suurt üritust kõikidele saare huvilistele.

Tehnikavaldkonnas on häid tulemusi saavutanud lennumudelismi ring.

Noorte osalus huvitegevuses on kava elluviimise perioodil kasvanud, nagu ka nende noorte arv, kes on leidnud endale enam kui ühe huviringi. Loodi toetusfond 7–19 aastaste noortele, kel on sotsiaalmajanduslikke raskusi või kes on pärit paljulapselistest peredest, ning mõned huviringid erivajadustega noortele, nt hipoteraapia ja saviteraapia.

2019. aasta ENTK kokkuvõttes on muuhulgas kirjas:

Kuivõrd Hiiumaa on saar, on seal panustatud huviringide raames ka õppekäikudesse, et noorte huvi oleks jätkuv. Näiteks said ühe piirkonna noored tehnika- ja droonisõbrad osa inspireerivast õppepäevast Ämari lennubaasis ja teise piirkonna noored muusikud külastasid ABBA kontserti, valmistamaks end ette ABBA muusikaliks, mille nad hiljem ise ellu viisid.

Hiiumaal avati huvikooli muusikaosakonna filiaal väiksemas piirkonnas. Sellega lähtutakse põhimõttest, et liigub õpetaja, mitte õpilane.

Korraldati koolitus huvikooli õpetajatele teemal, kuidas märgata ja toetada autistlikku noort huvitegevuses ja -hariduses.

Lisaks mõned konkreetsed näited aastate jooksul tehtust:

Käivitatud on Hiiumaa haridusregister, viidi läbi noorte inspiratsioonipäev #HAIP, kehtestati erahuvikoolide toetamise kord ehk toetame treenerite ja juhendajate palgakulu katmist nn pearaha süsteemi alusel.

Just keskusest kaugemad teenusepakkujad on viimasel paaril aastal aktiivsemalt võimalusi kasutanud - varem oli see probleemiks.

Laskespordiklubi soetas punktiarvestuse seadeldise, ilma milleta nende tulemuste arvestamine üleriiklikus arvestuses on võimatu. Seadme laenutamine mandrilt on keeruline ja kulukas.

Keraamikaklassi vahendid soetati Kõrgessaare piirkonda.

Avati Leisu noortetuba.

Kõrgushüppematt kergejõustikuklubi noortele Kärdlasse, mida kasutavad võistluste ja treeningute raames ka teised Hiiumaa noorsportlased.

Mudeliklubil on nüüd võimalus treenida kohapealsel mudelauto rajal.

Suuremõisas toimetav käsikellade ansambel soetas endale professionaalsete kellade komplekti, mis annab lootust aastaid tegutsenud käsikellade ansambli arenguhüppele. Samuti hangiti rütmipille Palade trummide ansamblile.

Täiesti uue tegevusena alustas Ideeklaas klaasikunsti ringidega.

Loodi Käina huvikooli Emmaste filiaal.

neljapäev, 29. aprill 2021

Jalgpall

Nii põnevat, pingelist ja tasavägist jalgpallikevadet ei mäletagi. Kindlasti on koroonaperiood siia ka oma pitseri vajutanud.

Inglismaal on kaks Manchesteri klubi eest libisenud - 77 ja 67 punkti -, aga kolmas kuni kaheksas koht 30+ mängu järel kümne punkti sees, 52-62 punkti. Viiendast ehk viimasest Euroopasse mängima viivast kohast alates lausa vaid punktised vahed. Liverpool ja Tottenham viis mängu enne lõppu kuues-seitsmes, Arsenal alles kümnes.

Itaalias on Interi näol võitja - hetkel 79 punkti - olemas. Atalanta viis vooru enne lõppu 68 silma peal, ent Napoli, Juventus ja Milan kohe kannul - võrdselt 66 punktiga.

Saksamaal Bayern ning Leipzig esimene-teine, 71 ja 64 punkti. Ent kolmas koht lahtine, kui Wolfsburg, Frankfurt ja Dortmund vastavalt 57-56-55 punkti peal. Bundesligas erinevalt teistest 18 klubi ehk mängivad 34 mängu, kui mujal 38.

Prantsusmaal Lille, PSG ja Monaco 34 mängu järel üksteisel sabast kinni hoidmas 73-72-71 punktiga.

Hispaanias mängitud 33 mängu ja medalid jagamata. Atleticol 73 punkti, kui Real ja Barcelona 71 peal ning Sevilla 70-ga ka veel suures mängus.

kolmapäev, 21. aprill 2021

OM

Sattusin eile õhtul nö ajaloorubriigi peale. Möödus 101 aastat päevast, mil Eesti esimest korda oma lipu all olümpiamängudel osales.
Belgias Antwerpenis toimusid 20. aprillist 12. septembrini VII kaasaegsed olümpiamängud, kus Eesti oli esindatud 14 sportlasega, kes võistlesid 3 spordialal.

Sõiduraha kogumiseks korraldati korjandusi ja anti välja loteriipiletid. Sõjaministeeriumist saadi teemoonaks mitu kasti lihakonserve, biskviite ja paar puuda võid. Ehk ajad oli hoopis teised.

Neilt mängudelt võitis Eesti esimese kuldmedali - Alfred Neuland tõstmises. Lisaks teenisid medali Jüri Lossmann maratonis hõbeda ja Alfred Schmidt tõstmises hõbeda.

Teadaolevalt hiidlased nende mängudega seotud ei olnud. Küll olgi kohal aga kaheksa aastat hiljem Amsterdami olümpiamängudel, kus Suursadamas sündinud William von Wirén kuulus pronksmedali koju toonud purjetamistiimi. Kalev Kask kirjutas sellest Hiiu Lehes.

teisipäev, 20. aprill 2021

Vaktsineerimine

Reedel sain teise kaitsesüsti.

AZ vaktsiin, millest palju juttu olnud. Teisalt on Euroopa Ravimiamet selle heaks kiitnud, vastunäidustused ravimite ning vaktsiinide üsna loomulik osa, sh teistel koroonavaktsiinidel. Ehk igal juhul mõistlik vaktsineerida ja märkimisväärselt nakatumise riski vähendada. Hiiumaal tänaseks iga kolmas vaktsineeritud, sealhulgas neli viiest inimesest 70+ vanuserühmas.

Esimese süstiga oli korraks nadi olla. Mõnetunnise uinaku järel justkui rohkem nähte ei kaasnenud. Seekord kimbutas väike vastik palavik mõne päeva. Samas pigem väike ja kiiresti mööduv teema üldeesmärgi kõrval.

laupäev, 17. aprill 2021

Vahefiniš

Tänase seisuga on kohalike omavalitsuste volikogude valimisteni 17. oktoobril täpselt kuus kuud.

Sama pikk periood on möödunud hetkest, mil asusin Hiiumaa vallavanema ülesandeid täitma. Alljärgnevalt vaatan sellele ajale tagasi ning avan mõtteid ka ees ootava suhtes.

Aastal 2018, kui koolmeistrist oli vallaametnik saanud, toimetasin esimesed paar kuud kui siil udus. Teisalt oli just äsja sündinud Hiiumaa vald ehk õppimist ja avastamist teistelgi.

Oktoobris 2020 sisse elamiseks aega ei olnud. Vallavanema asendaja vahetumine ja nn rebasekriis tähendasid vajadust teha tööd organisatsioonis sees. Samaaegselt ootasid olulised väljakutsed vallas laiemalt.

Esimene suur proovikivi oli eelarvestrateegia koostamine ja volikogule esitamine. Olulisemad täiendused võrreldes seni kehtinud strateegiaga olid Kärdla kultuurikeskuse, Hellamaa sotsiaalküla ja Tohvri hooldekodu dementsete osakonna lisamine valla lähiaastate tegevuskavasse. Väga oluline, et nii tähtis alusdokument sai volikogus ainsagi vastuhääleta kinnitatud.

Oktoobrist alates oli töölaual laevaliikluse teema – taotlesime tihedamat graafikut nii Sõru-Triigi kui Heltermaa-Rohuküla liinil.

Saaremaa suunal saigi suvegraafik tihedam, talvist vajadust – et iga päev väljuks nii hommikul kui õhtul mõlemast sadamast laev – peame jätkuvalt majandusministeeriumile ja Transpordiametile selgitama.

Mandri suunal on märksõnadeks hilissuvi ja varasügis, kuhu lisandub kümnendiku võrra enam reise. Vajadus selleks on 2020. aasta põhjal ilmne.

Usutavasti on suvepuhkuste raskuskese ka sel aastal Eesti-sisesel reisimisel, mis Hiiumaa jaoks tähendab rohkelt külastajaid.

Sügise hakul külastasime pealinnas Ampler rattatehast ning Tartu linna, kus on toimiv rattarendivõrgustik. See oli toeks Hiiumaal sarnase idee juurutamiseks. Tänaseks teame, et MATA projektimeetmest saab Hiiumaa 120 000 eurot elektrirattaringluse käivitamiseks.

Sellega paralleelselt tuleb saare kergliiklusteede võrgustikku täiendada. Kärdla-Paluküla terviserada on ilmne tõestus, et kui luua soodsad tingimused liikumiseks, siis inimesed ka liiguvad.

Hea on tõdeda, et sellestsamast MATA meetmest saab Hiiumaa vald 210 000 eurot Kõrgesaare kergliiklustee ehitamiseks.

See on selge lisandväärtus piirkonna elukeskkonda. Täienduseks katlasüsteemide uuendamisele, koolimaja renoveerimisele ja lasteaia õueala uuendamisele, mis suvel kavas.

On neid, kes – eriti sotsiaalmeedias – avaldavad arvamust, et igas osavallas/piirkonnas peaks oma Tuuletorn olema. Et siis oleks hästi.

Ei saa selle mõtteviisiga nõustuda. Suurinvesteeringud on kindlasti olulised nii külastuskeskkonna kui saareelanike vajadusi silmas pidades. Aga esmajoones tuleb korrastada ja/või luua toimiv elukeskkond. See loob pinnase järgmisteks arendusteks.

Nii ei ole eelarvesse vaadates ka näiteks Paladele või Emmastesse kavas „Tuuletorni“ ehitada. Küll aga Palade spordihall renoveerida ja Emmaste kooli ventilatsioonisüsteem rajada.

Tähelepanu kipuvad saama ikka kõige suuremad, ent igapäevaelu koosneb väiksematest detailidest, mis terviku moodustavad.

Minu jaoks on väga oluline – ja mis salata, see on ka sotsiaaldemokraatlik –, et 2021. aasta eelarves kahekordistasime kodud tuleohutuks ning puuetega inimeste kodude kohandamise toetusmeetmete mahud. Need asjad kipuvad nö suurde eelarvesse ära kaduma, aga mõjutavad otseselt kellegi konkreetse inimese igapäevaelu ja selle kvaliteeti.

Samamoodi hajaasustuse programm, mille mahtu eelarves kolmandiku võrra kasvatasime. Samavõrra rohkem taotluseid saame nüüd rahuldada. Kaugelt üle saja taotluse näitab, et see on tarvilik meede.

Selle täienduseks rakendub sel aastal Hiiumaa vallas erateede remonditoetus, millega saame aidata parandada inimeste kojusõidu tingimusi.

Pooleaastasele perioodile tagasi vaadates on oluline märksõna ka keskkond. Detsembris kehtestas volikogu Hiiumaa jäätmekava, märtsis Hiiumaa energia- ja kliimakava 2030. Mõlemad alusdokumendid seavad sihid, kuhu vallana liigume. Ühtlasi kinnitavad, et keskkonnateadlikkus ja -hoid on meie jaoks olulised.

Seda märgatakse ka kaugemalt. Nii valiti Hiiumaa maailma 100 jätkusuutliku rohepiirkonna sekka ehk oleme keskkonnasõbralik külastuskoht, mis kindlasti ergutab turismi. Ja mis märkimist vajab – aitab siia suunata teadlikku ja loodusest hoolivat turisti.

Võib-olla väike samm, aga kindlasti märgiline otsus keskkonna seisukohalt oli aastavahetuse ilutulestikust loobumine, asendades selle valgusetendusega.

Jätsin targu mainimata suuremad investeeringud ja koroonakriisiga seonduva, mis küll igapäevaselt töölaual, aga millest niikuinii enam juttu. Niisamuti tuli leheruumi ja – lugeja huvides teha valikuid, mida kajastada.

Saan tõdeda, et möödunud kuud on olnud ühteaegu põnevad, tegusad ja õpetlikud. Olen tänulik nö tugigrupile, kes olnud toeks, kaasa mõelnud, tagasisidestanud. See ning teadmine, et Hiiumaal on ohtralt toimekaid inimesi ja ühinguid, et saareelanike arv kasvab, et majanduslikult seisame kindlatel jalgadel, annab jõudu ja indu edasi tegutseda.

Nagu sissejuhatuses viitasin, on tänaseks selles rollis pool teed käidud, pool teed minna. Võtan endale aega ka analüüsiks ja tean, et kindlasti saanuks tõhusamalt toimetada. Samas ehk ei ole asju ka päris vussi keeranud.

Kui hiidlased seda valimiskasti juures valikuid tehes võimaldavad, olen valmis järgmised aastad valla arengute heaks oma oskuseid ja energiat rakendama.


Ilmus 16.04 Hiiu Lehes