Müsteerium
Hoiatus: tekst sisaldab tubli annuse irooniat, ka varjatud kujul. Lisaks on tegemist erablogiga, mis ei peegelda kellegi ametlikke seisukohti.
esmaspäev, 21. oktoober 2024
Puhkus
neljapäev, 17. oktoober 2024
Laevaühendus on eluliin
Heltermaa-Rohuküla laevaliin ehk ühendus mandriga on märksa enam
kui pelgalt üks ühistranspordiliin. Hiidlaste ja Hiiumaa sõprade jaoks eluliin.
Ülioluline ka puhtalt igapäevaelu toimimise mõttes.
On loomulik ja ootuspärane, et elu areneb järjepidevalt edasi,
teenused muutuvad mugavamaks ja kasutajasõbralikumaks. Nii ei kujuta me ilmselt
täna ette, et peaksime sõitma laid-tüüpi alusega või et esimene graafikujärgne
reis väljuks kell 0430. Samas ei ole need näited mitte väga kaugest minevikust.
Tänaseks on välja kujunenud töökindel graafik ja püsiühendus. Hiiumaa
valla algusaastatel lepiti riigi, valla ja ettevõtjate esindajatega kokku kuue põhilaeva
väljumisgraafik, mis püsib aastaringselt muutumatuna. Vastavalt hooajale ja
nädalapäevale lisandub sellele rohkem või vähem reise.
Vaadates statistikat, siis 2018. aastal kasutas Heltermaa-Rohuküla laevaliini
600 000 reisijat ja üle mere veeti 260 000 sõidukit. Selleks tellis riik 5300
reisi. Keskmine täituvus oli seega 113 reisijat ja 49 sõidukit ühe reisi kohta.
Möödunud aastal veeti üle mere 670 000 reisijat ja 310 000
sõidukit. Selleks telliti 5888 reisi. Keskmiselt pea 114 reisijat ja 52
sõidukit reisi kohta. Reisijate arvu kasv astub reiside arvu kasvuga täpselt
ühte jalga, sõidukite arv kasvab kiiremini kui üle mere veetavate reisijate
hulk.
Tausta loomiseks. Leiger ja Tiiu mahutavad 700 reisijat ja 150
sõidukit.
Hästi üldistatult tähendab see seda, et kui kolme suvekuu
suurusjärgus 2000 reisiga veetakse üle Väinamere keskmiselt 100 sõidukit reisi
kohta, siis ülejäänud üheksa kuu veidi vähem kui 4000 reisiga on keskmine üle
mere veetavate sõidukite arv 30.
Samas vajadus ning õigus liikuda on inimestel aastaringselt.
See tähendab seda, et ülioluline roll on planeerimisel.
Laevakompaniilt saavad nii ministeerium kui vald operatiivselt ja
igakuiselt ülevaate üleveo statistikast. Sama regulaarsusega toimub jooksev
infovahetus. Korra kvartalis ka suurema ringi arutelud ning lisaks kohtumised
sidusgruppidega – ettevõtjate liit ja turismiklaster.
Nende ridade kirjutamise ajaks on alanud töö 2025. aasta graafiku
ja üleveomahu taotlemiseks riigilt. Teame, milline on olukord riigieelarvega
ning et kõik ministeeriumid ja valdkonnad on sunnitud kärpima ja teenuseid
kokku tõmbama. Sellest lähtuvalt on meie esmane selgitustöö olnud ja on kuni
veomahu kinnitamiseni, et laevaühendus mandriga on saareelanikele eluliselt
oluline ning siit ei kannata kokku tõmmata.
Piletihinna muutmisest ei ole ametlikult juttu olnud, aga eelnevas
lõigus mainitud põhjusel ei saa välistada, et see teemaks kerkib. Täna kehtiv
hinnakiri jõustus 1. märtsist 2022. Ennetavalt oleme selgitanud, et hinnatõus
tooks paratamatult kaasa märkimisväärse mõju regionaalarengule ja
elukeskkonnale tervikule. Sellest tulenevalt peab see põhinema kindlal
metoodikal, mis aitab mõista selle loogikat ja vältima peab hüppelisi tõuse.
Samuti on oluline, et suursaared ning siinsed esindusorganisatsioonid oleks
protsessi kaasatud.
Selleks, et graafikud vastaks võimalikult täpselt vajadustele, on
oluline võimalikult varakult võimalikult täpset infot omada. Just saarel
toimuvatest sündmustest, mis toovad siia arvestataval hulgal külalisi ning
mille kohta nii vallavalitsus kui turismiklaster infot koguvad ja millega
laevakompaniiga graafikuid planeerides arvestame.
Lisaks põhigraafikule on meile aastaks eraldatud mõnikümmend reisi
reserviks. Seda saab kasutada, kui aasta jooksul selgub, et sündmustekalender
mõneks konkreetseks nädalaks on siiski esialgsest tihedam saanud või kui
külastajate tegelik arv ületab prognoositut. Et üha enam ostetakse pileteid
eelmüügist, siis see tänuväärselt aitab sellele teadmisele kaasa.
Esmasena jälgib seda laevakompanii, kel kõige vahetum info
ülesõiduplaanidest. Aga seirab ka vallavalitsus. Ja meie ootus on, et kus
vähegi vajadust ning võimalust, sinna lisataks täiendavad reisid.
Laeva korralised hooldused on ette teada ning need lepitakse
põhigraafikut tehes kokku. Kahjuks on osa dokitöid ilmastikukriitilised,
mistõttu neid ei saa ainult talvekuudele sättida.
neljapäev, 19. september 2024
Suuremõisa
Kogu lõppeva suve on kuum teema olnud Suuremõisa lossikompleksi ja Hiiumaa Ametikooliga seonduv. Tähelepanu on üldjuhul tore. Tõsi, sellisel kujul seda pigem ei oota ega otsi.
Samas positiivsest vaatevinklist - sai kinnitust, kuivõrd Ametikool
ja Suuremõisa loss hiidlastele ja Hiiumaa sõpradele korda lähevad.
Ümberkorralduste vastu kogus Suuremõisa Loss MTÜ paartuhat allkirja, mis ministritele üle antud. Arvamust on avaldatud ja selgitustööd tehtud nii vahetute kontaktide kaudu kui (sotsiaal)meedia vahendusel.
Regionaalminister Piret Hartman külastas 2. augustil Hiiumaad, kus
rääkisime muuhulgas selsamal teemal. Seejärel andis minister ametliku kirjaliku
kinnituse, et ümberkorraldusi tuleb vaadata ka regionaalsest aspektist ning
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab oluliseks aianduse eriala Hiiumaal
säilitada.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas selgitas teemat 6.
septembril saadetud kirjas. Muuhulgas tõi välja, et Hiiumaa Ametikooli ja Hiiumaa
Gümnaasiumi baasil alustab 2026/27
õppeaastast tööd Hiiumaa Hariduskeskus. See tähendab Ametikooli väljakolimist Suuremõisa
lossist ning muudatusi pakutavate erialade valikus. Selleks ajaks töötatakse Hiiumaa
Ametikooli eestvedamisel ja koostöös kohaliku kogukonnaga välja vähemalt üks
uus õppekava põhikooli lõpetajatele.
Loodan, et ministri Hiiumaa külastuse kuupäev saab lähipäevil selgeks.
Riigieelarve seisu ja kõigis ministeeriumites toimuvaid kärpeid
arvestades on selge, et HTM loobub mõisakompleksidest, sealhulgas Suuremõisas.
Juba on kõlanud, et õpetajate palga alammäär 2025 ei muutu. Samuti kärbitakse huvihariduse toetust. Kas ja mis üllatusi veel tuleb, ei tea.
Seega tuleb keskenduda olukorrale, et lossi omandiseisund muutub.
Oksjonil müüa on kindlasti üks lahendus ning seeläbi võib kompleks
saada hoolika omaniku. Samas on sel kindlasti ka märkimisväärsed riskid. Ei
suudeta investeerida ja/või püsikulusid katta ning hoone seisukord halveneb.
Või valitakse tegevussuund, misläbi taristule juurdepääs saab piiratud olema.
Arvestades mõisakompleksi kultuuriloolist-ajaloolist väärtust, on õige seda avalikus kasutuses hoida. Liiatigi tegutseb lossis tänagi valla Suuremõisa põhikool ja osa Pühalepa raamatukogust.
Pühalepa vald on panustanud ja toetanud varasemaid renoveerimistöid. Hiiumaa vald on jätkanud koostööd riigikoolidega. Lihtsamad, aga olulised näited on olnud lastehoiuteenuse pakkumine kutseõppuritele või et vald maksab osa gümnaasiumiõpilaste lõunasöögi kuludest, kuna HTM rahaeraldusest ei piisa ning me ei soovi, et õpilastelt omaosalust küsitaks. Viimase aasta Hiiumaa valla otsused – osta Suuremõisa katlamaja ning see uuendada – on samuti suuresti mõisa huvides, sest loss tarbib soojusenergiast poole.
Õppeasutus ja külastuskeskus toimetavad täna edukalt käsikäes. Pole
ühtegi põhjust, miks nii ei saaks ka edaspidi. Või et miks sinna kõrvale ei
mahu täiendavaid tegevusi lisandväärtust looma.
Seni on liikunud üsna erinev info mõisakompleksi ülalpidamiskulude ja investeerimisvajaduse kohta. Kindlasti on olulisi ja ka kiireloomulisi renoveerimisvajadusi, samas on püütud koondsummat võimalikult suurena näidata. Majandamiskulude analüüsiga oleme vallavalitsuses koostöös Ametikooliga alustanud.
Saarel on ringi liikuma hakanud variant, et vallavalitsus võiks
lossi ruumidesse kolida. Teiste seas on mõtet levitanud volikogu liikmed Andrus
Ilumets ja Antti Leigri. Minu meelest samuti kaalumist väärt idee. Eriti kui
arvestame, et oleme täna üüripinnal hoones, mille 25-aastaseks kasutamiseks
2008. aastal leping sõlmiti. Elu teeb huvitavaid keerdkäike. Nii oli
tollal Kärdla linnavolikogu esimeheks Ivo Eesmaa, kes täna Ametikooli direktor.
Niisamuti ei näe probleemi ruumikitsikuses või et vald kaugele kaoks. Peamine valdkond, kus on oluline kodanikele maksimaalselt lähedal olla, on sotsiaalvaldkond. Igal pool mujal on märkimisväärne osa tööst ja suhtlusest veebi kolinud. Samuti jäävad meil alles vallamajad teistes punktides üle saare. Näiteks Emmaste või Kõrgessaare. Ja soodustame seda, et teenistujad võiks töötada kodulähedal.
Ruumipindade võimalikust muutmisest. Loomulikult võib Hiiumaa Kultuurikeskuse projekti veel laiemaks mõelda, sh ühendada see Riigimaja või Hariduskeskusega. Et Riigimaja rajamine Kärdlasse on hetkel külmutatud (ja kas kärpepoliitika raames üldse üles sulatatakse?), samas jääks tänane hoone vallavalitsuse Suuremõisa kolimisel üsna tühjaks, võib arutada ka Keskväljak 5a kujundamist Riigimajaks.
Vallavalitsuses ja volikogu liikmetega suheldes on jäänud kõlama, et Hiiumaa poolt peab Suuremõisa lossikompleksi üle võtmise üks tingimus olema aianduse eriala Hiiumaale jäämine. Ja õpe peab toimuma justnimelt Suuremõisas, kus on selleks suurepärane õppekeskkond. Samuti kvaliteetsed ja sisukad õppekavad, hakkajad ja oskajad õppejõud. Lihtsalt mõõdetav kinnitus sellele on sisseastumise konkurss. Kolm inimest kandideerib ühele õppija kohale. Ehk rumal on toimivat asja ära lõhkuda.
Kokkuvõtvalt. Suuremõisa mõisakompleks nõuab uut lahendust
haldamise mõttes. Samas on meil piisavalt aega, et see leida ning jätkata nii,
et loss on ka edaspidi avalikus kasutuses. Lisaks teistele hästi toimivatele
erialadele nagu palkmaja ehitus ja väikesadama spetsialisti on võimalik leida
lahendus ka aianduse eriala õppe jätkumiseks Suuremõisas. Selge on, et
põhikoolijärgne kutseõpe taasalustab saarel. Arvestades potentsiaalsete
õpilaste arvu, siis tõenäoliselt rätsepalahendustena. Arutelud võimalike erialade
osas on igal juhul alanud ja jätkuvad.
Full disclosure. Olen 2010. aastal lõpetanud Hiiumaa Ametikooli
väikeettevõtluse erialal. Õppisin tasuta kohal. Lõpetamise järel asusin tööle
õpetaja, mitte ettevõtjana. Samas, kuigi seda on keeruline mõõta või
uuringus-raportis kajastada, on õpitu mind edaspidises elus erinevate
tegevuste juures, sealhulgas tööalaselt, tuntavalt toetanud.