esmaspäev, 27. veebruar 2012

Talv


Väikese sula järel on õrn talv tagasi.
Ja et täna oli palju asjaajamisi, lisaks tavapärane tööle ja tagasi sõit, siis jäi silm peale, et nüüd on vallas teed ka täitsa sõidetavad, kenasti lükatud.
Suuremad maanteed on aga täitsa head- maanteeameti puistur ja üha eredam päike teevad oma tööd, nii et asfalt on lage.
Ja Paluküla suusarada oli täna lausa super. Tubli töö, hooldusmees! Sinna olekski võinud vuhisema jääda. Ehk Ilma-Taat on lahke ja lubab ka streigi ajal talvemõnusid nautida.

pühapäev, 26. veebruar 2012

Kõne

Mulle isiklikult väga meeldis seekordne Presidendi kõne EV 94. aastapäeval. Allpool mõned katked tema kõnest.

"...tänases päevas olgu tavalisest enam soovi mõtelda ja mõista, mis on see maa, mis on see meie Eesti elu."

"Ma olen mures, et oleme läinud liiale oma riigi ja enda valikute mahategemisega. Nõudlikkus riigi, võimulolijate ja iseenda suhtes on absoluutselt kohane. See on lausa vältimatu, ja siin ei tohi grammigi järele anda. Ent see nõudlikkus peaks olema õiglane ja mõistuslik."
Kahjuks on valjuhäälseimad tõepoolest kaks äärmust- need kes virisevad ja paduoptimist Ansip. Ent võiks olla vastupidi.

Hästi seletatas Ilves lahti Euroopa majandusprobleemid ning seostas selle meie riigiga. Ja lõpetuseks julgustas seadma uusi, kõrgeid sihte:
"Eestil on võimalus kasutada tänast seisu võtmaks veelgi tugevamat rolli Euroopa Liidus, näiteks IT valdkonnas. Olgem ausad, Euroopas on vähe neid riike, kus asjatundlikkus sellistes küsimustes nagu internetivabadus või e-teenused oleks nõnda suur."

"Olen tõesti mures, sest osaliselt heast soovist teha asju ratsionaalselt, optimeeritult ja säästlikult, kipub kahe silma vahele jääma, et riik kolib maalt ära. Ja presidendi asi on seda küsimust tõstatada."

"Enamgi veel: kui haldusreformi ei soovita teha süsteemselt ja juhitult, siis elu paratamatus viib selle läbi ikkagi ja juhitamatult, kusjuures silmas ei peeta mitte kodaniku, vaid kõikvõimalikke ametkondlikke huve."
Karta on, et nii läheb. Loodan, et maavanema kt poolt välja pakutud märksõna käesolevaks aastaks- "Koostöö"-, saaks ka aasta lõpus selle aasta märksõnana välja tuua. Koolireformi puhul see on õnnestunud. Küll oleks tore, kui seni passiivsed Emmaste ja Pühalepa aktiivsemalt ühisaruteludes kaasa lööks. Tundub, et kõik saavad aru, et teatud muudatusi oleks vaja, ent neid reaalselt teha on teine asi...

"Meie oma riik ongi kallis, kallim kui sulandumine suuremasse, aga seda me oleme kogu aeg teadnud. Nagu oleme teadnud, et oma riigita jäämise hind on kordades ja tuhandetes eludes veelgi rängem."

"Väiksem on kallim. Aga usun südamest, kui see väiksem on hästi hoitud, on ta meile väga kallis. Hindamatu."

Tõsi. Eesti riiki on majanduslikult kallis ülal pidada. Aga kõike ei saa rahas mõõta. Praegu aga keskendume siiski majanduslikule küljele. Kui raha pole, siis kust seda juurde saab?

"Kui kodus on jahe, ei tõmba ju kaaslaselt tekki ära, et endal oleks soojem. Samamoodi ei saa ka riigis lahendada ühe valdkonna probleeme teise arvelt."
Natukene liiga palju on tõesti kisa "võtame kaitse-eelarvest raha". Nagu ka President välja tõi, moodustab see võrreldes haridus- või sotsiaalkuludega väikese osa riigieelarvest. Ja teisalt on ka riigikaitsesse vaja panustada.

Teine variant on makse tõsta.
"Maksukoorem on valik. Valija valik," ütles Ilves. Ja nii ongi. Eelmisel kevadel tegid inimesed valiku madalate maksude kasuks.

"Armas sõber,
Sa võid täna tulevikku vaadata jätkuvalt teadmisega, et just meie saame elu Eestis paremaks teha. Me pole ära tarbinud oma homset. Me pole hüvede tagaajamisega jõudnud ummikusse, kust on pea võimatu väljuda. Meie ees on rohkem valikuid kui kunagi varem. Me ise oleme need võimalused loonud, rajanud ja avanud."

laupäev, 25. veebruar 2012

Puhkus

Tegin plaani 3-päevasel nädalavahetusel võimalikult palju lihtsalt puhata ja magada. Seni on see üsna hästi õnnestunud.
Peale kooli ja Emmaste valla Eesti Vabariigi 94. aastapäeva aktusel (koos maavalitsuse omaga juba kolmas vähem kui ööpäeva sees ja kui need üksteisest niivõrd erinenud poleks, tekkinuks juba tüdimus) osalemist otsejoones koosolekule. Tundub, et Noortenädal hakkab vaikselt paika loksuma.
Kusagil 18 ajal juba magama. Ja kas 0300 oli uni läinud? Aga loomulikult. Seega algas Eesti sünnipäev minu jaoks üsna varakult.
Päeval Kaibaldi suusamatkale. Kuigi viimaste päevade ilm oli pigem varakevadele omane, olid rajameistrid head tööd teinud ja sõita sai. Mis sest, et paar korda pidi parajalt suurest veeloigust ringiga mööda sõitma. Et lumeolud olid nagu nad olid, sõitsin terve ringi paaristõugetega. Tubli koormus ülekehale. Suur ring pidi olema 12 km (pigem siiski u 10) ja aega kulus napilt üle 40 minuti.
Kauss sooja suppi ja koju riideid vahetama. Ees ootas Tubala uisu- ja hokipäev. Tõsi, uisud võis heaga koju jätta. Soe ilm oli jääle paraja veekihi tekitanud. Aga päeval luhta minna ei lastud- ühed võistlused asendati teistega. Ja hokiturniir toimus siiski. Lihtsalt väljak rajati kiirkorras korvpalliplatsile- lumi pealt ära ja töötas küll.
Õhtul saun ja juba Presidendi vastuvõtu ajal viskasin pikali. Ei vaadanud, ainult kuulasin. Ja seekord jagus und täitsa hommikuni välja.

reede, 24. veebruar 2012

Head vabariigi aastapäeva!

„Sa vaata kuis tolmab tee,
kui kappab minu hobune.
Ta kasvult päris tilluke,
kuid kappab nagu segane.
Ei saa normaalne olla see,
aga ta on, sest ta on minu hobune.“
("Mu hobune on tilluke" Bläck Rockit)

Ei, ma ei ole lolliks läinud. Ei, ma ole sattunud valele üritusele. Nii laulis kümmekond aastat tagasi Bläck Rockit. Juhtusin teda hommikul kuulama, kui sellele kõnele mõtlesin.
Ja leian, et saame tõmmata paralleeli. Ka Hiiumaa on tilluke. Ka Eesti on väike maailma mastaabis. Aga nagu ka Bläck Rockit laulis- ta on armas minule. Kommenteerigu ja öelgu teised, mida iganes soovivad. Kui meil on tugev usk, raudne tahe ja siht silme ees, siis kappab meie hobune just sinna kuhu me ise tahame.
Mind häirib, kui kuulen kurtmist: „Mille jaoks suuname 2% SKP-st kaitse-eelarvesse? Selle eest saaks ju seda või teist teha. Mille jaoks meile neid tanke vaja on?“
Eks seda 2% tähist on tarvis eelkõige välisliitlase, NATO, ees lubaduse täitmiseks ja välisvaenlase heidutamiseks. Samas tuleb endale aru anda, et selle raha eest ei osteta sugugi vaid vanarauda. Kus meil see tankiarmee on? See raha läheb ka Kaitseliidule ja selle kaudu ka meile, noorkotkastele ja kodutütardele.
Ja just see on kõige olulisem. Sest just kodust algab riigikaitse! Kui me oleme sisemiselt tugevad, siis oleme tugevad ka välisvaenlase vastu. Ja ma ei väsi kordamast, et just teie, kodutütred ja noorkotkad, olete meie riigi parimad tütred ja pojad.

„Mammi, mammi, mammi läheb üle tee.
Kellel kukkusid juurviljad võrgust tänavale?
Kas see on teie porgand, mammi?“
("Engelbert 2" Bläck Rockit)

Jällegi suhteliselt ootamatu kõrvalepõige. Ent see näitab, millised meie oleme. Me oleme tähelepanelikud, me oleme abivalmis. Ma aitame, kui keegi vajab abi. Ja just siit saabki alguse riigikaitse!
Vabadussõda ei võidetud suure armee või võimsa relvaarsenaliga. Meie meestel, naistel ja poistel oli usk, tahe ja isamaa armastus. Loodan, et Kaitseliit arendab teil just eelkõige seda külge. Nii saavad teist oma kodu ja pere, aga ka isamaa tublid kaitsjad.
Head saabuvat vabariigi aastapäeva!

Kõne, mille pidasin laupäeval 18.02 Käinas Kaitseliidu kontsert-aktusel „Kodu“

Maraton

Rootslastel vedas seekord. Said Tartu maratonil võidurõõmu maitsta. Ehk siis otsustasin ikkagi mitte osaleda.
Nüüd tean, mida tähendab, kui meie sportlased oma altminekuid kommenteerides mainivad, et "olin (paar) nädal(at) tagasi haige". See mõjutab ikka päris palju. Kuigi viimase nädala sain korralikult trenni teha, pani jaanuari lõpu haigestumine paraja põntsu. Ja polnud tahtmist minna maratoni lihtsalt läbi sõitma. Seda olen juba teinud.
Viimased paar päeva enne 19ndat olid veel kõigele lisaks üpris kurnavad ka. Reedel tööl, siis peale seda Kärdla. Ja paari tunni pärast tagasi, lumejalgpalli vilistama. Sealt otsejoones küla seltsi koosolekul. Päris tuliseks kiskus. Loodan, et sellest "auru välja laskmisest" oli ikka pikas plaanis kasu ning kellegile ei jäänud koju minnes negatiivseid emotsioone. Ja õhtul tuli veel elukutseline sõdur, kes puhkusele sai, üle vaadata.
Laupäev algas Kaitseliidu kontsert-aktusega. Või õigemini algas selle jaoks kõne kirjutamisega. Selline tempokas kava, mis iseenesest oli tore- milleks üle pingutada.
Pühapäeval suusatamise asemel saunas ja ujumas.

kolmapäev, 22. veebruar 2012

Teed, taaskord

Niipalju on vallas teedega teisiti, et Paladel korrusmajade vahelist teed on mitu korda lükkamas käinud. Ent kaugemad paigad, Tubala, Nõmba jne ei ole piisavalt olulised, et valla traktor seal käima peaks.

reede, 17. veebruar 2012

Teed

Palade-Tubala kruusatee on see-eest täitsa muku hetkel. Seal võikski alati talv olla autoga sõitmise seisukohalt vaadates.
Ja täna hommikuks oli ka Paladel majade vahelt Heltermaa maanteele okei sõita- keegi oli tee puhtaks lükanud.

neljapäev, 16. veebruar 2012

Alternatiiv

Nädalavahetusel mandril. Niiöelda tööl.
Veebruari Alternatiivi õhtujuht. Väga raju üritus. Sealhulgas 3 tundi -10 kraadise pakase käes rokkimist, sest esimesed kolm bändi esinesid välilaval. Meeldejääv kogemus.
Esimest korda kuulsin Sõpruse Puiesteed lives. Ei olnud suurem asi, kahjuks. Õnneks suutsid teised esinejad rohkem rokkida ja jala tatsuma panna.
Tore oli ka vanu tuttavaid üle pika aja näha. Õnnestus ka politseiga kokku puutuda. Kõndisin sõbrannadega ööbimiskohta, kui paluti lähemale astuda. Sõbrannadel polnud helkurit kaasas-küljes. Said suulise hoiatuse ja helkuri. Selle kümnekonna minuti jooksul, mis ma seal patrullauto juures ootasin, jagati vist viis-kuus helkurit. Kurb, et inimesed ei taha seda endale külge panna. Iga autojuht peaks ju teadma, kui suur vahe on helkuriga ja helkurita jalakäijal.
Hommikul suundusin esimese praami peale. Jõudsin end juba Läänemaal kiruma hakata, sest seal sadas laia lund ja tuul puhus rohkem kui mõõdukalt. Kiruma selle pärast, et 1030 praam sai valitud eesmärgiga päeval suusatama minna. Õnneks pole Hiiumaa Eestimaa ja kodusaarel oli ilm täitsa okei.

kolmapäev, 15. veebruar 2012

Lumi

Lumekoristus Pühalepa vallas.

Möödunud talvel olid vallal jamad lumekoristustöödega. Valla ettevõtja andis nad kohtusse ja seal neid ka võitis. Nüüd sügisel oli taaskord sahkerdamist lumelükkamispiirkondade jagamisega.
Millegipärast taheti kõik tööd (ehk siis ka raha- siit ka tõenäoline põhjus...) varblasele anda.

Aga tehku siis tööd ka! Eelmine aasta ei lükatud minu Lõpe talu teid vist põhimõtteliselt lahti. Nüüd täna peale tööd suundusin Tubalale. Tubli kaks tundi intensiivset lumelükkamist. Iseenesest ei olegi mul midagi trenni vastu. Aga kui ma poleks neid teid lahti lükanud, siis majaomanikud autoga oma kodu juurde küll ei oleks pääsenud. Lisaks, õhtul koju sõites kohkusin Paladele kontorimajade juurde keerates ära. Heltermaa maantee poolne teeots oli täiesti lahti ajamata. Mõnusad lumevallid ootasid autojuhte.

Sain aru, et lumelükkajate muutmise mõte on võimekuse tõstmine. Aga kus see võimekus on, kui teid lahti ei lükata? Selge et üks traktor kogu valla teid lahti ajada ei suuda. Samas arvestades, millisel lapsikul tasemel lumekoristustööde teenusepakkuja hange koostatud oli, ei ole selliste probleemide ilmnemine suur ime.

Käesoleva aasta eelarve eelnõu kohaselt kulutatakse 2012. aastal teede ja tänavate korrashoiule 62152 eurot. (*Võrdluseks- eelmisel aastal kulus üle saja tuhande) Ja millegipärast on selle all olev eelarverida "s.h. lumelükkamine" tühi mis tühi. Kas siit tulebki välja lugeda, et sel talvel hoolitsegu iga mees oma teeotsa eest ise?

pühapäev, 5. veebruar 2012

Hundilaut

Eelmise nädala keskel, kui välistemperatuur märgatavalt langes, andis see kohe ka minu korteris tunda. Nimelt on kõrvalkorteri omanik talveks kuhugi ära läinud ja see mõjutab kohe ka minu elamist. Nüüd on üks sein justkui maja välissein ja õliradiaatoriga ei jõua tube soojaks kütta...
Nädala lõpus langes toas temperatuur 10 kraadini. Korralikus magamiskotis magades oli öösel tip-top, aga see aeg, kui voodist väljas oled.... brrr. Seega kolisin ise samuti nädala esimesel päeval kodust ära.
Kolmapäeval käisin peale tööd korterist läbi ja ohhooo- voolu pole. Selgus, et alumine naaber oli nii suure võimsuse vooluvõrku ühendanud, et kõrvetas elektrikilbi kaitsme läbi. Alles reedel sai asja korda. Ja laupäeva hommikul näitas toatemperatuur 4 kraadi :)