Volikogu

Septembrikuu volikogu istung.

Vallavalitsuse info.

Hiiumaa elanike arv seisuga 01.09.2026 on 9689.​

Augustikuus ​

sündis 2​

suri 13​

saabus 12​

lahkus 40​

Kevadel põhikooli lõpetanud 86 noorest siirdus gümnaasiumisse 59, kutsekeskharidusse 24 ja lisaõppesse 2 õpilast, 1 on mittestatsionaarses õppes. Õppekohata õpilasi ei ole.​

Märkimisväärne roll selles on ka tugiteenustel, mida vald pakub. Näiteks tugiteenuste keskuses töötab noorte heaoluspetsialist, kes koordineerib noortegarantii tugisüsteemi Hiiumaal. See on tugi 16–29-aastastele noortele haridusteele naasmiseks ja/või tööturule jõudmiseks.​ Temaga võivad julgelt ühendust võtta nii noored ise kui ka noorte lähedased. Pöörduda võib ka siis, kui noor vajab abi eesmärkide seadmisel või enda tulevikuvõimaluste arutlemisel.​

​

Hiiumaa valla üldhariduskoolides õpib 622 õpilast ning lasteaedades on täidetud 334 lasteaiakohta.

2026. aasta augustis maksti Hiiumaa vallas: ​

toimetulekutoetust 43 perele (kokku 66 inimest, neist 20 last) kogusummas 14 118,88 eurot;​

hooldajatoetust 86 hooldajale, kokku 4 000 eurot;​

kohaliku omavalitsuse eelarvelisi toetusi kokku 7900 eurot.

​Hiiumaa vald esitas taotluse jätkata 2027. aastal isikukeskse erihoolekande teenusmudeli (ISTE) rakendamist. Taotluse eesmärk on tagada psüühilise erivajadusega ja mitmetahulise abivajadusega inimestele varajane, paindlik ning inimese vajadustest lähtuv tugi.​

Hiiumaa Vallavalitsus andis Keskkonnaametile nõusoleku korraldada Kassaris Piibu kinnistul vallale kuuluval maaüksusel pärandniitude taastamistöid.​

Maa- ja Ruumiamet teostas septembri alguses riigi poolt korrashoitavate eesvoolude ülevaatuse õppepäeva Avajõel, Jausa jõel ja Külama jõel.​

Muinsuskaitseameti tähtajalise taotlusvooru toel on käesoleval aastal taastatud kuus hauatähist. Ette valmistatakse taotlust, et jätkata taastamistöödega järgmisel aastal.

19. oktoober kuni 8. november toimub üle-eestiline romusõidukite kampaania, mille käigus viiakse seisma jäänud romusõidukid tasuta ära. Jäätmekäitlejale saab üle anda ka osaliselt lammutatud sõidukeid.​

Alates 2027. aastast laieneb mootorsõidukimaks sõidukitele, mis on üle kahe aasta olnud kindlustuseta ja ülevaatuseta. Lisaks tasub sel aastal kustutada liiklusregistrist sõiduk, mis on hävinud või kadunud, sest kuni 2026. aasta lõpuni saab neid ilma lammutustõendita kustutada 15-eurose lõivuga, järgmisel aastal tõuseb lõiv 800 eurole.​

24. oktoobril ja 31. oktoobril selle aasta viimane ohtlike jäätmete kogumisring.​

Kärdla uus alajaam. Elektrilevi OÜ kavandab Kärdlas Liiva tänaval oleva 35/10 kV piirkonnaalajaama asendamist uuega. Praegune alajaam on jõudnud oma tehnilise eluea lõppu ning selle läbilaskevõime ei vasta enam piirkonna tulevastele vajadustele.​

Uus alajaam rajatakse 110 kV valmidusega, kuid esialgu jääb see tööle 35/10 kV pingel. Pärast riigi eriplaneeringu valmimist ja 110 kV liinikoridoride täpsustumist viiakse üle 110 kV pingele.​

Vallavalitsus koostöös Elektrileviga on võtnud eesmärgiks uus alajaam liigutada majadest eemale, linna piirile. Käesoleval hetkel on arutlusel kaks võimalikku asukohta uue alajaama rajamiseks. Elanike kaasamine.​

Tormi tänava rekonstrueerimise projekteerimistingimuste ettevalmistamine ja korteriühistute kaasamine.​

Posti tänava projekteerimis-ehitushange on läbi viidud ja tööd algavad.

Lõppenud on teede ja tänavate pindamine, kruusateede remont septembri lõpus.

​

Interreg koostööprojekti „Harbours and PPP“ raames töötasid Eesti ja Läti partnerid 2024. aastal välja ühise sadamavõrgustiku arendamise strateegia.​ Projekti jätkuna sõlmisid Eesti Meretööstuse Liit, Talsi vald, Saaremaa vald, Kuramaa planeerimispiirkond ja Hiiumaa vald koostöökavatsuste lepingu (Letter of Intent), mille eesmärk on jätkata piiriülest koostööd sadamate ja rannikualade arendamisel.​

Lepingu kohaselt vahetame teavet ja teadmisi, hoiame üksteist kursis sadamate arengut mõjutavate regulatsioonide ja arengutega, korraldame vajaduspõhiseid kohtumisi, ajakohastame ühist sadamavõrgustiku strateegiat ning otsime võimalusi uute ühisprojektide elluviimiseks. Ei kaasne õiguslikke ega rahalisi kohustusi.​

Algasid Pargi 3 ehitustööd. 16.09 kiideti heaks Tarindiproff ehitusjärelvalve pakkumine 16 597 € . Ehitusmeeskond on sellega komplekteeritud. ​

24.08 Saarte Energiaagentuuri üldkoosolek vabastas Sulev Alajõe tema taotluse alusel juhatuse liikme töölt. Kt-ks määrati Taavi Liivandi.​

16.09 esitas Energiaagentuur taotluse LIFE meetmesse 1,5 MEUR rahastuse taotlemiseks, garantii nõue puudub. Taotlus liikmete soovil korteriühistutele täisteenuse (ideest kasutusloani) arendamine. Hiiumaa omaosalus oleks 3 aasta jooksul 19 369, millest 90% võib katta KIK. ​

Suurõppus ORKAAN​ toob saarele 500 kaitseliitlast ning meie liitlast.

​REM valis riigihankega vedaja 5 aastaks Sõru-Triigi ja väikesaarte liinidele.​ Riigihanke tulemusena tunnistati parimaks pakkujaks Tuule Liinid OÜ, mis seni on teenindanud Ruhnu–Munalaiu, Ruhnu–Pärnu ja Ruhnu–Roomassaare laevaliine. Praegune leping lõpeb 30.10.2027. Uus kehtib 31. oktoobrini 2032.​

Peamine: uus asenduslaev on ilmastikukindlam ja suurem.​

Suhtlus riigiga asenduslaeva hankimiseks EL uuel toetusperioodil.​

Nn ringsõidumäärus jõustub 22.09.2026.​

Maakonnaliinid on üle läinud tavapärastele kooliga põimunud sõiduplaanidele.​

Iveco (nn Pühalepa koolibuss) bussioksjon õnnestus.​​​

Võrkpall

Hakkasin seda kirjutama Eesti koondise esimese võidu järel. Aga jäi katki. Ja teise võidu järel polnud enam päris see tunne.

Aga. Mis mind häirib, on arvamus, et Eesti peakski justkui muuseas finaalturniidel osalema. Tavataseme korral alagrupist edasi pääsema ning eriti hea tähtede seisu korral kohamängudelgi skalpe võtma. Loomulikult - lootus headeks tulemusteks on asjakohane. Küll ei tohiks meil olla ootus, et tingimata maailma või Euroopa parimad oleme. Ja kui see ei realiseeru, siis on koondis kehva. Mängijad ei mängi oma taset välja, treener on loll jne.

Eesti elanike arv on napilt üle miljoni. Me oleme ikka tõeline väikeriik. Koos sellega kaasnevate väljakutsetega. Pluss - ega teised koondised ju tiitlivõistlustele ka loosiga või ilusa näolapi tõttu saanud. Ehk nemad panustavad ka järjepidevasse arengusse. Neilgi on tasemel mängijad jne.

Natukene naljakas, natukene kurb on see masohhistlik suhtumine. Pigem võiks ju rõõmu tunda juba ka sellest, kui koondis jõuab finaalturniirile. Veel enam, kui näidatakse tasemel mängu. Kas see toob võidu, sõltub ju ka sellest, kuidas teine tiim esineb. Sest vähemalt pallimängualadel on lõpptulemus kahe osapoolse esituse koondsumma.

Ja võrkpallitiim tegi (isegi enne Soome mängu) korralikud esitused. Jah, ideaalis võinuks seekord Serbia ära näpistada. Aga ei saa öelda, et me kehvasti mängisime nende vastu. Või ka järgmistes kohtumistes, kus kaotused ehk isegi selgemini tulid.

Oma tiimiga. Nii heas kui halvas.

Valmisolek

Lätis käigu kolmandal päeval olime Cesises ning Valmieras.

Ka seal tuli augustitorm jutuks. Mis kõige kõnekam oli - kui Cesise piirkonnas tormi taandumisest 5-6 tundi möödas oli, tekkisid lähikonna tanklates järjekorrad. Võiks arvata, et sooviti kütust generaatorite tarvis, kuna elektriühendus oli katkenud ning polnud ka teada, millal taastub. Aga ei! Eelkõige tuldi kohvi ja kiirtoitu, snäkke jms hankima. Ehk et igaühe isiklik valmisolek on igal pool teemaks. Ja kui me ise, see tähendab iga kodu ise ei suuda vähemalt 72 tundi autonoomselt toime tulla, siis on omavalitsuse või riigi tasandilt ka väga keeruline üldist valmisolekut tagada.

Riia

Lähetuses olles püüan hommikusse mahutada väikese jooksuringi. Üldiselt tähendab lähetusse minek ja/või sealt tulek üksjagu istumist, siis lausa vajalik liigutada. Lisaks annab see võimaluse linna paremini näha. Õigupoolest märgata seda, mida sõiduki või grupiga või päeval liikudes ei märka.

Esimesel hommikul valisin vist vale suuna, aga teisi liikujaid ei kohanud. Täna nägin kolme  :)

Ja ilm on ikka erakordselt mõnus selliseks hommikuseks liikumiseks.

Läti

Nädala alguses Lätis. Päästeameti korraldatud õppereis, tutvumaks naabrite kriisivalmiduse teemadega.

Esiteks. Riias on tõeline vananaistesuvi. Ehk suurepärane soe ilm. Ja minusugustele (kellele ülearu suured rahvamassid ei meeldi) on september ikka kõige õigem aeg turismiks. Ilm on veel üsna suvine. Võimalustepagas üsna tipphooaja lähedane. Samas ehk on juba hooajalõpu hinnasoodustused ka :)  Riias igal juhul turismigruppe näha oli. Aga mitte nii palju, et sinna vahele poleks ära mahtunud.

Saime ülevaate Eesti saatkonna tegemistest. Huvitav on, et eestlasi on Lätis ametlikult alaliselt vaid 1300 inimest. Samas sidemed kahe riigi vahel väga tugevad. Nõrgaks kohaks keelebarjäär. Ja ega neid kohti, kus naabri keelt õppida, ka väga ei ole.

Läti Päästeameti ülevaadetest arusaadavatel põhjustel kirjutada ei saa.

Aga lisaks neile saime võimaluse ka Riia linnavalitsuses käia ning nende vaadet kuulata. Muidugi mastaap on ikka täitsa teine võrreldes põhimõtteliselt ükskõik, millise Eesti omavalitsusega (ja suuremate linnade inimesi meiega ei ole). Külastasime linnavalitsusele mõeldud varjendit. Aga ka selle kõrval olevat avalikku varjendit 1200 inimesele. Tavapäraselt on tegemist näitusesaaliga ning ka sel hetkel, kui seal käisime, seati uut näitust üles. Ehk väga mõistlik ruumi rakendamine või ristkasutus, kuidas sõnastada.

Lätis oli 22-23 augustil torm Priska ning see oli vähemalt viimase 60 aasta suurim suvetorm. Kahjud ulatuslikud ning ilmes üksjagu nõrkasid kohtasid. Tormi järgne periood on kahjude likvideerimise kõrval kulunud analüüsiks ning tegevuskava koostamiseks, kuidas edaspidi paremini valmis olla. Ses suhtes tulime siia õigel ajal, kuna saime/saame sellest ka osa.

Lennuk

Lennustatistika. Kuude kaupa.

Nagu näha, siis kahe aasta eest lendas Kärdla-Tallinna liinil 10 914 inimest esimese kaheksa kuuga. Ajas veel aasta tagasi minnes oli lendajaid tuhande võrra veel enam. Eelmisel aastal samal perioodil 8551 ning sel aastal samal ajal 8794.

2024	881	861	1042	988	1504	1626	2103	1909
2025	769	581	804	891	1069	1296	1594	1547
2026	632	742	714	908	1061	1486	1693	1558
2026 vs 2025	-137	161	-90	17	-8	190	99	11

Vallavanema veerg

Järjekordne suvi on jõudnud viimasesse faasi. Samas mitte läbi, kuna terve vananaistesuvi on alles ees.

Hiiumaad hinnatakse ning Hiiumaal tehakse ägedaid asju - seda kinnitab asjaolu, et saare külastajate arv järjepanu kasvab. Laevaühenduses mandri suunal oleme sellega ära harjunud. Oluline muutus sellest suvest on, et ka lennuühenduses on reisijate arv kasvutrendis. Seda toetab kindlasti asjaolu, et viimased aastad on piletihind püsinud muutumatuna.

Oleme regionaalministeeriumiga kokku leppinud, et laeva- ega lennupileti hinnad ei tõuse. Töös on sotsiaalmajanduslik analüüs piletihindadest, nende mõjust saarte elanikele, külastustele ning majandusele. Aga juba praegu on teada, et kui võtame rongi-, bussi-, lennu- ja laevaühenduse, siis suursaarte laevaliinide piletitulu on üle 35 protsendi kogukuludest, samas kui bussitranspordis katab reisija napilt kümnendiku. Riigikontroll tõi 2025. aasta ühistranspordi korraldamise auditis välja, et piletitulu peaks katma keskmiselt 25% kõigist ühistranspordikuludest. Kinnitus, et laevapiletite hinnatõusuks alust ei ole.

Hiiumaa suveperiood on sündmuste korraldamise mõttes olnud tavapäraselt tummine. Aitäh kõigile seltsidele, vabaühendustele, ettevõtetele, asutustele ning vabatahtlikele, kes selle heaks oma panuse andnud, et meil jagub sisukaid sündmuseid ja tegevusi üle kogu saare.

Mõõdetava näitajana on juuli lõpuks Kõpu tuletorni külastanud enam kui 15 000 inimest – see on rohkem kui kogu möödunud hooajaga. Ja annab lootust seada eesmärgiks 25 000 külastust aasta lõpuks. Mis võiks ühtlasi tähendada Sõrvest möödumist, et olla Eestis külastatuim tuletorn.

Igal sügisel jõuab volikogusse valla arengukava uuendamine. Aitäh kõigile, kes kevadel ja suvel kaasa mõtlesid ning oma ettepanekuid tegid.

Hiiumaa valla visioon on olla õnnelikum, jõukam ja rohelisem saar, kus elu järjepidevuse tagab tasakaalukas areng inim-, loodus- ja majanduskeskkonna vahel. Samuti hoiame silme ees valla esimeses arengukavas eesmärgiks seatud 10 000 elanikuni jõudmist.

Ehk et meie tegevused, aga ka investeeringud on suunatud sellele, et saarel oleks hea elada ning et siia oleks mõnus elama tulla.

Maailm on hetkel üsna ettearvamatu ning majanduseski pigem keeruline periood. Nii oleme valla tuluprognoosi vähemoptimistlikumaks korrigeerinud. Tulumaksu tõus on eelarvestrateegias arvestatud iga-aastaselt 7 protsenti, kuna seni on Hiiumaa vallas see keskmiselt üle 10 olnud. Personali- ja majandamiskulude kasvuks arvestame igaks aastaks 5 protsenti.

Kõik see võimaldab meil saare elukeskkonna parendamisse panustada. Nii on Käinas töös uue katlamaja ehitus, mis asendab senist kahte katlamaja, on keskkonnasõbralikum ning võimaldab kaugküttega uusi liitujaid liita.

Hellamaal lõppes endise vallamaja ümberehitus ning nüüd on seal eluruumid. Volikogu päevakorras on otsus, et Hiiumaa Sotsiaalkeskuse Pargi kodu toetatud elamise hoone ehitada.

Ja et 1. september on sümboolselt uue õppeaasta algus, siis on hea lõpetada hariduse valdkonnaga. Volikogu kinnitas juunis Palade lasteaia renoveerimise koos kolmanda rühmaruumi ehitusega. Suve jooksul on objektil juba silmanähtavad arengud. Lõppenud on Kärdla lasteaia ehitamise hange – septembris on volikogu otsustada parima pakkuja heaks kiitmine.

See kõik annab kindlust, et Hiiumaal on hea elada elukaare igas otsas.

Hiiumaa Teataja

august 2026

Volikogu

Tagasivaade volikogu augustikuu istungile.

Päevakorrapunkt vallavalitsuse info. Ehk kokkuvõte, mis volikogu istungite vahepeal toimunud.

7 kuu järel on eelarve põhitegevuse tulud täidetud 60,06% ning põhitegevuse kulud 55,03% kui normtäitmine on 58,33%.

26. augustil Hiiumaa koolieelikute päev, kus osales pea 60 last.​ 1. klassi läks 66 last, koolieelikuid lasteaedades 77.​ Esialgsetel andmetel on lasteaialapsi 329, üldhariduskoolides 618 õpilast.

MATIK töörühm (valla esindajad, Arenduskeskus, ettevõtjad) on aktiivselt tööd teinud. Kokku on lepitud strateegia ja tegevuskava.​ 26/27 õppeaastal eesmärgid:​

1) MATIK teadmised haridustöötajatele, tegevused lasteaedades ja koolides; ​

2) MATIK võrgustiku arendamine ja kogukonna kaasamine.

Augusti keskpaiga seisuga oli Hiiumaa valla rahastataval üldhooldusteenusel 105 Hiiumaa elanikku. Neist 86 viibis üldhooldusteenusel Hiiumaal ja 19 väljaspool Hiiumaad.

Toimus kohtumine MTÜ Kuldne Liiga juhatusega. Teema Hiiumaa vanemaealiste huvikaitse. Osales ka Hiiumaa Pensionäride Ühendus. Jõuti järeldusele, et läbi osavallakogude ja kõigis piirkondades toimivate päevakeskuste on vanemaealiste kaasatus hästi korraldatud, puudub vajadus eraldi nõukogu loomiseks.​

Avati kaks uut looduse õpipaika Kärdla kooli ja Köönaaugu juures - rahvusvahelise Interregi projekti raames. Projekti partnerid on Eesti Maaülikool ja Hiiumaa Arenduskeskus.​

Hiiumaa jäätmejaamas valmis kolmas partii sertifitseeritud kompostmulda, mida saab soetada hinnaga 15 €/tonn. Analüüsitulemuste põhjal vastab kompost A-kvaliteediklassi nõuetele.​

Komposti tooraineks on korraldatud jäätmeveo raames kogutud biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.​

Septembris algab uue korraldatud jäätmeveohanke sisu kokku panemine, võttes juba arvesse jäätmereformiga kaasnevat.  ​

Tilga kruusakarjääri korrastustööd lõppemas.

Algamas on Armijõe elupaikade taastamistööd, mida korraldab RMK.​

Probleemid Ristna-Kalana piirkonnas ja Kõpu LKA-l.​ Üks kohalik käib telkijaid kiusamas ning on metsa omaalgatuslikult liiklusmärke püstitanud.

Suplusvee kvaliteet püsis kogu suplushooaja vältel väga hea. Erandiks oli Kassari supluskoht suve alguses.​

Vabariigi Valitsus algatas Hiiumaa 110 kV elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Eesmärk Hiiumaa elektrivarustuse 35 kV pingetasemelt 110 kV pingetasemele üle viimine, tagamaks saare pikaajaline varustuskindlus.  Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist:​

1) asukoha eelvaliku tegemine;​

2) valitud asukohtades detailse lahenduse koostamine.​

​

19. augustil toimus kohtumine HTM ja Kultuuriministeeriumiga Suuremõisa lossi tuleviku ning eelkõige selle haldamise teemal.​

Palade lasteaia vana osa renoveerimine ja juurdeehitus algas juulis. Lasteaed ehituse ajal Hiiumaa Spordikeskuses.​

Pargi 3 ja Kärdla lasteaed hanke otsused lähevad volikogusse.

Kaugküttekatlamaja ehitus Käinas. Tähtaeg 22.12.2027.​

Ristna tuletorni renoveerimistööd lõppesid 31.07 ja avatud alates 01.08. Hetkel opereerime ise ja kui Ülevaataja kinnistu valla omandis, uus konkurss.​

Maist juulini külastati Tahkuna ja Kõpu tuletorni kokku 23 335 korral. Seda on 7588 külastust ehk 48% rohkem kui samal ajal eelmisel aastal.

Valmis Kõpu radar.​

Alates 1. augustist tühistatud seni kehtinud riigikaitsealased kõrguspiirangud tuulegeneraatorite püstitamisele Liivi lahes ning Hiiumaal, Saaremaal ja Vormsil.​

Saarnaki rehemaja renoveerimine. Hiiukala 68 000 € toel, kogumaksumus 75 000.​

Pindamis- ja kruusatööd. Tähtajad 30.08 ja 30.09.​

RKAS ja hoonestusõigus lõpetamine Hiiu ja Turu tänavatel.​ Eelnõud oktoobrikuu volikogusse.

Vallavara müügid. Neli kuuest müügis olnud kinnistust müüdud, samuti freesasfalt kolmes osas.

26. juunil istutati Hiiumaa terviseedenduse tamm. Sümboolne asukoht pikaajalise terviseedendaja Vilma Tikerpuu mälestuspingi kõrval Hausmas.​

24. juulil Lusikapidu. 61 last, sündinud ajavahemikul 1.04.2025 kuni 11.05.2026.​ Eesmärk tugevdada kogukonnatunnet ja anda peredele sõnum, et nad ei ole laste kasvatamisel üksi, vaid nende kõrval on toetav kogukond. Hiiumaa vald paneb suurt rõhku vanemluse teemadele ning meie eesmärk on olla peresõbralik saar.​

Töötervishoiuarst alustas tööd Hiiumaa Haiglas.

Ringsõidusoodustus suursaarte elanikele kehtestatakse septembri lõpus.

Lauka ja Palade koolibussi liini hanke võitis Tiit Reisid. 1,25€/km. Seni Palade kooli liinil sõitnud buss on enampakkumisel. Kirjutamise ajaks on oksjon edukalt lõppenud.

2-eurone Hiiumaa-teemaline münt tuleb uuel aastal ringlusse. Kujundus valitud ja kinnitatud.

Sügis

Pea iga sügis üritab mingi viirus hõlma hüpata. Üldiselt kipub nii olema, et kiiresti kulmineerub ja seega ka kaob mõistliku kiirusega. Hetkel on selle ajastus aga väga halb. Ehk et täna kuidagi ei kujuta ette, kuidas peaksin järgmine nädalavahetus maratoni jooksma.

Ja aasta tundub ikka niiiii pikk aeg olevat, et sellega on võimalik eelmise aasta kogemused kenasti ära unustada :)

Laevaliiklus

Rekordiline augustikuu.

Selle aasta augustis liikus Heltermaa-Rohuküla liinil 1031 sõidukit ja 469 reisijat rohkem kui aasta tagasi.

Üle mere veetud sõidukite hulk - 44 203 - on kõigi aegade parim tulemus augustikuus.

Reisijaid oli augustis laevadel 101 870, mis on kõigi aegade teine näitaja. Vaid 2020. aasta augustis oli reisijaid rohkem - 104 754.

Kaheksa kuuga on üle mere viidud 236 540 sõidukit ning 504 173 reisijat, mis on vastavalt 6608 ja 6972 võrra enam kui aasta eest.

Kuu lõpp

Augustikuu viimane nädalavahetus sai sündmustetihe. Laupäeva õhtu veetsime Viscosas. Kõigepealt kino ehk Velikije Lukist pajatav "Õnn on elada me maal". Seejärel J.M.K.E kontsert. Õigupoolest seda lõpuni enam nautida ei jaksanudki. Ei suutnud kusagilt välja lugeda, et kui uksed avatakse kell 20, siis bänd tuleb lavale vaat et 23. Ja seda siis kontserdil, mitte ööklubis, kus see on loomulik. Õnneks oli ka soojendusesineja (ja võib-olla seda etendust ootasingi rohkem). Hiiumaine Giuseppe Perverdi Big Band. Võrreldes nende võimekuse ning ajalooga oli see siiski üsna vaoshoitud kontsert :)   Aga elavam kui peaesineja. Kuigi kui bänd tähistab 40. aastapäeva, siis võiks ju ka aru saada, et lavale astuvad inimesed, kelle vanus algab vähemalt numbriga 5.

Pühapäeval Eesti-Soome korvpallimäng. Eelmine kohtumine mõne päeva eest Ungaris oli kõike muud kui hiilgav etteaste. Aga koondist tuleb toetada heas ja halvas ning mäng (põhja)naabritega on alati põhimõtteline. Ja kui võtame esimese veerandaja, siis võis isegi võitu uskuda.

Tõsi, mängu lõpp oli selline, et nüüd on enne järgmist valikmängude akent kõvasti mõttetööd vaja teha. Et mis ikkagi on viltu läinud ning mida peame muutma.

Samas tänu sellele, et mänguseis oli nagu oli, liikusime veidi enne lõppu ära. Täpselt nii, et kaks minutit enne viimase laeva väljumist sadamas olla ja ööseks koju saada :)

Õppeaasta algus

Head hariduspõllu kündjad!

Olen mitmel aastal püüdnud teid selsamal sündmusel liikuma panna – vahel sõna otseses mõttes, vahel küsimustega. Tänavu on see teisiti lahendatud. Pead peaksid kõigil mõtlemisest juba kuumad olema ning kuna peagi astub lavale peorokibänd, siis küllap pannakse ka jalad liikuma.

Möödunud aastal tõin välja, et viimase viie aasta jooksul on Hiiumaal lasteaiast kooli läinud keskmiselt 66 last. Järgmisel nädalal alustab saarel kooliteed täpselt sama palju – 66 last.

Lasteaedades on 77 koolieelikut.

Põhikooliõpilaste arv on ajapikku veidi langenud. See püsib 600 ja 700 vahel, kuid nüüd juba märksa lähemal esimesele kui teisele numbrile. Lasteaialaste ja gümnaasiumiõpilaste arv on olnud stabiilsem – vastavalt ligikaudu 330 ja 150 lapse ning noore tasemel.

Kevadel põhikooli lõpetanute järgmised valikud on selle nädala seisuga samuti teada. 22 noort on valinud kutsekeskhariduse ja 57 gümnaasiumi. Kuus noort ei ole veel õppima asunud või ühegi kooli nimekirjas kinnitatud.

Nende arvudega peavad oma tegevusi kavandades arvestama lasteaiad, koolid, huvikoolid, noortekeskused ja kõik teised haridusellu panustajad. Iga arvu taga on laps või noor, tema võimed, ootused ja tulevik.

Arvud annavad meile enam-vähem püsiva raami. Kõik muu selles raamistikus on aga kiires muutuses. Meie ülesanne ei ole üksnes reel püsida, vaid muutusi mõtestada ja ise targalt juhtida.

President Lennart Meri ütles 2001. aasta kooliaasta alguse kõnes: „Muutuvas maailmas võidab see, kes maailmaga käib koos, käib natukene kiiremini kui maailm.“

Juhtide meisterlikkus seisneb selles, kuidas siduda seni hästi toiminud tegevused uute lahendustega. Peame tunnistama, et seni tehtust enam alati ei piisa. Tuleb leida uusi ja nutikaid lahendusi.

Üha rohkem tuleb mõelda lõimitud õppele ning formaal- ja mitteformaalhariduse päriselt sidumisele. See eeldab ühist arusaama, oskuslikku juhtimist ja aega koostööks. Siin on üha kaalukam roll noortekeskustel. Meil on vedanud: meie noorsootöötajad on avatud uutele ideedele ning lahendustele orienteeritud eluvaatega. Aitäh teile selle eest!

Muutusi ei saa teha kõhutunde najal. Haridusasutused kavandavad oma arengut üha enam tõenduspõhiselt ning arengukavad valmivad eri osapoolte koostöös. Uuel õppeaastal on nii koolides kui ka lasteaedades tähelepanu keskmes õppekavade ajakohastamine.

Tänaseks on loodud võimalus ja süsteem vanemõpetaja karjääriastme taotlemiseks. Esimesed teerajajad on olemas. Hiiumaal on üks atesteeritud koolijuht ja üks meisterõpetaja. Loodan, et see rida pikeneb jõudsasti.

Asutuste pidaja vaates on meil viis sisulist fookust: MATIK-õpe, Hiiumaa õpe, sotsiaal-emotsionaalsed oskused, karjääriõpe, laste ja noorte lugemisharjumused.

Need ei ole viis eraldi sahtlit, vaid moodustavad ühe terviku: noore, kes tunneb oma kodusaart, oskab lugeda ja mõelda, kasutada oskuslikult tehnoloogiat, teistega koos tegutseda ning oma järgmist sammu kavandada.

Septembris avaneb koolidele ja lasteaedadele Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Keele Instituudi murdekeeleõppe toetusvoor. See loob täiendava võimaluse tuua hiiu keel ja kultuur veel enam meie haridusasutustesse.

Septembris alustab meil ka täiesti uus kool. HIIG+.

Kasutan teadlikult seda nime, mitte ametlikku nimetust, sest mulle meeldib vaade, et keskendume võimalustele, mida uus tervik meile pakub. Pühendunud ja pädevad inimesed on ka uues kehas jätkuvalt olemas. Seetõttu on olemas ka kõik eeldused, et kool hästi käivituks ning talle pandud ootusi õigustaks.

Taristu on küll vaid kest, kuid väärt sisu vajab ja väärib ka väärikat keskkonda.

Haridustaristu uuendamisega jõuame peagi saarele ringi peale tehtud. Suvel algas Palade lasteaia renoveerimine ja laiendamine. Septembris on vallavolikogu ees Kärdla uue lasteaiahoone ehitamise otsus.

Haridusasutused on saanud valla väikeinvesteeringutest kõige suurema osa. See on olnud teadlik valik, sest just need tööd mõjutavad laste igapäevast keskkonda.

Suuremõisa lossikompleks on paberi peal riigi vara. Emotsionaalselt peame seda aga meie omaks. Ja see on hea lähtekoht, et leppida koostöös riigiga – eelkõige Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga – kokku lossikompleksi edasine haldamine. Arutelud on jõudnud sinna, et eeskujuks võiks olla SA Hiiumaa Muuseumide toimimismudel.

Õpikeskkonda kuulub ka see, mis tuleb köögist ja jõuab iga päev laste taldrikule. Värske Eesti koolitoidu uuring kinnitab, et Hiiumaa lapsed hindavad koolitoitu kõrgelt. Kõige kõrgema hinde – 8,5 punkti 10st – said meie sööklatöötajad. See on tunnustus, mis väärib valjusti välja ütlemist!

Kui suudame pakkuda tervislikku, kohalikust toorainest valmistatud ning laste endi poolt hinnatud toitu, toetab see ka kõike muud, mida haridusasutustes teeme.

Lõpetuseks mõned märkamised.

See, kuidas meie haridusasutustes on tuletorni teema-aastat mõtestatud ja ellu äratatud, on olnud imetlusväärne. Kui oleksime seda loomingulisust ette aimanud, oleksime lõpuaktustele ja näitustele pileteid müünud.

Müts maha nende õpetajate ning juhendajate ees, kes viivad lapsed majast välja – koos kogu vastutuse, lisatöö ja logistilise saginaga. Te teete seda selleks, et pakkuda elulisi olukordi, avardada laste maailma ja muuta õppimine huvitavamaks.

Aitäh teile, kes te õpetate ja kasvatate.

Aitäh teile, kes te märkate, toetate ja julgustate.

Aitäh teile, kes te panete toidu lauale, hoiate majad puhtad, soojad ja toimimas.

Päris lõpetuseks üks väike palve. Või õigupoolest ettepanek sõlmida kokkulepe.

Direktorid olid juba peaaegu nõus. Ja „peaaegu nõus“ on teatavasti nõusoleku kõige ohtlikum vorm – sealt võib asi päriselt teoks saada.

Me kõik vähemalt tahaksime, et täiskasvanu töö mahuks tööpäeva sisse. Sama õiglane on küsida, kas lapse töö võiks mahtuda koolipäeva sisse.

Teeme esimese sammu.

Lepime kokku, et 2026/27 õppeaastal nädalavahetuseks koduseid ülesandeid ei anta.

Nädalavahetus jäägu perele, sõpradele, lugemisele, liikumisele ja lihtsalt olemisele.

Ka puhkus toetab õppimist.

Aitäh teile selle eest, mida te iga päev Hiiumaa laste ja noorte heaks teete!

* tervitus õppeaasta avakogunemisel 28.08.2026

Öölaulupidu

Head hiidlased, head Hiiumaa sõbrad!

On 20. augusti õhtu. Päev seab end tasapisi puhkama. Aga nii nagu 35 aastat tagasi jõudsid otsustavad sündmused haripunkti hilisõhtul, võtame ka Hiiumaal tänasel pidupäeval hoo üles õhtutundidel.

Padarimägi hakkab laulma. Ja kindlasti nii, et meri mühiseb ning ka mandrirahvas kuuleb.

Täna kõlavad siin eesti keel, hiiu keel ja veel üks keel, mis neid mõlemaid ühendab – vabaduse keel.

Täna 35 aastat tagasi, kell 23.03, hääletas 69 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liiget meie riikliku iseseisvuse taastamise poolt. Nende 69 inimese taga seisis terve Eesti rahvas.

Eesti inimesed, kes hoidsid kõige kiuste alles oma keele.

Eesti inimesed, kes hoidsid alles oma laulud.

Eesti inimesed, kes hoidsid sinimustvalget lippu peidus, rääkisid lastele Eesti lugu ning uskusid ka siis, kui lootmine tundus lootusetu.

Täna on siin need, kes mäletavad 1991. aasta augustipäevi vahetult. Ja need, kes on sündinud ning kasvanud vabas Eestis. Ühed meist kannavad endas vabaduse tagasituleku mälestust. Teised on selle vabaduse kõige ilusam tulemus. Ühed teavad, kuidas vabadus tagasi võideti. Teised näitavad, mille nimel seda tehti.

Vabadus ei ole valmis saanud asi. Vabadus püsib tänu meie igapäevastele tegudele.

Vabadus tähendab, et võime olla erinevad, ilma et lakkaksime olemast üks rahvas.

Selles mõttes on Eesti üsna sarnane kooriga.

Üksi võib laulda.

Aga üksinda ei saa olla koor.

Koor sünnib paljudest inimestest ning iga hääl on vajalik.

Kui me tunneme laulu, kuulame üksteist ja usaldame kõrvalolijat, sünnib erinevatest häältest midagi palju suuremat.

Sünnib ühine kõla.

Nii sünnib ka riik.

Meie iseseisvus ei tähenda, et peame alati kõiges ühel meelel olema. See tähendab, et ka eriarvamuste keskel teame, mis meid ühendab: eesti keel ja kultuur, kodutunne, hoolimine oma inimestest ning tahe hoida Eesti vabana.

Suur tänu Sulle, Ingrid, ja kogu Putkaste Külaseltsile selle sündmuse korraldamise eest.

Aitäh eestlauljatele, muusikutele ja abilistele.

Aitäh ka kõigile teile, tänu kellele Padarimägi täna laulab ja laul kaugele kajab.

Head Eesti iseseisvuse taastamise päeva!

Elagu Hiiumaa!

Elagu vaba Eesti!

*tervitus 20.08.2026 Öölaulupeol Käinas Padarimäel

Viievõistlus

Laupäev möödus Emmaste staadionil. Peasekretärina Anne Golubi nimelisel viievõistlusel panustades. Aga ka osalejana kaasa lüües.

Viimasest alates, siis mitte tahtlikult, aga (sportlase hinge tõttu) selle nimel siiski pingutades, tulime korraldajate ehk VAK/ERNST tiimiga teiseks. Et joostakse Anne nimelisele rändkarikale, siis igati hästi, et võidu võttis tiim Anne Järelkasv. Kuues aasta ning neil nüüd kübaratrikk tehtud ehk et kolm võitu käes. Kõige rohkem rõõmu teeb aga asjaolu, et startis kaheksa nelikut.

Viievõistluse osas olin veel eelmisel päeval kõhklev, eriti just seepärast, et korraldada ning võistelda samal ajal on alati väljakutse. Ja esimeses ei taha ka järele anda kvaliteedis. Aga et eelmised kümme korda olen osalemise kirja saanud, siis ei saanud ka seekord kehvem olla :)

Kaugushüppes ei oska ma kiirust kauguseks muuta ning et kaks katset maandusid täpselt samma auku, loobusin kolmandast ja leppisin viimaste aastate keskmisega. Samas odaviskes suutsin seda, mida kümme ja 200 meetri jooksus seda, mida viis + aastat tagasi. Kettaheites üsna tavapärane tulemus. Ent üldine keskmine oli sel ala nõrgem, mistõttu sai võrreldes konkurentidega punkte võidetud. Ja kõige olulisem duell oligi eile kunagise koolivennaga, kes kaugushüppes tugeva tulemuse tegi ning keda järgmistel aladel siis kinni üritasin püüda. 1500 meetri jooksuga see õnnestuski. Soov teda edestada tähendas 20ndatel sel võistlusel minu kõige kiiremat jooksu.

Ja kokkuvõttes, väga nappide punktivahedega, kolmandaks platseerumist.

Loomulikult, kel sportlase hing on sees, see paneb ikka stardipaugu järel täiega punuma või leiab eesmärgi, mille nimel pingutada. Samas selle võistluse juures ei ole see kindlasti kõige olulisem. Ja pigem on olulisem isiklik areng, kas siis tulemuse või tehnika mõttes, aga ka kaasvõistlejatega koos veedetud tunnid. Mis võivad sisaldada ka väärt näpunäiteid, kuidas paremaks saada.

Kuigi peab ütlema, et alati on tore, kui võistlusel on neid, kes silmapaistvaid tulemusi teevad. Ilus vaadata oskajat sportlast :)   Seekord oli stardijoonel näiteks noorte (U-18) seas Eestis ja Baltikumis sprindis võite noppiv välejalg Apinis. Samuti tugev keskmaajooksja Sihver, kes seekord kindla võidu võttis. Ja viimasel alal lõi kaasa laskesuusataja Talihärm.

Kõige suurema lugupidamise teenisid seekord aga Anu ja Toivo Saue. Hiiumaa spordilegendid, kes ennelõunal juhendasid lapselapsi ning pärastlõunal tegid viievõistluse läbi. Sealjuures saab Toivo kahe aasta pärast 80!

Pühapäev

Tekkis vajadus perega pühapäeval mandril käia. Aga piisavalt hilja, et laevapiletit eelmüügist mitte saada. Eks pühapäeval ongi kõige rohkem mandri suunas liikujaid. Kodukohvikute nädalavahetus takkaotsa.

Samas meil oli vaja kindlaks ajaks kindlasse kohta jõuda.

Seega. Tulin kaks tundi enne esimest (08.30) väljumist sadamasse, et autole koht tagada. Teised hiljem järele. Ühtlasi saab aega kasutada praktilise teadmise saamiseks, et kui keeruline üldjärjekorras peale saada on.

Ca 06.45 saabus teine auto ning kell 07.15 on neid siin sadama alal 4.

Kõige nutikam oli kella seitsmest saabuja, kes parkis auto ning suundus siin ootamise asemel jooksuringile.

Esimesed eelmüügist pileti ostnud ehk broneeringuga autod saabusid kohusetundlikult tund varem. Samas kell 07.45 on üldjärjekorras ikkagi veel vaid kümmekond autot. See rida (st üks rada sadamaalal) täitub umbes kaheksast. Ja suurem sagimine algabki peale seda.

Seega võib vaatluse põhjal hinnata, et ka tippnädalavahetusel saab piisava varuga sadamasse tulles üldjärjekorra piletiga üle mere.

Puhkus

Nii pikk puhkus oli viimati ilmselt koolmeistri ametit pidades.

Kuigi selge on, et kui ajalooõpetajana võidki puhkusel nö juhtme välja tõmmata, siis selles ametis päris lõpuni tööteemadest ei pääse. Samas tuleb tunnistada, et kolleegid ikka hoidsid ning tegid maksimumi, et saaksin asjadest eemal olla ning akusid laadida.

Ja puhkuse (või üldse mingi asja läbimise-lõppemise) järel kipume mõtlema, et mida oleks veel võinud, tahtnud teha. Samas on vaimsele tervisele kasulikum keskenduda sellele, mis tehtud sai ning mis hästi :)

Valetamine

Pahatihti on nii, et need, kes kõige valjuhäälsemalt teisi pattudes süüdistavad, on ise kõige suuremad suslikud.

Hiiumaa ekre ja sõbrad veebilehel ilmus sel nädalal üllitis kohalikult Hillar Kohvilt. Lugu oli üles ehitatud väitele, et ühe Isamaa nimekirjas kandideerinu arvamuslugu oli maakonnalehes nii kaua ootel, kuniks vallavanem (puhkab ja seetõttu ilmselt võttis kirjutamine aega, väideti) vastulause üllitab. Ilmselt ei saanud ta aru, et tegemist polnud vastulausega, vaid arvamuslooga. Jah, samal teemal. Aga sugugi mitte vastanduv teisele loole.

Mis aga faktikontrollis selgus? Et vallavanema lugu saadeti ajalehele kaks päeva varem.

Seega keskne süüdistusargument kukkus kolinaga kokku. Koos sellega kõik muu.

Aga kas loo autor oli/on piisavalt mees, et viga tunnistada. Või veel enam, vabandada. Loomulikult mitte. Ja samas näitab see nii mõndagi just tema enda kohta.

Sotsiaalmeediast lugu kustutati. Ekre ja sõprade veebilehel on see alles. Kinnituseks, et sealsed lood ei huvitu faktidest.

Jalgpalli MM, osa 9

Hispaania fännina saab seda postitust suure rahuoluga kirjutada. Võitis parim tiim. Isegi kui roosad prillid eest võtta :)

Tõepoolest. Mängiti suurepärat jalgpalli. Jah, kui norida, siis see suurepärane jalgpall on pigem väravavaene. Samas väga kindel. Ehk kaitse lukus, keskväli kontrolli all ning tekitatakse ohtralt võimalusi.

Kolmanda koha mäng oli üle ootuste elamus. Kokku kümme väravat. Läks kokku sellega, mida arvasin - ennustasin prantslaste 4:3 võitu. Kuigi ka see tundus ehk natukene üle võlli pakkumine. Kuna kolmas koht võidetakse, teine koht kaotatakse, siis ehk saavad inglased siiski veidi rõõmsamalt kui argentiinlased koju sõita. Ja pikemas perspektiivis õpitakse vast ka pronksmedalit väärtustama.

Finaalis ei osanud sellist jõudemonstratsiooni küll ette näha. Umbes 90 minuti järel vilksas ekraanil infograafika, mille järgi hispaanlased olid 20 korda väravale löönud, samal ajal argentiinlased mitte kordagi ...

Lootust ei kaotanud, kuigi üsna pingeline oli vaadata, kuidas hispaanlased muudkui justkui ronivad kõrgele mäetippu, ent päris tippu jääb viimane samm astumata. Samas - eks tänu lisaajale sai sama raha eest rohkem jalgpalli :)

Kui finaali esimese osa järgi sai lõuna-ameeriklaste poole isegi tunnustavalt vaadata, et ülearu robustset mängu ei mängitud, siis mängujärgne mälupilt jääb teine. Ehk et lõpuks kees nii mõnigi neist ikka üle. Eks tuleb veel kaotamist harjutada.

¡Viva España!

Jalgpalli MM, osa 8

Jäänud on vaid medalimängud. Ja kui selgus, kes on poolfinaalides, siis mängu põnevuse mõttes polnudki vahet, kes võidab ehk mängib finaalis, kes mängib pronksile. Ehk igal juhul ootavad eest kaks ägedat mängu.

Muidugi küsimus on, kuivõrd motiveeritud on tiimid, kes mängivad kolmandale kohale. 2002 ning 2022 olid ägedad kolmanda koha mängud, kuna mõlemad, vastavalt Türgi ja Lõuna-Korea ning Maroko ja Horvaatia, tõepoolest ja väga soovisid võita.

Aga ka Prantsusmaa ja Inglismaa vastasseis võiks olla nii põhimõtteline asi, et kumbki seda kaotada ei taha. Mis sest, et mõlemal on mõru mekk veel suus poolfinaalist.

Poolfinaalid olid vaatamist väärt. Hispaania mängis prantslased üle. Suutis vastase trumbid üsna hästi väheväärtuslikuks muuta ning enda tugevused välja mängida. Kontrolliti keskvälja, hoiti kaitse tugev ning nõelati täpselt. Selge ja teenitud võit.

Inglismaast on isegi natukene kahju. Sest küllaltki väheste väravavõimalustega avapoolajal olid nad grammi võrra paremad. Ka teise poolaja alguses, mis tipnes väravaga. Ent edusseisu saavutamise järel mängiti ise võit maha. Oli selge, et lõuna-ameeriklased asuvad viigiväravat otsima. Aga kas oli vaja võtta teadlik otsus sisuliselt kogu tiimiga kaitsesse vajuda? Ja see ei jäänud karistuseta. Nagu sellistel puhkudel ikka - kui oled juba häälestanud nö bussi parkima ja sellega pikalt toimetanud, siis vastase värava järel on üsna keeruline kiiresti enda mängu muuta. Ehk uuesti rünnakule rõhk seada. Päris mängu lõpus viigiväravat otsiti, aga pigem olid need hambutud hammustused.

Millist Hiiumaad soovime aastal 2040

Hiiumaa on aastal 2040 saar, kuhu noored tulevad (tagasi), kus ettevõtted leiavad töötajad, teenused on kättesaadavad ning loodus on hoitud. Kuidas sinna jõuda? Just sellele küsimusele otsib vastust arengukava, mida praegu uuendame.

Arengukava lähtub kolmest omavahel tihedalt seotud valdkonnast – hiidlased, elukeskkond ja majanduskeskkond. Ükski neist ei toimi eraldi. Just nende koosmõju määrab, milliseks Hiiumaa kujuneb. Selline aitab vältida „silotornistumist“ ning toetab terviklikke otsuseid.

Inimeste püsimist ja lisandumist mõjutavad töövõimalused, eluasemete kättesaadavus, teenuste toimimine, kogukondlik kuuluvus ja elukeskkonna kvaliteet. Majanduskeskkond sõltub tööjõust, ühendustest, taristust ja ettevõtluseks sobivatest tingimustest. Elukeskkond loob omakorda eelduse, et siin inimesed elavad, ettevõtted tegutsevad ja kogukonnad toimivad.

Hiiumaa suurim tugevus on tasakaal – looduslähedane ja turvaline elukeskkond, tugev kogukondlik identiteet, inimlik mõõde ning omanäoline saareline eluviis. Samas on see tasakaal habras. Väike rahvaarv, hajus asustus, vananev elanikkond, tööjõupuudus, hooajalisus, piiratud taristu ja sõltuvus ühendustest muudavad saare arengu muutuste suhtes tundlikuks.

Kuidas hoiame Hiiumaa elujõulisena?

Hiiumaa suurim arenguküsimus on, kuidas hoida saar elujõulisena ka tulevikus. Kõik on omavahel seotud. Kui noortel ei ole põhjust tagasi tulla, väheneb tööjõu ja elanikkonna järelkasv. Kui spetsialiste ei ole võimalik leida ja hoida, kannatab teenuste kvaliteet. Kui ühendused, elekter, side ja liikumisvõimalused ei toimi, saavad kannatada nii inimeste igapäevaelu kui ka ettevõtlus. Kui elukeskkonna kvaliteet halveneb, kaob üks peamisi põhjuseid, miks Hiiumaal elada, siia tulla või siia tagasi pöörduda.

Seetõttu tuleb Hiiumaa arengut vaadata tervikuna. Haridus, töö, eluase, tervis, sotsiaalne tugi, kultuur, sport, ettevõtlus, avalik ruum, ühendused ja looduskeskkond ei ole eraldiseisvad teemad, vaid ühe süsteemi osad. Arengukava ülesanne on luua nende vahel selgemad seosed ning aidata teha valikuid, mis tugevdavad Hiiumaa pikaajalist toimimist.

Arengukava ei ole lihtsalt dokument. Arengukava määrab, milliseid investeeringuid vald teeb, milliseid teenuseid arendatakse, kuidas kujundatakse elukeskkonda ning millistele eesmärkidele järgmiste aastate jooksul keskendutakse. Seetõttu on oluline, et selles kajastuks võimalikult paljude hiidlaste vaade.

Hiiumaa visioon aastaks 2040 on olla õnnelikum, jõukam ja rohelisem saar.

Õnnelikum Hiiumaa tähendab, et inimestel on siin võimalik kujundada täisväärtuslikku eluteed, kasvatada lapsi, vananeda väärikalt ning olla osa tugevast kogukonnast. Jõukam Hiiumaa tähendab rohkem häid töövõimalusi, tugevamat ettevõtlust ja suuremat võimekust luua väärtust kohapeal. Rohelisem Hiiumaa tähendab, et areng toimub kooskõlas UNESCO biosfääri programmiala põhimõtete ning meie saarelise eripära hoidmisega, et säilitada see ka tulevastele põlvkondadele.

Senisest suurem kaasamine

Hea meel on tõdeda, et arengukava koostamisse on juba panustanud väga paljud hiidlased. Oleme saanud hulgaliselt sisukaid ettepanekuid, mis on aidanud dokumenti täpsemaks, sidusamaks ja terviklikumaks muuta. Aitäh kõigile, kes on juba oma mõtteid jaganud.

Arengukava muutmine algatati volikogus 19. märtsil. Seejärel analüüsiti alusdokumente ning spetsialistide töötubade ja vallavalitsuse töögrupi sisendi põhjal valmis esimene arengukava mustand, mis oli avalikustamisel 4.–29. maini.

Avalikustamisega paralleelselt toimus kaasamine piirkondades ja erinevate sihtrühmade kaupa. Kohtusime koolides, Hiiumaa Arenduskeskuses, Hiiumaa Ettevõtjate Liidu ja Turismiklastriga. Need arutelud on andnud väärtuslikku sisendit, mida üksnes dokumentide põhjal ei oleks võimalik saada.

Kuni 26. juulini on arengukava taas valla kodulehel (https://vald.hiiumaa.ee/uudised/arengukava-2040) avalikul väljapanekul. Loodan väga, et saame ka seekord rohkelt sisukat tagasisidet, mille abil dokumenti veelgi paremaks muuta, enne kui esitame selle augustis vallavolikogule.

Arengukava ei sünni vallamajas. See sünnib koostöös inimestega, kes Hiiumaal elavad, töötavad või näevad siin oma tulevikku. Ootan väga teie mõtteid ja ettepanekuid. Iga arvamus aitab kujundada Hiiumaad, kus tahame elada ka aastakümnete pärast.

Jalgpalli MM, osa 7

Neli on alles jäänud.

Ja kui turniir tervikuna on pakkunud üllatusi, siis medalite jagamisele jõudnud nelik on riigid, keda siia enne turniiri ka kõige enam prognoositi jõudvat.

Prantsusmaa - Maroko veerandfinaali kohta võiks ju norivalt küsida, et miks mõni riik sai välja panna kaks tiimi. Ehk et kui vaadata, kus keegi sündinud on või miks keegi ühe või teise tiimi eest mängib, siis kattuvusi on palju ning nii mõnegi puhul võinuks valik langeda emma-kumma koondise kasuks. Mängust. Suurem riik võttis oma.

Hispaania - Belgia. Taas tuleb tunnustada belglaste treenerit. Õige taktika valik, mis lähtus taas konkreetsest vastasest ning mis tagas, et oli suhteliselt võrdne mäng. Krooniks löödi esimene värav hispaanlaste võrku sel turniiril. Ent Hispaania tiimil on sügavust meeletult ehk et sisuliselt iga mängija, kelle nad pingilt toovad, võiks vabalt ka algkoosseisus alustada. Nii lõi võiduvärava teist mängu järjest ja taas napilt enne normaalaja lõppu vahetusmängija.

14. juulil ehk prantslaste rahvuspühal tuleb äge vutiõhtu.

Norra - Inglismaa oli oodatud mäng ning mängijad õigustasid seda ootust. Viikingitel jäi üsna vähe puudu, et liikuda edasi poolfinaali (enda vaatest jäi kõige enam kripeldama kaks-üks rünnakusituatsioon, kus Söloth miskipärast ei söötnud Haalandile vaid proovis ise olukorra lahendada). Kahju.

Samas kui vaatame, et Argentina - Šveits kohtumise (samuti lisaajal) võitsid lõuna-ameeriklased, siis 15. juuli mänguõhtu tuleb tänu sellele vähemalt sama põnev. Inglismaa - Argentina on pakkunud mitmeid põnevaid lahinguid (kasvõi 60 aastat tagasi MM-il, kui inglased oma ainsa tiitlini jõudsid või 40 aasta eest, kui Maradona nendevahelises kohtumises käega värava lõi) ning uskuda võib, et ka seekord saab see thriller olema.

Et viimased kaks mängu läksid lisaajale ning esimene algas südaöösel, siis viimane öö palju uneaega ei pakkunud :)  ehk Euroopa vutifänni tervise vaates on elu nüüd õige mõnusaks läinud - ainult neli mõistlikul ajal algavat kohtumist veel ees ootamas.

Jalgpalli MM, osa 6

1/16 finaalid.

Kanada ei mänginud üldse kehvasti. Pigem on neist korralik jalgpalliriik saamas. Aga Maroko mängis küpselt ja kasutas oma võimalused hästi ära. Tulemus 3:0 jätab mängust petliku mulje, kuna pigem oli üsna tasavägine.

Paraguay valis karmi mängu taktika. Ses mõttes toimis, et nad olid pikalt mängus sees. Aga need vead, mida nad mängus tegid - toored ja ebasportlikud -, need ei jäta võimalust neile kaotuse pärast kaasa tunda. Pigem tuleb kiita prantslasi, et nad sellele ei reageerinud ning püüdsid jalgpalli edasi mängida.

Brasiilia kaotus Norrale. Ootasin seda, aga ei uskunud. Lootsin just Norra pärast (sümpaatne sats ning ikkagi meie alagrupikaaslane valikturniiril), mitte et brasside vastu midagi oleks. Küll aga teeb nõutuks, et kuhu on kadunud minu lapsepõlve Brasiilia. See, kes lustis ning rohkelt väravaid lõi. Hetkel ollakse justkui oma mängu ära kaotanud. Ja samas jääb õhku küsimus, et kui Brasiilia oleks mängu alguses teenitud penalti sisse löönud?

Mehhiko-Inglismaa mängu otsustasin otse mitte vaadata. Kui hommikul selgus, et algus lükkus 0300 pealt vähemalt tunni edasi ilma tõttu, tundus hea otsus. Teistpidi - see oli üks paremaid lahinguid siin MM-il. Kindlasti aitas kaasa mehhiklaste kodustaadion ja selle atmosfäär. Aga mõlemad näitasid ka kvaliteeti. Sealhulgas väravasuul. Kurb, aga domineerivam pool ehk Mehhiko pidi napi kaotuse vastu võtma.

Hispaania võttis samuti napi võidu. Aga pigem kontrollitult. Ja taaskord näitasid mõlemad tiimid, seekord Ibeeria poolsaare derbis, kõrget kvaliteeti.

Belgia edasipääsu eest peab kiitma treenerit. Õige mängijate valik ning taktikaline plaan, mis suurepäraselt töötas. Selgelt nende selle turniiri parim mäng. Samas võtavad avalikkuse silmis suurema au USA kaotuse eest Trump ja Infantino. Nimelt sai Balogun eelmises mängus punase (tõsi on ka see, et täpselt samasuguse vea eest ei saanud Infantino lemmik Messi üldse kaarti) kaardi, mis tähendab, et järgmine mäng tuleb vahele jätta. Aga Trump helistas sõbrale ning too korraldas ära, et FIFA leiab mingi määruse punkti, mille alusel võib punase kaardi saaja karistus muutuda tingimisi karistuseks :)   Ehk siis keerati ikka korralik käkk kokku. Ja pole siis imestada, et kogu jalgpallimaailm pööras USA vastu. Mitte et tiim ise või eriti konkreetne mängija selles süüdi oleks. Aga kahtlemata mõjutas see meeskonna esitust ning mängijaid psühholoogiliselt.

Egiptus tegi suurepärase mängu ja lõi 3 väravat ning läks 2:0 Argentina vastu juhtima. Ei, siin ei ole kirja- või arvutusviga. Aga see mäng andis lisakütust mõtetele, et mõnda mängijat või tiimi justkui hoitakse ekstra. Ehk VAR abil leiti ühele väravale kaugel enne eelnenud olukorras viga ning selle alusel sai ka värava tühistada (sama võinuks kasutada ka Argentina võiduvärava juures, aga siis ei peetud seda vajalikuks...). Mängu lõpus tegi valitsev maailmameister võimsa tagasituleku ja läheb 3:2 võiduga edasi.

Viimases kohtumises mängiti head ja tasavägist vutti. Väravavõimalusi oli, aga turniirile omaselt tegid kollkiprid suurepärast tööd ning jäid ründajatega võistluses peale. Šveits vormistas mängulise üleoleku penaltitega.

Volikogu

Tagasivaade juunikuu volikogu istungile. Selles postituses infopunktist.

Istungi päevakorrapunkti "Vallavalitsuse info" alustan alati ülevaatega elanikeregistrisse. Omavalituse eesmärk on kahtlemata see, et elanikel oleks seal hea elada. Mingis mõttes peegeldub see, kas nii on, ka elanikeregistris. Tõsi, tegureid on rohkem, mis seda numbrit mõjutavad. Aga et see omavalitsuse jaoks oluline on, selles pole ka kahtlust. Juuni alguses oli registri järgi 9735 hiidlast ehk täpselt sama palju kui kuu aega varem. Elanike arvust, selle muutustest ja sellega seotust aga eraldi postitus(t)es.

Juunikuu volikogus on meil eelarve täitmise lõplikud numbrid nelja kuu kohta. Kui meie volikogu istung toimuks nädal hiljem, nagu Saaremaal, saaks edastada eelmise kuu lõpliku seisu. Nelja kuu täitmise norm oleks 33,33%. Tuludest olulisim ehk tulumaks on täidetud täpselt 34%. Kulud kokku 32,22%.

Juunikuust näeb valla kodulehel eelarve täitmist reaalajas - SIIN

Malev on väga populaarne noorte seas. 30 kohale kandideeris 66 noort.

Sõlmisime koostöölepingu Tartu Ülikooliga ning sügisest alustab Hiiumaal "Väärikate ülikool".

Mai lõpus toimus Hiiumaa laulu- ja tantsupäev "Pühendus tegijale". Kokku 555 lauljat, tantsijat, võimlejat ja pillimängijat, sh 289 noort.​ 18 pühendunud juhendajat.​ Laval 41 kollektiivi: 10 koori, 3 pillikoosseisu, 27 tantsu- ja võimlemisrühma.​ Selle raames koostati ka näitus laululava ajaloost. Samas ei varja, et tõrvatilgaks meepotis on asjaolu, et me pole suutnud lauluväljakut renoveerida.

5 raamatukogu said iseteeninduskapid. Käinas oli see varasemalt ning Kärdla raamatukogu saab sisuliselt 24/7 kasutada, kui oled registreeritud lugeja.

Sügisel käivitub meil neli vanemlusprogrammi, mis hõlmavad kõiki Eestis pakutavaid tõenduspõhiseid vanemlusprogramme (Triple P Beebi, Imelised aastad, Kõik algab mängust, Gordoni suhtlustreening).​

Neid viivad läbi peamiselt kohalikud spetsialistid – seitsmest koolitajast viis on Hiiumaa inimesed.​

Jäätmeseaduse muudatuste tulemusel suurenevad kulud ka tavatarbijale. Ettevõtetele lisanduv koormus kajastub ikka lõpuks tarbija arvel.

18.07 ja 25.07 toimuvad ohtlike jäätmete kogumisringid. 31.07 Uuskasutuskeskuse kogumisring.

Tuletornide külastused maikuus​: 

Tahkunas 2025. aastal 720 ja sel aastal 692​. Lisan siia ka juuni. 2290 aasta eest ning 1882 nüüd.

Kõpus oli 852 ja nüüd 1275. Aasta tagasi oli 3124 ning nüüd 4289.

Lusikapidu toimub 24. juuli. Eelmisel aastal saime kutsuda 42, seekord 61 last.

Heltermaa-Rohuküla

 

10 aasta jooksul on olnud väga selge trend, mida kinnitab ka viimase kahe aasta võrdlus. Sõidukite üleveomahu kasv (+31%) on ligi kaks korda kiirem kui reisijate arvu kasv (+17%) kümne aasta võrdluses.

See viitab sellele, et

• autodega liigutakse rohkem;
• ühes autos sõidab keskmiselt vähem inimesi kui kümme aastat tagasi;
• suurenenud on (väike)ettevõtluse ja kaubaveo osakaal.

Viimastel aastatel paistab silma, et aprill - mai - juuni kasv toimub järjest sujuvamalt.

See võib tähendada, et

• turismihooaeg on pikenenud kevadesse;
• saarel toimub kevadperioodil rohkem sündmuseid;
• kaugtöö on üha enam levinud;
• mitme kodu omanikud on üha enam nädalavahetusi saarel.

Pärast COVID-järgset kiiret taastumist (2020 on statistikas täielik anomaalia) ei ole enam suuri hüppeid üleveomahtudes toimunud. See võib tähendada, et olemasolev üleveomaht on vähemalt suvisel perioodil oma maksimaalse taseme saavutanud või selle lähedal.