Jalgpalli MM, osa 2

Nüüd oleks justkui tavapärane MM alanud. Ehk alles on jäänud 32 tiimi.

Esimesed pool sajandit osales kuni 16 võistkonda. Siis neli turniiri 24 riiki ning aastast 1998 on finaalturniiril olnud 32 meeskonda. Kuni MM2026-ni.

Alagrupiturniiril oli põnevaid mänge, üllatavaid tulemusi. Aga kokkuvõttes üsna ootuspärane seltskond kohamängudel. See et kunagi ei ole võimalik kõike päris lõpuni prognoosida, on arusaadav. Normaalne. 

Minu jaoks kõige suurem üllatus oli see, et Türgi edasi ei saanud. Tegelikult mängisid hästi ka. Välja arvatud see osa, et väravaid tuleb lüüa. Püstitasid suisa uue tippmargi - enim väravata lõppenud pealelööke finaalturniiri mängudes. Vist 30 korda üritasid ja lõid palli värava poole esimeses kahes mängus. Tähendab, kummaski siis nii palju. Teistpidi üllatus oli Roheneemesaarte alagrupist edasipääs. Nad muidugi said endale kõige toredama võimaliku vastase ka kohamängudeks - valitseva maailmameistri Argentina. Ja kui alagrupiturniiri veel meenutada, siis kahju oli Iraanist, kes jäi esimesena turniiri järgmisest faasist kõrvale. Ehk kui iga grupi kaks paremat sai kohe edasi, siis neile lisaks kaheksa paremat kolmandaks jäänut. Iraanlased tegid kolm sümpaatset mängu, ei kaotanud ühtegi. Samas ei võitnud ka. Aga olid sellele väga lähedal, kui viimase mängu lõpuminutitel löödud värav tühistati ülinapi suluseisu tõttu. Ja et neid võrreldi teiste kolmandaks jäänutega, siis oli ka seal sisuliselt viimase mängu viimase minutini närvikõdi kuhjaga. Paraku oli see turniir nende jaoks kurva lõpuga film...

* Suluseis. Ühte mängu mainisin. Aga see pole/polnud ainus juhus, kus inimsilmale tabamatu (kohati isegi arusaamatu) suluseis fikseeritakse. Lõpuks on ikka narr küll, kui väikese varba pikkuse distantsi (mis siis justkui annab edumaa) tõttu mäng mitmeks minutiks peatatakse (VAR teeb tööd) ning see siis läbi mängitud olukorra ja sellele järgnenud emotsioonid tühistab.

Pakun välja, et suluseisu reeglit võiks muuta ning see oleks edaspidi olukord, kus edumaa peab olema kogu kehapikkuses. See tähendab, inimene peab kogu kehaga edestama eelviimast vastasmängijat. Ja olem 100% temast vastase värava pool. Analoogne on palli joone ületamisel - pall on üle joone, kui ta on 100% joonest üle. Mitte (osaliselt) joone peal/kohal.

Ahjaa. Üsna tõenäoline, et finaalis kohtuvad, taaskord, Prantsusmaa ja Argentina.

Jalgpalli MM

Jalgpalli maailmameistrivõistlused.

Hästi mäletan 1998 turniiri.

Vist kõik mängud vaatasin ära aastal 2002.

---

2026 jälgin valikuliselt. Ehk et mänge vaatan vähem, samas kui tulemustel hoian ikka silma peal.

Hetkel kui alagrupiturniir on poole peal, võib öelda, et mänge ja tiime on ikka palju. Väga palju. Liiga palju. Ehk neid, kes on turniiril ühes infoväljas, on vähe. Suurem osa on nö oma mullis. Seal, kus koduriik või lemmik(ud). Neid, kes suudavad kogu turniirist üle käia, on pigem üksikud tõelised fanatid.

Samas positiivne on, et märkimisväärselt kasvanud tiimide hulk ei ole kaasa toonud jalgpallile ebaharilikke skoore. Jah, meil on kirjas ka 7:1. Aga see pole esimene kord ajaloos. Ja kõige mälestusväärsem 7:1 seisuga lõppenud mäng on ikka veel MM 2014 poolfinaal. Samas pigem on väiksemad tiimid korduvalt korraliku esitusega üllatanud.

Väravavahid. Just sel positsioonil on minu hinnangul seni kõige rohkem silma paistnud mängijaid.

Samas. Õige MM saab hoo sisse kohamängudega.

Viscosa Kultuuritehas

Laupäeval, 20. juunil avati uuenduskuuri läbi teinud Viscosa Kultuuritehas.

Elu on seal juba viimastel suvedel sees olnud. Nüüd jõudis lõpule PEEK-meetmest rahastatud projekt. Selle toel on hoone(d) säilitanud oma ajaloolise hõngu, aga igati vastavad kaasaegsetele normidele.

Kui Hiiumaa üheks omavalitsuseks sai, kõlas algusaastatel kriitikat, et Kõrgessaare on unustatud ja maha jäetud. Toodi välja ka sotsiaalmajanduslikku katastroofi, mis kaasnes kalatehase töö lõppemisega. Seejärel jäi kompleks seisma. Lagunema.

Täna on Kõrgessaare saanud uue hingamise. Sümboolne, et seesama hoonetekompleks, mis oli allakäigu sümboliks, on nüüd taassünni kandev tala. Suurepärane, et leidusid heas mõttes lollid, kes uskusid, et see on võimalik edulooks pöörata. Ja veel ägedam, et nende utoopilised unistused on teoks saanud ja saamas.

Hiiu Lehe galerii: https://hiiuleht.ee/galerii-viscosa-avas-uksed-mastaapse-kunstinaitusega/

ERR galerii: https://www.err.ee/1610060038/viscosa-kultuuritehas-hiiumaal-pakub-kunsti-4000-ruutmeetril

Umbusaldus

Oli võimalus usaldushääletus läbi teha. Ehk et volikogu opositsioon tegi maikuu volikogu istungil ettepaneku avaldada vallavanemale umbusaldust. Nüüd neljapäeval pandi see päevakorda. Selle tõttu oli võimalus viimase kuu jooksul tavapärasest rohkem vallakodanikega suhelda, nende küsimustele vastata, arvamusi kuulata.

Ühel juhul oleks mind üsna kohustustevaba suvi oodanud. Et aga volikogu usaldas seda tööd edasi tegema, siis võtangi seda nii, et nüüd on justkui uus mandaat antud, mida taas tegudega õigustada tuleb.

Enne kui hääletama asuti, sain oma mõtteid jagada. Lisan need siia ka.

Head volikogu liikmed.

Mul on hea meel siin teie ees seista.

Ka täna ja selles olukorras.

Päriselt.

Ei ole kunagi arvanud, et vallavanema amet on lust ja lillepidu.

Ja ise olen selle tee valinud.

Umbusalduse avaldamine on demokraatia loomulik osa.

Tugev omavalitsus tähendab, et erinevad vaated saavad kõlada.

Hiiumaa vald on selle moodustamisest alates teinud tugeva arengu elukeskkonna parendamisel. Üks suuremaid väljakutseid viimastest aastatest on eluasemete puudus.

Probleem ettevõtjatele, kuna pärsib töötajate leidmist.

Takistus spetsialistidele, kes soovivad Hiiumaale tööle tulla.

Probleem peredele, kes soovivad siia elama asuda.

Üürimaja on hea näide lahendusest.

23 kaasaegset eluruumi tähendab 23 inimesele või perele võimalust Hiiumaal elada. Nõudlus kinnitab vajadust ning annab julgust järgmisteks samasugusteks projektideks.

Kahtlemata on tegemist ka regionaalpoliitikaga. Mäletan Hiiumaa valla algusaastatest jutte, et Kõrgessaare on jäänud ääremaaks ja unustatud.

Täna näeme hoopis teistsugust pilti. Oleme üheskoos suutnud anda piirkonnale uue hingamise.

Kas Üürimaja puhul on tegemist täiusliku projektiga?

Kindlasti mitte.

Kui kusagil ilmneb puuduseid, tuleb need kõrvaldada. Ja seda on tehtud.

Kui on vaja tugevamat kontrolli, tuleb seda tugevdada. Seda on tehtud.

Kas tegemist on Hiiumaa jaoks vajaliku projektiga?

Kindlasti.

Ja meie ülesanne on tagada, et see oleks edulugu ka 5, 10 ja enama aasta pärast.

Omavalitsuse juhtimine tähendab valmisolekut võtta vastutus, teha otsuseid ja ka neist õppida. Kahtlemata tuleb ette raskuseid. Tähtis on liikuda õiges suunas. Kui vaatame Hiiumaa valla arenguid tervikuna, siis jah, me liigume õiges suunas!

Ja sellegipoolest.

Kui volikogu hindab, et vaja on teistsuguseid lahendusi või teistsugust juhtimist, siis on see volikogu õigus.

Mina ei võta seda isiklikult.

Vallavalitsuse peamine ülesanne on olla hiidlaste teenistuses. Teha tööd selle nimel, et hiidlastel oleks siin hea elada ning teistel soov siia tulla.

Ükski vallavanem ei tee seda tööd üksi.

Sellepärast tahan ma tänada.

Hiiumaa Vallavalitsuse teenistujaid. Pühendumuse, professionaalsuse ja lahendustele orienteerituse eest.

Tänan meie asutuste juhte ja töötajaid. Õpetajaid, kultuuritöötajaid, treenereid ja ringijuhte, sotsiaaltöötajaid, noorsootöötajaid, heakorratöötajaid ning kõiki teisi, kes hoiavad suure hoolega käigus teenuseid, millest sõltub hiidlaste heaolu.

Tänan fraktsiooni ja koalitsioonipartnereid usalduse eest siin olla.

Tänan opositsiooni küsimuste ja ettepanekute eest, mis on aidanud teha paremaid otsuseid.

Ja kõige rohkem tänan Hiiumaa inimesi. Teie teotahe ja see, kuidas te hoolite kodukohast, see annab vallavanema tööle tähenduse.

Me kõik oleme siin ajutiselt.

Aga Hiiumaa jääb.

Erinevad poliitilised vaated on loomulikud.

Arutelud ja vaidlused on vajalikud.

Kuid meie ühine vastutus siin saalis on tagada, et nende vaidluste tulemusel ei kannataks Hiiumaa maine, usaldusväärsus ega arenguvõime.

Sest lõpuks ei konkureeri omavahel koalitsioon ja opositsioon.

Me konkureerime teiste piirkondadega inimeste, investeeringute, ettevõtete, töökohtade ja tuleviku pärast.

Ja selles töös vajab Hiiumaa meid kõiki.

Aastate pärast ei küsita, kes istus koalitsioonis ja kes opositsioonis.

Küll aga vaadatakse, millise Hiiumaa me järgmisele põlvkonnale jätsime.

Meil on põhjust vaadata tulevikku enesekindlalt.

Hiiumaa on täna tugev.

Ja meie ühine ülesanne on teha nii, et Hiiumaa oleks homme veel tugevam.

Aitäh.

Ilves

Lõppeva nädala sisustas suuresti õppus ILVES. See tähendas mitme samaaegse kriisiolukorra lahendamist.

Õppus sisaldas muuhulgas: 

✈️ Lennuõnnetus 

💧 Veekriis Kärdla linnas 

⚡ Elektri-, side- ja kaugküttekatkestused 

🏠 Elanike evakuatsiooni korraldamine 

📡 Starlinki sidelahenduste kasutamine 

📢 Kriisikommunikatsioon ja elanike teavitamine 

🏢 Kriisistaabi töö ümberkorraldamine 

Õppuse üks olulisemaid eesmärke oli harjutada olukorda, kus mitu kriisi toimuvad samaaegselt. Just sellistes tingimustes töötamine andis Hiiumaa kriisistaabile, evakuatsioonimeeskonnale ja teistele osalejatele hindamatu praktilise kogemuse.

Täna võime öelda, et Hiiumaa kriisivalmidus on võrreldes õppuse algusega veelgi parem. Õppus aitas esile tuua meie tugevused, kuid näitas ära ka kohad, mida saame edaspidi veel arendada.

Eraldi tuleb tänada enam kui 80 inimest, kes osalesid kolmapäeva õhtul Hiiumaa Spordikeskuses toimunud evakuatsiooniharjutusel. Tegemist oli õppuse raames Eestis ainulaadse kogukonda kaasava õppusega, mis viidi läbi koostöös Naiskodukaitsega.

Õppus ILVES kinnitas, et Hiiumaa kogukond, ametkonnad ja koostööpartnerid suudavad keerulistes olukordades tegutseda ühtse meeskonnana.

Aitäh Hiiumaa valla kriisikomisjon ning kriisistaap, Naiskodukaitse ja valla EVAK tiim, PPA, Päästeamet, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Pank, Kärdla lennujaam, Hiiumaa Haigla, Kärdla Kool, Hiiumaa Spordikeskus, Kõpu rahvamaja, vallavalitsuse teenistujad, vabatahtlikud ning kõik, kelle tegemisi õppus nädala jooksul mõjutas.

14 juuni

Täna meenutame. Emasid ja isasid. Lapsi. Vanavanemaid ja raukasid.

Inimesi, kes ühel suveööl äratati, kellele anti mõnikümmend minutit aega oma elu kokku pakkida ning kes saadeti teele neile teadmata suunas.

1941. aasta juuniküüditamine puudutas kogu Eestit. Puudutab ka täna, 85 aastat hiljem. Ka Hiiumaa ei jäänud sellest puutumata.

Siin, Lehtma sadamas, kust paljud hiidlased oma viimast teekonda kodusaarelt alustasid, on mälestatud küüditatuid juba aastakümneid. See on justkui mälupaik.
Ja vabandage, kui teisiti arvate, aga minu meelest on see oma praeguses suhteliselt trööstitus olukorras üsna sobilik seda ränka hetke meie ajaloos meenutama. Sest juuniküüditamine on kahtlemata tumemusta värvi peatükk meie ajaloos.

Kindlasti on selle sündmuse juures olulised arvud. Samas räägivad mälestused rohkem kui statistika. Ja need, kes selle üle elasid, on vabaks saanud Eestis rääkinud oma lugu.
Nad mäletavad seda hetke, seda aega, neid aastaid.
Tihtilugu algusest lõpuni. Kohati isegi liigses detailsuses.

Need mälestused ei kao. Mitte kunagi.

See ongi põhjus, miks me siin täna seisame.

Selleks, et mõista, mida vabadus tähendab.
Vabadus ärgata hommikul ja minna õhtul magama kartmata, et keegi soovimatu tuleb Sinu uksele koputama. Võimalus rääkida oma keelt, avaldada oma arvamust, kasvatada oma lapsi ja kujundada oma tulevikku.
See tundub loomulik täpselt seni, kuni on Sinult ära võetud.

Täna, kui Euroopas käib sõda (ja see sõda on kestnud juba kauem kui I maailmasõda) ning miljonid inimesed on pidanud oma kodudest lahkuma, kõlavad 14. juuni õppetunnid valusalt ajakohaselt.

Ajalugu ei kordu kunagi täpselt samal kujul.
Kuid ajalugu hoiatab.
Ja meie kohustus on kuulata.
Mäletada neid, kes kannatasid.
Mälestada neid, kes ei tulnud tagasi.

Mäletame ja mälestame.

*sõnavõtt Lehtma sadamas. Küüditatute mälestuskivi juures.

Juuni nädal 3

Tantsupeoks võetud 3 puhkusepäeva töötasid päris hästi. Kuni pühapäeva õhtuni. Siis meenus, mis nädal ees ootab :)

Tavapärane rutiin. Koos kevadsuviste lõpuaktustega. Pluss volikogu komisjonide nädal. Ja juunikuine istung tuleb pikk, enam kui 20 päevakorrapunktiga. Sinna otsa või vahele kriisiõppus Ilves.

MTP5

Meeste Tantsupidu Viiekordne sai ühele poole.

Peopäevad olid täpselt sellised, et ongi puhkus. Ega naljalt muuga ei tegele. Samas ei ole koormav. Tuleb õigel ajal õiges kohas olla. Peamiselt selleks, et süüa. Või tantsida.

Kogu laupäev oli selline 50-50, eri ilmaportaalid andsid eri prognoose, et kas ja millal Rakvere vihma saab. Läks nii, et peaproov-lisaetenduse ajal (ja algas täpselt siis kui B-liigi mehed peale tulid - kuna kogunemise ajal veel ei paistnud seda ohtu, siis enamasti vihmakeepideta) keris kiiresti tumedad pilved kokku ning kallas raju sajuga peoala ning peolised üle. Samas ergutas publik hoogsalt ning kogu see olukord andis pigem lisaenergiat. Ehk et olime pärast küll märjad kassipojad, aga rahul.

Järgmised etendused said taas kuiva käes toimuda.

Pühapäeva hommik oli vabaks jäetud. Mis ühtepidi tore. Andis võimaluse puhata, laadida akusid. Samas tähendas miinust peole selles mõttes, et lõpp jäi hilja peale ning peoliste koju jõudmine (pühapäeva õhtul) ka päris hilja peale. Hiidlased sealjuures pidid ööseks mandrile jääma. Võinuks pühapäevased etendused varem teha.

Samas plusspoolele jääb see, et etendused olid väga kompaktsed. Pooleteise tunni sisse mahtus kogu kava ära, nii et kõik liigid ja rühmad said piisavalt tantsida. Ja kogu atmosfäär on selline vaba ja mõnus olemine, mis meeste osalemist kahtlemata soodustab :)  Lisaks mõtlesin, et meeste tantsupeod võiks vabalt kaitseministeeriumi haldusalas olla. Mitmeid paralleele võib ka näiteks Kaitseliiduga tõmmata. Ehk et peol ei ole vahet, mis Sinu maailmavaade või veendumused on. Nagu kaitseliitlasena tõmbad laigulise selga ja oled kaevikus ühe asja eest väljas, siis rahvariietes peol olles tekib sarnane efekt.

Tantsupidu

Eneselegi ootamatult olen justkui suureks tantsuhundiks saanud.

24. mai oli Hiiumaa laulu- ja tantsupäev.

Nädal hiljem osalesime Pärnumaa tantsupäeval.

Nüüd olen Meeste tantsupeol Rakveres. Sellel peol teist korda. Näha on, et majanduslikult on keerulisem aeg. Tantsija on peol minimaalse aja. Täpselt nii palju, et oma liigiga kokku harjutada ning ka liigiülesed asjad toimima saada. Ööbimine samamoodi - ruutmeetreid tantsija kohta varasemast napimalt. Aga mis seal ikka. Mahume ära. Ja palju sa ööbimiskohas ikka aega veedad :)

Lisaks. Peamine on puhkus. Ehk võimalus end muust välja lülitada. Olla kambajõmmidega. Kohata vanu tuttavaid. Ahjaa. Tantsulust ikka ka :)

Süüa saab. Jäätist ka. Korraldajad on optimistlikud ja rõõmsad. Üldjoontes kõik toimib. Ilm on samuti suuresti soosinud.

Tänasega saavad trennid läbi.

Laupäeval läbimäng. Peaproov. Ja esimene etendus. Pühapäeval veel 2 etendust. Ja läbi see ongi.

Laevaühendus

Maikuu tõi Heltermaa-Rohuküla liinil üleveorekordid.

Üle viidi 30 125 sõidukit ning 59 915 reisijat. See on vastavalt 2056 ning 3779 võrra enam kui aasta eest.

Viie kuuga on üle mere liikunud 105 662 sõidukit ning 200 061 reisijat. Ja kuigi aasta esimestel kuudel segas laevaliiklust madal veetase ning jääolud, on seda vastavalt 2820 ja 3259 võrra rohkem kui aasta eest.

Sealjuures on reisi toimunud 2138 ehk 14 võrra vähem kui aastal 2025.

Eesti lipp 142

Head Eesti lipu päeva!

On varajane hommikutund.

Päike alles kogub jõudu, linn ärkab ning päev seisab meil veel ees.

Aga midagi on juba ärganud. Või siis polegi uinunud. See on armastus Eesti vastu, mida varased lipuheiskajad Eesti lipu sünnipäeval ilmekalt väljendavad.

Täna saab meie sinimustvalge 142-aastaseks.

Selle all on rõõmustatud ja kurvastatud, puhatud ja võideldud, sünnitud ja hinge heidetud, loodetud ja unistatud.

Lipp ei ole riidetükk.

Lipp on lugu.

Lugu inimestest, kes uskusid, et eestlastel on õigus oma keelele, oma kultuurile ja oma riigile.

Lugu neist, kes hoidsid unistust vabast riigist südames ka siis, kui lippu ei tohtinud avalikult lehvitada.

Ja lugu meist kõigist, kes me täna siin seisame.

Sest iga põlvkond kirjutab sellesse loosse uue peatüki.

Tegudega.

Oma igapäevaste tegudega. Kodus, külas, kogukonnas.

Meie lipu värvid moodustavad kodu. Eesti lipust kirjutades sõnastas Martin Lipp (kui tabav perekonnanimi!) selle mõtte rohkem kui sajand tagasi:

Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,

mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda.

Need read räägivad kokku hoidmisest.

Sellest, et sinimustvalge ühendab meid.

Täna hommikul panustame samuti selle heaks.

Heiskame lipu, mis meenutab meile meie juuri, meie vabadust, aga ka meie vastutust.

Jätkame kaunist traditsiooni ning anname üle kinkelipu. Aitäh Hiiumaa Muinsuskaitseseltsile selle eest!

Riigi tugevus avaldubki siinsamas ja just sellistes tegudes.

Elagu Eesti!

Elagu Hiiumaa!

*tervitus Eesti lipu päeva hommikul lippu heisates

Juuni 3

Kolmapäevadest võtab reeglina vallavalitsuse istung pool päeva.

Seekord olid päevakorras ka volikogu eelnõud. Ette vaadates saab ilmselt päris pikk istung olema 18ndal.

Mõned mõtted eelnõude kohta. Päevakord ise peaks tervikuna 20. punktist koosnema.

Liini ja lähiala kinnistute detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. Ehk Sõru sadama renoveerimise alusmaterjal. Meie vaatest kõige olulisem (ehk mille nimel viimased kuud suhtlus on toimunud), et ei teeks lihtsalt olemasolevat veidi paremaks. Aga et selle käigus vaataks ette ning looks täiendavaid võimalusi. Juhuks, kui on olukord nagu mais oli - asenduslaevale oli asenduslaeva vaja. Või kui Heltermaa sadama asemel peaks mingil hetkel mõne aja Sõru meie esiuks olema. Et meil siis oleks võimekus võtta seal vastu Soelast erinevaid ja suuremaid aluseid.

Seame hoonestusõiguse Väike-Sadama tänav 1c kinnistule Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kasuks. See annab rohelise tule kaua oodatud muuseumihoidla rajamiseks.

Garantiikirja andmine Sihtasutusele Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri. Sellega renoveerib asutus enda küttesüsteemid ning rajab uue katlamaja. On keskkonnasõbralikum ja annab igakuist säästu, mis investeeringu loetud aastatega tasa teenib. Lisaks oli eelmises volikogu otsus selle ala detailplaneeringu kohta, mis lõi eeldused juurdeehituseks ehk täiendavateks hooldekodukohtadeks.

Nõusoleku andmine hankelepingu sõlmimiseks ja täiendavate vahendite eraldamine. Väga oluline otsus! Palade lasteaia laienduse hange viidi läbi ning parim pakkumus oli maksumuses 911 933,09 eurot ilma käibemaksuta. Selleks, et saaksime sellega edasi minna, küsime volikogult täiendavalt vahendid summas kuni 230 000,00 eurot ilma käibemaksuta. See on see, mida eelarves arvestatud ei ole. Selle tulemusena saab Palade lasteaed kolmerühmaliseks lasteaiaks.

Hiiumaa Vallavolikogu 18.09.2025 määruse nr 124 „Hiiumaa Sotsiaalkeskuse põhimäärus“ muutmine. Justkui mõne sõna või lause asendamine. Aga sisu mõttes samuti väga oluline. Oleme Pühalepa vallamaja ümber ehitanud elamuruumideks. Nüüd on see valmis ning valmis inimesed sinna elamiseks vastu võtma. Selleks muudamegi antud koha Hiiumaa Sotsiaalkeskuse tegevuskohaks. Et seal eluruumi tagamise teenust osutada.

Juuni 2

Üks märksõna päevast oli ettevõtete külastus. Väärt tava, mis sai alguse juba Hiiumaa valla algusaastail. Ja millega on mõistlik järjepidevalt jätkata. Et saada nö üks-ühele suhtluses vahetut infot, kuidas läheb, mis on mured-rõõmud, kus saaks omavalitsus või teised osapooled, kes osalevad - Arenduskeskus, Töötukassa, Koostöökogu tuge pakkuda.

Õhtul üle pika aja korvpallitrenn. Oli täpselt kahe tiimi jagu mängijaid ning saime täispika mängu mängida. Esimesed kaks veerandaega andis korralikult tunda, et vahepeal mängimisse pikem paus jäänud :) Samas peale trenni, nii nagu ikka, mõnus olla ja hea uni tagatud.

1. juuni

Lastekaitsepäev. Seega teoreetiliselt sain kohustustevaba päeva, kuna kombe kohaselt annab vallavanem sel päeval võimu lastele. Täpsemalt võtab selle nö üle või vastu merihiir Ruffi.

Jõudsin ka Emmaste lasteaia (tagantjärele peetud) sünnipäevale. Äge lasteaed, kus kogu kollektiiv laulab, tantsib või astub muul moel üles. Kõik on pesueht Naksitrallid. Eeskujuks ja kaasteelisteks lastele.

Õhtul osalesin rahvusvahelise tuletornide võrgustiku kohtumisel Orjaku sadamas. Esindajad enam kui kümnest riigist. Täielikud fanaatikud. Õhtusöögilauas vestlesin sakslasega, kes külastanud 468 (või oli 486) tuletorni. Tänapäeval on hea lihtne kusagil rakenduses endale interaktiivne kaart teha, mis järge peab kui ka visuaalselt kuvab, kus piirkonnas oled käinud. Tema muuseas saabus Eestisse juba mõni päev varem. Selleks, et kas Saaremaa tuletornidele ring peale teha. Ja nädalavahetusel nautis Orjaku sadamas toimunud melu.

Mai

Mai oli pöörane kuu.
Lisaks sellele, et nädala sees päevad pikaks venisid, olid ka kõik vabad päevad ehk nädalavahetused hommikust õhtuni sisustatud. Ei kurda, et see kuu otsa sai :)

Üürimaja aitab Hiiumaal kasvada

Üürimaja Kõrgessaares on valmis. Kõik korterid on välja üüritud ja huvi on isegi suurem kui pakkumine. Vähemalt 23 inimesel või perel on kaasaegsed eluruumid. Suur üürihuvi julgustab erasektorit samuti elamuarendusi ette võtma. See on oluline, et veel rohkematel inimestel oleks võimalik saarele (tagasi) tulla.

Covid-periood tõestas, et suurlinnas elamine pole sugugi ainus ega ammugi parim variant. Ja töödki on võimalik paljudes ametites vähemalt osaliselt kaugtööna teha.

Hiiumaa elanike arv kasvas Covidi-järgselt 2 protsenti ehk suurusjärgus 200 inimese võrra. See ei väljendunud ainult rahvastikuregistri numbrites. Ehitisregister näitas, et hooneid, eriti Kõpu poolsaarel, asuti aastaringseks elamiseks ümber ehitama. Ka lasteaialaste arv kasvas 10 protsenti.

Viimastel aastatel on soov saarele tagasi või juurde tulla olnud suurem, kui olemasolev elamufond võimaldab. Seetõttu peab vald looma tingimusi uute elamispindade tekkeks — kiirendama planeeringuid, olema arendajatele heaks partneriks ning otsima täiendavaid lahendusi.

Üürimaja projekt

Hiiumaa vallavolikogu tegi aastal 2022 julge ja õige otsuse - osaleda riiklikult toetatud üürielamute programmis. Vallavalitsus kirjutas projekti, mis jõudis viie parema sekka, kes miljoni euro suuruse toetuse said.

Aasta 2023 läks ettevalmistusteks. Selle käigus asutati OÜ Sadama Üürimaja ning konkursi tulemusel leiti erasektorist partner Hiiu Invest OÜ. Lihtsustatult oli ja on mudel järgmine: vald panustab kinnistu ning 175 000 euroga, partner vastutab äriühingu igapäevase juhtimise ja ehitusprotsessi eest. Hiiumaa saab selle tulemusena kaasaegse 23 korteriga üürimaja. 15 aasta möödudes on partneril võimalus vald välja osta ning saada äriühingu ainuomanikuks.

Kontroll peab olema - ja ka on!

Revisjonikomisjoni esimehe arvamusest jääb mulje, justkui oleks projektiga seotud olulisi otsuseid tehtud varjatult või kontrollita. See ei vasta tõele.

Jah, protsess ei ole olnud lihtne. Investori jaoks osutus Hiiumaal pangalt laenu saamine keerulisemaks, kui algselt prognoositi. Ehituse käigus tekkis viivitusi ning esialgsed üürilepingud tuli ümber teha. Seda ei ole varjatud. Vastupidi — nii vallavalitsuse liikmed kui meie partner on käinud korduvalt volikogu eelarve- ja majanduskomisjonis ning revisjonikomisjonis aru andmas.

Väide, justkui oleks ehituse finantseerimiseks võetud laen olnud volikogu eest varjatud, ei vasta tõele. Volikogu eelmise koosseisu revisjonikomisjon, mille liikmetest 3 kuulub ka tänasesse koosseisu, käsitles Sadama Üürimajaga seotud küsimusi põhjalikult. Sealhulgas toimusid 30.07 ja 01.08.2025 koosolekud, kus osalesid üürimaja nõukogu ja juhatuse esindajad ning ehitaja. Sisekontrolör esitas kogu projektiga seotud dokumentatsiooni, sealhulgas nõukogu kooskõlastuse ehitusaegse laenu võtmiseks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakond on kinnitanud, et äriühingu laenuotsused kuuluvad nõukogu pädevusse vastavalt osanike lepingule ja põhikirjale, mille volikogu on varasemalt heaks kiitnud.

Kronoloogia ja faktid

Sadama Üürimaja OÜ põhikiri ja osanike leping sõlmiti detsembris 2023.

Hiiumaa Vallavalitsuse 22.02.2024 korralduse alusel teostab Sadama Üürimajas osaniku õigusi vallavanem.

Kuna Hiiumaa on pankade vaatest turutõrke piirkond, ei olnud võimalik esialgset äriplaani täies mahus realiseerida. Seetõttu arutati teemat volikogu eelarve- ja majanduskomisjoni 09.06.2025 koosolekul ning komisjon toetas üksmeelselt osanike lepingu muudatusi.

Muudatuste sisu oli järgmine:

• investori poolt antud laenu arvelt moodustatakse vabatahtlik omakapitali reserv;

• osanike lepingus suurendatakse pangalaenu kasutamise piirmäära kuni 850 000 euroni;

• vald tasub kokkulepitud 175 000 euro suuruse toetuse tingimusel, et EIS kiidab muudatused heaks ning projektile on olemas siduv finantseerimispakkumine.

Nende suuniste järgi toimusid tegevused. See kõlas ka volikogu juunikuu istungil, kajastus hilisemates materjalides ning vastustes arupärimistele.

Hetkel on lõpusirgel valla 2025. aasta tegevuse auditeerimine. Audiitor kinnitas, et seisuga 31.12.2025 oli käibemaksu kajastus korrektne. Loomulikult peab ka edasine aruandlus vastama kõigile raamatupidamis- ja auditinõuetele ning selles puudub eriarvamus.

Maailmavaateline erinevus

Sisuline erimeelsus puudutab eelkõige seda, milline peaks olema kohaliku omavalitsuse roll sellistes projektides. Ühe lähenemise järgi peaks vald selliseid arendusi ise täielikult vedama. Teise lähenemise järgi peab vald looma tingimusi ning kaasama võimalusel erasektori kompetentsi ja kapitali. Volikogu enamus on toetanud teist lähenemist.

Kokkuvõte

Avalikus sektoris tuleb tegutseda läbipaistvalt. Seega tervitan, et lisaks vallavalitsuse igapäevasele juhtimisele ning sisekontrollile soovib ka volikogu järelevalvet teostada.

Samas on oluline meeles pidada, et pidev avalik vastandumine ja spekulatiivsete kahtluste õhutamine mõjutavad paratamatult finantseerimiskeskkonda. Mida suuremaks hindavad pangad riski, seda kallimaks kujuneb laenuraha ning see kajastub lõpuks üürihindades - äriühing peab kulud tuludega katma.

Kõige olulisem on siiski tulemus. Hiiumaa sai juurde 23 kaasaegset üürikorterit olukorras, kus elamispindade nappus on aastaid olnud arengupidur. Kõik korterid on välja üüritud ning huvi on olnud suurem kui pakkumine.

See näitab, et vajadus on reaalne. Samuti näitab see, et ka keerulistes oludes on võimalik riigi, omavalitsuse ja erasektoriga koostöös lahendusi luua.

Loomulikult ei ole teekond sellega lõppenud. Keskendume sellele, et projekt toimiks jätkusuutlikult, läbipaistvalt ja vastutustundlikult ka edaspidi.

Üürimaja on üks samm teel eesmärgini, et veel rohkematel inimestel oleks võimalik saarele tulla või siia tagasi pöörduda.

Sport

Vahelduseks sattus üks tore nädalalõpp, kus keha sai korraliku koormuse.

Aprillikuu viimasel päeval orienteerumise MV sprindirajal ning sealt edasi korvpallitrenni. Orienteerumises panin kohe esimese punktiga puusse. Liiga enesekindlalt vaatasin kaarti ning suundusin Leigri väljakul ühe hoone valesse otsa. Õnneks selgus, et olen noortest/noorematest rajal ka niipalju aeglasem, et see eksimus head kohta ei maksnud :)  ja tegelikult oli ka hea meel alla jääda. Et kui 16+ kuid teevad iganädalaselt spets trenni, siis nad peavadki endast kaks korda vanemat meest võitma.

Maikuu algas tavapärase Kärdla linna jooksuga. Esimesed kaks kilomeetrit liikusin nendesamade noorte tempos, siis oli selge, et nii ikka lõpuni ei saa. Aga sellise rahuldava taseme tempoga kannatas ikka ära joosta. Ja sel jooksul on Iti ka juba viiendat korda osalemas. Mäletab ise ehk vaid kahte viimast. Ja seekord siis juba täitsa iseseisvalt: "Issi, Sa ei pea minuga kaasa liikuma!"

Õhtul tuletornide jooksu raames Tahkuna torni tippu. Oma 2016 ja 2017 tulemustele jäin alla. Aga vähem, kui kartsin :)  Ja kokkuvõttes teine koht. Sealjuures ise tegin ka apsu, et eelviimasel paltvormil ei taibanud, et veidi tuleb veel ronida. Seal on pikem ühel tasapinnal liikumine ning tekkis tunne, et nüüd ongi finiš. Samas jooksu mõttes on täpselt sellise paraja pikkusega, et paned täiega lõpuni välja. Nii et ei jõua midagi mõtlema hakata ega lihased jõua veel nö täis minna nagu 400 meetri jooksus.

Päev hiljem Hiiumaa MV korvpallis. Esimene mäng oli tegelikult käes ja kontrolli all. Aga rabe, nii et vastasele sai ikka ka võimalust pakutud. Õnneks ei võtnud vastu :)  Teine mäng oli ikka thriller. Algusest peale punkt-punktis ning lõpus ühepunktiline võit. Tiimi üle, kes nägi kõvasti vaeva komplekteerimisega ning nimekirja järgi oligi ilmselt turniiri favoriit. Õnneks elus see (alati) ei loe. Võidu tegi ekstra magusaks, et võidukorv tuli minutilise vaheaja järel. Umbes 3 sekundit oli aega. Õnnestus lahendada liikumine, mis isegi trennis väga harva on õnnestunud :)

Viimased mängud tulid juba tahtejõuga ja suurema vahega. Aga sellest Käina väiksese saalis palli taga ajamisest on siiski kasu ka.

Ja uue nädala alguses oli vahelduse mõttes täitsa tore surin jalgades. Ehk et pingutus andis ikka tunda.

Sotsiaaltöötajate tunnustusüritus

Head sotsiaalvaldkonna ehk sidusa ja turvalise Hiiumaa heaks panustajad!

On sündmuseid, mille tarvis tervitussõnad jooksevad pliiatsilt paberile lihtsalt. Ja on hetki, kus mõtteid sõnadeks keerulisem vormida.
Täna on pigem see teine variant.
Sest kuidas mõõta tööd, mille suurim väärtus on sageli nähtamatu?

Sotsiaaltöö – isegi kui see on palgatöö – ei ole kindlasti ainult amet.
Võib-olla sõna elukutse tabab tähendust paremini.
Aga see on kindlasti midagi enamat.
See on otsus märgata.
See on julgus sekkuda.
See on oskus kuulata.
See on oskus vaikida – vajadusel ka üheskoos vaikida.

Mul on väga hea meel, et sotsiaaltöö tunnustamise sündmus on taaselustatud. Sellega tuuakse välja neid, kelle panus on eriti silma paistnud. Aga samavõrd pöörame tähelepanu kogu valdkonnale ja kõigile, kes selles panustavad.

Tänavuse rahvusvahelise sotsiaaltöö päeva mõte oli “Koos loome lootuse ja harmoonia”. See on inspireeritud Aafrikast pärinevast harambee-filosoofiast – üleskutse ühtsusele, vastastikusele toetusele ja jagatud vastutusele. Tegelikult ei olegi meil seda siinolijatele vaja ümber tõlkida. Te elate selle mõtteviisi järgi iga päev.

Hiiumaa tugevus on inimestes ja usalduses nende vahel.
See on naaber, kes märkab ja toetab.
See on bussijuht, kes hoolib ja reageerib.
See on õpetaja, kes ei jäta küsimata.
Ja see on sotsiaaltöötaja, kes astub järgmise vajaliku sammu.
Teie, sotsiaalvaldkonnas tegutsejad olete justkui insenerid või sillaehitajad. Teie töö on rajada sild inimese ja abi või vajaliku teenuse vahel. Teinekord sild inimese ja lootuse vahel.
Hea meel on tõdeda, et Hiiumaal ei tehta seda tööd üksi.
Meil on tugev võrgustik – sotsiaalkeskus, laste ja perede tugiteenused, tervishoid, toidupank, pääste, politsei, haridus, vabaühendused ja paljud teised.

Ja peamine – see ei ole ilus värviliste ringikestega skeem paberil. See on üheskoos ja koosmõjus toimiv kogukond.

Mäletan lapsepõlvest ühte tekstikatkendit: kui Sul on probleem ja keegi teine ei saa aidata ning Sa suudad nad leida, võid palgata A-Rühma.
Meil ei ole A-Rühma vaja. Meil olete teie.

Teie töö ei ole alati nähtav.
Aga selle mõju on väga selgelt tuntav.
Lõppkokkuvõttes on see turvaline Hiiumaa.
Kogukond, kus on hea elada.

Aitäh teile!

* tervitussõnad sotsiaalvaldkonna tunnustusüritusel 24.04.2026

Pühad

Pikk nädalavahetus, kus suur osa Euroopast pühaderežiimil (tuntav osa jätkas veel esmaspäevalgi), andis endalegi hea võimaluse akusid laadida. Keskmiselt enam magada. Aiatöid teha. Ilmast tulenevalt ühe päeva pigem tubasid tegevusi teha ja ka molutada.

Kindlasti vahelduseks vajalik.

Soome 2

Kodus ma hommikujooksja ei ole. Kusagil käies, eriti just välislähetuses võtan jooksusussid kaasa. Annab päevale hea energia, leevendab tavapärasest rohkemat istumist ning näeb linna. Seega ajasin end ikka mõlemal hommikul välja.

Turu linn on selgelt suurem kui Hiiumaa - elanikke näiteks üle 200 000. Aga mastaapidega saab arvestada, et kui endale püüad midagi nö ümber tõlkida, kohandada.

Nii vaatasime teenuskeskuseid / mitmeotstarbelisi hooneid / kombimaju (no ei leia väga head vastet), mis mahult umbes sama suured, kui me Hiiumaa Kultuurikeskusena kavandame. Et kuidas seal erinevad teenused ja asutused koos toimivad. Ja ka seda, mis ning miks ei toimi.

Huvitav oli, et soomlased, täpsemalt siis raamatukogutöötajad või kunagised teenuste kasutajad, iseteenindusega raamatukogudest ei vaimustu. Veel enam, ei kiida neid heaks ja astuks võimalusel sammu tagasi.

Küll oli näha, et raamatukogu toimib väga hästi koos teiste asutustega samas hoones. Võimestavad üksteist ning loovad eeldused sidusaks koostööks.

Samuti torkas silma, et raamatukogudes oli lisaks laenutusele, kohapeal lugemisele, lugemissaalis arvutiga töö tegemisele rohkelt täiendavaid tegevusi ja võimalusi. Näiteks ruumid, mida kasutada või rentida töö tegemiseks, üks või tiimiga. Muusika harjutamiseks ja instrumentide laenutamise võimalused. Kuni helikindla klaveriruumini. Ja kuhu ei olnud kohvikut planeeritud, toodi see miinusena välja, et sai vale valik tehtud.

Lisaks. Varjend ja varjumiskoht. Et see Eestis ja Hiiumaal aktuaalne, küsisime ka nende kohta ning saime neid uudistada. Oodi keskuses mitte ehk selle kohta ei tea. Aga igal pool mujal, sealhulgas Riimi ca 3500 m2 suuruses kogukonnahoones, kus ka 160 lapsele lasteaed, puudus varjend. Viimases oli varjumiskoht ka hoonest väljas eraldi ruumina. Peamise turvariskina nähti ning selle vastu oli samme asututud, et võõrad/ohtlikud inimesed ei pääseks sinna, kuhu nad ei tohiks.

Oodi, mis oli viimane külastuskoht, oli muidugi omaette ooper. Et see asub Helsingis, suurlinnas, siis võimalused ja kasutajate arv loomulikult märkimisväärsed. Mängi malet, 3D-prindi, harjuta trummimängu, rendi lühiajaliselt ruume, korralda sündmuseid. Muidugi võimalus einestada, lugeda, teoseid laenutada, tööd teha, õppida, isegi uinakut teha.

Droonid

25. märts on paastumaarjapäev.

Samuti küüditamise mälestuspäev.

Selle aasta 25. märtsi hommikul ärgati Eestis aga märksõnaga "droon".

Aga ega see droon pole hani, kes igal kevadel lõuna poolt siia tagasi lendab. Põhjuseid tuleks vaadata kaugemalt.

Meie agressiivne naaber on tunginud kallale Ukrainale. Eestisse sattunud lennuvahend oli osa Venemaa agressioonis Ukraina vastu toimunud droonilahingutest.

Droonide sattumist Eesti õhuruumi ei saa välistada ka tulevikus ja seetõttu on ülioluline arendada välja tõhus droonitõrje võimekus.

Mis aga viimastel nädalatel toimus?

- Lähis-Ida konflikt ja muudatused sanktsioonide osas pakkusid Venemaale võimaluse taastada naftamüügi rahavood.

- Ukraina otsustas rahakraanid, mis vene sõjaväge rahastavad, kinni keerata.

- Rünnati sadamaid, mis kauba välja müümiseks üliolulised.

- Läänemere varilaevastikku saab Marinetrafficu abil otseülekandes igaüks vaadata.

Hetkeseis.

- Venemaalt tuleneva vahetu sõjalise ründe oht ei ole Eestis suunal kasvanud.

- Droonid on muutunud sõjapidamise lahutamatuks osaks ja kuni Euroopas käib sõda, ei saa välistada nende sattumist Eesti õhuruumi.

- Inimeste ja vara kaitseks on vajalik arendada välja tõhus droonitõrje võimekus.

Soome

Õppereis Soome.

Eesmärgiks koguda sisendit ehk praktilisi kogemusi soomlastelt. Kuidas nende raamatukogud töötavad kogukonnakeskustena. Kuidas toimivad teenusmajad ehk hooned, kus üheskoos näiteks sotsiaal- ja kultuurivaldkonna tegevused + teenuste pakkumine.

Päev 1.

Tuleb tunnistada, et pole Soome üksjagu aastaid enam sattunud. Aga laeva jõudes oli kõik üsna tuttav ehk suures pildis väga palju ei ole muutunud.

Kasutasime laevasõitu ka lõunastamiseks. Päike paistis, meri sillerdas. Mõnus. Ja kui kõht täis, veel mõnusam. Nii kulus esimene osa bussisõidust Turu suunas siestaks. Ärgates ei saanud siestast kui lõunamaisest soojaga tehtavast uinakust rääkida, kuna ilm oli täiesti põhjamaine.

Tänasesse mahtus ühe asutuse - Turu linna raamatukogu - külastus ning arutelu selle juhi ja töötajatega.

Mis meelde jäi?

- Soome noorte hulgas on lugemine jätkuvalt populaarne ning laste seas isegi kasvutrendis.

- Noored kasutavad raamatukogu aktiivselt, veendusime selles ka ise.

- Raamatukogu ei ole ainult raamatud. Jah, raamatud domineerivad. Neid loetakse, laenutatakse. Samamoodi on aga laenutamiseks lauamängud või muusikariistad. Muusikaosakonnas võimalus plaate kuulata või laenutada. Rentida ruum, et klaverimängu harjutada.

- Raamatud on Soomes poes odavamad kui Eestis.

- Eesti raamatuid saab ka laenutada. Isegi Hiiumaa autorite omi - leidsin Helju Petsi teose.

EV 108

Head hiidlased ja Hiiumaa sõbrad.

On au, rõõm ja suur vastutus seista Eesti Vabariigi sünnipäeva eel siin, teie ees.

 

Eesti Vabariigi sünnipäevaga tähistame me otsust.

Otsust olla iseseisvad.

Otsust jääda püsima.

Otsust jääda iseendaks.

Iga kord, kui me seda otsust meenutame, peame küsima – kas me suudame ja tahame seda vajadusel uuesti teha?

 

Täna ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et maailm meie ümber on muutunud.

Järsult.

Närviliselt.

 

Kanada peaminister Mark Carney ütles hiljuti Davosi majandusfoorumil, et senine maailmakord on mõranenud.

Reeglid, mille järgi oleme aastakümneid mänginud, ei pruugi enam kehtida. Ajastu, mida pidasime enesestmõistetavaks, võib olla lõppemas.

See tähendab, et julgeolek ei ole enam vaikimisi tagatud.

Majanduskasv ei ole iseenesestmõistetav.

Demokraatia ei püsi ilma pingutuseta.

 

Meie, eestlased, teame hästi, mida see tähendab.

Eesti ajalugu on olnud katkemiste, pöörete ja murrangute jada.

Me oleme näinud, kuidas suurriikide kokkulepped joonistavad kaarte ümber, meie käest küsimata.

 

Ja ometi – me oleme siin.

 

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele algab mõttega, et eesti rahvas ei ole kaotanud tungi iseseisvuse järele.

See tung ei olnud romantiline unistus.

See oli ellujäämise küsimus.

 

Me teame, mis on riigipiiri taga.

Aga meid ähvardab isegi rohkem väsimus ja tüdimus.

Usalduse ning üksmeele puudumine.

Meid ähvardab usk, et keegi teine hoolitseb meie asjade eest.

 

Ei, head sõbrad.

Valmisolek algab meist endist.

Meie kodust.

Iga inimene vastutab esmase valmisoleku eest.

Nagu ütles president Kersti Kaljulaid:

„Eesti on see, mis me ise teeme. Eesti on meie kõigi mõtete ja tegude summa.“

 

Räägime sellest, mis sõltub ainult meist endist.

Kas me oskame olla eriarvamusel, säilitades samas austuse?

Kas me oskame vaielda nii, et ei lõhu meie ühist kodu?

 

President Arnold Rüütel on öelnud: „Üksmeel viib edasi.“

See ei tähenda ühist seisukohta igas küsimuses.

See tähendab arusaamist, et Eesti on suurem kui konkreetne eriarvamus, mis meie vahel on.

 

Kui Barack Obama võitis USA presidendivalimised, kutsus veel ametis olev president George W. Bush tema ning eelmised riigijuhid lõunale.

„Minu sõnum, mida ma usun, et kõik siin jagavad, on see: me tahame, et Sul läheks selles ametis hästi. Oleme ühest või teisest parteist, aga me kõik siiralt hoolime sellest riigist,“ ütles Bush kohtumise järel Obamale.

See on küpse demokraatia tunnus.

Standard, mille poole püüelda.

 

Head hiidlased,

Kui maailm tundub ebakindel, siis tuleb vaadata lähemale.

Vaadata siia saali.

Vaadata oma kogukonda.

 

Meie maailmakord püsib.

Sest see ei toetu hirmule.

See toetub usaldusele.

 

Siin küpsetatakse endiselt leiba.

Naabrid aitavad naabreid.

 

Riik ei ole ainult kaitsekulutused ja diplomaatia.

Riik on õpetaja Käina lasteaias.

Turvatunnet pakkuv perearst Emmastes ja vabatahtlik päästja Kõrgessaares.

Töökohti loov ettevõtja Kärdlas.

Maa eest hoolitsev põllumees Pühalepas.

 

Nendes tegudes elab Eesti.

Ja just seetõttu olen ma veendunud – Eesti ei kao kuhugi!

 

Optimism ei ole naiivsus.

Optimism on otsus.

See on otsus uskuda, et meie pingutus loeb.

Et meie hääl loeb.

Et meie panus loeb.

Me ei vali aega, milles elame.

Aga me valime, kuidas me selles ajas käitume.

Kas me tõmbume endasse? Või hoiame selja sirge?

Kas me süüdistame teisi? Või tegutseme ise?

 

Eesti ei ole valmis projekt.

Eesti on pooleli olev töö.

 

Ma usun hiidlastesse.

Ma usun eestlastesse.

Ma usun sellesse riiki.

Eesti Vabariiki.

 

Ja ma olen veendunud, et ka 50 ja 100 aasta pärast seisab siin keegi, kes ütleb:

Me ei olnud täiuslikud.

Aga me olime ühtsed.

Oli keeruline.

Aga me hoidsime kokku.

Ja me tulime sellest läbi.

 

Elagu Hiiumaa!

Elagu Eesti!

* kõne Hiiumaa valla Eesti Vabariigi 108 sünnipäevale pühendatud aktusel 22.02.2026 Käinas

Laeva- ja lennustatistika

Selle aasta esimese kuuga liikus Heltermaa-Rohuküla liinil üle mere 16 530 sõidukit ning 30 456 reisijat.

See on vastavalt 285 ja 1028 võrra enam kui aasta eest. Ja vastavalt 1277 ning 1053 võrra rohkem kui aastal 2024.

Samal Kärdla-Tallinn lennuliini kasutas 632 reisijat, kuna aasta eest oli neid 772 ja veel aasta varem 881.

Molutamise päev

Head molutamise päeva!

"See on üks kõige kurvemaid asju, et meile ei anta võimalust süveneda või selleks jääb võimalusi aina vähemaks ja vähemaks. Inimene ei oska laisk olla, meid on õpetatud töötama hirmsasti ja tähtis on see, et ikka tööd ja tööd ja tööd tuleb teha, aga sellest, et puhata tuleb, puhata tuleb ja puhata tuleb, sellest ei räägita," kirjutas Fred Jüssi.

Täna on molutamise päev, mis on pühendatud viljakale mittemidagitegemisele. 29. jaanuar, sest täna on Fred Jüssi sünniaastapäev.

Oluline on aru saada, mida selle päevaga silmas peetakse.

Molutamine ei ole aja raiskamine.

Molutamine on viljakas mittemidagitegemine. Teadlik aja võtmine, et akusid laadida, vaimset tervist hoida ning pikemas perspektiivis viljakust tõsta.

Möödunud aastal olid ainuüksi läbipõlemisega seotud otsesed kulud töövõimetuslehtedele/haigushüvitistele miljon eurot.

Eestis on aastas suurusjärgus 300 000 vaimse tervisega seotud haigusjuhtu. Ja seda 1,3 miljoni elanikuga riigis.

Need on asjaolud, mida ei saa eirata.

Molutamise päev juhibki sellele tähelepanu. See on päev, mis väärtustab teadlikku puhkust, vaikust ja aeglast looduses olemist.

See on hetk, kus sa ei pea kuhugi jõudma ega midagi saavutama. Just nii tekib ruum märgata enda mõtteid, ümbrust ja rütmi, mis looduses on alati olemas.

Hiiumaal on see lihtne, sest saar on vaikne ja hajus ning loodus on alati lähedal.

Kultuuriaasta 2025

Austatud kultuurivaldkonna eestvedajad, loojad, hoidjad ning toetajad.

Aasta lõppedes on tavaks vaadata üle õla.

Selleks, et aru saada, kuhu me teel oleme. Kas samm, mida astume, on kindel. Sobiva kiirusega.

2025 oli Hiiumaal rahvariide aasta.

Kapist välja tulemise aasta. Või siis kapist välja võtmise aasta. Rahvariided ning rahvusliku motiiviga riided võeti kahtlemata tavapärasest rohkem kapist välja.

Teinekord elus piisabki sellest, et vaadata, mis meil kapis on ja mida me sealt välja võtame.

Laulu- ja tantsupidu ning „Iidlase oma“ laulu- ja tantsupäev kui aasta tipphetked.

Aga rahvariie ilmus ka sinna, kus teda pigem harva näeb – kooli, kontorisse, tänavapilti.

Vaikselt, aga enesestmõistetavalt.

Just siis, kui miski muutub enesestmõistetavaks, on ta päriselt kohale jõudnud.

Avati isegi uus kool. Hiiumaa Rahvariidekool.

See on enamat kui oskus, kuidas riideid valmistada. See ei lõpe õmbluslaua taga, vaid algab seal.

See on teadmine, kuidas kultuuri kanda. Edasi ja edasi.

Rahvariie on täpne. Mõõdetud, kaalutud, mustris. Ja samal ajal elus. Nagu kultuur isegi.

Aasta algas rõõmsa teatega, et Hiiumaa Muuseumide näitus „Hiiumaa rahvariiete ilu ja võlu“ on nomineeritud Eesti muuseumide aastaauhindadel aasta näituse kategoorias.

See on tunnustus ning märk, et kui hiidlased midagi teevad, siis tehakse seda südamest. Ja hästi. Väga hästi.

Sama kinnitas näiteks Reigi pastoraadi kesksuvine näitus „Genius Loci VI. Paradiis“, mis leidis äramärkimist Eesti Rahvusringhäälingu kunstiaasta ülevaates. Asukoht, ajalugu ja sisu said kokku ning muutsid külastuse terviklikuks elamuseks.

Kohavaim ei ole Hiiumaal mitte kujund, vaid tööriist.

Nagu on kirjutanud Emil Tode: „Vana on kõige alus, aga vanast saab aru ainult uut luues.“

Vaadates edasi, jõuame paratamatult ka järelkasvu küsimuse juurde. Kas oleme piisavalt teinud, et rahvakultuur oleks loomulik osa haridusteest? Kas meil on julgust viia rahvatants õppekavadesse?

See ei ole ainult kultuuriküsimus. See on haridusotsus. Väärtusvalik. Ning väärtusvalikud näitavad alati ära, millist tulevikku me päriselt tahame.

Nagu ütles President Lennart Meri: „Kultuur ei ole kulu, vaid investeering – kõige pikema tasuvusajaga investeering.“

Just äsja Vallavolikogusse jõudnud Hiiumaa haridusvaldkonna arengukavas on hiidlase identiteet ja omakultuuri väärtustamine selgelt kirjas: hiiu keel, rahvakultuur, kodulugu, loodusharidus, rahvatantsurühmad. See on teadlik valik.

Samas küsimused ja muremõtted püsivad ning kerkivad ikka ja jälle.

Teisalt. Kohaliku tasandi mured kahvatuvad riigi tasandil toimuva ees.

Aeg-ajalt tekib küsimus, kas ja kellele kultuuri üldse vaja on. Vähemalt osa žanreid võiks täitsa vabalt koos palgaliste töötajatega maha tõmmata, sest päevapoliitika ja uudised täidavad selle ruumi niigi.

Ma seda tsirkust ei hakka siin avama. Kuigi tsirkus liigitub vist samuti kultuuri alla?

Peatun tõelisel mustkunstil. Hasartmängumaksul. Ja hasartmängumaksu seadusel.

Hasartmängude vist ainus päriselt positiivne külg ongi see, et selle maksustamise kaudu toetatakse kultuuri ja sporti.

Nüüd aga viskas üks korvpallur meistriliiga kohtumises ehk parlamendi saalis omakorvi. Selle tagajärg on märksa tõsisem kui kaks punkti vastastiimile. Selle hooletuse tõttu kaotab Eesti kultuur sel aastal mitu miljonit.

Teatrietendusel teksti sassi ajamine võib olla naljakas eksimus. Juhtunu on aga praak, mille tagajärjed kanduvad kaugele.

Ja eriti nukraks teeb, et kui ministeeriumi asekantsler vabandas, siis Riigikogus seda seadust läbi surunute suust ei ole ühtegi kahetsusnooti kõlanud.

Kas võime eksimustest aru saada ning oskus vabandada võiks olla märk kultuursusest?

Õnneks kultuur ei ela majades ega eelarveridades, vaid inimestes ja inimestevahelistes suhetes.

Mind on mitmel puhul hurjutatud liigse optimismi eest. Ja et seeläbi justkui ignoreerin reaalsust.

Kahtlemata olen optimist. Aga see ei tähenda silmaklappide kandmist.

Oleks küll tore, kui suudaksime olla sama tublid kui norrakad murdmaasuusatamises, kes hõivad kaheksa parema seas seitse kohta. Ning sihid peavadki kõrged olema!

Samas julgen rõõmustada väiksemate kordaminekute üle. Tänase sõnavõtu algusest näidet otsides. Jah, ma usun küll, et jõuame ka noorte tantsurühmade taastekkimiseni. Ja südamest rõõmustan, et meil on tantsurühma jagu noormehi, kes valmistuvad Meeste Tantsupeoks.

Julgen olla optimist, märgates Hiiumaa inimeste tegemisi. Ma vabandan, et ei oska seda märkamist sugugi mitte alati väljendada ja vahetult välja tuua. Aga olen sellest teadlik. See annab jõudu ja usku.

Tänane kokkusaamine on paljuski tänuõhtu.

Täname neid, kelle hool, tugi ja suunamine tagab järelkasvu.

Oleme tänulikud neile, kes hoiavad mustri sirgena ja lubavad samal ajal värvil püsida.

Täname neid, kes loovad kultuuris täiesti uut ruumi. Nii füüsilist kui vaimset.

Aitäh teile selle eest, et Hiiumaal on kultuur mitte ainult olemas, vaid elus.

Meie ülesanne on tagada, et see ei jääks helgeks unistuseks Kunglast.

Vastupidi. Ja eriti aastal 2026, tuletornide aastal, peame püüdlema selle poole, et see oleks justkui tuletorn, mille valgusviht näitab suunda.

Tuletorni valgus ei muuda tormi väiksemaks, aga aitab merel püsida.

Kinnitab, et kindel jalgealune on olemas ning käeulatuses.

Aitab meeles hoida, et kodu on siinsamas.

Soovin, et uus aasta võimaldaks meil kõigil uutesse kõrgustesse tõusta. Üheskoos.

* Hiiumaa kultuuriaasta avamine. Käina Kultuurikeskus. 21.01.2026