Laupäev

Täna oli selle kuu kõige rahulikum laupäev.

Kaks päeva Itiga kahekesi. Eile õhtul mängisime lauamänge, panime puslesid kokku. Peale ta uinumist toimetasin veidi veel. Ja hommikul lasti mul pea kaheksani magada. Tea, kas maganuks veel.

Tavapäraselt on meil laupäev koristupäev. Vist esimene laupäev sel kuul, kus mul seda päriselt teha õnnestus.

Päeval käisime lasteaia rühmakaaslase sünnipäeval ning peale seda oleme toimetanud aias ja/või lihtsalt olnud. Saun on ka sooja pandud :)

* Möödunud laupäeva esimese poole sisustasin Suuresadama kandis. Tõsi, sealt viis rada pea Kukka kivi ning Hellamaa tuulikuni. Ehk et osalesin Wambola retkel. 2025 tatsasime Itiga koos Roograhu-Paluküla metsades, seekord läbisin Ränga raja ning kordasin 2024 aasta teist kohta. Seekord panustasin täpsusele ning tuleb tõdeda, et õnnestus - kõik punktid olid täpselt seal, kus olema pidid :)

Oktoober

Kuidas ja kui kiiresti võivad ikka asjad muutuda :)

Kuigi puhkuse ajal tööst päris eemal olla ei saanud, siis füüsiliselt tööl ei käinud ning toimetasin vaid hädapärasega. Seda enam oli nüüd lõppev nädal justkui püstloodis seinast üles ronimine.

Ja kui viimases postituses hindasin olukorda ärkamise järgi, siis hetkel on nii, et hommikul ilma äratuse ning sunnita pole voodist välja saanud :)

Saaremaa

Saaremaa kolme päeva jooks. Avastasin enda jaoks selle aastal 2024. Oleks osalenud ka 2025, aga sattus täpselt kohalike omavalitsuste valimiste nädalavahetusele.

Nüüd siis teist korda. Ja usun, et kaks ilma kolmandata ei jää :)

Ehk väga mõnusa atmosfääriga spordisündmus. Koos võimalusega jooksudevaheline aeg vees ehk spaas sisustada. Et see on täpselt sünnipäeva paiku, siis olen seda võtnud ka kui sünnipäevakinki iseendale.

Sel korral oli lõunanaabrite juurde sõites korralik väsimus kaasas. Pikema aja jooksul kogunenud, tingituna vähesest magamisest. Etteruttavalt on see ka peamine põhjus, miks sportlikud tulemused ei saa paremad olla - selle jaoks on vaja lihtsustatult võttes kolm kriteeriumit täita. Korralikult süüa, trenni teha ja puhata. Kui kusagilt järele annad, siis annad ka kogutulemuses järele.

Aga vähemalt oli nii palju oidu, et esimesel päeval rahulikult võtta. Ja hiljem ohtralt puhata. Vees ja voodis. Vist magasin juba enne kui AK spordiuudised lõppesid.

Kaks aastat tagasi jooksin esimese päeva 10 km täpselt 46 minutiga. Siis alustasin kiiresti ning lõpus kannatasin. Seekord alustasin vääääga rahulikult. Poole maa peal, Roomassaare sadamas, lisasin hoogu ning lõpetasin veidi enam kui 47 minutiga.

Teine päev viib Torgu Kuningriiki. Ja see on vahva - seal on selgelt tunda, et võistlust oodatakse kohalike poolt. Rada väga vahelduva kattega - on asfalti, kruusa, metsajooksu. Võtsin sama taktika, et alustada aeglaselt ning kui poole peal jõudu, siis kiirust lisada. 8 km peal hoidsin veel tagasi ning lubasin viimasel viiel kilomeetril tugevamalt kiirendada. Ja kui siis suudad konkurentidest mööduda, see annab samuti lisaenergiat. Samas kui võrdlen aastaga 2024, jäin taas umbestäpselt minutiga endale alla.

Viimasel päeval tiirutatakse Kuressaare ümber ning sees. Linnast välja. Golfiväljakute juures. Viimases otsas ring ümber lossi ja ka staadionil. Ehk taaskord väga erineva kattega rada. Seekord läbisime suurema osa distantsist Vaikoga koos. Viimasel kolmel kilomeetril proovisin tempot tõsta, ideaalis jõuda koguaja 3:20 juurde. Tahet oli, aga nii palju enam jalgu polnud. Seega kiiremini küll, kui aastal 2024 ning igal järgmisel päeval oli lõppkoht kõrgemal kui varem. Tulemuseks 3:22. Meeste konkurentsis 98. Ja et vanuseklassid määratakse võistluse alguse kuupäeva järgi, siis olin suure tõenäosusega vanim meeste põhiklassi võistleja. Seepärast pidime ka tiimide arvestuses Vaiko ja Alariga võistlema mitte veteranide vaid meeste klassis, kus olime 9. kohal.

Täna hommikul ärkasin ilma äratuskellata kuue aegu. Võib järeldada, et keha on unepuudusest taastunud.

Tänusündmus

Head hiidlased ja Hiiumaa sõbrad.

Mul on teile alustuseks üks küsimus.

Kus lõpeb kodu?

Kas ukselävel? Aiaväravas? Või Hiiumaal siis, kui meri vastu tuleb?

Mulle tundub, et meie kodu ulatub oma aiast palju kaugemale. Külamajja. Matkarajale. Lauluproovi. Naabri juurde. Mõne inimese mureni, millest lihtsalt ei saa mööda vaadata.

Ja vahel annab kodukoht endast märku üsna ebamugaval ajal. Näiteks pühapäeva õhtul heliseb telefon ja kõlab: „Kuule, sul on kindlasti praegu üks minut …“ Sellele võib järgneda viieteistminutiline sissejuhatus. Ja kõne lõpuks on järgmise kolme kuu tegevuskava paigas.

Aga just nõnda saab ühest paigast kodukoht.

Keegi märkab. Keegi võtab ühendust. Keegi ütleb, et teeme ära. Ja tehaksegi ära.

Sõnal „oma“ on huvitav tähendus.

Oma maja. Oma aed. Oma küla. Oma saar.

Maja puhul tähendab „oma“ sageli seda, et see kuulub meile. Kodukoha puhul tähendab see ka seda, et meie kuulume sinna. Meile läheb korda, kuidas kodukohas läheb.

Kas inimestel on piisavalt palju põnevat teha. Kas eakal naabril on kellegagi rääkida. Kas külas või linnas on põhjust kokku tulla. Kas uued tulijad on oodatud.

Üksinda võib inimesel olla väga häid mõtteid, aga vaid koostöös on neid võimalik ellu viia.

Ühel on oskused, teisel kogemus, kolmandal on järelkäru.

Ja järelkäru on suurte mõtete elluviimisel väga oluline strateegiline ressurss.

Aga kõige olulisem on see, et inimesed on valmis üksteisega arvestama. Kokku leppima. Vajadusel vaidlema. Ja pärast vaidlust uuesti ühe laua taha maha istuma.

Vabatahtliku tegevuse juures ei saa mööda ajast.

Aeg on väga isiklik asi. Üks õhtu, mille inimene annab kogukonnale, on üks õhtu tema enda elust.

Selle võiks täita ka perega olemine. Raamatu lugemine. Või lihtsalt mõnus mitte midagi tegemine.

Kui inimene annab oma õhtu teiste heaks, annab ta midagi, mida hiljem juurde osta ei saa.

Sellepärast tasub märgata ka tööd, mis jääb valmis tulemuse varju.

Me näeme sündmust. Aga keegi küttis enne seda ruumid soojaks.

Me näeme korras peopaika. See tähendab, et keegi käis juba sündmuse järel koristamas.

Me näeme õnnestunud ettevõtmist. Selle taga võib olla see, et keegi kuulas eelmisel õhtul ära inimese, kes tahtis kõigele käega lüüa.

Niisugustest hetkedest kasvab usaldus ja teadmine, et kui midagi ühiselt ette võtame, siis võime üksteise peale loota.

See on ühe kodukoha juures väga suur rikkus.

Ja seda rikkust tuleb hoida.

Hoidmisest räägivad ka meie kaunid kodud.

Ilusa kodu juures näeme sageli kõigepealt tulemust. Õitsvat peenart. Hoitud hoonet. Läbimõeldud õue.

Selle taga on aga pikk suhe ühe paigaga.

Selle taga on on kevad, mil kõik ei läinud kasvama. Selle taga on sügis, mil töö jäi pooleli. On katsetamist, kannatlikkust ja pühendumist.

Oma kodu hoidmine on omamoodi usaldusavaldus tulevikule.

Kui istutame puu, arvestame aastatega, mis on alles ees. Mõnikord ka inimestega, keda me veel ei tunne.

Hoolimine paistab üle aia ja üle aja.

Sama mõtet näen ma õppimises.

Õppides avardame maailma, milles tunneme end kodus. Mis eile tundus võõras, võib homme olla arusaadav.

Õpetajataustaga inimesena on mulle fraas „ma veel ei oska“ eriti sümpaatne.

Ma veel ei oska.

Selles lauses on tulevik lahti. Täna ütleme: „Ma veel ei oska.“ Mõne aja pärast õpetame juba teisi.

Täiskasvanuna õppima asumine nõuab julgust. Tuleb leida aega, küsida küsimusi ja lubada endal jälle algaja olla.

Suur väärtus on inimestel, kes selle sammu võimalikuks teevad. Koolitajal, kelle juures julgeme ka rumalana tunduvaid küsimusi küsida. Tööandjal, kes aitab õppimiseks aega leida. Lähedastel, kes kodu ehk tagala korras hoiavad.

Head sõbrad!

Teid ühendab oskus näha oma ümbruses võimalusi.

Siia võiks midagi istutada.

Siin võiksid inimesed kokku saada.

Seda võiksin ma veel õppida.

Ja ühel hetkel olete te otsustanud pihta hakata.

Tänasel sündmusel me märkame seda. Märkame teie aega, järjekindlust ja hoolt. Märkame ka neid inimesi teie kõrval, kelle toel see kõik võimalikuks saab.

Mõelge palun korraks ühele inimesele, kelle abita oleks mõni teie hea ettevõtmine jäänud pooleli. Võib-olla istub ta täna siinsamas. Võib-olla olete piisavalt julge, et talle aitäh öelda.

Suur kummardus kõigile neile, kes on kedagi tunnustamiseks esitanud.

Aitäh tänase õhtu korraldajatele, et olete loonud hetke, kus saame märgata ning olla märgatud.

Alustasin küsimusega: kus meie kodu lõpeb?

Sellele küsimusele ei peagi vastama.

Las ta olla piiritu. Las ta ulatub naabrini. Külamajani. Uue oskuseni.

See aitab inimestel end siin Hiiumaal kodus tunda.

Aitäh ning imelist õhtut!

* tervitussõnad vabaühenduste, Kaunis Kodu ning täiskasvanud õppijate tunnustussündmusel

Ratas

Nädalavahetusel lõin kaasa Emmaste 25. rattasõidul. Nii korraldajate poolel, kui - nii nagu arvata võis, et läheb - ka osalejana.

Emmaste rattasõitudel või rattarallidel olen nüüd vist 15 korda saanud vabatahtlikuna panuse anda. Praktiliseks kinnituseks, et usun (ja tegutsen selle nimel), et ühine ja ühtne Hiiumaa tähendab siiski ka piirkondlike eripärade ning traditsioonide hoidmist.

Aga rattasõidust. Kui Arno isaga koolimajja jõudis... Ehk tegelikult oli võistluspäeva hommikuks korraldustiim juba suure töö ära teinud. Nii et panime võistluskeskuse üles (ja eks see ole aastatega lihtsamaks läinud) ning seejärel sain paar-kolm tundi metsas rajale viimast lihvi anda.

Kell 15 ajal anti lähe rattarogainile. Nii vana mees juba, aga ikka on asju, mille kohta saab öelda "esimene". Ehk esimene kokkupuude selle spordialaga. Oli põnev! Võtsin võistluse kokku kui Emmaste rattaralli popurrii. Ehk punktid viisid kohtadesse, kus erinevatel aastatel võistlused toimunud on.

Hämaras ja pimedas viimaste aastate traditsiooniline öösõit. Seekord küll vaid elamussõiduna ehk paremusjärjestust ei selgitanud ning kõik sõitsid nii kiiresti ja kaua kui lusti jagus. Selle võistluse kõige põnevam osa (eriti pärast pikka, aga ka niisket ja vihmast, päeva) on pea tuhande küünla metsast kokku korjamine. Võtad seda küll kui vahvat trenni, aga üldse ei ole paha tunne enne südaööd koju sooja duši alla jõuda :)

Raha

Revisjonikomisjoni esimees Palle küsib enda kasutada 6500 eurot. Komisjoni töö tegemiseks.

Toetan igati seda, et volikogul oleks vajalikud vahendid oma töö tegemiseks.

Kui ma aga vaatan seda, mille kohta mitmed kodanikud tähelepanekuid saadavad, siis tekitab õigustatud küsimusi. Kui inimese enda ettevõtete finantskäitumine ja seadusekuulelikkus on pehmelt öeldas kahtlane, siis kuida anda talle avalikku raha vabalt kasutada. Eriti kuna ta ei oska välja tuua ühtegi põhjust või tegevust, mille tarbeks veel 2026 aasta jooksul seda raha kulutada tarvis on.

Kel huvi, saab Teatmikust või Äriregistrist täpsemalt vaadata, all mõned näited:

Ressursinappus

Sotsiaalmeedias levib üks tuntud elutarkus nimega „elu kolm ressurssi“: aeg, energia ja raha.

See paradoks ütleb, et noorel on aega ja energiat, aga pole raha. Keskealisel on raha ja energiat, aga pole aega. Ja eakal on aega ja raha, aga pole enam energiat.

Kui me räägime majandusest, siis tavaliselt räägime rahast. Või rohkem isegi selle puudusest.

Aga olgem ausad, raha nappus on loovuse seisukohalt tegelikult õnnistus. Sest kui meil oleks liiga palju raha, teeksime me suures osas paraku lihtsalt lollusi.

Kas teile meenub mõni maailma muutev idee, mis sündis sellest, et keegi istus rahahunniku otsas, haigutas, sügas end ja nuputas: „Mida põnevat sellega küll peale hakata?“

Tavaliselt lõpevad sellised lood krahhiga. Mulle hüppas esimesena pähe Nauru saare lugu. Kiire ja ootamatu rikastumise järel kulutati raha luksuskaupadele, rikuti inimeste tervis ära ning saar sõna otseses mõttes kaevati tühjaks.

Aja nappusega on keerulisem. Aga piiratud aeg on suurepärane loovuskiirendi. See sunnib meid tegema valikuid ja lõpetama asju, mis muidu jääksid igaveseks sahtlisse.

Ja kui aega jääb puudu, siis õnneks oleme me Hiiumaal. Siin käib aeg teise sammuga. Siin on „molutamine“ ehk viljakas mittemidagitegemine strateegiline loovtööriist.

Kuid on üks ressurss, mille puudust on väga keeruline korvata. Ja see on Idee.

Viscosa Kultuuritehas, kus me täna oleme, on selle silmapaistev tõestus. Veel mõni aeg tagasi oli see koht, kus energia oli raugenud, aeg seisis ja raha... raha olemasolust kuulati jutte vanavanematelt, päris raha polnud keegi oma silmaga vist näinudki.

Aga muutus saabus, kui siia jõudis Idee. Ja inimesed selle idee taga. Need inimesed leidsid üles teised inimesed, kel oli raha. Siis kaasati inimesed, kel oli energiat või aega. Ja täna on sellest tühjaksvarastatud tehasest saanud Hiiumaa loovuse ja kultuuri oaas.

Nii et jah, ressursinappus on õnnistus. See paneb aju tööle, toob inimesed kokku ja paneb Viscosa näitel sõna otseses mõttes seinad elama.

Soovin teile lennukaid ideid, teravaid arutelusid ja ärge unustage ka viljakalt molutada!

P.s. kellel on idee, siis olete teretulnud Hiiumaale jääma. Või kohe tagasi tulema. Siin on võrratu kasvupinnas, et oma idee ellu viia.

* 03.10.2026 konverentsi „Ressursinappus kui õnnistus!?“ avasõnad

1 oktoober

Kogukonna päev kolmes kastmes.

Täna, 1. oktoobril, tähistame omavalitsuspäeva, rahvusvahelist muusikapäeva ja eakatepäeva. Need tähtpäevad sobivad hästi kokku: omavalitsus korraldab kohalikku elu ja aitab kogukonna eri häältel kõlada.

Tänavu on põhjust tähistada ka ümmargust tähtpäeva – 160 aastat vallakogukonnaseaduse jõustumisest. Eesti kogukondliku halduse oluline verstapost pärineb aastast 1866. Sellest kasvanud omavalitsustraditsioon on aidanud kujundada meie demokraatiat ning toetanud Eesti riigi sündi ja taastamist. Kohalik omavalitsus toob otsustamise inimesele kõige lähemale.

Hiiumaal tegutseme ülesaarelise ühise omavalitsusena, hoides samal ajal iga piirkonna hääle kuuldavana ja toetades paikkondlike traditsioonide hoidmist. Aitäh kõigile, kes kohalikku elu edasi viivad!

🎶 Muusika toob kokku. Lauludes, pillimängus ja pärimuses kohtuvad eri põlvkonnad.

💛 Eakatepäev tuletab meelde, kui väärtuslikud on vanema põlvkonna teadmised, kogemused ja lood. Need aitavad rikastada ka omavalitsuse otsuseid ja suunda.

Head omavalitsuspäeva, muusikapäeva ja eakatepäeva!

🌊 Hoiame oma kogukondi, kuulame üksteist ja kanname Hiiumaad koos edasi.

Rahamehed

Põnev on vaadata, kuidas üks osa ärimehi on kanged kutid teisi õpetama, kuidas korrektselt asju ajada, olles samal ajal ise sellised skeemimeistrid, et vähe ei ole.

Üks näide. Kõigi volikogu liikmete huvide deklaratsioonid ehk tulud ja kulud, varad ja kohustused, on avalik info. Eeldusel, et kõik on neid andmeid jagades ausad. Kui aga vaatad, et keegi teenib terve aasta jooksul 1.21 ehk euro ja 21 senti, siis tekitab küsimusi küll.

Volikogu

Septembrikuu volikogu istung.

Vallavalitsuse info.

Hiiumaa elanike arv seisuga 01.09.2026 on 9689.​

Augustikuus ​

sündis 2​

suri 13​

saabus 12​

lahkus 40​

Kevadel põhikooli lõpetanud 86 noorest siirdus gümnaasiumisse 59, kutsekeskharidusse 24 ja lisaõppesse 2 õpilast, 1 on mittestatsionaarses õppes. Õppekohata õpilasi ei ole.​

Märkimisväärne roll selles on ka tugiteenustel, mida vald pakub. Näiteks tugiteenuste keskuses töötab noorte heaoluspetsialist, kes koordineerib noortegarantii tugisüsteemi Hiiumaal. See on tugi 16–29-aastastele noortele haridusteele naasmiseks ja/või tööturule jõudmiseks.​ Temaga võivad julgelt ühendust võtta nii noored ise kui ka noorte lähedased. Pöörduda võib ka siis, kui noor vajab abi eesmärkide seadmisel või enda tulevikuvõimaluste arutlemisel.​

​

Hiiumaa valla üldhariduskoolides õpib 622 õpilast ning lasteaedades on täidetud 334 lasteaiakohta.

2026. aasta augustis maksti Hiiumaa vallas: ​

toimetulekutoetust 43 perele (kokku 66 inimest, neist 20 last) kogusummas 14 118,88 eurot;​

hooldajatoetust 86 hooldajale, kokku 4 000 eurot;​

kohaliku omavalitsuse eelarvelisi toetusi kokku 7900 eurot.

​Hiiumaa vald esitas taotluse jätkata 2027. aastal isikukeskse erihoolekande teenusmudeli (ISTE) rakendamist. Taotluse eesmärk on tagada psüühilise erivajadusega ja mitmetahulise abivajadusega inimestele varajane, paindlik ning inimese vajadustest lähtuv tugi.​

Hiiumaa Vallavalitsus andis Keskkonnaametile nõusoleku korraldada Kassaris Piibu kinnistul vallale kuuluval maaüksusel pärandniitude taastamistöid.​

Maa- ja Ruumiamet teostas septembri alguses riigi poolt korrashoitavate eesvoolude ülevaatuse õppepäeva Avajõel, Jausa jõel ja Külama jõel.​

Muinsuskaitseameti tähtajalise taotlusvooru toel on käesoleval aastal taastatud kuus hauatähist. Ette valmistatakse taotlust, et jätkata taastamistöödega järgmisel aastal.

19. oktoober kuni 8. november toimub üle-eestiline romusõidukite kampaania, mille käigus viiakse seisma jäänud romusõidukid tasuta ära. Jäätmekäitlejale saab üle anda ka osaliselt lammutatud sõidukeid.​

Alates 2027. aastast laieneb mootorsõidukimaks sõidukitele, mis on üle kahe aasta olnud kindlustuseta ja ülevaatuseta. Lisaks tasub sel aastal kustutada liiklusregistrist sõiduk, mis on hävinud või kadunud, sest kuni 2026. aasta lõpuni saab neid ilma lammutustõendita kustutada 15-eurose lõivuga, järgmisel aastal tõuseb lõiv 800 eurole.​

24. oktoobril ja 31. oktoobril selle aasta viimane ohtlike jäätmete kogumisring.​

Kärdla uus alajaam. Elektrilevi OÜ kavandab Kärdlas Liiva tänaval oleva 35/10 kV piirkonnaalajaama asendamist uuega. Praegune alajaam on jõudnud oma tehnilise eluea lõppu ning selle läbilaskevõime ei vasta enam piirkonna tulevastele vajadustele.​

Uus alajaam rajatakse 110 kV valmidusega, kuid esialgu jääb see tööle 35/10 kV pingel. Pärast riigi eriplaneeringu valmimist ja 110 kV liinikoridoride täpsustumist viiakse üle 110 kV pingele.​

Vallavalitsus koostöös Elektrileviga on võtnud eesmärgiks uus alajaam liigutada majadest eemale, linna piirile. Käesoleval hetkel on arutlusel kaks võimalikku asukohta uue alajaama rajamiseks. Elanike kaasamine.​

Tormi tänava rekonstrueerimise projekteerimistingimuste ettevalmistamine ja korteriühistute kaasamine.​

Posti tänava projekteerimis-ehitushange on läbi viidud ja tööd algavad.

Lõppenud on teede ja tänavate pindamine, kruusateede remont septembri lõpus.

​

Interreg koostööprojekti „Harbours and PPP“ raames töötasid Eesti ja Läti partnerid 2024. aastal välja ühise sadamavõrgustiku arendamise strateegia.​ Projekti jätkuna sõlmisid Eesti Meretööstuse Liit, Talsi vald, Saaremaa vald, Kuramaa planeerimispiirkond ja Hiiumaa vald koostöökavatsuste lepingu (Letter of Intent), mille eesmärk on jätkata piiriülest koostööd sadamate ja rannikualade arendamisel.​

Lepingu kohaselt vahetame teavet ja teadmisi, hoiame üksteist kursis sadamate arengut mõjutavate regulatsioonide ja arengutega, korraldame vajaduspõhiseid kohtumisi, ajakohastame ühist sadamavõrgustiku strateegiat ning otsime võimalusi uute ühisprojektide elluviimiseks. Ei kaasne õiguslikke ega rahalisi kohustusi.​

Algasid Pargi 3 ehitustööd. 16.09 kiideti heaks Tarindiproff ehitusjärelvalve pakkumine 16 597 € . Ehitusmeeskond on sellega komplekteeritud. ​

24.08 Saarte Energiaagentuuri üldkoosolek vabastas Sulev Alajõe tema taotluse alusel juhatuse liikme töölt. Kt-ks määrati Taavi Liivandi.​

16.09 esitas Energiaagentuur taotluse LIFE meetmesse 1,5 MEUR rahastuse taotlemiseks, garantii nõue puudub. Taotlus liikmete soovil korteriühistutele täisteenuse (ideest kasutusloani) arendamine. Hiiumaa omaosalus oleks 3 aasta jooksul 19 369, millest 90% võib katta KIK. ​

Suurõppus ORKAAN​ toob saarele 500 kaitseliitlast ning meie liitlast.

​REM valis riigihankega vedaja 5 aastaks Sõru-Triigi ja väikesaarte liinidele.​ Riigihanke tulemusena tunnistati parimaks pakkujaks Tuule Liinid OÜ, mis seni on teenindanud Ruhnu–Munalaiu, Ruhnu–Pärnu ja Ruhnu–Roomassaare laevaliine. Praegune leping lõpeb 30.10.2027. Uus kehtib 31. oktoobrini 2032.​

Peamine: uus asenduslaev on ilmastikukindlam ja suurem.​

Suhtlus riigiga asenduslaeva hankimiseks EL uuel toetusperioodil.​

Nn ringsõidumäärus jõustub 22.09.2026.​

Maakonnaliinid on üle läinud tavapärastele kooliga põimunud sõiduplaanidele.​

Iveco (nn Pühalepa koolibuss) bussioksjon õnnestus.​​​

Võrkpall

Hakkasin seda kirjutama Eesti koondise esimese võidu järel. Aga jäi katki. Ja teise võidu järel polnud enam päris see tunne.

Aga. Mis mind häirib, on arvamus, et Eesti peakski justkui muuseas finaalturniidel osalema. Tavataseme korral alagrupist edasi pääsema ning eriti hea tähtede seisu korral kohamängudelgi skalpe võtma. Loomulikult - lootus headeks tulemusteks on asjakohane. Küll ei tohiks meil olla ootus, et tingimata maailma või Euroopa parimad oleme. Ja kui see ei realiseeru, siis on koondis kehva. Mängijad ei mängi oma taset välja, treener on loll jne.

Eesti elanike arv on napilt üle miljoni. Me oleme ikka tõeline väikeriik. Koos sellega kaasnevate väljakutsetega. Pluss - ega teised koondised ju tiitlivõistlustele ka loosiga või ilusa näolapi tõttu saanud. Ehk nemad panustavad ka järjepidevasse arengusse. Neilgi on tasemel mängijad jne.

Natukene naljakas, natukene kurb on see masohhistlik suhtumine. Pigem võiks ju rõõmu tunda juba ka sellest, kui koondis jõuab finaalturniirile. Veel enam, kui näidatakse tasemel mängu. Kas see toob võidu, sõltub ju ka sellest, kuidas teine tiim esineb. Sest vähemalt pallimängualadel on lõpptulemus kahe osapoolse esituse koondsumma.

Ja võrkpallitiim tegi (isegi enne Soome mängu) korralikud esitused. Jah, ideaalis võinuks seekord Serbia ära näpistada. Aga ei saa öelda, et me kehvasti mängisime nende vastu. Või ka järgmistes kohtumistes, kus kaotused ehk isegi selgemini tulid.

Oma tiimiga. Nii heas kui halvas.

Valmisolek

Lätis käigu kolmandal päeval olime Cesises ning Valmieras.

Ka seal tuli augustitorm jutuks. Mis kõige kõnekam oli - kui Cesise piirkonnas tormi taandumisest 5-6 tundi möödas oli, tekkisid lähikonna tanklates järjekorrad. Võiks arvata, et sooviti kütust generaatorite tarvis, kuna elektriühendus oli katkenud ning polnud ka teada, millal taastub. Aga ei! Eelkõige tuldi kohvi ja kiirtoitu, snäkke jms hankima. Ehk et igaühe isiklik valmisolek on igal pool teemaks. Ja kui me ise, see tähendab iga kodu ise ei suuda vähemalt 72 tundi autonoomselt toime tulla, siis on omavalitsuse või riigi tasandilt ka väga keeruline üldist valmisolekut tagada.

Riia

Lähetuses olles püüan hommikusse mahutada väikese jooksuringi. Üldiselt tähendab lähetusse minek ja/või sealt tulek üksjagu istumist, siis lausa vajalik liigutada. Lisaks annab see võimaluse linna paremini näha. Õigupoolest märgata seda, mida sõiduki või grupiga või päeval liikudes ei märka.

Esimesel hommikul valisin vist vale suuna, aga teisi liikujaid ei kohanud. Täna nägin kolme  :)

Ja ilm on ikka erakordselt mõnus selliseks hommikuseks liikumiseks.

Läti

Nädala alguses Lätis. Päästeameti korraldatud õppereis, tutvumaks naabrite kriisivalmiduse teemadega.

Esiteks. Riias on tõeline vananaistesuvi. Ehk suurepärane soe ilm. Ja minusugustele (kellele ülearu suured rahvamassid ei meeldi) on september ikka kõige õigem aeg turismiks. Ilm on veel üsna suvine. Võimalustepagas üsna tipphooaja lähedane. Samas ehk on juba hooajalõpu hinnasoodustused ka :)  Riias igal juhul turismigruppe näha oli. Aga mitte nii palju, et sinna vahele poleks ära mahtunud.

Saime ülevaate Eesti saatkonna tegemistest. Huvitav on, et eestlasi on Lätis ametlikult alaliselt vaid 1300 inimest. Samas sidemed kahe riigi vahel väga tugevad. Nõrgaks kohaks keelebarjäär. Ja ega neid kohti, kus naabri keelt õppida, ka väga ei ole.

Läti Päästeameti ülevaadetest arusaadavatel põhjustel kirjutada ei saa.

Aga lisaks neile saime võimaluse ka Riia linnavalitsuses käia ning nende vaadet kuulata. Muidugi mastaap on ikka täitsa teine võrreldes põhimõtteliselt ükskõik, millise Eesti omavalitsusega (ja suuremate linnade inimesi meiega ei ole). Külastasime linnavalitsusele mõeldud varjendit. Aga ka selle kõrval olevat avalikku varjendit 1200 inimesele. Tavapäraselt on tegemist näitusesaaliga ning ka sel hetkel, kui seal käisime, seati uut näitust üles. Ehk väga mõistlik ruumi rakendamine või ristkasutus, kuidas sõnastada.

Lätis oli 22-23 augustil torm Priska ning see oli vähemalt viimase 60 aasta suurim suvetorm. Kahjud ulatuslikud ning ilmes üksjagu nõrkasid kohtasid. Tormi järgne periood on kahjude likvideerimise kõrval kulunud analüüsiks ning tegevuskava koostamiseks, kuidas edaspidi paremini valmis olla. Ses suhtes tulime siia õigel ajal, kuna saime/saame sellest ka osa.

Lennuk

Lennustatistika. Kuude kaupa.

Nagu näha, siis kahe aasta eest lendas Kärdla-Tallinna liinil 10 914 inimest esimese kaheksa kuuga. Ajas veel aasta tagasi minnes oli lendajaid tuhande võrra veel enam. Eelmisel aastal samal perioodil 8551 ning sel aastal samal ajal 8794.

2024	881	861	1042	988	1504	1626	2103	1909
2025	769	581	804	891	1069	1296	1594	1547
2026	632	742	714	908	1061	1486	1693	1558
2026 vs 2025	-137	161	-90	17	-8	190	99	11

Vallavanema veerg

Järjekordne suvi on jõudnud viimasesse faasi. Samas mitte läbi, kuna terve vananaistesuvi on alles ees.

Hiiumaad hinnatakse ning Hiiumaal tehakse ägedaid asju - seda kinnitab asjaolu, et saare külastajate arv järjepanu kasvab. Laevaühenduses mandri suunal oleme sellega ära harjunud. Oluline muutus sellest suvest on, et ka lennuühenduses on reisijate arv kasvutrendis. Seda toetab kindlasti asjaolu, et viimased aastad on piletihind püsinud muutumatuna.

Oleme regionaalministeeriumiga kokku leppinud, et laeva- ega lennupileti hinnad ei tõuse. Töös on sotsiaalmajanduslik analüüs piletihindadest, nende mõjust saarte elanikele, külastustele ning majandusele. Aga juba praegu on teada, et kui võtame rongi-, bussi-, lennu- ja laevaühenduse, siis suursaarte laevaliinide piletitulu on üle 35 protsendi kogukuludest, samas kui bussitranspordis katab reisija napilt kümnendiku. Riigikontroll tõi 2025. aasta ühistranspordi korraldamise auditis välja, et piletitulu peaks katma keskmiselt 25% kõigist ühistranspordikuludest. Kinnitus, et laevapiletite hinnatõusuks alust ei ole.

Hiiumaa suveperiood on sündmuste korraldamise mõttes olnud tavapäraselt tummine. Aitäh kõigile seltsidele, vabaühendustele, ettevõtetele, asutustele ning vabatahtlikele, kes selle heaks oma panuse andnud, et meil jagub sisukaid sündmuseid ja tegevusi üle kogu saare.

Mõõdetava näitajana on juuli lõpuks Kõpu tuletorni külastanud enam kui 15 000 inimest – see on rohkem kui kogu möödunud hooajaga. Ja annab lootust seada eesmärgiks 25 000 külastust aasta lõpuks. Mis võiks ühtlasi tähendada Sõrvest möödumist, et olla Eestis külastatuim tuletorn.

Igal sügisel jõuab volikogusse valla arengukava uuendamine. Aitäh kõigile, kes kevadel ja suvel kaasa mõtlesid ning oma ettepanekuid tegid.

Hiiumaa valla visioon on olla õnnelikum, jõukam ja rohelisem saar, kus elu järjepidevuse tagab tasakaalukas areng inim-, loodus- ja majanduskeskkonna vahel. Samuti hoiame silme ees valla esimeses arengukavas eesmärgiks seatud 10 000 elanikuni jõudmist.

Ehk et meie tegevused, aga ka investeeringud on suunatud sellele, et saarel oleks hea elada ning et siia oleks mõnus elama tulla.

Maailm on hetkel üsna ettearvamatu ning majanduseski pigem keeruline periood. Nii oleme valla tuluprognoosi vähemoptimistlikumaks korrigeerinud. Tulumaksu tõus on eelarvestrateegias arvestatud iga-aastaselt 7 protsenti, kuna seni on Hiiumaa vallas see keskmiselt üle 10 olnud. Personali- ja majandamiskulude kasvuks arvestame igaks aastaks 5 protsenti.

Kõik see võimaldab meil saare elukeskkonna parendamisse panustada. Nii on Käinas töös uue katlamaja ehitus, mis asendab senist kahte katlamaja, on keskkonnasõbralikum ning võimaldab kaugküttega uusi liitujaid liita.

Hellamaal lõppes endise vallamaja ümberehitus ning nüüd on seal eluruumid. Volikogu päevakorras on otsus, et Hiiumaa Sotsiaalkeskuse Pargi kodu toetatud elamise hoone ehitada.

Ja et 1. september on sümboolselt uue õppeaasta algus, siis on hea lõpetada hariduse valdkonnaga. Volikogu kinnitas juunis Palade lasteaia renoveerimise koos kolmanda rühmaruumi ehitusega. Suve jooksul on objektil juba silmanähtavad arengud. Lõppenud on Kärdla lasteaia ehitamise hange – septembris on volikogu otsustada parima pakkuja heaks kiitmine.

See kõik annab kindlust, et Hiiumaal on hea elada elukaare igas otsas.

Hiiumaa Teataja

august 2026

Volikogu

Tagasivaade volikogu augustikuu istungile.

Päevakorrapunkt vallavalitsuse info. Ehk kokkuvõte, mis volikogu istungite vahepeal toimunud.

7 kuu järel on eelarve põhitegevuse tulud täidetud 60,06% ning põhitegevuse kulud 55,03% kui normtäitmine on 58,33%.

26. augustil Hiiumaa koolieelikute päev, kus osales pea 60 last.​ 1. klassi läks 66 last, koolieelikuid lasteaedades 77.​ Esialgsetel andmetel on lasteaialapsi 329, üldhariduskoolides 618 õpilast.

MATIK töörühm (valla esindajad, Arenduskeskus, ettevõtjad) on aktiivselt tööd teinud. Kokku on lepitud strateegia ja tegevuskava.​ 26/27 õppeaastal eesmärgid:​

1) MATIK teadmised haridustöötajatele, tegevused lasteaedades ja koolides; ​

2) MATIK võrgustiku arendamine ja kogukonna kaasamine.

Augusti keskpaiga seisuga oli Hiiumaa valla rahastataval üldhooldusteenusel 105 Hiiumaa elanikku. Neist 86 viibis üldhooldusteenusel Hiiumaal ja 19 väljaspool Hiiumaad.

Toimus kohtumine MTÜ Kuldne Liiga juhatusega. Teema Hiiumaa vanemaealiste huvikaitse. Osales ka Hiiumaa Pensionäride Ühendus. Jõuti järeldusele, et läbi osavallakogude ja kõigis piirkondades toimivate päevakeskuste on vanemaealiste kaasatus hästi korraldatud, puudub vajadus eraldi nõukogu loomiseks.​

Avati kaks uut looduse õpipaika Kärdla kooli ja Köönaaugu juures - rahvusvahelise Interregi projekti raames. Projekti partnerid on Eesti Maaülikool ja Hiiumaa Arenduskeskus.​

Hiiumaa jäätmejaamas valmis kolmas partii sertifitseeritud kompostmulda, mida saab soetada hinnaga 15 €/tonn. Analüüsitulemuste põhjal vastab kompost A-kvaliteediklassi nõuetele.​

Komposti tooraineks on korraldatud jäätmeveo raames kogutud biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.​

Septembris algab uue korraldatud jäätmeveohanke sisu kokku panemine, võttes juba arvesse jäätmereformiga kaasnevat.  ​

Tilga kruusakarjääri korrastustööd lõppemas.

Algamas on Armijõe elupaikade taastamistööd, mida korraldab RMK.​

Probleemid Ristna-Kalana piirkonnas ja Kõpu LKA-l.​ Üks kohalik käib telkijaid kiusamas ning on metsa omaalgatuslikult liiklusmärke püstitanud.

Suplusvee kvaliteet püsis kogu suplushooaja vältel väga hea. Erandiks oli Kassari supluskoht suve alguses.​

Vabariigi Valitsus algatas Hiiumaa 110 kV elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Eesmärk Hiiumaa elektrivarustuse 35 kV pingetasemelt 110 kV pingetasemele üle viimine, tagamaks saare pikaajaline varustuskindlus.  Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist:​

1) asukoha eelvaliku tegemine;​

2) valitud asukohtades detailse lahenduse koostamine.​

​

19. augustil toimus kohtumine HTM ja Kultuuriministeeriumiga Suuremõisa lossi tuleviku ning eelkõige selle haldamise teemal.​

Palade lasteaia vana osa renoveerimine ja juurdeehitus algas juulis. Lasteaed ehituse ajal Hiiumaa Spordikeskuses.​

Pargi 3 ja Kärdla lasteaed hanke otsused lähevad volikogusse.

Kaugküttekatlamaja ehitus Käinas. Tähtaeg 22.12.2027.​

Ristna tuletorni renoveerimistööd lõppesid 31.07 ja avatud alates 01.08. Hetkel opereerime ise ja kui Ülevaataja kinnistu valla omandis, uus konkurss.​

Maist juulini külastati Tahkuna ja Kõpu tuletorni kokku 23 335 korral. Seda on 7588 külastust ehk 48% rohkem kui samal ajal eelmisel aastal.

Valmis Kõpu radar.​

Alates 1. augustist tühistatud seni kehtinud riigikaitsealased kõrguspiirangud tuulegeneraatorite püstitamisele Liivi lahes ning Hiiumaal, Saaremaal ja Vormsil.​

Saarnaki rehemaja renoveerimine. Hiiukala 68 000 € toel, kogumaksumus 75 000.​

Pindamis- ja kruusatööd. Tähtajad 30.08 ja 30.09.​

RKAS ja hoonestusõigus lõpetamine Hiiu ja Turu tänavatel.​ Eelnõud oktoobrikuu volikogusse.

Vallavara müügid. Neli kuuest müügis olnud kinnistust müüdud, samuti freesasfalt kolmes osas.

26. juunil istutati Hiiumaa terviseedenduse tamm. Sümboolne asukoht pikaajalise terviseedendaja Vilma Tikerpuu mälestuspingi kõrval Hausmas.​

24. juulil Lusikapidu. 61 last, sündinud ajavahemikul 1.04.2025 kuni 11.05.2026.​ Eesmärk tugevdada kogukonnatunnet ja anda peredele sõnum, et nad ei ole laste kasvatamisel üksi, vaid nende kõrval on toetav kogukond. Hiiumaa vald paneb suurt rõhku vanemluse teemadele ning meie eesmärk on olla peresõbralik saar.​

Töötervishoiuarst alustas tööd Hiiumaa Haiglas.

Ringsõidusoodustus suursaarte elanikele kehtestatakse septembri lõpus.

Lauka ja Palade koolibussi liini hanke võitis Tiit Reisid. 1,25€/km. Seni Palade kooli liinil sõitnud buss on enampakkumisel. Kirjutamise ajaks on oksjon edukalt lõppenud.

2-eurone Hiiumaa-teemaline münt tuleb uuel aastal ringlusse. Kujundus valitud ja kinnitatud.

Sügis

Pea iga sügis üritab mingi viirus hõlma hüpata. Üldiselt kipub nii olema, et kiiresti kulmineerub ja seega ka kaob mõistliku kiirusega. Hetkel on selle ajastus aga väga halb. Ehk et täna kuidagi ei kujuta ette, kuidas peaksin järgmine nädalavahetus maratoni jooksma.

Ja aasta tundub ikka niiiii pikk aeg olevat, et sellega on võimalik eelmise aasta kogemused kenasti ära unustada :)

Laevaliiklus

Rekordiline augustikuu.

Selle aasta augustis liikus Heltermaa-Rohuküla liinil 1031 sõidukit ja 469 reisijat rohkem kui aasta tagasi.

Üle mere veetud sõidukite hulk - 44 203 - on kõigi aegade parim tulemus augustikuus.

Reisijaid oli augustis laevadel 101 870, mis on kõigi aegade teine näitaja. Vaid 2020. aasta augustis oli reisijaid rohkem - 104 754.

Kaheksa kuuga on üle mere viidud 236 540 sõidukit ning 504 173 reisijat, mis on vastavalt 6608 ja 6972 võrra enam kui aasta eest.

Kuu lõpp

Augustikuu viimane nädalavahetus sai sündmustetihe. Laupäeva õhtu veetsime Viscosas. Kõigepealt kino ehk Velikije Lukist pajatav "Õnn on elada me maal". Seejärel J.M.K.E kontsert. Õigupoolest seda lõpuni enam nautida ei jaksanudki. Ei suutnud kusagilt välja lugeda, et kui uksed avatakse kell 20, siis bänd tuleb lavale vaat et 23. Ja seda siis kontserdil, mitte ööklubis, kus see on loomulik. Õnneks oli ka soojendusesineja (ja võib-olla seda etendust ootasingi rohkem). Hiiumaine Giuseppe Perverdi Big Band. Võrreldes nende võimekuse ning ajalooga oli see siiski üsna vaoshoitud kontsert :)   Aga elavam kui peaesineja. Kuigi kui bänd tähistab 40. aastapäeva, siis võiks ju ka aru saada, et lavale astuvad inimesed, kelle vanus algab vähemalt numbriga 5.

Pühapäeval Eesti-Soome korvpallimäng. Eelmine kohtumine mõne päeva eest Ungaris oli kõike muud kui hiilgav etteaste. Aga koondist tuleb toetada heas ja halvas ning mäng (põhja)naabritega on alati põhimõtteline. Ja kui võtame esimese veerandaja, siis võis isegi võitu uskuda.

Tõsi, mängu lõpp oli selline, et nüüd on enne järgmist valikmängude akent kõvasti mõttetööd vaja teha. Et mis ikkagi on viltu läinud ning mida peame muutma.

Samas tänu sellele, et mänguseis oli nagu oli, liikusime veidi enne lõppu ära. Täpselt nii, et kaks minutit enne viimase laeva väljumist sadamas olla ja ööseks koju saada :)

Õppeaasta algus

Head hariduspõllu kündjad!

Olen mitmel aastal püüdnud teid selsamal sündmusel liikuma panna – vahel sõna otseses mõttes, vahel küsimustega. Tänavu on see teisiti lahendatud. Pead peaksid kõigil mõtlemisest juba kuumad olema ning kuna peagi astub lavale peorokibänd, siis küllap pannakse ka jalad liikuma.

Möödunud aastal tõin välja, et viimase viie aasta jooksul on Hiiumaal lasteaiast kooli läinud keskmiselt 66 last. Järgmisel nädalal alustab saarel kooliteed täpselt sama palju – 66 last.

Lasteaedades on 77 koolieelikut.

Põhikooliõpilaste arv on ajapikku veidi langenud. See püsib 600 ja 700 vahel, kuid nüüd juba märksa lähemal esimesele kui teisele numbrile. Lasteaialaste ja gümnaasiumiõpilaste arv on olnud stabiilsem – vastavalt ligikaudu 330 ja 150 lapse ning noore tasemel.

Kevadel põhikooli lõpetanute järgmised valikud on selle nädala seisuga samuti teada. 22 noort on valinud kutsekeskhariduse ja 57 gümnaasiumi. Kuus noort ei ole veel õppima asunud või ühegi kooli nimekirjas kinnitatud.

Nende arvudega peavad oma tegevusi kavandades arvestama lasteaiad, koolid, huvikoolid, noortekeskused ja kõik teised haridusellu panustajad. Iga arvu taga on laps või noor, tema võimed, ootused ja tulevik.

Arvud annavad meile enam-vähem püsiva raami. Kõik muu selles raamistikus on aga kiires muutuses. Meie ülesanne ei ole üksnes reel püsida, vaid muutusi mõtestada ja ise targalt juhtida.

President Lennart Meri ütles 2001. aasta kooliaasta alguse kõnes: „Muutuvas maailmas võidab see, kes maailmaga käib koos, käib natukene kiiremini kui maailm.“

Juhtide meisterlikkus seisneb selles, kuidas siduda seni hästi toiminud tegevused uute lahendustega. Peame tunnistama, et seni tehtust enam alati ei piisa. Tuleb leida uusi ja nutikaid lahendusi.

Üha rohkem tuleb mõelda lõimitud õppele ning formaal- ja mitteformaalhariduse päriselt sidumisele. See eeldab ühist arusaama, oskuslikku juhtimist ja aega koostööks. Siin on üha kaalukam roll noortekeskustel. Meil on vedanud: meie noorsootöötajad on avatud uutele ideedele ning lahendustele orienteeritud eluvaatega. Aitäh teile selle eest!

Muutusi ei saa teha kõhutunde najal. Haridusasutused kavandavad oma arengut üha enam tõenduspõhiselt ning arengukavad valmivad eri osapoolte koostöös. Uuel õppeaastal on nii koolides kui ka lasteaedades tähelepanu keskmes õppekavade ajakohastamine.

Tänaseks on loodud võimalus ja süsteem vanemõpetaja karjääriastme taotlemiseks. Esimesed teerajajad on olemas. Hiiumaal on üks atesteeritud koolijuht ja üks meisterõpetaja. Loodan, et see rida pikeneb jõudsasti.

Asutuste pidaja vaates on meil viis sisulist fookust: MATIK-õpe, Hiiumaa õpe, sotsiaal-emotsionaalsed oskused, karjääriõpe, laste ja noorte lugemisharjumused.

Need ei ole viis eraldi sahtlit, vaid moodustavad ühe terviku: noore, kes tunneb oma kodusaart, oskab lugeda ja mõelda, kasutada oskuslikult tehnoloogiat, teistega koos tegutseda ning oma järgmist sammu kavandada.

Septembris avaneb koolidele ja lasteaedadele Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Keele Instituudi murdekeeleõppe toetusvoor. See loob täiendava võimaluse tuua hiiu keel ja kultuur veel enam meie haridusasutustesse.

Septembris alustab meil ka täiesti uus kool. HIIG+.

Kasutan teadlikult seda nime, mitte ametlikku nimetust, sest mulle meeldib vaade, et keskendume võimalustele, mida uus tervik meile pakub. Pühendunud ja pädevad inimesed on ka uues kehas jätkuvalt olemas. Seetõttu on olemas ka kõik eeldused, et kool hästi käivituks ning talle pandud ootusi õigustaks.

Taristu on küll vaid kest, kuid väärt sisu vajab ja väärib ka väärikat keskkonda.

Haridustaristu uuendamisega jõuame peagi saarele ringi peale tehtud. Suvel algas Palade lasteaia renoveerimine ja laiendamine. Septembris on vallavolikogu ees Kärdla uue lasteaiahoone ehitamise otsus.

Haridusasutused on saanud valla väikeinvesteeringutest kõige suurema osa. See on olnud teadlik valik, sest just need tööd mõjutavad laste igapäevast keskkonda.

Suuremõisa lossikompleks on paberi peal riigi vara. Emotsionaalselt peame seda aga meie omaks. Ja see on hea lähtekoht, et leppida koostöös riigiga – eelkõige Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga – kokku lossikompleksi edasine haldamine. Arutelud on jõudnud sinna, et eeskujuks võiks olla SA Hiiumaa Muuseumide toimimismudel.

Õpikeskkonda kuulub ka see, mis tuleb köögist ja jõuab iga päev laste taldrikule. Värske Eesti koolitoidu uuring kinnitab, et Hiiumaa lapsed hindavad koolitoitu kõrgelt. Kõige kõrgema hinde – 8,5 punkti 10st – said meie sööklatöötajad. See on tunnustus, mis väärib valjusti välja ütlemist!

Kui suudame pakkuda tervislikku, kohalikust toorainest valmistatud ning laste endi poolt hinnatud toitu, toetab see ka kõike muud, mida haridusasutustes teeme.

Lõpetuseks mõned märkamised.

See, kuidas meie haridusasutustes on tuletorni teema-aastat mõtestatud ja ellu äratatud, on olnud imetlusväärne. Kui oleksime seda loomingulisust ette aimanud, oleksime lõpuaktustele ja näitustele pileteid müünud.

Müts maha nende õpetajate ning juhendajate ees, kes viivad lapsed majast välja – koos kogu vastutuse, lisatöö ja logistilise saginaga. Te teete seda selleks, et pakkuda elulisi olukordi, avardada laste maailma ja muuta õppimine huvitavamaks.

Aitäh teile, kes te õpetate ja kasvatate.

Aitäh teile, kes te märkate, toetate ja julgustate.

Aitäh teile, kes te panete toidu lauale, hoiate majad puhtad, soojad ja toimimas.

Päris lõpetuseks üks väike palve. Või õigupoolest ettepanek sõlmida kokkulepe.

Direktorid olid juba peaaegu nõus. Ja „peaaegu nõus“ on teatavasti nõusoleku kõige ohtlikum vorm – sealt võib asi päriselt teoks saada.

Me kõik vähemalt tahaksime, et täiskasvanu töö mahuks tööpäeva sisse. Sama õiglane on küsida, kas lapse töö võiks mahtuda koolipäeva sisse.

Teeme esimese sammu.

Lepime kokku, et 2026/27 õppeaastal nädalavahetuseks koduseid ülesandeid ei anta.

Nädalavahetus jäägu perele, sõpradele, lugemisele, liikumisele ja lihtsalt olemisele.

Ka puhkus toetab õppimist.

Aitäh teile selle eest, mida te iga päev Hiiumaa laste ja noorte heaks teete!

* tervitus õppeaasta avakogunemisel 28.08.2026

Öölaulupidu

Head hiidlased, head Hiiumaa sõbrad!

On 20. augusti õhtu. Päev seab end tasapisi puhkama. Aga nii nagu 35 aastat tagasi jõudsid otsustavad sündmused haripunkti hilisõhtul, võtame ka Hiiumaal tänasel pidupäeval hoo üles õhtutundidel.

Padarimägi hakkab laulma. Ja kindlasti nii, et meri mühiseb ning ka mandrirahvas kuuleb.

Täna kõlavad siin eesti keel, hiiu keel ja veel üks keel, mis neid mõlemaid ühendab – vabaduse keel.

Täna 35 aastat tagasi, kell 23.03, hääletas 69 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liiget meie riikliku iseseisvuse taastamise poolt. Nende 69 inimese taga seisis terve Eesti rahvas.

Eesti inimesed, kes hoidsid kõige kiuste alles oma keele.

Eesti inimesed, kes hoidsid alles oma laulud.

Eesti inimesed, kes hoidsid sinimustvalget lippu peidus, rääkisid lastele Eesti lugu ning uskusid ka siis, kui lootmine tundus lootusetu.

Täna on siin need, kes mäletavad 1991. aasta augustipäevi vahetult. Ja need, kes on sündinud ning kasvanud vabas Eestis. Ühed meist kannavad endas vabaduse tagasituleku mälestust. Teised on selle vabaduse kõige ilusam tulemus. Ühed teavad, kuidas vabadus tagasi võideti. Teised näitavad, mille nimel seda tehti.

Vabadus ei ole valmis saanud asi. Vabadus püsib tänu meie igapäevastele tegudele.

Vabadus tähendab, et võime olla erinevad, ilma et lakkaksime olemast üks rahvas.

Selles mõttes on Eesti üsna sarnane kooriga.

Üksi võib laulda.

Aga üksinda ei saa olla koor.

Koor sünnib paljudest inimestest ning iga hääl on vajalik.

Kui me tunneme laulu, kuulame üksteist ja usaldame kõrvalolijat, sünnib erinevatest häältest midagi palju suuremat.

Sünnib ühine kõla.

Nii sünnib ka riik.

Meie iseseisvus ei tähenda, et peame alati kõiges ühel meelel olema. See tähendab, et ka eriarvamuste keskel teame, mis meid ühendab: eesti keel ja kultuur, kodutunne, hoolimine oma inimestest ning tahe hoida Eesti vabana.

Suur tänu Sulle, Ingrid, ja kogu Putkaste Külaseltsile selle sündmuse korraldamise eest.

Aitäh eestlauljatele, muusikutele ja abilistele.

Aitäh ka kõigile teile, tänu kellele Padarimägi täna laulab ja laul kaugele kajab.

Head Eesti iseseisvuse taastamise päeva!

Elagu Hiiumaa!

Elagu vaba Eesti!

*tervitus 20.08.2026 Öölaulupeol Käinas Padarimäel