2025

Lasin Kratil lõppevast aastast meediamonitooringu põhjal kokkuvõtte teha.

Kiire “aasta lause” stiilis kokkuvõte

2025 oli Teie jaoks aasta, kus valimistsükkel testis ja seejärel kinnitas usaldust: tulemused andsid mandaadi, koalitsioon raamistas järgmised neli aastat ja vallavanemaks valimine pani protsessidele selge alguspunkti.

2025 kui “mandaat + koalitsioon + suund”

2025 joonistus Teie avalikust kommunikatsioonist välja kolm läbivat telge:

Usalduse uuendamine ja poliitiline selgus: KOV 2025 valimistsükkel, tulemuste analüüs ja sellele järgnenud koalitsiooni kokkulepped. Hiiumaa valla valimistulemuste protokollist nähtub, et kogusite 438 häält ja osutusite valituks.

Koostööraamistik 2025–2029: 14.11.2025 allkirjastati Hiiumaa valla uus koalitsioonileping.

Ametisse kinnitamine ja meeskonna kokkupanek: 05.12.2025 valis vallavolikogu Teid vallavanemaks ning kinnitati viieliikmeline valitsus.

Sellele lisandus aasta jooksul “sisuline narratiiv”: elukeskkonna ja teenuste kindlustamine (ühendused/eluruumid), kogukondlik identiteet (kultuur ja sport) ning tulevikku vaatav arenguloogika.

Teie 2025 avaliku kuvandi “kolm kihti”

A) Vallavanem: juhtimine, meeskond, protsessid

B) Valimistsükli “analüütik ja selgitaja”

C) Kogukonna kõneleja: väärtused ja tähendus

Koondkokkuvõte

2025. aasta Hiiumaa vallas oli muutuste, vastutuse ja uue mandaadi kujunemise aasta. Aasta jooksul liikus fookus nii kogukonna igapäevaste vajaduste kui ka järgmiste aastate strateegilise suuna kujundamisele.

Juhtimine ja poliitiline protsess

Aasta keskmes oli kohalike omavalitsuste valimistsükkel. Valimistulemused andsid selge mandaadi jätkata Hiiumaa valla juhtimist ning sügisel moodustati uus vallavolikogu koosseis. Sellele järgnes koalitsiooniläbirääkimiste periood ning 2025–2029 koalitsioonileppe sõlmimine, mis pani paika järgmiste aastate poliitilised eesmärgid ja tööpõhimõtted.

Detsembris kinnitas vallavolikogu vallavanema ning uue vallavalitsuse koosseisu. Sellega loodi institutsionaalne ja poliitiline raamistik, et liikuda edasi stabiilse juhtimise ja pikaajaliste eesmärkide elluviimisega.

Kogukond, tunnustamine ja identiteet

Aasta alguses oli tähelepanu all eelnevate aastate kokkuvõtted – kultuuri-, spordi- ja kogukonnaelu sündmuste tähistamine ning tegijate tunnustamine. Need hetked kinnitasid Hiiumaa kogukonna tugevust ja järjepidevust ning aitasid hoida fookust inimestel, kes igapäevaselt saare elu edasi viivad.

Riiklike ja kohalike tähtpäevade tähistamine, teenetemärkide ja tänukirjade üleandmine ning kogukonnaüritused kandsid sõnumit hoolivusest, ühisest vastutusest ja kuuluvustundest.

Arenguteemad ja avalik arutelu

aastal olid avalikus arutelus mitmed Hiiumaa jaoks olulised teemad: elukeskkond, elamispinnad, ühendused ning valla roll arenguprojektide suunamisel. Osa neist aruteludest tõi kaasa ka kriitilisi küsimusi ja erinevaid seisukohti, mis on demokraatliku juhtimise loomulik osa.

Avalik diskussioon aitas täpsustada rolle, protsesse ja ootusi ning andis sisendit, kuidas tulevikus veelgi selgemalt ja läbipaistvamalt otsuseid ette valmistada ja selgitada.

Analüüs ja vaade tulevikku

Aasta teises pooles keskendus kommunikatsioon üha enam analüüsile: valimistulemuste tõlgendamisele, programmide võrdlusele ja ühiste eesmärkide kaardistamisele. See lõi aluse järgmisteks aastateks, kus rõhk liigub kokkulepitud sihtide elluviimisele.

aasta lõppes arusaamaga, et Hiiumaa arenguvõimalused on otseselt seotud koostöö, elukeskkonna kvaliteedi ja pika vaatega otsustega. Uus mandaat ja valitsus annavad selleks kindla lähtepunkti.

Kokkuvõttes oli 2025. aasta Hiiumaa vallas üleminekuaasta: valimistest ja aruteludest kujunes selge suund, millele toetudes saab liikuda järgmiste aastate sisulise töö ja arengute poole.

Üheskoos loome saare tuleviku

Hiiumaa tugevus on olnud alati kogukonnas. Selles, kuidas üksteisest hoolitakse, kuidas teineteise tegemistele õlg alla pannakse, kuidas tehakse ära asju, mille kohta mandril öeldakse, et „see on kellegi teise mure“.

Äsja algas Hiiumaa valla kolmas valimistsükkel.

Esimeses koondusid senised omavalitsused ühe mütsi alla ning ette võeti julged arendused – Hiiumaa Spordikeskus ja Elamuskeskus Tuuletorn.

Teine periood pani meid ühes hingama ning tõi toimiva valdkondliku juhtimise. Oleme kujunenud ühtseks omavalitsuseks.

Eesootavad neli aastat võiksid näidata, et ka väike kogukond võib teha suuri tegusid. Eeldusel, et asju tehakse koos ja võimalikult suure ühisosa tähe all. Ma ei räägi siinkohal üksnes investeeringutest, mis samuti on töös ja kavandamisel – näiteks Kärdla uus lasteaed, Palade lasteaia laiendus, Pargi kodu II etapp ning sotsiaalvaldkonna arendused üle saare.

Pean silmas midagi olulisemat. Et valdav osa hiidlastest tunneks, et me ajame üheskoos ühist Hiiumaa asja. Et kodanikud tunneks, et nende hääl on otsustes päriselt kuulda. Enne otsust välja kuulutavat haamrilööki, mitte tagantjärele.

Eeskujuks on Muhu vald, mis on elanike hinnangul aastaid üks Eesti kõrgeima rahuloluga omavalitsusi.

Asjatundlik ja kaasav juhtimine

Just see on koalitsioonilepingus minu jaoks üks olulisemaid teemapunkte. Eesmärk on kaasata kogukond otsustesse varasemas faasis ja sisulisemalt.

Mitte vormiliselt.

Mitte linnukese pärast.

Vaid päriselt.

Teadlik kaasamine ei ole miski, mida saab üleöö juurutada. See nõuab süsteemset, kogu organisatsiooni hõlmavat lähenemist. Aga siht peab olema selge. Et iga suurema projekti puhul avame arutelud, viime info inimesteni ja selgitame, miks ühe või teise tee valime.

Kogukonnal on õigus teada, kuhu vald investeerib, mis seisus on projektid ning millist kasu need toovad. Nii sünnib läbipaistvus ja sealt kasvab usaldus.

Vald peab looma arenguks tingimused

Elu ja areng sünnib külas ja tänaval, sündmustel ja huviringides. Seal, kus inimesed kokku tulevad. Vallavalitsuse roll on tugevdada Kärdla linna, Käina ja Kõrgessaare alevikke, 182 küla ja seal toimetavaid kogukondi.

See tähendab tihedat ja sisulist koostööd osavallakogude ning erinevate huvirühmade esinduskogudega. See tähendab, et suhtlemine vallaga peab olema kodaniku jaoks lihtne ja arusaadav. Ning see tähendab vabakonna ja vabatahtlike järjekindlat toetamist.

Iga külamaja, iga selts, iga vabatahtlik on Hiiumaa tugevuse kandepost.

Turvalisus algab üksikinimesest

Kogukonna valmisolek on turvalisuse vaates sama tähtis kui riigi võimekus. Kahtlemata on turvalisus selles keerulises maailmas üha aktuaalsem teema ka Hiiumaal. Riigikaitsega tegeletakse riigi tasandil ja vald valmistub oma vastutusalas.

Aga päriselt hakkab turvalisus pihta kogukonna ja üksikisiku tasandil – selles, kui hästi me ise oleme valmis, informeeritud ja toetatud.

Seetõttu on turvalisus valdkond, kus vajame uuel perioodil arenguhüpet. Koostöös Päästeametiga tugevdame kogukonna kriisiteadlikkust, arendame edasi kerksuskeskuste võrgustikku ning loome paremad tingimused vabatahtlikele.

Turvalisus ei ole ainult valmisolek suurteks kriisideks. See on ka igapäevane tark tegutsemine ja oskus üksteist märgata. Kui kogukond on tugev, on tugev ka vald. Ja kui vald on tugev, on tugev kogu saar.

Kokkuvõte – saare arengu tagame ühiselt

Valimiste eel nentisime, et programmides oli suur kattuvus. Koalitsioonileping, mis on visioonidokument, peegeldab seda hästi – sinna on talletatud kõigi volikogusse jõudnud nimekirjade mõtted. Nüüd on oluline, et ka eesmärkide saavutamisel suudaksime otsida ja leida ühist rada.

Samal ajal on nutikas meeles pidada, et vald üksi ei arenda Hiiumaad. Arengud, edusammud ja võidud sünnivad ikka ja ainult käsikäes.

Kui suudame hoida usaldust, avatust ja ühist tahet, siis ei ole Hiiumaal järgmise nelja aasta jooksul eesmärke, mida me ei võiks saavutada.

Hiiumaad juhime me igaüks. Alates oma kodust ja kodukülast, läbi seltside, ettevõtete ja oma mõtteviisi.

See on meie suur tugevus.

Hiiumaa ei kasva iseenesest. Hiiumaa kasvab koos inimestega, kes usuvad, et üheskoos on rohkem võimalik.

Ilmus 11.12.2025 Hiiu Lehes

Riigikogu

Suur rõõm on Hiiumaa saatkond juba kolmandat korda Toompeal avada. Saatkond avatakse reeglina välismaal ning Hiiumaa vaatest see nii ongi, sest oleme ju üle mere tulnud.

Täna on meid siin Toompeal rohkelt, ent hiidlased pole Hiiumaad maha jätnud. Positiivne, et elanike arv püsib stabiilsena, vähehaaval kasvades. Ja kasv oleks suurem, kui saarel oleks rohkem vabu eluruume.

Et hiidlased saaks mandril käia ning meile võiks mugavalt külla tulla, on hästi toimiv laevaühendus hädavajalik. Tuleb tõdeda, et viimasel ajal on laevaliiklus toiminud.
Tunnustame, et seoses Kõppu radari ehituse ja suuremahulise materjaliveoga tellitakse riigi poolt täiendavad laevareisid.

Järgmisel sügisel algab uus seitsmeaastane operaatori leping meie laevaliinil. Selleks ajaks võiksime riigi ja saare vahel ka seitsmeaastase strateegia kokku leppida, mis käsitleb veomahtu ja hinnastamist.

Väga sooviks, et siit vaadates saadaks aru ka Hiiumaa ja Saaremaa/Muhu vahelise ühenduse olulisusest. Asenduslaev Reet tuleb muuseumisse saata. Pole normaalne, et selle liinil oleku ajal igal neljas sõit tegemata jääb, sest ta ei tule tuulega toime. Samuti tuleks aru saada, et üleveomahud Sõru-Triigi liinil ei saa enam edasi kasvada, kui ei tellita tihedamat graafikut. Nõudlust selleks on.

Nõutuks teeb, kuidas Rahvusringhäälingu nõukogu, milles ka iga Riigikogu fraktsiooni esindaja, arutleb nädalaid ühest pühapäevahommikusest saatest. Samas ei ole nad märganud, et ERR ei kohtle Eesti piirkondi võrdselt. Ehk näiteks Hiiumaa ja Läänemaa on maakondliku korrespondendita.

Võib-olla seetõttu teataksegi siin kutsehariduse reformist vaid haridusministri vaadet, sest puudub inimene, kes kohapealsete asjadega kursis ning järjepidevalt ajakirjanduslikku sisu saarel toimuvast toodaks.

Võib-olla peaks Riigikogu vastu võtma seaduse, mis ütleks, et on kohustuslik kõik muudatused enne otsuste langetamist asjasse puutuvate osapooltega läbi arutada.

Ja äkki saame kokku leppida, et kõik kärped, kui neid on vaja teha, ei muuda Hiiumaad väiksemaks. Mõni võiks Hiiumaad hoopis suuremaks teha.

Omalt poolt soovime kõigile soojust südamesse ning rahu hinge.

Ja kutsume teid Hiiumaale. Saarele, kus saab päriselt puhata!

Tervitus 03.12.2025 Riigikogus.