Tantsupidu 5

Peopäev.

Esineja oli täna varane. 9st algas viimane proov. Aga juba tund varem oli suminat ja liikujaid üksjagu. Võistlus parema pesapaiga peale.

Juba esinejaid on meeletult palju. 11 000 inimest sellisel staadionil torkab ikka silma küll.

Tuju on hea. Päike silitab.

Miinuspoolele jääb WC-de arv, mida sellise arvu inimeste kohta ikka vähe.

Samas kui palavuse vastu on ka loovad lahendused. Päästeamet, kes kastab. Tänaseks kergejõustikuhalli avamine lasterühmadele.

Proov tehtud.

Lõuna söödud. Ja Naiskodukaitse on eeskujulik - nii palju suid nii sujuvalt toidetud.

Ootame peaproov-etendust ja esietendust.

Esinemistega nii nagu peab. Iga etenduse ja esinemisega saab kava ning sammud puhtamaks.

Ilmataat aitas ka kaasa. Peaproovi ja esietenduse vahel kastis tunnikese jagu mõnusa seenevihmaga. Andis värskust ja jõudu teiseks esinemiseks. Ning tugev tuul, mis nüüd 23 ajal õues ulub, ootas kenasti etenduse lõpu ära ega seganud.

Tantsupidu 4

Proovipäev 4.

Soe. Kohati suisa palav. Suvi jõudis kohale  ;)

Aga korraldajate poolt vesi tagatud. Juhendajad jalutasid rühmade vahel veepritsidega, mis jahutas. Ja tipphetk oli päästekomando saabumine, millega soovijaid (ja neid, eriti noori, jagus) veejoaga kasteti.

Liikumine. Täna juba korralik trennipäev koos korraliku sammude arvuga.

Lõunasöök. Naiskodukaitse töötab laitmatult. Ehk tuhanded sööjad saavad sujuvalt ja kiiresti toidetud. Peolisele on magustoiduks iga päev jäätis.

Harjumine. Esimesed päevad elad sisse. Viimased on tavapäraselt (kogemuse baasilt) tempokamad. Hetkel oleme aga täpselt seal, et päris mõnus on. Tõused, sööd, liigud trenni. Harjutad, sööd, harjutad. Liigud koju. Pesed. Sööd. Puhkad. Täitsa mõnus elu  :)

Tantsupidu 3

Kolmas trennipäev.

Pikk päev.

Alustuseks Wismari staadionil oma liigi tantsud läbi. Siis jalutuskäik Kalevisse ning trennipäev jätkus seal. Kokku 12 tundi või 13 ja pool, kui minekust koju jõudmiseni arvestada.

Mõnusalt soe. Mitte palav. Aga tuul ja pilved olid esimestest päevadest nii väsinud, et said juuli alguse puhul nüüd puhkepäeva. Ehk päike säras üksi.

Ja põllumeeste rühmale sobivalt oli peaväljakul tunda värske hea lõhna. Kuivuse ja tuhandete tantsujalgade ühistöö staadionimurul. Kuna harjutusväljakud on kunstmurukattega.

Loomulikult oli juba Lääneranniku segarühmade seas tuttavaid üksjagu. Nüüd suuremas seltskonnas veel enam. Lisaks avalikkusele tuntud tegelasi. Jüri Ratasest Tõnis Niinemetsani. Rahvatants (usun, et rahvalaul samamoodi) on populaarne.

Oluline hetk oli staadioni suure ekraani vaatamine. Ehk suure pundiga joonistusid mustrid välja, mida ka tantsija ekraanilt nägi. Andis palju juurde, kui said aru, milleks sa midagi platsil teed ja mis sellest kokku saab.

Hommikune täiendus. Unetunnid, õigemini minutid, muutuvad üha väärtuslikumaks. Ehk et vaikus ööbimiskohas kestab hommikuti iga päevaga kauem.

Tantsupidu 2

Trennipäev 2.

Kuna trenn oli kaugemal, kui esimesel päeval, aga algas ka varem, siis kaasjalutajaid seekord polnud.

Linn üsna vaikne. Eriti hommiku kohta. Suur suvi ilmselt.

Trennipäeva algus pakkus võimalust liikuda. Esimese päeva asju läbi teha. Siis lõunapaus. Ei läinud nii, et toitlustajal vaid üks kulp, nagu kunagi jutu järgi juhtunud. Ehk supp ja jäätis sujuvalt käes. Söödud ka.

Ja siis. Järgmise pooleteise tunni jooksul umbes 300 meetrit liikumist ja 3 minutit tantsusamme meestel. Et eri liigid ja vanused peavad oma asjad kokku sulatama ning tantsujuhi tähelepanu läks naistele ja eriti lastele, siis oli ootamist üksjagu. Aga nii mõnigi sai sõba silmalegi.

Päeva puänt oli, et ca 800 (noorte ja lastega koos märksa enam) tantsija peale oli 4 välikäimlat. Nii et tantsujuhi suunamisel/loal võtsid lähikonna põõsad meeste metsapeatuste koormuse kandmise enda peale. Ilm soosib ning vihma pole saanud, siis saame taimi sel moelgi lohutada.

Päeva üllatus. Trenn lõppes pea pool tundi varem, kui planeeritud. Korra on väsimus. Löntsid ööbimiskohta. Sööd. Pesed. Ja on jälle inimese tunne. Nii et julged ja jaksad veel seltskonnaga sumiseda. Et uuel päeval särasilmil uuesti alustada.

Tantsupidu

Laulu- ja tantsupeo "Iseoma" esimene päev selja taga.

Kõige keerulisem siiani.

1. Eelmisel päeval asjade pakkimine. Mida ikkagi võtta, mida jätta. Eriti just riiete osas - mitu paari, soojemaid, õhemaid jne. Niikuinii oled kaamel peole minnes. Aga ei taha ka kogeda, et miski oluline jäi maha.

2. Asjade pakkimine bussi ja hiljem sealt majutuskohta. Pluss lahti pakkimine ehk peonädala pesade üles seadmine.

3. Ootamine. Esimene trennipäev kulgeb alati hästi rahulikus rütmis. Esimest korda on kogu liik ehk suur mass koos. Tekib esimest korda teadmine, et mille jaoks harjutati ning mis iga rühma liikumisest tervikpildina kokku saab. Arusaadav, et seda tehaksegi väääga rahulikult.

Seega jalad kindlasti ei väsi liikumisest. Kui, siis seismisest ja kükitamisest ja ootamisest. Kompensatsiooniks sai trenni ja tagasi jalutades liikuda. Kuigi ühistransport on peolistele prii pärast kasutada.

Lõpuaktused

Sel korral toimusid lõpetamised tavapärasest varem. Vähemalt põhikoolides seoses muudatustega eksamiaegades. Aga kui gümnaasium kõrvale jätta, siis tundus üleüldiselt, et varasemal perioodil.

Sisu mõttes aga muudatusi ei olnud. Ehk elamusi üksjagu. Kahjuks igale lõpetamisele ei jõudnud - ning et seekord sattus kolmel koolil aktus mitte ainult ühele päevale, vaid ka samale kellaajale, siis poleks see ka füüsiliselt võimalik olnud. Tervikpilti seega ei ole. Ent usun, et piisavalt, et üldistada.

Lasteaia lõpetamised on vahvad. Justkui oleksid teatrietendusel või kontserdil. Ehk lapsed astuvad ise üles. Meeleolu on lõbus. Edasi liigutakse rõõmsalt ja ootusärevalt - sellele vanusele igati sobivalt. Põhikoolides nägin seekord õpilaste etteastete kõrval ka õpetajate ülesastumisi. Vahva üllatusena tantsisid ühe kooli lõpetajad aktusel valssi. Teisal oli mõnusa puändiga video kokku pandud, nagu ka gümnaasiumi aktusel säärasest osa saime. Viimane võttis aktuste perioodi minu jaoks hästi kokku. Kinnitas, et lisaks väärt haridusele ehk korralikule teadmistepagasile võtavad Hiiumaa haridusasutuste lõpetajad kaasa korralikud sotsiaalsed oskused ning neil on aidatud kasvada headeks inimesteks.

Koduses vaates oli keskmisest pidulikuma aasta. Ehk meie pesakonna liikmetest kolm said diplomi/tunnistuse ning pesamuna jättis lasteaias senise rühmaga hüvasti ja suundub puhkuse järel pikisilmi oodatud suurte rühma. Sõimerühm oli ülitore, just suuresti selle õpetajate tõttu. Aga no kolmeaastane tahaks juba ka ju suur olla. Ehk et see nimetus ise on see, mis kangesti köidab.

Tipust Topini

Oli hea võimalus ühest seiklusest osa saada. Joosta Suure Munamäe juurest Piritale. Ehk Tipust Topini. Läbi kauni kodumaa. Ühtekokku 351 kilomeetrit.

Süsteemi järgi oli tiimis kümme inimest. Kaks autotäit. Ehk et kuniks üks tiim kordamööda meetreid mõõtis, sai teine puhata. Ja see kulus ära, kuna autoistmel jooksust taastumine liiga tõhus ei ole :)

Sain kirja pea poolsada kilomeetrit. Kolm korda 11+ ning korra 16-kilomeetrise vahetuse.

Ahjaa. Süsteemi mõttes veel. Registreerimisel andsid teada keskmise kilomeetri läbimise aja ning ideaalis just nii pidanukski jooksma. Selle aja järgi arvestati tiimi Piritale jõudmise orienteeruv aeg ning lasti võistkonnad rajale. Kiiremad ca neli tundi peale esimesi. No muidugi lõpus oli esimeste ja viimaste vahe taaskord umbes neli tundi. Aga siis juba teistpidi :)

Samas rõhutati kogu aeg, et võistlusega tegemist ei ole. Ehk paremusjärjestust ei fikseerita.

Esimese vahetuse jooksin laupäeva pealelõunal. Midagi 20+ kraadi sooja. Vähene tuul. Üsna korralik ilm sportimiseks. Teine vahetus oli paar tundi peale südaööd. Vastu hommikut jõudsime Väike-Maarjasse, kus päästekolledžis sai pea kolm tundi und, kuniks teine sats rajal oli. Siis Kõrvemaale. Seal ähvardati varblasesuuruste parmudega, aga pigem oli kõige keerulisem tolm, mis saateautodelt rajale jäi. Ehk oli minu ainus kruusatee vahetus. Ahjaa - kõik vahetused tuli nö peast joosta. Ehk rajal tähistust/viitasid peaaegu ei olnudki. Enne võistlust saadeti kõigi vahetuste kohta kaardid. Ägedamad IT-inimesed laadisid selle enda jooksukella, teised kirjutasid käe peale spikri, a la 3,3 km pealt keera vasakule. Ja see kolmas vahetus oligi ainus, kus mul päriselt mõelda tuli - vahetuse andsin üle Kehras ning tuli jälgida, et ikka õigest tänavast raudteele lähenen. Selleks hetkeks olid kaaslased (kokku oli 140 tiimi) rajal piisavalt laiali hajunud ehk et teistele ei saanud ka toetuda. Samas kui näiteks öisel etapil vist polnud kordagi seda kohta, kus täitsa üksi olnuks. Ilma et keegi ees- või tagantpoolt paista poleks olnud. Viimane vahetus oli nö preemia. Ehk kõik, kes soovisid, võisid selle kaasa teha koos oma tiimi viimase vahetuse liikmega. Maardu järve juurest Piritale. No ja mainimata ei saa muidugi jätta seda grillpidu, mis seal järve ääres oli. Aga tegelikult ka Pirita jõe ääres. Paneb veel rohkem hindama seda, mis meil on. Oma koduaed, kuhu iga kell lõke teha. Mitte grillida ühiskasutatavas kohas. Seal, kus üks põletab kõike, mis kätte jääb, teine soojendab vorstikesi. Aga eks see pigem oli siin märkuseks selle kohta, et jooksmine ei olnud nö viimase peal pingutamine, vaid õnnestus jälgida ja vaadata, mis raja äärde jääb.

Kokkuvõttes siis pool 10 laupäeva hommikul start. Pool seitse pühapäeva õhtul Pirital.

Tihu Kevad

Mai viimasel päeval toimus traditsiooniline Tihu Kevad rännakmatk.

Spordiklubi ERNST oli taas rivis. Võistkondi rohkem, kui viimasel kahel aastal. Ehk usutavasti suudab see sündmus end siiski elujõulisena hoida ja jätkub.

Tore oleks. Väärt ettevõtmine. Üheskoos veedetud sportlik päev maastikul. Orienteerumine. Varjumine ja muud kaitseliitlasele olulised tegevused. Kontrollpunktid tegevustega, et oskused ning teadmised proovile panna. Ja väike võistlusmoment ka. Või veidi suurem kui väike :)   sest mis salata, oleme ikka mitu korda, kui mitte iga kord seadnud eesmärgiks võita.

Mitmetele teiseks jäämistele sai nüüd ajalooraamatusse võidu ka kirja  :)

P.s. ja kui kartsin, et hilisõhtuks olen nii väsinud, et keeruline on Meistrite Liiga finaali (lõpuni) vaadata, siis mäng ise oli paraku - eriti tulemuse poolest - pettumus ehk et võinuks vabalt (väsimusest) uinuda küll.

Pilvepiir

Reedel jätsime hüvasti RR-ga.

Oli hea inimene. Tasakaalukas, viisakas, sõbralik, töökas.

Mingil hetkel jäin aga mõtlema, et kui võtta Hiiumaa vallavolikogu kahte perioodi, siis juba neljas, kes meie seast lahkub volinikuna. ÜP, TP, AV ning lisaks JV, kes loobus volikogu tööst ning järgmine aasta kutsuti ära.

Samuti läksid mõtted sinna, et endalgi võib juba pool elu selja taga olla...

Eurovisioon

Laupäeval keerles taaskord eurokarussell. Kui jooksuvõistlus on lihtne - kes kiiremini distantsi läbib, on võitja, siis see lauluvõistlus on rohkem iluuisutamise moodi. Mõtlen stiilipunktide jagamist. Ent erinevalt uisutamisest ei ole alati täpselt teada, mida hinnatakse või milliste elementide eest kui palju punkte saab.

Miks aga Eurovisiooni vaja on?

Kinnitamaks, et elame siin Eestis ja Euroopas ühes kultuuriruumis. Pakkumaks võimalust olla pea kogu riigiga ühel ajal ühes kohas. Tänapäeva tohutu infovoog, erinevad infokanalid eri tarbijatele ning peopesale kokku toodud maailm, nii et kogu aeg midagi toimub, tähendavad, et inimestel (rühmade sees, nt pere, klass või töökollektiiv, küla jne) jääb ühisosa üha vähemaks.

Siis ongi oluline, et vähemalt mingid kindlad tugisambad aitavad inimesed igal aastal ühte ruumi kokku tuua.

Suuremõisa

Kutsuti osalema ja ettekannet tegema seminarile Mõisapärandi väärtused ja väljakutsed. Lisan viite esitlusele Suuremõisa loss – Hiiumaa rahvuspärand.pptx

Lühidalt ettekanne.

• Suuremõisa loss on ajalooliselt märgilisemaid objekte Hiiumaal. Esmamainimine umbes 500 aasta eest. Barokk-stiilis hoone ehitamine pea 300 aasta eest.
• Lossi juures olev park on saare suurim ning tänavu möödub 270 aastat selle rajamise algusest.
• 200 aasta jooksul on haridus ja koolipidamine olnud lossi tavapärane osa. Sealhulgas on endine direktor Ülo Kikas hinnanud, et kui poleks olnud kooli, siis poleks sellisel kujul hooneid ega parki.
• Rootsi ajal oli Suuremõisa Hiiumaa valduste keskus. Ja Kärdlast sai asula, hiljem linn vaid tänu sellele, et mõisahärra sinna kalevivabriku rajas. Enne seda oli Kärdlas karjamõis.
• Suuremõisal on potentsiaali võtta Hiiumaa külastusvärava roll. Samas tuleks vaadata kompleksi tervikuna. Ehk lisaks lossile kõiki hooneid, seal tegutsevaid asutusi ning mõisaparki.

Sport

Kärdla linna jooks.

Vahva kild, et Iti on 3-aastane, aga osales juba neljandat korda.

Ja eks (kooli)noorte võistlustel võibki olla, et vaatamata ühele vanuseklassile on vanusevahe suur. Kes sünnib aasta lõpus, kes alguses. Samas väga noortel peaks kehtima põhimõte, et võitjad on kõik, kes osalevad ning päriselt võidu peale hakatakse sporti tegema alles teismeeas.

Mina olen vähemalt hilisteismeline ja jooksen ikka võidu peale 😀  Võidu peale seekord ei õnnestunud joosta, aga eesmärk sai täidetud. Ehk et võtsin Vaiko sappa ning plaan oli temaga koos rada läbida. Poolel maal tundsin, et võin ka eest liikuda. Õnnestus lõpuni ees püsida.

Emmaste emadepäevajooks.

Võistluspäeval tundsin küll, et pidanuks nädalavahetusel rohkem puhkamisele või taastavale treeningule/liikumisele panustama, et paremas toonuses olla. Aga inimene õpib ikka oma kogemuste ja vigade pealt. Ja tegelikult - ei tasu vabandusi otsida. Aus tõdeda, et sel päeval lihtsalt polnud võimalik võita. Või ka medalit võtta. Evert ja Alari, sarnaselt Kärdlale, liikusid eest. Panustasin Vaikoga koos liikumisele. Teisel ringil vedasin mina ning püüdsin ka eest minna. Aga ei saanud piisavalt suurt vahet sisse ning tahtejõuga võttis järgi ja pani kolmandal ringil omakorda mööda. Neljandal ehk viimasel polnud enam ei jaksu ega tahtejõudu, et kaalukauss enda kasuks kallutada.

Tervikuna on aga väga tore, et traditsioonilised sündmused ikka kalendris on. Ja et see nii jääks, tuleb ikka ise ka osaleda. Ja rõõmu tunda, oled poodiumil või sörgid sabas.

KOV25 reiting

Ühiskonnauuringute Instituut ja Norstat on uuendanud KOV25 reitinguid ehk aprilli lõpus, mai alguses uue küsitluse korraldanud.

Sarnaselt varasemale ennustatakse võitu Isamaale, mis peaks saama 7 kohta volikogus tänase 2 asemel. Teiseks pakutakse valimisliitu/valimisliite, mis säilitaks tänased 5 kohta. SDE ja EKRE saagiks pakutakse 4 kohta, mis ühele tähendaks langust, teisele kasvu. REF ja KE saaks vastavalt 2 ja 1 koha.

Minister Terras

Reedel oli Hiiumaal visiidil regionaalminister Terras. Tuleb ministrit tunnustada, et reageeris kutsele kiiresti ning tuli Hiiumaale vahetult mõtteid vahetama.

Sellega seoses jäin mõtlema, et toimivaid ühendusi soovivad kõik. Erinevad esindusorganisatsioonid või poliitilised jõud. Ent viimased püüavad laevaliikluse teemal tekitada vastasseise. Eriti valimisteaastal. Samas kraaklemine tõmbab küll tähelepanu, aga konstruktiivsus ja koostöö viivad lahendusteni.

Hetkeseisuga teame, et

- Laevaliiklus mandri suunal püstitab järjepidevalt üleveorekordeid. Aprillis võrreldes aastatagusega, sealjuures tehti mõlemal korral 428 reisi, kasvas nii reisijate kui sõidukite üleveomaht 8,7 protsenti. Ehk et 41 816 reisijast sai 45 474 ning 21 274 sõidukist 23 134.

- Hiiumaa ja Saaremaa vahelise laevaliikluse üleveomahud kasvavad samuti, arvestades et suursaared on üha enam ühine toimeruum. Möödunud aastal kasvas reiside arv 5 protsenti (ning seda ainult madalhooajal!), mis tõi kaasa reisijate ja sõidukite üleveomahu 10-protsendilise kasvu.

- MTÜ Õiglane Praamiliiklus poolt tellitud analüüs näitab, et reisimine saartelt teistesse maakonnakeskustesse on keskmiselt 2,4 korda kallim kui mandril, mis seab saarte elanikud ja ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda.

- Parvlaev Reet ei ole enam sõidukõlbulik alus. Nii 2024 kui 2025 aprillis Sõru-Triigil liinil asendades jäi eelkõige ilmastikuoludest tingituna ära iga viies reis!

- Lennuühenduses on veebruarikuine hinnatõus toonud kaasa märkimisväärse reisijate arvu vähenemise. Kahe kuuga Kärdla liinil vähenemine ligi 400 reisija ehk enam kui viiendiku võrra.

Vaadates avalikkusele suunatud sõnumeid ja seisukohti, on poliitilisel tasandil üsna tuntav üksmeel, et vajame arenguid. Sellest järgmine samm on kokku leppida, mida täpselt teeme, et see saavutada. Ja siis on vaid kokku lepitu ellu viimine.

Kiired lahendused võiks olla:

- Suursaarte elanikele sõidusoodustus ka mandri kaudu naabersaarele sõites. Mõju riigieelarvele minimaalne, positiivne mõju saarte ettevõtetele ja elanikele märkimisväärne. - Minister ütles, et eelmise ministri määruse tühistamine polnud lõplik, vaid nö pausile panek ning et lähiajal tehakse sellekohane mõjuanalüüs.

- Lennupileti hinnatõusu tagasi pööramine. Mõju riigile puudub, kuna soodsama hinnaga on lennureisijaid rohkem. Mõju saarte elanikele positiivne.

- Lubada laevakompaniil teha saartele suunatud turundust ning toetada saartel toimuvaid sündmuseid. Mõju riigile puudub, kuna seeläbi kasvab reisijate arv ning otsesed ja kaudsed tulud riigile.

Järgmised sammud:

- Parvlaev Reet saata pensionile.

- Sõru-Triigi liinile suurema kandevõimega laev.

- Kolmas parvlaev Virtsu-Kuivastu liinile ning Regula Rohuküla-Heltermaa liinile lisalaevaks.

- Mandrisuunaline laevaühendus toimima maanteepikendusena. See tähendab, et pileti hind on võrreldav sama distantsi läbimisel maanteed mööda. See vähendab ka bürokraatiat ehk vajadust iga-aastaselt hinnamääruse arutelusid pidada.

- Reiside arv kasvaks samas tempos üleveomahu kasvuga. Taaskord, vähendab bürokraatiat ning viib nõudluse ja pakkumise võimalikult täpselt tasakaalu.

Kõpu radar

Reedel tutvustas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Hiiumaale rajatavat riigikaitselist objekti - Kõpu radariposti.

Julgen öelda, et see protsess on väärt näide, kuidas suure mõjuga asju teha. Kogukond on olnud algusest peale kaasatud ja saanud kaasa rääkida. Omavalitsus on olnud teadlik kindlasti üle aasta. Üheskoos oleme korraldanud kaks avalikku koosolekut, lisaks info jagamisele avalike kanalite kaudu. Otsesuhtlus piirinaabritega. Väljakutsetele lahenduste otsimine - nii naabreid puudutav (teed, andmeside ja telefonilevi, veeühendus ning - kvaliteet jne) kui ülesaarelise tähtsusega (eelkõige mitmepoolne koostöö, kus ka laevakompanii ning ministeeriumid, et materjali vedu ei hakkaks segama hiidlaste ja saarekülaliste saarel käimist). See loob tunde, et ajame ühist asja, sest tegelikkuses see ju ehitataksegi meie kõigi turvalisuse huvides.

Ja täna suhtleme juba ka sel teemal, et Kaitseväe kohalolek saarel veelgi kasvaks.

RKIK uudis.

Hiiu Leht kokkuvõte.

Sõru-Triigi

ERR avaldas mõtted Sõru-Triigi laevaliini ning saarteelanike liikumisvõimalustest.

Eelmine regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman allkirjastas 10. märtsil määruse, mille alusel saavad suursaarte elanikud maikuust mandrilt naabersaarele sõita püsielaniku soodustust kasutades.

"Eesmärk on tagada saarte elanikele igas olukorras ligipääs koju, seda ka siis, kui saarte omavaheline ühendus on katkenud. Hiidlased ja saarlased on seda otsust pikalt oodanud. Oleme seda põhjalikult ette valmistanud ning mul on hea meel, et nüüd on see teoks saanud," kommenteeris minister Hartman.

Neljapäeval, 17. aprillil allkirjastas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras kirja rahandusministeeriumile ja kliimaministeeriumile, millega soovib eelpool viidatud määruse kehtetuks tunnistada. Tegemist on kiireloomulise asjaga, et vahetult enne pühadenädalavahetust paluti eelnõu kooskõlastada kolme päeva jooksul. Arvamuse avaldamiseks saadeti eelnõu TS Laevadele, Saaremaa, Hiiumaa ning Muhu vallavalitsusele.

Eelnõu on üsna lakooniline. 1. mail jõustuva soodustuse rakendamine ei ole ette antud aja jooksul tehniliselt võimalik, põhjendatakse. Ma küll usun laevakompanii võimekusse, aga saan aru, kui see tõesti on tehniliselt keeruline, mistõttu oleks aktsepteeritav taotluse tähtaega muuta.

Narrilt kõlab aga põhjendus negatiivsest mõjust riigieelarvele. Isegi kui see nii on, siis unustatakse, et tõrked või liiga väike veomaht Sõru-Triigi liinil toob kaasa negatiivse mõju Eesti inimeste ja ettevõtete eelarvele.

Ministri kirjas tuuakse välja, et jättes soodustuse rakendamata, "puudub otsusel oluline mõju majandusele, regionaalpoliitikale, riigi julgeolekule ja välissuhetele, looduskeskkonnale ning muu otsene või kaudne mõju."

Kuidagi ei saa sellega nõustuda. Märtsis allkirja saanud muudatust on korduvalt taotletud, kaua oodatud ja sellel on saarte majandusele väga oluline positiivne mõju. Ei liigu ju keegi lihtsalt lõbu pärast Hiiumaalt Muhumaale või Saaremaale mandri kaudu, kui see ka Sõru-Triigi kaudu võimalik on. Mandri kaudu ringi liikumine on tingitud otsereisi tühistamisest või puudumisest.

Vaatame arve. Sõru-Triigi liinil on 20. aprilli seisuga sel kuul toimunud 64 reisi ja enamasti ilma tõttu on ära jäänud 16 reisi. Eelmise aasta aprillis telliti 120 reisi, millest ära jäi 24 ja toimus 96. Seega on igal viiendal juhul tulnud sõit ära jätta või minna ringiga. Oluline ja aus on siinkohal märkida, et mõlemal korral on aprillis põhilaeva Soela asendanud Reet.

Meenutame, et aastaid pole riigiaparaadi otsustajate ringis vaevutud Sõru-Triigi liini sisuliselt süvenema. Veel kaks aastat tagasi oli talveperioodil võimalik mõistlikult naabersaarele sõita vaid üle päeva. Graafiku muutmise vajaduse selgitused põrkusid vastusele, et raha ei ole.

Alles saarlasest regionaal- ja põllumajandusminister Madis Kallas vormistas 2023. aasta lõpus muudatuse, et minimaalselt sõidab laev iga päev ühe edasi-tagasi reisi. 2024. aasta näitas, et kui reiside arvu viis protsenti tõsta, kasvab reisijate ja sõidukite üleveomaht kümme protsenti. Ja kuna reisid lisandusid niinimetatud madalhooajale ehk talveperioodile, siis pole tegemist saarte külastajate, vaid eelkõige kohalikega ning ettevõtete ja asutustega, mis mõlemat piirkonda teenindavad. See kinnitab, et ka veomaht on väljakutse. Õigemini selle piiratus. Nii reiside arvu kui ka laeva väikese kandevõime mõttes.

Kui seetõttu ei saa hiidlane naabersaarelt leiba osta, siis on tegemist isikliku pettumuse ning saamata jäänud tuluga leivatööstusele ja -poele. Kui liikuma ei saa kaitseliit – ja Hiiumaa kuulub Saaremaa maleva koosseisu – või Elektrilevi, on häiritud õppused või tööd, mis mõjutavad majandust ja julgeolekut.

Suursaarte majandusruum on aastatega järjest tihedamalt ühiseks toimepiirkonnaks põimunud. Kuidas saab saarel tegutsev ettevõte usaldusväärset teenust pakkuda, kui tal puudub kindlus, et ta kliendi juurde pääseb? Samas ministri kirjas seisab, et olulised mõjud puuduvad…

Kui Sõru-Triigi liini ei ole võimalik kasutada, aga sõit on vältimatu, kaasneb märkimisväärne ehk vähemalt kahekordne ajakulu. Rääkimata lisakuludest. Riik saab hoolivust näidata, kui samal ajal laevapileti eest kallimat hinda ei küsi. Üsna lihtne, aga käegakatsutav asi, näitamaks, kas regionaalpoliitika on oluline vaid sõnades või ka tegudes.

Ma ei kujuta ette, mis juhtuks, kui Tallinna-Tartu rongiliini rikke korral ei viiks reisijaid otse sihtpunkti. Selle asemel suunataks nad sihtpunkti Pärnu kaudu ning küsitaks selle eest veel täiendavat tasu. Suursaarte vaheline ühendus ju täpselt nii välja näeb.

Pühad

Esmaspäeval jooksis hommikustest uudistest läbi, et Eesti on Euroopas (või oli EL-s?) Portugali ja Malta kõrval ainus riik, kus teine ülestõusmispüha ei ole vaba päev.

Andis lisamotivatsiooni hommikul puhkuselainelt ümberhäälestumiseks. Või siis mitte :)

Aga pikem nädalalõpp ning seda suuremate kohustusteta kosutas küll.

Samas uus nädal algas sellele korraliku kontrastina - teemasid ja ülesandeid sadas ikka hoogsalt sisse. Aga see ongi elu, eksole. Küll aga tekib sellistel puhkudel mõttekoht, et kui ma nüüd ikkagi ei oleks puhanud, siis kas oleks midagi saanud ennetada, ette teha. Või peaks ikkagi suutma mõelda nii, et teiste asjade juures olemine oli/on vajalik välja lülitamine ning seeläbi oled nüüd produktiivsem.

Haridus

Üks hommik märkasin ja tervitasin ettepanekut koolipäeva alguse hilisemaks lükkamisest. Ehk et kui seni kehtib reegel, et koolipäev algab reeglina kell 8 ja erandina võib alata hiljem, siis edaspidi on algus reeglina kell 9, erandina võib alata varem.

Samas jäi esimese hooga laiem muudatustepakett jäi märkamata.

Enne sisu juurde minekut - imestust tekitab, kuidas jagatakse sõnumeid ning siis käitutakse ise risti vastupidi. Ehk et E200 räägib soovist bürokraatiat vähendada. Samas erakonna esimees ministrina loob uusi nõudeid ja regulatsioone. Ei saa pihta.

Sisu juurde. Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppe- ja kasvukeskkonnale“ eelnõu.

Kindlasti on seal ka mõistlikke ettepanekuid, aga kas kõike seda on vaja? Kas kaalukat osa sellest ei saaks võtta talupojamõistusega ning hoida närve, energiat ja ka raha kokku selle pealt, et keegi ju kontrollib nende nõuete täitmist?

Näiteks.

• Muru peab olema mõistliku kõrgusega, et lapsed seal joostes ei komistaks ja kukuks.
• Kui õppeasutuse trepil pole käsipuud mõlemal pool treppi, siis liikumine trepil toimub samaaegselt vaid ühes suunas – kas üles või alla.
• Kui õpilaskodus on köök/kööginurk, peab see olema puhas.
• Ruumide seinad, uksed, trepid ja põrandad peavad olema viimistletud mitteläikivaks.

Ministri teadmisel on meil aga koole, kus lapsi luku taga hoitakse.... 

Läheme tantsupeole

Kuulge lähme tantsupeole,
kus on muusika, mis jalale teeb head.
Kuulge lähme tantsupeole,
võtkem sõbrad ka ja tuju läheb heaks.

(Ska Faktor - Tantsupeole)


Reedel selgus (ametlikult), et olen üks 10972-st tantsijast, kes läheb suvisele laulu- ja tantsupeole. Mitteametlikult ei olnud selles muidugi juba varem kahtlust :)

Natukene on see peole pääsemine/mittepääsemine muidugi vist ülemüstifitseeritud ning ei maksaks sellest kas ülearu pilvedesse kerkida või tantsususse/noodilehti lõplikult nurka visata. Samuti ei arva, et õpetaja kvaliteeti saaks puhtalt selle pealt mõõta, kas rühm kvalifitseerub.

Ei ole kunagi eriline tantsumees olnud. Õpetaja Rõõmussaare juhendamisel sain põhikoolis polka selgeks. Siis järgmine olulisem kokkupuude oli alles 2010/11, mis Emmaste kooli tööle läksin. Juhtus, et noorterühma oli täiendusi vaja ning nii sain 2011 noorte tantsupeo kogemuse õpetaja Taelma suunamisel. 2022 käisin meeste tantsupeol õpetaja Kõmmuse rühmaga ning nüüd Põkadega õpetaja Tammearu käe all nö suurele peole.

Naljaga võttes, lihtsam olnuks mitte pääseda. Nüüd terve nädala lukus. Lapsehoidjaga kokkulepped vaja teha. Ja nii edasi :)

Kohalikud valimised

Postimees avaldas taas Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstati uuringu kohalike valimiste kohta. Mis seal üldiselt jagatavatest uuringu tulemustest põnevam, on kohalik vaade. Ehk võimalus vaadelda tulemusi ning ennustusi omavalitsuse kaupa.

Mida see ei arvesta, on erakonna Isamaa ümber toimuv. Ehk Pruunsild, rahastamine, kahtlustused. Üleriigiline reiting, mis täna avaldati, seda kajastas. Ning muudatus oli selge. Isamaa jaoks suisa karm. 30 protsendilise toetuse pealt 20 peale prauhti.

Veebruaris võitnuks selle mudelarvutuse järgi Hiiumaal valimised Isamaa. 23-kohalises volikogus saanuks Isamaa 6, SDE ja EKRE 5 kohta. Reform 3 ning valimisliit ÜH ja Keskerakond 2 kohta.

Aprillis on pilt teine. Võitu ennustatakse jätkuvalt Isamaale. Nad teeniks 8 kohta volikogus. Valimisliit või -liidud peaks võtma 6 kohta. EKRE 4, SDE 3, REF 2 kohta.

Täiskasvanuharidus

Tervitussõnad täiskasvanuhariduse inspiratsioonipäeval

Hea meel on olla täna siin Kõrgessaare päevakeskuses – paigas, kus õppimine on saanud igapäevase elu loomulikuks osaks. Seda väga erinevate sihtgruppide seas.

Täiskasvanuhariduse inspiratsioonipäev on meeldetuletus, et õppimine ei lõpe kunagi. Iga päev pakub meile uusi võimalusi areneda, mõista ja kohaneda. Täiskasvanuna õppimine nõuab julgust, sihikindlust ja tihti ka eneseületust. Tunnustus kõigile, kes on selle teekonna läbi käinud, just praegu sel teel sammumas või sellele teekonnale asumas.

Hariduse olulisust ei saa üle hinnata – see on igaühe isikliku arengu, aga samas ka kogukondade sidususe ja ühiskonna tugevuse ning tuleviku alus. Haridus loob sildasid, mineviku ja tuleviku, erinevate inimeste ja elualade vahel.

Tänasel päeval on haridusteemad Hiiumaal eriti aktuaalsed. Kutseharidusreformi tuules seisame silmitsi murega, mis puudutab Hiiumaa Ametikooli tulevikku ja selle seotust Suuremõisa lossiga. See ei ole üksnes ühe kooli küsimus – see on küsimus kogukonnast, küsimus kultuuripärandist, küsimus regionaalsest tasakaalust. Ametikool on koht, kus õppimine saab tähenduse – elulise, kohapealse ja praktilise.

Just täna läks välja ühispöördumine, et Ametikool jääks Suuremõisa südameks. Kui vaadata toimuvat positiivse poole pealt, siis on väga selgelt ilmnenud, et Hiiumaa Ametikoolil, Suuremõisa lossil ja Hiiumaal on palju sõpru ja toetajaid. Loodan, et ka täna siin arutelude käigus jääb kõlama sõnum: hariduse arendamisel ei tohiks lõhkuda seda, mis on tugev ning luues uut ei maksa vana ühe luuatõmbega ära pühkida. Pigem otsime koos viise, kuidas olemasolevat hoida ja seda tulevikku suunata. Meil on vaja tarku otsuseid, mis arvestavad inimeste ja kogukondade vajadustega.

Lõpetuseks jagan mõtet, mis on mulle sümpaatne ning mille autor kirjanik ja futurist Alvin Toffler. 21. sajandi kirjaoskamatu ei ole see, kes ei oska lugeda ja kirjutada, vaid see, kes ei suuda õppida, unustada juba õpitut ning selle asemel uuesti ja uutmoodi õppida.

Open World

Konverents, kus osalesin, seal põhirõhk oli demokraatial. Milline on selle hetkeseis, millised ohud ja väljakutsed, kas ja kuidas see erinevates naaberriikides erineb ning mida saame üksteise kogemustest õppida. Siia juurde loomulikult üldine julgeolekupoliitiline olukord.

Demokraatia ise on nagu aed, kõlas avasõnavõtus. Mõni aed õitseb. Teisel on kehvem pinnas ning seal on vaja vaeva näha, et juured kinnituks ning umbrohi võimust ei võtaks.

Ka Churchill tõi välja, et demokraatia on halb valitsemisvorm, kui välja arvata need teised, mida siin maailmas veel katsetatud ning mis pole edukamaks osutunud.

Demokraatia ohtudeks on kahtlemata populistid, AI võidukäik (mis teisalt ka võimalus), jälgimisühiskond, valeuudised, korruptsioon, pressivabaduse kadumine/piiramine jne.

Kuidas demokraatiat päästa?
Fight for Your right!
Näita eeskuju.
Hariduse olulisus.
Demokraatia on nagu taim, mis vajab hoolt, et saaks kasvada.

Kohvinurgavestlustest jäi enim meelde valgevenelane Mikalai. Mees, kes viie aasta eest sai nö teisitimõtlemise eest 15 päevase puhkuse trellide taga. Mõtles seal hoolega järele. Mõtles kohe nii hoolega, et seejärel pakkis asjad kokku ja tuli tulema. Tema sõnul hästi üldistatult ja ümardades (kes see täpselt saakski kokku lugeda?) on iga kümnes valgevenelane kodumaalt lahkunud, kuna puuduvad kaasaegsele ühiskonnale omased inimõigused ja vabadused. Eelkõige avatud mõtlemisega ja haritud inimesed, kes muuhulgas seetõttu ka hätta ei jää ehk suudavad Euroopas kohaneda. Kaalukas osa lahkujatest ongi Minski Varssavi vastu vahetanud.

Varssavi

Suurlinnade juures on vahva, et hommikul kuuest juba elu käib. Mul pea alati kusagil käies, on siis päris puhkus või mõne programmi raames käik või hoopis lähetus, organism veidi sellisel "vacation mode" režiimil. Ehk pigem puhkan hästi välja ja uni läheb varakult ära. Täna siis kasutasin seda aega, et jalutada.

Kuigi temperatuur liige kõrge ei olnud, on õhus juba kevadet tunda :)

(suur)linn

Kaubanduskeskus. Lapsed koos vanematega. Ühine aeg keset betooni, kirevate väljapanekutega kauplustest mööda jalutades, taustaks suhteliselt vali popmuusika. Mõne puhul on märgata, et jalutatakse juba pikemat aega. Nägudes tülpimus.

Peas kangastus isiklik kodune paralleel. Poeskäigud võtavad aega. Teinekord võtab üks ots ehk umbes 750 meetrit ka tubli pooltunni. Sest ikka on uued ja põnevad kivid või muud asjad tee peal tähelepanu tõmbamas. Kass(id) või linnud. Putukad. Nii palju avastamist. Ja see on ajas muutuv. See tähendab, kass pigem ei ole kaks korda järjest ühe koha peal ega tee sama tegevust.

Samas eskalaatoriga sõitmises on lapsed, kes kaubanduskeskuses rohkem aega veedavad, osavamad :)

Võib-olla ma lihtsalt olen maalaps.

Kohalik omavalitsus

Vabariigi valitsuskoalitsiooni muudatuse järel sai ka hiiumaisest maakonnalehest lugeda tubli parteisõduri ülistuslaulu, kuidas nüüd on rohi päriselt roheline, taevas muutub sinisemaks ja elu läheb paremaks.

Parempoolsemaks küll, kuigi näiteks Isamaa ja Parempoolsete juhtivtegelased on ka selle kahtluse alla seadnud. Samas on kõrvaltvaatajatel üsna selge üksmeel, et tavalise kodaniku jaoks midagi paremaks ei muutu.

Ma ei püüa alljärgnevalt näidata mainitud leheloos eksponeeritud kuldmündi teist külge rohkem kui paari näitega. Iga inimene on eelmise/uue valitsuse otsuseid ise tunnetanud ja tunneb seda vahetult ka edaspidi

Küll aga tahan tähelepanu juhtida ohtlikule mõtteviisile.

Elu läheb paremaks?

Mida seni kuulda on olnud.

Eesti 200 esimees ütles, et pensionid kasvavad Eestis liiga kiiresti. Loe: pidurdame kasvu, lõpetame indekseerimise (või leebemal juhul, paneme pausile).

Reformierakonna noortekogu nõuab kõrghariduse tasuliseks muutmist. Hea haridus on nii üksikisiku kui riigi edu alus.

Naljakas seik on muidugi ka see, et viimased nädalad ja paar järgmist kuud käivad koos töögrupid, kahe erakonna delegatsioonid, et kaardistada Eesti väljakutsed. Kas kahe aastaga valitsuses midagi tõesti sõelale ei jäänud?

Küll ei ole kuulda muudatustest, mis inimeste elujärge viimase aastaga päriselt muutnud on. Ja mitte paremaks. Automaks oma ebaloogilisusega, lüües valusamalt maapiirkonna elanikke ja lastega peresid. Tulumaksuseaduse muudatused, kus tuludeklaratsiooniga varasemast vähem lastega peresid väärtustatakse. Lastetoetuseid vähendati.

Kõige ilmekam näide, mida siitsamast Hiiumaalt kuulsin. Noor ettevõtlik mitme lapsega pere lõi kokku, kui palju nende kulud aastaga kasvanud ning tulud vähenenud on. 8000 eurot!

Võib-olla tõesti kellelgi lähebki paremaks ja paremini. Aga nagu siit muster välja joonistub, siis need ei ole noored, eakad ega lastega pered.

Mis oli aga selle Parteile kummarduse tegemise loo kõige suurem möödalask - kohalik omavalitsus on oma valikutes vaba. Vabariigi valitsuse tähelepanu ning toetus ei saa ega tohi käia mööda parteiliine mööda.

Miks? Hästi lihtsustatult oleks sel juhul olukord, kus mõni püüdlik kohaliku tasandi poliitik vahetab iga nelja aasta tagant erakonda. Või teine näide, päriselust, kus erakondlik kuuluvus saab kriteeriumist omavalitsuse hallatavate asutuste juhtide valikul.

KOKSi järgi:

Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.

/---/

§ 3.   Kohaliku omavalitsuse põhimõtted

  Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:

  1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;

Kui kohalikud omavalitsused on sõltumatud, väheneb oht, et riigi keskvalitsus hakkab neid kasutama poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. See aitab hoida tasakaalu võimujaotuses ja ennetada tsentraliseeritud võimu kuritarvitamist.

Tervis(erada)

Mõte, et asutuse Hiiumaa Sport üks tegevuskoht kannaks tänase Paluküla Terviserada nime asemel Hiiumaa Terviserajad nimetust, käidi välja spordiinimeste poolt ning seda toetas Eesti Terviserajad sihtasutus. Hiiumaa Vallavalitsus muudatust ei algatanud, ent pidas seda mõistlikuks ning toetas sellekohase muudatuse tegemist asutuse põhimääruses.

Siinkohal on asjakohane märkida, et üks Hiiumaa Sport tegevuskoht on ka Hiiumaa Spordikeskus, asukohaga Kärdlas. Ma ei mäleta, et oleks kerkinud küsimus, kas on sobilik seda Hiiumaa Spordikeskuseks nimetada või peaks piirduma nimega Kärdla Spordikeskus. Eriti kuna samal ajal oli ja on meil ka näiteks Käina Spordikeskus. Maakondlik esindusobjekt ei välista piirkondlikke ja kogukondlikke.

Toon veel kaks huvitavat fakti välja. Mitte väga ammu kandis see spordiobjekt nime Kärdla-Paluküla-Palade terviserada ning toonane nimemuudatus ei pälvinud mingisugust tähelepanu. Geograafiliselt asub Paluküla terviserada hoopistükkis Hausma külas.

Peamine, miks nime muuta, on selguse loomine ning Hiiumaa nimetuse kasutamine ka spordivaldkonna hüvanguks.

Eesti Terviserajad on välja toonud, et kuna Raplamaal Palukülas asub samuti terviserada, siis neid kahte aetakse ükslugu sassi. Samuti on Hiiumaal hästi tööle hakanud sporditurism. Ehk mandrilt tullakse meie spordikeskusesse või loodusesse. Võistlema, laagrisse või enese heaks liikuma.

Märksõna Hiiumaa töötab väljaspool saart hästi ning eri valdkondades on see edukalt kasutusel. Mõtleme näiteks Hiiumaa Köök ja Pagar peale, mille tootmine on aastast 1909 Kärdlas, aga just Hiiumaa nimi ja logo on viidud massidesse ning see selgelt toetab saare tuntust laiemalt kui ühe ettevõtte kontekstis.

Toon mõne konkreetsete argumendi nimemuutuse toetuseks.

1. Ühtne ja selgem bränd. Hiiumaa Terviserajad annab laiemalt mõistetava tähenduse. Nimi aitab paremini turundada Hiiumaad kui tervisespordi sihtkohta, mis toob saarele rohkem külastajaid.

2. Arusaadavus. See välistab segaduse, sest Eestis on teisi Paluküla-nimelisi kohti, sealhulgas terviserada Raplamaal.

3. Kõigi hiidlaste rada. Nimevahetus rõhutab, et tegemist on kogu Hiiumaa terviserajaga. See soodustab kogukondlikku ühtsustunnet ja laiemat kasutajaskonda.

4. Kohalik identiteet. Kohalike nimede säilitamine ja laiema kaubamärgi loomine ei välista üksteist. Vastupidi, toetavad teineteist – piirkonna nimetus jääb alles viitena konkreetsele rajale.

5. Hiiumaa on tugev bränd. Hiiumaa on tuntud ja köitev kaubamärk, mida tuleb eri valdkondade arendamiseks ja Hiiumaa hüvanguks heas mõttes ära kasutada.

Positiivne selle teema juures on see, et meie sporditaristu saab tähelepanu. Loodetavasti jõuab seeläbi veel enam inimesi liikumisharrastuse juurde. Meil Hiiumaal on selleks väga head tingimused loodud.

Lõpetuseks soovingi tänada teid, Alari ja Liis Remmelg, Alo Lõoke, Liili Eller, Argo Valgma, Aivo Pere, Martin Lauri ja teised, kes te olete seda spordikompleksi suure pühendumusega arendanud, nii et tänaseks oleme jõudnud sinna, et maakondliku esindusobjektina saame seda nimetada Hiiumaa Terviseradadeks.

Ilmus 20.03 Hiiu Lehes

Kohalikud valimised

 Kohalike omavalitsuste valimised ei ole enam kaugel.

Ühiskonnauuringute Instituut on koos uuringufirmaga Norstat koostanud kohalike omavalitsuste valimiste mudelennustuse, mille järgi Isamaa teeb suure, SDE mõõduka tõusu.

Selle järgi pealinnas võidab valimised Keskerakond, üle-Eestiliselt koguvad enim toetust Isamaa nimekirjad. Pealinnas tõotab põnevalt jätkuda - Kesk+EKRE vs REF+ISA+SDE on fifty-sixty seisus. Ehk see kinnitab tõde - sa võid teha tugeva tulemuse, isegi valimised võita, aga kui teised sinuga koostööd teha ei taha, siis jääd ikka opositsiooni.

Hiiumaal võidab selle mudelarvutuse järgi valimised Isamaa, arvestades, et reitingu järgi on erakonna toetus 24 protsenti, samas kui SDE ja EKRE toetus 18.
23-kohalises volikogus saab selle mudeli järgi Isamaa 6, SDE ja EKRE 5 kohta. Reform 3 ning valimisliit ÜH ja Keskerakond 2 kohta.

Muidugi, mida ei tea, on selle arvutuse täpne valem. Ehk et kas ja kuivõrd arvestati konkreetseid kandidaate, kuna kohalikel valimistel määravad need siiski palju. Isegi enam kui maailmavaade ehk erakondlik kuuluvus.

Laevaühendus on enam kui ühistransport

Kui vaadata arvamusuuringuid, siis inimesed pigem toetavad mõtet, et riik peaks end koomale tõmbama ehk kärpima. Olukord ja arvamus muutub, kui päriselt kärpima hakatakse.

Kas vahetuvad valitsused liiga kiiresti või pole lihtsalt aega, et tervikpilti süveneda, seega valitakse lihtne lahendus – solidaarne vähendamine üle välja. See aga tekitab alati probleeme. 

Erinevate valdkondade eest vastutavad erinevatesse poliitilistesse jõududesse kuuluvad ministrid, see tähendab, et partnerite soove eranditeks ei toetata. Poliitiline kalkulatsioon kaalub kahjuks sisulised argumendid üle. Kui kõigile ühtemoodi, siis kõigile ühtemoodi.

Ühistranspordikorraldus on erinevate järjestikuste valitsuste poolt tugevasse eelarvemiinusesse lastud. Sealjuures on riigile kaugelt kõige kulukam bussitranspordi korraldamine. Samas katab see kõige väiksema osa kuludest piletituludega, napi kümnendiku. Laevaühenduses suursaartega katab piletitulu umbes 35% ning kui siia lisada laevakompanii kasum, oleks see kaks korda nii palju.

Laevapilet ja -graafik

18. oktoobril sooviti suursaartega arutada piletihinnamääruse muutmist. Meenutame, et aastal 2022 jõustus kehtiv hinnakiri. Sõltuvalt piletiliigist oli hinnatõus paar- kuni mõnikümmend protsenti. Kui võtame arvutuse aluseks, et Heltermaa-Rohuküla liinil veetakse aastas üle miljon ühikut, reisijad ja sõidukid kokku, ning hinnatõus oleks keskmiselt euro olnud, siis on lihtne arvutada, palju riigieelarvesse meie liinilt lisatulusid laekunud oleks.

Sellel oktoobrikuisel videokohtumisel olime Saaremaa vallavolikogu esimehega samal seisukohal – hinnatõus ei ole põhjendatud ning seab saarte ettevõtluse kehvemasse olukorda. 

Ühistranspordi teemal oleme saarlastega aastaid ühte asja ajanud. Madis Kallase toel veensime regionaalministrit, kes ministeeriumis hinnatõusu plaani ära palus unustada.

Teades, et riigi majanduslik olukord on nadi, oleme püüdnud olla konstruktiivsed ning tulude suurendamiseks pakkusime, et saareelaniku sooduspileti võiks saada need, kel sissekirjutus 1. jaanuari seisuga. Riiklikult on just aastavahetuse seis oluline verstapost ning arvestuse alus. Näiteks just 1. jaanuari sissekirjutus otsustab, millisele kohalikule omavalitsusele laekub sinu tulumaks.

Ühetaoline kärpimine

Aga et kokku on lepitud solidaarses kärpimises, siis tuli aasta lõpus lauale üheprotsendiline reiside arvu vähendamine.

Laevakompanii koostas kärpeülesande lahenduse ehk kuidas miinus üks protsent graafikus avaldub. Lisasime sellele oma kommentaari, kooskõlastatult Hiiumaa Ettevõtjate Liidu ja Turismiklastriga. Et saame riigi keerulisest rahalisest seisust aru, aga kärpeülesannet tuleks lahendada sisuliselt, mitte et “hammustame igalt poolt tükikese”. Hiiumaa liinil on alates 2018. aastast reiside arv kasvanud veidi üle 10 protsendi, samas kui üle veetud sõidukite arv enam kui 22 protsenti. Seega nõudlus ületab pakkumist ning veomahud kasvavad kaks korda kiiremini kui juurde lisatud reiside arv. Sellest tulenevalt on juba tänase veo mahu säilitamine sisuliselt kärpimine.

Arvestades, et parvlaevad Leiger ja Tiiu mahutavad 700 reisijat ja 150 sõidukit, on TS Laevade pakutud reiside vähendamise plaan võimalikest valutuim, sisaldades väljumisi, kus keskmiselt 10–20 sõidukit. Et reiside vähendamine säästab riigieelarvele vähem kui 50 000 eurot, on tegemist solidaarsuse, mitte reaalse vajadusega. Erinevad ministeeriumid ongi just sarnaselt kümnete tuhandete kaupa riigieelarvet tasakaalu ajanud. Näiteks eelmisel aastal pidi vald enda kanda võtma matusetoetuse kulud, kuna riigi toetus 30 000 eurot lõpetati. Samamoodi oleme muude valikute arvelt lappinud huvihariduse toetuse järk-järgulist vähendamist. Viie aastaga on riiklik toetus Saaremaale 60 ja Hiiumaale 50 protsenti vähenenud.

Lahendused

Laevaühendus on märksa enam kui ühistransport – näiteks rongiga sõitmiseks on inimesel üldjuhul alternatiive, samas ilma sillata on laev sõidukile ainuvõimalik pääs mandrile. Arusaadav, et teema on oluline ning tekitab emotsioone. Ilmselt võimendab seda valimisteaasta. Samas on enam kui selge – kui paneme energia sellesse, et saarel omakeskis kembelda, mitte püüdes ühisosa leida ja ühise rindena saare teemasid riigi tasandil selgitada, siis võib võita tähelepanu, aga ei saavuta tulemust.

Nii lugesin, et olukorra võiks lahendada liikuvusreformi vahenditega. Teades, et selle mõõdik on CO2 heitmete vähendamine, ei oska näha, kuidas suurem reiside arv seda täidaks. Samuti ei kaeta igapäevakulusid investeeringuteks ette nähtud vahenditest.

Liikuvusreformi eesmärk on muuta ühistranspordi kasutamine mugavamaks ning et üha enam tehtaks auto asemel valik ühistranspordi kasuks. See hõlmab riiklikke arendusi kui ka lokaalseid lahendusi. Viimase osas on regionaalministeeriumiga suhtlus, et Hiiumaal võiks sel aastal investeeringu teha. Oleme vallavalitsuses ja koos Hiiumaa Arenduskeskuse ning Saarte Energiaagentuuriga teemat arutanud. Hetkel on töölaual plaan elektribussi käivitamiseks Tuuletorn-Hiiumaa Spordikeskus liinil. Nii et see väljuks ühelt poolt täis-, teiselt pooltundidel. Samas kattes hooned päikesepaneelide ja vertikaalsete tuulikutega, millele lisanduvad salvestusseadmed ja kiirlaadijad. Sellega vähendaksime auto kasutamist, muutes samal ajal Spordikeskuse ja Tuuletorni kasutamise – kõigi oma võimalustega – inimestele kättesaadavamaks. Kindlasti kasvab seeläbi nende asutuste teenuste kasutamine. Kasutaksime enam taastuvenergiat, vähendades fossiilkütuse kasutamist. Lisaplussina parandab salvestusvõimekus nende hoonete kriisivalmidust.

Minu meelest plaan, mida on mõistlik edasi arendada. Eriti, kui toome liikuvusreformi laevaühenduse konteksti. Iga sõiduki kohta viiakse hetkel üle mere kaks inimest. Seega, kui ühistransport oleks mugavam ja seda eelistataks autole, väheneks surve üleveomahule.

Valimisteaasta võimendab soovi teistele jalg ette panna.

Kaja Antons pakkus maakonnalehes ilmunud arvamusloos, et võiks üheskoos otsida võimalusi tulude kasvatamiseks ja võib-olla seeläbi praamireise kärpida ei olegi vaja. Väga nõus. Ja nagu saareelaniku sooduspileti tingimust näiteks tuues välja tõin, oleme sellest mõttest lähtunud. 

Võrreldes kokkuhoidu esialgse piletihinna muutmisega saavutatavast tulust, saab kinnitust, et eesmärk on – kõik peavad panustama. Lahendus saab olla riigieelarve sisulises korrigeerimises, teisisõnu kärpimises. Ühe vitsaga löömise asemel lähtuda reaalsest olukorrast ja vajadustest.

Samuti ei saa nõus olla mõttega piletimääruse avamisest (loe: piletihinna tõstmisest). Ei täna ega järgmisele aastale mõeldes. Kohaliku elaniku jaoks oleme peaaegu saavutanud olukorra, kus meresõit on hinnastatud maanteepikenduse põhimõttest lähtuvalt. Turist ehk ühekordse sõidu tõttu lepib piletihinnaga. 

Aga need, kel saarel lapsed või vanemad ja seetõttu tihedamalt siin käivad, aga sissekirjutust ei oma, nende jaoks on see märkimisväärne kulu. Samuti kannatab ettevõtlus – erinevad teenused, mida saarele soovime, kõigile arvestatakse ju üleveohind meile esitatavale arvele juurde.

Valimisteaasta võimendab soovi teistele jalg ette panna. Samas, edasi viib ja tulemusi toob nii saarel kui riigis, võimekus koostööd teha ning ühist asja ajada. Teadlikkus saarelisusest tingitud eripäradest ei ole riigijuhtide tasandil lõpuni teadvustunud ja sellesuunalise selgitustööga peame jätkuvalt edasi tegelema. Loodetavasti üheskoos ning ühe asja eest väljas olles.

Ilmus 30.01.2025 Hiiu Lehes

Kultuuriaasta 2024

Rõõm on tõdeda, et lõppenud kunstiaastale kohaselt olete igaüks oma pintslit kasutades Hiiumaa kultuuriaasta värvikirevalt, ehk isegi veidi konradmägilikult tervikuks maalinud.

Eelmisel aastal sain tragidelt kultuuritegijatelt kultuurisaua ning selle kaudu ülesande tavapärasest enam kultuurisündmustel osaleda. Nii olen tervitanud tantsuga kevadet, kogunud elamusi Mere laulu kuulates/vaadates; elanud kaasa Konrad Mägi elusaatusele, saanud osa Erkki-Sven Tüüri juubelikontsertist ja veel palju muudki. Aga sama rõõmsalt nautinud koos lapsega tema esimesi kontserdi- ja kinoelamusi.  

Hiiumaal kultuuriaasta oli tihe ja tummine. Kirjandusfestival, Pühalepa muusikafestival, Pärdi päevad, Hiiumaa Homecoming Festival, Hiiu Folk. Pidasime meeles Ülo Soosteri 100. sünniaastapäeva. Rohkelt näitusekülastajaid võtsid vastu Hiiumaa Muuseum, Kärdla Kultuurikeskus, Reigi pastoraat, Nelja Nurga Galerii, aga ka Tuuletorn. Viimast tasub külastada nüüdki veel, et Hiiumaa tulevikukunstnike töödest osa saada. Kõrgessaare raamatukogu tähistas oma 80 tegevusaastat. Kui mõned märksõnad välja tuua.

Kindlasti on märgiline, et algatatud on detailplaneering Kärdla Kultuurikeskuse kinnistule, et sinna Hiiumaa kultuuripalee ehitada ning kevadel lõpevad Käina kultuurikeskuse renoveerimistööd.

 

Eestis ei saa kultuurivaldkonnal 2025. aasta olema kergete killast. Riigi majanduslik olukord ja sellega kaasnevad kärpekäärid on kultuurivaldkonda suurte siiludena väiksemaks hauganud. Mures on etendusasutused, vähendatud on toetusmeetmete mahtusid ja sihtasutuste, hallatavate asutuste eelarveid, külmutatud on töötasud.

Kultuuriministeeriumi osakaal moodustas riigieelarvest 2002. aastal 3,84 protsenti, 2024. aastal 1,96 protsenti ja 2025. aastal on see kõigest 1,77 protsenti.

Hiiumaal on vaba aeg, kultuur valdkond valla eelarvest 13-15 protsenti moodustanud. 2025. aasta eelarve projektis 16 protsenti.

 

Alanud aasta on laulu- ja tantsupeo aasta. Hiiumaalt on teekonda suurele peole alustanud 22 kollektiivi – neist tantsupeole 15 ja laulupeole 7. Osalejate arv on viimaste pidude lõikes üsna ühel tasemel püsinud. Tõsi, pisut enam ehk kaldunud tantsupeo poole.

Ja kohe mitte ei saa nimetamata jätta, et sellel peol on hiiumaistest tegijatest peo korraldusprotsessiga seotud mitu tegijat: Helle-Mare Kõmmus ja Rauno Zubko seavad rahvatantsijate samme, Tiina Kaev aitab sirgeks tõmmata võimlejate ridu. Raili Kaibald ja Ilona Muhel on laulupeol mudilaste hääli sättimas. Hiiumaine juureniidike on tantsupeo liigijuhtidel Sille Kapper-Tiisleril ja Agne Kurrikoff-Hermanil. Väike olemisekohake saarel on ka tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimannil. Tundub, justkui hiidlased on oma kodust pidu sel aastal pealinnas korraldamas.  

Samaaegselt traditsiooniliselt 23. juunil saabuva võidutulega jõuab Hiiumaale ka laulupeo tuli. Laenan hinnatud tantsuõpetaja Helle-Mare Kõmmuse, kes minugi tantsusammu lihvida on püüdnud, mõtet.

Rahvakultuuri kollektiivid – koorid, pilli,- tantsu- ja võimlemisrühmad, rahvateatri- ja käsitööseltskonnad on omamoodi kaitseüksused – ühtsed, homogeensed sõpruskonnad. Juba meeskonnana kokku harjutanud ja teineteist usaldavad. Nii saab kahe tule kohtumist pidada tugevaks sõnumiks – kultuuritahe = kaitsetahe.

Hiiumaal saame 2025ndale aastale otsa vaadata mõnevõrra korrapärasemalt, et mitte öelda matemaatiliselt – on ju triibuseeliku triibud õige sirgete joontega; käise-, varrukaotsa- ja kraetikand täpselt mõõdetud geomeetriaga. Rääkimata kindakirja või põllepitsi ühtlasest mustrist. Ühelt poolt nii täpne, teisalt niisama värvikirev ja nüansirohke kui üks impressionistlik maal.

Isegi olen teema-aasta tarvis üle mõõdetud ja kaalutud. Selga on passitud peenemat tikanditega särki ja säravate vasknööbiridadega vesti. Et juhuks, kui tantsusammud ehk mõne pedantse tantsuõpetaja silma riivavad, siis rongkäigus paistan ikka kena ja esinduslik välja.

Aitäh teile, et me siin Hiiumaal kultuurist nõnda positiivses võtmes saame rääkida.

Kultuurset aastat!

*tervitus kultuuriaasta avamisel

Spordiaasta 2024

„Olen oma karjääri jooksul mööda visanud rohkem kui 9000 korda. Olen kaotanud 300 mängu. 26 korda on mulle usaldatud viimane vise ja viskasin mööda. Olen korduvalt ja korduvalt läbi kukkunud. Ja just seepärast olen ma edukas,“ on öelnud korvpallikuningas Michael Jordan.

Mõned andmestikud väidavad, et Hiiumaal toodetava väärtus on null ning olemas on kaardid, mis näitavad, et Hiiumaad polegi olemas.

Veidi tõsisemalt, siis ka saare spordivaldkonna inimesed on vestlustes murekohti välja toonud. Näiteks kuidas võistkonnaaladel tiim kokku saada või et kohati ületavad korraldajate ootused osalejate arvu osas seda, mis päriselt protokolli kirja saab.

Kõige kiuste tegeletakse meil väga erinevate aladega ning seda ka tipptasemel.

Muuseas, spordiregistri järgi on Hiiumaal 45 spordiorganisatsiooni, 46 litsentsiga treenerit, 74 spordiobjekti ja 1541 harrastajat.

Saarel on spordialad, mis saavad aastat kokku võttes kümneid medaleid ritta seada. Näiteks orienteerumine, kus ka vaid kahe perekonna – Esta ja Saue – tulemusi arvestades võiks aasta edukaks lugeda.

Purjetamine ja tennis omavad laia kandepinda ning aasta on tihedalt võistluseid täis.

Et Hiiumaa on mereriik, sai jahi Olympic meeskonna Euroopa meistritiitliga kinnitust.

Võistkond Vallu Euroopa meistrivõistluste kuldmedal mölkkys oli vähemalt minu jaoks üllatus, meeldiv üllatus. Mölkky vennasspordialal petankis jätkati Eestis medalitega.

Kui põgusalt aladest üle käia, siis saalihoki maailmameistrivõistlusel kuulusid rahvuskoondisesse Ken Pähn ja Alex Kark. U19 koondises mängib Janori Remmelg.

Korvpalli meistriliigas maandus peale vist kõigis maailmajagudes palli põrgatamist Martin Paasoja. Jalgpalli meistriliigas on Andre Frolov nüüdsest enim mänge mänginud vutimees. Ja mis veel olulisem – ta juhtis hiidlased maavõistlusmängus Saaremaa vastu võidule.

Võrkpalli meistriliigas on hiidlaseid mitu ning Stefan Kaibald lõpetas kevadel Belgia meistrivõistlused neljandana.

Autospordis korraldati taaskord Hiiumaa rahvaralli ning Robin Pruul ja Rein Tikka olid kiiremaid nii kodus kui mitmel teisel etapil. Rattaspordis toimus suisa mitu võistlust, sealhulgas esimest korda olümpiakross.

Ratsutamine on Spordikoolis hoogsalt laienenud. Laskmine ajab järjepidevalt oma asja, mis hoiab harrastajad ligi ja toob tulemusi.

Kergejõustikus osatakse ketast heita – kaugemale kui teised tänases Eestis ning kiiresti joosta – nii et rekordid langevad.

Tõstmine ja rammumeeste alad on esindatud eelkõige kahe mehe kaudu, ent kilod, mida nad kergitavad, panevad mõtlema, et äkki see on võistkonnaala. Kahtled? Proovi palun jõutõmmet 350 kiloga.

Aasta aega on avatud olnud bowlingusaal. Kohalikud oskavad juba keegli- ja bowlingukuulil vahet teha. Nüüd jääb viimastel Mirjam Laanejõe ja Sander Voitka sportkeeglis teenitud medal järgi teha.

Ronimissport on kenasti kanda kinnitanud ning loodetavasti tõi jõuluvana Erki Prannole eelmisel aastal tehtu eest ämblikmehe kostüümi.

Nii vaadates – ja see oli vaid ülevaade, mis minusugusel pühapäevasportlasel esimese hooga silme eest läbi jooksis – on, mille üle uhke olla. 2024 oli spordiaasta mõõtu küll. Aitäh selle eest!

Jooksja Roger Bannister, esimene, kes miili alla nelja minuti läbis, on öelnud: „Sport pole mitte ainult füüsilise võimekuse test, vaid ka vaimse tugevuse ja tahtejõu proovilepanek.“

Alanud aastaks soovingi, et lisaks füüsilisele vormile jaguks meil vaimset tugevust ning tahtejõudu.

 

* Tervitus Hiiumaa spordiaasta 2024 galaõhtul.