August

Uus kuu sai korraliku avangu.

Ehk siis võtsin nädalalõpust suht nii palju kui võtta annab.

Reedel alustuseks Hiiumaa VIII puhkpillipäevade avamine. Kukkus päris hästi välja.

Sealt otsejoones rahvaliiga mängule. Keskendumisega oli veidi probleeme. Samas ei tahtnud mängu "vanakeste" ehk Kaluri vastu vahele ka jätta. Pärast küll mõtlesin, et ehk olnuks targem.

Koju, pessu, taas uued riided ning Tahkunasse.

Olin sealse öökohviku tiimis. Uus kogemus ehk võimalus näha kohvikutepäeva teiselt poolt letti. Korraldajate vaatenurgast. Sõbralik seltskond ja meeldivad külastajad. Taustaks idülliline keskkond ja küünalde-prožektorite värvidemäng tuletorni taustal. Koju sain peale kolme.

Hommikul Kärdlasse, kus ootas kohvikutejooks. Tegin õige otsuse, et Magnusega üheskoos liikusin. Eelnevalt olime üsna sarnase liikumistrajektoori ka enda jaoks välja mõelnud. Samas mingil hetkel ei kuulanud keha sõna ja tekkis vahe sisse. Kokkuvõttes siis viies. Samas vahva võistlus.

Pessu ja seejärel rongkäik ning puhkpillikontsert sealsamas Kärdlas. Ei saa aru, kuidas kohati ei osata või ei taheta koostööd teha. Igal juhul jäi mulle (ja vist osadele orkestrantidele ka) mulje, et kohvikutepäeva korraldajad puhkpillikontserti oma üritusele just avasüli ei oodanud. Avati oma üritus- millesse mahtusid ratsupäevade ja puhkpillipäevade ühisrongkäik- ja mindi laiali. Seejärel lubati suursuguselt muusikutel kusagil väljaku nurgas mängida. Samas ei tea tausta, millest see tingitud on.

Pealelõunal sõbra-sõbranna lapse sünnipäev.

Õhtul tantsuõhtu Sõrul. Kohalike esinemine tõmbas publiku, vaikse ja tagasihoidliku hiidlase, täitsa korralikult kaasa elama.

Reali - ManU mängu jaksasin vast 30 minutit vaadata, kuniks uni endaga viis.

Pühapäeval Kärdlasse. Mängumeeste kokkusaamine seekord probleeme ei tekitanud. Klubipoolse ehk 3nda kohtunikuga tuli küll veidi vaeva näha. Lisaks üllatused enne mängu. Näiteks et väravavahi riietust ei ole staadionil ja peatreener ei tea ka täpselt, kus see on. Lõpuks sõitsin 20 minutit enne avavilet sellele autoga järgi. Mäng ise leevendas aga eelnevat. 3:0, kusjuures õnnestus läbimurdel tiimile penalti teenida.

Õhtul kergejõustiku meistrivõistlused otsa. Otsustasin kõik alad kaasa teha, et kui juba Emmastest sinna olen sõitnud. Rahule jään eelkõige esimese ala ehk 100 meetri jooksuga. Viimaseks, 1500 meetri jooksuks olid jalad aga liiga pakuks muutunud. Keha ja vaim tahtis, ent jalad ei tulnud järgi.

Esmaspäeval tahtnuks lihtsalt mitte midagi teha. Ent hommikutunnid vorpisin lehelugusid. Päeval soojaga ka ei maga ju ning õhtul oli noortega vutitrennid.

Ja vaatamata sellele, et jalad olid eile ikka üpris kanged, võib nädalalõpu kordaläinuks lugeda.