Kõpu radar

Reedel tutvustas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Hiiumaale rajatavat riigikaitselist objekti - Kõpu radariposti.

Julgen öelda, et see protsess on väärt näide, kuidas suure mõjuga asju teha. Kogukond on olnud algusest peale kaasatud ja saanud kaasa rääkida. Omavalitsus on olnud teadlik kindlasti üle aasta. Üheskoos oleme korraldanud kaks avalikku koosolekut, lisaks info jagamisele avalike kanalite kaudu. Otsesuhtlus piirinaabritega. Väljakutsetele lahenduste otsimine - nii naabreid puudutav (teed, andmeside ja telefonilevi, veeühendus ning - kvaliteet jne) kui ülesaarelise tähtsusega (eelkõige mitmepoolne koostöö, kus ka laevakompanii ning ministeeriumid, et materjali vedu ei hakkaks segama hiidlaste ja saarekülaliste saarel käimist). See loob tunde, et ajame ühist asja, sest tegelikkuses see ju ehitataksegi meie kõigi turvalisuse huvides.

Ja täna suhtleme juba ka sel teemal, et Kaitseväe kohalolek saarel veelgi kasvaks.

RKIK uudis.

Hiiu Leht kokkuvõte.

Sõru-Triigi

ERR avaldas mõtted Sõru-Triigi laevaliini ning saarteelanike liikumisvõimalustest.

Eelmine regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman allkirjastas 10. märtsil määruse, mille alusel saavad suursaarte elanikud maikuust mandrilt naabersaarele sõita püsielaniku soodustust kasutades.

"Eesmärk on tagada saarte elanikele igas olukorras ligipääs koju, seda ka siis, kui saarte omavaheline ühendus on katkenud. Hiidlased ja saarlased on seda otsust pikalt oodanud. Oleme seda põhjalikult ette valmistanud ning mul on hea meel, et nüüd on see teoks saanud," kommenteeris minister Hartman.

Neljapäeval, 17. aprillil allkirjastas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras kirja rahandusministeeriumile ja kliimaministeeriumile, millega soovib eelpool viidatud määruse kehtetuks tunnistada. Tegemist on kiireloomulise asjaga, et vahetult enne pühadenädalavahetust paluti eelnõu kooskõlastada kolme päeva jooksul. Arvamuse avaldamiseks saadeti eelnõu TS Laevadele, Saaremaa, Hiiumaa ning Muhu vallavalitsusele.

Eelnõu on üsna lakooniline. 1. mail jõustuva soodustuse rakendamine ei ole ette antud aja jooksul tehniliselt võimalik, põhjendatakse. Ma küll usun laevakompanii võimekusse, aga saan aru, kui see tõesti on tehniliselt keeruline, mistõttu oleks aktsepteeritav taotluse tähtaega muuta.

Narrilt kõlab aga põhjendus negatiivsest mõjust riigieelarvele. Isegi kui see nii on, siis unustatakse, et tõrked või liiga väike veomaht Sõru-Triigi liinil toob kaasa negatiivse mõju Eesti inimeste ja ettevõtete eelarvele.

Ministri kirjas tuuakse välja, et jättes soodustuse rakendamata, "puudub otsusel oluline mõju majandusele, regionaalpoliitikale, riigi julgeolekule ja välissuhetele, looduskeskkonnale ning muu otsene või kaudne mõju."

Kuidagi ei saa sellega nõustuda. Märtsis allkirja saanud muudatust on korduvalt taotletud, kaua oodatud ja sellel on saarte majandusele väga oluline positiivne mõju. Ei liigu ju keegi lihtsalt lõbu pärast Hiiumaalt Muhumaale või Saaremaale mandri kaudu, kui see ka Sõru-Triigi kaudu võimalik on. Mandri kaudu ringi liikumine on tingitud otsereisi tühistamisest või puudumisest.

Vaatame arve. Sõru-Triigi liinil on 20. aprilli seisuga sel kuul toimunud 64 reisi ja enamasti ilma tõttu on ära jäänud 16 reisi. Eelmise aasta aprillis telliti 120 reisi, millest ära jäi 24 ja toimus 96. Seega on igal viiendal juhul tulnud sõit ära jätta või minna ringiga. Oluline ja aus on siinkohal märkida, et mõlemal korral on aprillis põhilaeva Soela asendanud Reet.

Meenutame, et aastaid pole riigiaparaadi otsustajate ringis vaevutud Sõru-Triigi liini sisuliselt süvenema. Veel kaks aastat tagasi oli talveperioodil võimalik mõistlikult naabersaarele sõita vaid üle päeva. Graafiku muutmise vajaduse selgitused põrkusid vastusele, et raha ei ole.

Alles saarlasest regionaal- ja põllumajandusminister Madis Kallas vormistas 2023. aasta lõpus muudatuse, et minimaalselt sõidab laev iga päev ühe edasi-tagasi reisi. 2024. aasta näitas, et kui reiside arvu viis protsenti tõsta, kasvab reisijate ja sõidukite üleveomaht kümme protsenti. Ja kuna reisid lisandusid niinimetatud madalhooajale ehk talveperioodile, siis pole tegemist saarte külastajate, vaid eelkõige kohalikega ning ettevõtete ja asutustega, mis mõlemat piirkonda teenindavad. See kinnitab, et ka veomaht on väljakutse. Õigemini selle piiratus. Nii reiside arvu kui ka laeva väikese kandevõime mõttes.

Kui seetõttu ei saa hiidlane naabersaarelt leiba osta, siis on tegemist isikliku pettumuse ning saamata jäänud tuluga leivatööstusele ja -poele. Kui liikuma ei saa kaitseliit – ja Hiiumaa kuulub Saaremaa maleva koosseisu – või Elektrilevi, on häiritud õppused või tööd, mis mõjutavad majandust ja julgeolekut.

Suursaarte majandusruum on aastatega järjest tihedamalt ühiseks toimepiirkonnaks põimunud. Kuidas saab saarel tegutsev ettevõte usaldusväärset teenust pakkuda, kui tal puudub kindlus, et ta kliendi juurde pääseb? Samas ministri kirjas seisab, et olulised mõjud puuduvad…

Kui Sõru-Triigi liini ei ole võimalik kasutada, aga sõit on vältimatu, kaasneb märkimisväärne ehk vähemalt kahekordne ajakulu. Rääkimata lisakuludest. Riik saab hoolivust näidata, kui samal ajal laevapileti eest kallimat hinda ei küsi. Üsna lihtne, aga käegakatsutav asi, näitamaks, kas regionaalpoliitika on oluline vaid sõnades või ka tegudes.

Ma ei kujuta ette, mis juhtuks, kui Tallinna-Tartu rongiliini rikke korral ei viiks reisijaid otse sihtpunkti. Selle asemel suunataks nad sihtpunkti Pärnu kaudu ning küsitaks selle eest veel täiendavat tasu. Suursaarte vaheline ühendus ju täpselt nii välja näeb.

Pühad

Esmaspäeval jooksis hommikustest uudistest läbi, et Eesti on Euroopas (või oli EL-s?) Portugali ja Malta kõrval ainus riik, kus teine ülestõusmispüha ei ole vaba päev.

Andis lisamotivatsiooni hommikul puhkuselainelt ümberhäälestumiseks. Või siis mitte :)

Aga pikem nädalalõpp ning seda suuremate kohustusteta kosutas küll.

Samas uus nädal algas sellele korraliku kontrastina - teemasid ja ülesandeid sadas ikka hoogsalt sisse. Aga see ongi elu, eksole. Küll aga tekib sellistel puhkudel mõttekoht, et kui ma nüüd ikkagi ei oleks puhanud, siis kas oleks midagi saanud ennetada, ette teha. Või peaks ikkagi suutma mõelda nii, et teiste asjade juures olemine oli/on vajalik välja lülitamine ning seeläbi oled nüüd produktiivsem.

Haridus

Üks hommik märkasin ja tervitasin ettepanekut koolipäeva alguse hilisemaks lükkamisest. Ehk et kui seni kehtib reegel, et koolipäev algab reeglina kell 8 ja erandina võib alata hiljem, siis edaspidi on algus reeglina kell 9, erandina võib alata varem.

Samas jäi esimese hooga laiem muudatustepakett jäi märkamata.

Enne sisu juurde minekut - imestust tekitab, kuidas jagatakse sõnumeid ning siis käitutakse ise risti vastupidi. Ehk et E200 räägib soovist bürokraatiat vähendada. Samas erakonna esimees ministrina loob uusi nõudeid ja regulatsioone. Ei saa pihta.

Sisu juurde. Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppe- ja kasvukeskkonnale“ eelnõu.

Kindlasti on seal ka mõistlikke ettepanekuid, aga kas kõike seda on vaja? Kas kaalukat osa sellest ei saaks võtta talupojamõistusega ning hoida närve, energiat ja ka raha kokku selle pealt, et keegi ju kontrollib nende nõuete täitmist?

Näiteks.

• Muru peab olema mõistliku kõrgusega, et lapsed seal joostes ei komistaks ja kukuks.
• Kui õppeasutuse trepil pole käsipuud mõlemal pool treppi, siis liikumine trepil toimub samaaegselt vaid ühes suunas – kas üles või alla.
• Kui õpilaskodus on köök/kööginurk, peab see olema puhas.
• Ruumide seinad, uksed, trepid ja põrandad peavad olema viimistletud mitteläikivaks.

Ministri teadmisel on meil aga koole, kus lapsi luku taga hoitakse.... 

Läheme tantsupeole

Kuulge lähme tantsupeole,
kus on muusika, mis jalale teeb head.
Kuulge lähme tantsupeole,
võtkem sõbrad ka ja tuju läheb heaks.

(Ska Faktor - Tantsupeole)


Reedel selgus (ametlikult), et olen üks 10972-st tantsijast, kes läheb suvisele laulu- ja tantsupeole. Mitteametlikult ei olnud selles muidugi juba varem kahtlust :)

Natukene on see peole pääsemine/mittepääsemine muidugi vist ülemüstifitseeritud ning ei maksaks sellest kas ülearu pilvedesse kerkida või tantsususse/noodilehti lõplikult nurka visata. Samuti ei arva, et õpetaja kvaliteeti saaks puhtalt selle pealt mõõta, kas rühm kvalifitseerub.

Ei ole kunagi eriline tantsumees olnud. Õpetaja Rõõmussaare juhendamisel sain põhikoolis polka selgeks. Siis järgmine olulisem kokkupuude oli alles 2010/11, mis Emmaste kooli tööle läksin. Juhtus, et noorterühma oli täiendusi vaja ning nii sain 2011 noorte tantsupeo kogemuse õpetaja Taelma suunamisel. 2022 käisin meeste tantsupeol õpetaja Kõmmuse rühmaga ning nüüd Põkadega õpetaja Tammearu käe all nö suurele peole.

Naljaga võttes, lihtsam olnuks mitte pääseda. Nüüd terve nädala lukus. Lapsehoidjaga kokkulepped vaja teha. Ja nii edasi :)

Kohalikud valimised

Postimees avaldas taas Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstati uuringu kohalike valimiste kohta. Mis seal üldiselt jagatavatest uuringu tulemustest põnevam, on kohalik vaade. Ehk võimalus vaadelda tulemusi ning ennustusi omavalitsuse kaupa.

Mida see ei arvesta, on erakonna Isamaa ümber toimuv. Ehk Pruunsild, rahastamine, kahtlustused. Üleriigiline reiting, mis täna avaldati, seda kajastas. Ning muudatus oli selge. Isamaa jaoks suisa karm. 30 protsendilise toetuse pealt 20 peale prauhti.

Veebruaris võitnuks selle mudelarvutuse järgi Hiiumaal valimised Isamaa. 23-kohalises volikogus saanuks Isamaa 6, SDE ja EKRE 5 kohta. Reform 3 ning valimisliit ÜH ja Keskerakond 2 kohta.

Aprillis on pilt teine. Võitu ennustatakse jätkuvalt Isamaale. Nad teeniks 8 kohta volikogus. Valimisliit või -liidud peaks võtma 6 kohta. EKRE 4, SDE 3, REF 2 kohta.

Täiskasvanuharidus

Tervitussõnad täiskasvanuhariduse inspiratsioonipäeval

Hea meel on olla täna siin Kõrgessaare päevakeskuses – paigas, kus õppimine on saanud igapäevase elu loomulikuks osaks. Seda väga erinevate sihtgruppide seas.

Täiskasvanuhariduse inspiratsioonipäev on meeldetuletus, et õppimine ei lõpe kunagi. Iga päev pakub meile uusi võimalusi areneda, mõista ja kohaneda. Täiskasvanuna õppimine nõuab julgust, sihikindlust ja tihti ka eneseületust. Tunnustus kõigile, kes on selle teekonna läbi käinud, just praegu sel teel sammumas või sellele teekonnale asumas.

Hariduse olulisust ei saa üle hinnata – see on igaühe isikliku arengu, aga samas ka kogukondade sidususe ja ühiskonna tugevuse ning tuleviku alus. Haridus loob sildasid, mineviku ja tuleviku, erinevate inimeste ja elualade vahel.

Tänasel päeval on haridusteemad Hiiumaal eriti aktuaalsed. Kutseharidusreformi tuules seisame silmitsi murega, mis puudutab Hiiumaa Ametikooli tulevikku ja selle seotust Suuremõisa lossiga. See ei ole üksnes ühe kooli küsimus – see on küsimus kogukonnast, küsimus kultuuripärandist, küsimus regionaalsest tasakaalust. Ametikool on koht, kus õppimine saab tähenduse – elulise, kohapealse ja praktilise.

Just täna läks välja ühispöördumine, et Ametikool jääks Suuremõisa südameks. Kui vaadata toimuvat positiivse poole pealt, siis on väga selgelt ilmnenud, et Hiiumaa Ametikoolil, Suuremõisa lossil ja Hiiumaal on palju sõpru ja toetajaid. Loodan, et ka täna siin arutelude käigus jääb kõlama sõnum: hariduse arendamisel ei tohiks lõhkuda seda, mis on tugev ning luues uut ei maksa vana ühe luuatõmbega ära pühkida. Pigem otsime koos viise, kuidas olemasolevat hoida ja seda tulevikku suunata. Meil on vaja tarku otsuseid, mis arvestavad inimeste ja kogukondade vajadustega.

Lõpetuseks jagan mõtet, mis on mulle sümpaatne ning mille autor kirjanik ja futurist Alvin Toffler. 21. sajandi kirjaoskamatu ei ole see, kes ei oska lugeda ja kirjutada, vaid see, kes ei suuda õppida, unustada juba õpitut ning selle asemel uuesti ja uutmoodi õppida.

Open World

Konverents, kus osalesin, seal põhirõhk oli demokraatial. Milline on selle hetkeseis, millised ohud ja väljakutsed, kas ja kuidas see erinevates naaberriikides erineb ning mida saame üksteise kogemustest õppida. Siia juurde loomulikult üldine julgeolekupoliitiline olukord.

Demokraatia ise on nagu aed, kõlas avasõnavõtus. Mõni aed õitseb. Teisel on kehvem pinnas ning seal on vaja vaeva näha, et juured kinnituks ning umbrohi võimust ei võtaks.

Ka Churchill tõi välja, et demokraatia on halb valitsemisvorm, kui välja arvata need teised, mida siin maailmas veel katsetatud ning mis pole edukamaks osutunud.

Demokraatia ohtudeks on kahtlemata populistid, AI võidukäik (mis teisalt ka võimalus), jälgimisühiskond, valeuudised, korruptsioon, pressivabaduse kadumine/piiramine jne.

Kuidas demokraatiat päästa?
Fight for Your right!
Näita eeskuju.
Hariduse olulisus.
Demokraatia on nagu taim, mis vajab hoolt, et saaks kasvada.

Kohvinurgavestlustest jäi enim meelde valgevenelane Mikalai. Mees, kes viie aasta eest sai nö teisitimõtlemise eest 15 päevase puhkuse trellide taga. Mõtles seal hoolega järele. Mõtles kohe nii hoolega, et seejärel pakkis asjad kokku ja tuli tulema. Tema sõnul hästi üldistatult ja ümardades (kes see täpselt saakski kokku lugeda?) on iga kümnes valgevenelane kodumaalt lahkunud, kuna puuduvad kaasaegsele ühiskonnale omased inimõigused ja vabadused. Eelkõige avatud mõtlemisega ja haritud inimesed, kes muuhulgas seetõttu ka hätta ei jää ehk suudavad Euroopas kohaneda. Kaalukas osa lahkujatest ongi Minski Varssavi vastu vahetanud.