Laevaühendus

Laevaühendus on maanteepikendus.

Et sellised vastused (SIIN ja SIIN) piletimääruse muutmise ning laevagraafiku tihendamise soovidele tulid, pole tegelikult suur üllatus.

Jah, raha, selle vähesuse või puuduse taha saab ikka pugeda. Aga tegelikult on asi muus. Valdav osa vabariigi valitsuse ministreid on pärit Tallinnast või Tartust. Või (pigem suurematest) linnadest. Vist ainult Taro on tõsiseltvõetava kaugemas piirkonnas töötamise-elamise kogemusega. Ehk regionaalpoliitikast, selle sisust, tähtsusest ja vajadusest lihtsalt ei saada aru.

Ei saa ka öelda, et mitte midagi ei muutu. Järjepideva selgitustöö tulemusena on ikka arenguid olnud ning kvaliteet paranenud.

Näiteks.

- 2019 lepiti Hiiumaa valla, ettevõtjate, laevakompanii ja ministeeriumi poolt aastaringne põhilaevade graafik. Ilmselt paljud täna enam ei mäletagi, et seni muutusid graafikud iga talv. Ja mis oli varaseim väljumisaeg?

- 2023 sügisest (ja ilmselt ainult seetõttu, et ministriks oli puhastverd saarlane Madis Kallas) on Sõru-Triigi liinil minimaalselt kaks väljumist mõlemast suunast päevas. Muudatus tõi kohe järgmisel aastal kaasa märkimisväärse reisijate arvu kasvu.

- 2024 sügisel leppisime minister Piret Hartmaniga kokku, et piletihinda ei tõsta, kuna majanduslikult keerulisel perioodil on inimesed väga hinnatundlikud ja hinnatõus kajastuks ilmselt kohe ka reisijate arvus.

- 2025 kevadel kehtestas minister Hartman määruse, et suursaarte elanikud saavad ka naabersaarele sõites saareelaniku sooduspileti osta. Eriti vajalik olukorras, kus Sõru-Triigil asenduslaevaks Reet, mis ei ole ilmastikukindel. Kahjuks minister Terras pööras selle muudatuse tagasi.

Samas tuleb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ka tunnustada, kuna ettepanek, et Hiiumaa-mandri parvlaevaühendust tuleks käsitleda elutähtsa teenusena, tehakse teoks.

Lõppu veidi statistikat Hiiumaa valla (alates 2018) perioodist.

- Reiside arv Heltermaa-Rohuküla liinil on kasvanud 12 protsenti. Reisijate arv 14 ning sõidukite arv 24 protsenti.

- Riigieelarveline toetus laevaühendusele on tõusnud viiendiku võrra. Samas riigieelarve kulud tervikuna 67 protsenti.

- Piletitulu on kasvanud pea 40 protsenti.

- Samas näiteks Coop Hiiumaa riigile makstud maksud on sama ajaga kasvanud 2,1 korda!

- Püsielanike osakaal on järjepidevalt 15-40 protsenti ning püsielanikele kuuluvate sõidukite osakaal 25-50 protsenti. See tähendab - suvel väiksem, talvel suurem.

Ja lühike kokkuvõte on, et laevaühendust ei saa käsitleda kui tavapärast ühistransporti. Viimase osas on üldjuhul valikuvõimalus. Meil mandrile saamiseks tegelikult sisulist alternatiivi ei ole. Seega loogika, et vaatame, palju meil raha ning mitu reisi tellime, on äraspidine. Veomahu otsustamisel tuleks vaadata saareelanike ja ettevõtjate vajadused ning sellest lähtuvalt reiside arv sättida.

Laulu- ja tantsupidu

Tere, head laulu- ja tantsupeolised.


Teadlikult nimetasin teid kõiki sellise koondnimetusega. Olite te siis peol laulukaare all, tantsuplatsil, tugitiimis või peonädalal sootuks saarel. Igal juhul just teie töö tulemusena said sajad hiidlased muretu võimaluse peol osaleda.

Minu jaoks on peonädal puhkus.

Tuleb vaid õiged kuupäevad aegsasti puhkusekalendrisse planeerida. Jälgida, et õigel kellaajal õiges kohas õigesse bussi istud. Ja oledki pealinnas.

Päevad on pikad, aga murevabad. Kindlal kellaajal sööd, kindlal ajal pead olema staadionil. Siis sööd. Jätkad harjutamist. Liigud koolimajja. Sööd. Pesed. Puhkad. Ja teed kõike otsast peale.

Väga palju mõtlema ei pea. Puhkus. Eks.

Ja tuleb tunnistada ning tunnustada, et ilmataat üsna hästi hoidis meid sel nädalal. Püüdes alles rongkäigu päeval tagantjärele kõik krutskid ära teha.

Võrdlusena jäi mulle viimasest noortepeost äikesekõmin ja paduvihm meelde. Lasnamäe tänavate vahele veelompi eluvaimu kaotanud king samuti…

Sel korral oli suurepärane võimalus osa saada ka tule tulemisest. Varahommikuse paadiretkega Soela väinal alustades ja Hellamaa jaanitulel peotuld Läänemaale üle andes lõpetades.

Oli liigutav näha, kuidas kõik peatuspunktid ja tule liigutajad, enamasti vabaühendused ja ettevõtjad, olid hingega suure peo lainel ja panustasid koos kogukonnaga kogu väega.

See on suur ja kirjeldamatu jõud, mis sellistel hetkedel meid ümbritseb.

Ma olen korraldustiimilt kuulnud, et Hiiumaal on sedalaadi sündmuste tarvis väga lihtne kokkuleppeid teha. Ja et kaasa lööjad panustavad pea alati rohkem, kui neilt oodatakse. Aitäh selle eest!

Täpselt seesama, miks ma tantsija või valla esindajana olen saanud end pidudel puhkajana tunda. Sest ümberringi on sedavõrd kogenud ja pädev tugitiim. Sa võid end muretult nende ehk teie kätte usaldada.

Ja et inimese mälu on valikuline, siis ega täna enam ei mäleta ettevalmistusprotsessi. Või vähemalt selle keerulisemat poolt. Kui seda üldse oli.

Samas julgustan teid mõtlema ja ütlema, mida saaks omavalitsus veel teha selleks, et kõigi osapoolte vaatest oleks protsess sujuvam. Peol osalemine veel suurem rõõm ja lust. Et oleksime muretumad jätkusuutlikkuse ja järelkasvu pärast.

Südamest tänan teid.
Panuse eest, et hiidlaste osalemine Suurel Peol oli esimesest hetkest, st mõttest, et võiks ju osaleda, kuni lõpuni ehk kodus varustuse pesemise ning hooldamiseni, sujuv.

Kohtumiseni järgmisel peol!

Tervitus laulu- ja tantsupeo tänuüritusel 29.09.2025

Koalitsioonileping

Tehisaru analüüsis valimisprogramme ning pani kokku koalitsioonilepingu, mis tugineb maksimaalsele ühisosale ehk kõigi nimekirjade mõtete kattuvusele.

🌱 Ühine Hiiumaa tuum

1. Haridus ja noored

• Hiiumaa Gümnaasiumi ja Ametikooli säilitamine ning tugevdamine.

• Kodulähedase koolivõrgu ja lasteaedade arendamine.

• Huvihariduse ja noortespordi toetus.

• Kvaliteetne koolitoit (tasuta või taskukohane, kohaliku toidu kasutus).

2. Kultuur ja sport

• Kärdla ja Käina kultuurikeskuste arendamine.

• Rahvakultuuri, pärandi ja tuletornide hoidmine.

• Staadionite ja spordirajatiste arendamine.

• Treenerite ja kultuuritöötajate väärtustamine.

3. Ühendused

• Praami- ja lennuliikluse parem kättesaadavus ja soodsam hind.

• Teede ja kergliiklusteede arendamine.

• Hiidlaste parem transpordiühendus mandriga.

4. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

• Hooldekodude, päevakeskuste ja koduteenuste arendamine.

• Tervishoiu kättesaadavuse hoidmine Hiiumaal (haigla, perearstid, õed).

• Eakate väärika vananemise ja aktiivse elu toetamine.

• Tugiteenused peredele ja erivajadustega inimestele.

5. Elamumajandus

• Uute elamispindade loomine (korterid, eramud).

• Olemasoleva elamufondi renoveerimine ja kohandamine.

6. Ettevõtlus ja töö

• Koostöö kohalike ettevõtjatega.

• Turismi arendamine Hiiumaa eripära arvestades.

• Töökohtade loomise soodustamine.

7. Keskkond

• Looduse hoidmine ja säästev areng.

• Prügi- ja jäätmemajanduse parem korraldus.

• Energiavarustuse kindlustamine ja kestlik lahendus.

8. Kogukond ja juhtimine

• Elanike kaasamine otsustamisse.

• Avatum ja läbipaistvam vallajuhtimine.

• Osavallakogude või kogukonnakomisjonide tugevam roll.

9. Turvalisus ja kriisivalmidus

• Koostöö pääste, politsei ja Kaitseliiduga.

• Kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse tugevdamine.

KOV25

Kui lased tehisarul Hiiumaa valimisprogramme analüüsida ning soovid, et ta tooks välja, millised on kõige suurema ühisosaga, siis saad sellise vastuse.

Ühisosa kokkuvõte

• SDE ↔ Isamaa – suurim ühisosa (8/10).

• SDE ↔ Ühine Hiiumaa – samuti tugev kattuvus (7/10).

• Isamaa ↔ Ühine Hiiumaa – ka kõrge (6/10).

• Reformierakond kattub rohkem SDE-ga (5/10) ja vähem teistega (4/10).

• EKRE on kõige eraldatum, kattuvus pigem 2–4.

Seega: kui otsida suurimat ühisosa ja võimalikku koostööd, siis SDE, Isamaa ja Ühine Hiiumaa moodustavad ühisosa tuumiku.

Spordipidu

Mul on siin eriliselt turvaline olla. Kahe kiivri vahel. Enne mind tutvustas päeva Margus Kiiver ja kohe minu järel astub siia Mati Kiiver. Kui see pole turvaline liikumine, siis mis veel!?

Ja päriselt, siin on väga hea olla. Hindan seda, et inimesed hoolivad oma tervisest. Püüan ka ise piisavalt palju liikuda. Ja tunnustan Hiiumaa Spordiliitu koos kõigi oma koostööpartneritega, et tänane liikumispidu ja seminar teoks on saanud.

Ma olen kindel, et Hiiumaa spordil läheb hästi. Hiiumaa Spordikeskuse ehitamine on märgilise tähendusega – see annab lootust ja uut hoogu ning loob kaasaegsed tingimused. Kuigi arenguvajadusi jagub, on meil üldpildis üle saare arvestatav ja erinevate alade harrastamist võimaldav taristu.

Peame olema tänulikud, et meil on entusiastlikud õpetajad ja treenerid. Ning peame jätkama investeerimist inimestesse. Selle kinnituseks fakt, et võrreldes 2023. aastaga on Spordikooli eelarve, mis suuresti personalikuludest koosneb, kasvanud 30%.

Kõige väiksema maakonnana suudame siiski korraldada Eesti meistrivõistluseid ja riikliku tasemega võistluseid. Tuua koju medaleid nii Eestist kui ka rahvusvahelistelt areenidelt. Aitäh meie spordiklubidele selle eest!

Samas annan endale hästi aru, et pilt ei ole ainult roosiline. On kitsaskohti ja väljakutseid.

Inimesi tuleb väärtustada ja hoida – seda rõhutasin juba enne. Siin-seal vajab taristu värskendamist ning sellega on ehk isegi kõige lihtsam toime tulla.

Aga et Tervise Arengu Instituudi uuringute järgi inimesed, eriti noored, ei liigu piisavalt, on tõsine väljakutse. See on probleem nii inimese tervise kui ka riigi tervishoiukulude vaatest. Ennetada on alati lihtsam ja odavam kui ravida.

Peagi on meie ees Alo Lõoke, kes liikumisarmastuse ja panuse eest Hiiumaa liikumisvõimaluste heaks võiks hiidlane olla küll, mõeldes tema ettekande pealkirjale. Alo on aktiivne liikuja, aktiivne ka sotsiaalmeedias. Jäin mõtlema kommentaaridele ühe tema liikumisseminari postituse all.

Kas sellised seminarid on koht, kus juba niigi aktiivsed ja füüsiliselt vormis inimesed kõnelevad üksteisele? Või suudame me just selliste seminaride kaudu päriselt uusi inimesi liikumispisikuga nakatada?

Kuidas teha selgeks, et iga samm, mille me astume, on edusamm võrreldes istuma jäämisega? Kuidas levitada mõtteviisi, et ka väga aeglaselt läbitud kilomeeter on siiski läbitud kilomeeter? Kuidas saada üle valehäbist jääda võistlustel viimaste sekka või isegi viimaseks – sest tegelikult oled sa selja taha jätnud kõik need, kes üldse ei osalenud?

Spordibioloog Kristjan Port on öelnud, et liikumine ei pikenda ainult elu, vaid annab sellele rohkem elu. Mulle see mõte meeldib. Eesmärk pole elada kauem, vaid elada paremini.

Loodan ja usun, et järgnevalt saavad seminaril kõlapinda nii edulood kui ka julged ja ehk isegi ebamugavad küsimused. Mul on hea meel, et me täna siin koos oleme ja arutame, kuidas luua keskkond, kus liikumine on loomulik osa igast päevast. Mitte kohustus, vaid rõõm.

Soovin seminarile head hoogu, julgeid mõtteid ja elavaid arutelusid.

Avasõnad Hiiumaa liikumispeo raames toimunud seminaril 26.09.2025

KOV25 programm

Mainisin eelmise postituse juures Terve Hiiumaa programmilist lubadust. Ei saa kade olla ning tuleb ikka kogu programm välja käia.

P.s. eesmärk ei ole teha ära see, mis kirja sai, vaid see on miinimum, mis ära teha ning eesmärk on ikka teha rohkem ;)

Lugeda saab SIIT: https://valimised.sotsid.ee/et/hiiumaa-programm/

Internet

Internetiühendusega leibkondade arv on jõudnud 564 800-ni, mis on 95 protsenti kõigist Eesti leibkondadest, selgub Statistikaameti uuringust.
Maakondlikult on interneti kasutamine hoogustunud enim Võru, Valga ja Hiiu maakonnas.

Samas riiklik kiire interneti projekt pole just ülearu edukas olnud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuringu järgi: kui rajada maapiirkondade kõikide asulate hoonetesse 1 Gbit/s kiirust võimaldav valguskaabel, läheks see maksma 828 miljonit eurot.
Võrdluseks. 2009-2025 on toetusmeetmetega investeeritud 118 miljonit eurot.

Toetusmeede eeldab, et ettevõte panustab võrku ka oma vahendeid. Raha kulutades tuleb seda aga teha võimalikult otstarbekalt. Nii oleme jõudnud tegelikult üsna loogilise tulemuseni. Ühendused ehitatakse sinna, kus need on valikust kõige odavamad või tehniliselt lihtsalt lahendatavad, mitte sinna, kus on ootel kliendid.

Ehk meede on olnud majanduslik, aga selles puudub sisuline regionaalpoliitiline komponent.

Samas kiire internet peaks olema 21. sajandil elementaarne elu osa.
Kiire andmeside on ka Hiiumaal üks oluline arenguküsimus.
Selleks olen Terve Hiiumaa programmis pakkunud välja kohaliku toetusmeetme:
🚀 Käivitame hiiumaise kiire interneti võrgu arendamise toetusmeetme, mis toimiks samamoodi nagu täna toimib hajaasustuse programm.

Sügis

Esmaspäeva õhtul algas kalendrisügis.

Ja ilm kohe nagu noaga lõigatud. Ehk kui eelmisel nädalal oli õues soe, kohati palav, siis täna tahaks juba õhema jope järgi haarata.

Keskkonnapäev

Eesti keel kannab endas mõtlemapanevat tarkust. Sõna „ma“ tähendab mind ennast. Aga kõlab samamoodi nagu „maa“ – pind, mis meid toidab. Ning „Maa“ – planeet, millele oleme kõik võlgu oma elu.

Üks väikene silp peidab endas mitmekordset tähendust: mina, muld ja maailm.

Prantsuse kirjanik Antoine de Saint-Exupéry on jaganud indiaanlaste tarkust: „Maa ei kuulu meile, vaid meie kuulume Maale.“ See mõte asetab meid korraga õigesse mõõtkavasse – mitte omaniku, vaid hooldaja rolli.

Hiiumaal on maa alati olnud rohkem kui lihtsalt pind. See on olnud ellujäämise eeldus, aga ka kultuuri ja identiteedi osa. Meie väiksus on õpetanud meid tajuma, kui suur väärtus on igal põllul, igal maatükil.

Kirjanik Viivi Luik on seadnud luuleread: „Muld on aegade sideaine.“ See lause meenutab meile, et maa ei seo ainult taimi, vaid ka põlvkondi – minevikku, olevikku ja tulevikku.

Muld ongi justkui aeglane raamat, mille lehekülgi kirjutatakse sajandite jooksul. Iga kiht räägib loo. Kui me selle raamatu korraga ära kulutame, ei jää järgmistele põlvedele enam midagi lugeda.

Seega saame täna siin üheskoos mõtteid jagada ühtepidi üsna lihtsal ja teistpidi äraütlemata olulisel teemal: kuidas elada nii, et maa ei oleks ainult jalge all, vaid ka südames?

Usun, et tänane päev annab meile uut teadmist ja inspiratsiooni. Soovin, et igaüks lahkuks siit kasvõi ühe uue mõttega.

Ja ehk meenub siis ka see: iga kord, kui ütleme ma, on selles peidus maa ja Maa.

Mina, muld ja maailm – kõik ühes hingetõmbes.

* Avasõnad Keskkonnapäeval "Maa kui ressurss"

KOV 25 reiting

Valimisaktiivsuseks ennustatakse 65%. Möödunud korral oli 59%.

Suures plaanis ei ole kahe nädalaga suurt muutunud. Isamaa ja valimisliit saaks ennustuse/küsitluse järgi ühe mandaadi rohkem, vastavalt 8 ja 6, samas toetusprotsent kasvanud punkti-kahe võrra.

EKRE ja SDE on toetust protsentides juurde saanud, ent mandaatide hulk jääks samaks kui möödunud korra reitingute järgi.

RE ja Kesk toetus on langenud ning kumbki saaks ühe mandaadi.

KOV 2025

Hiiumaal saab valiku teha 102 inimese vahel.

EKRE 8-liikmelises nimekirjas on nii juba varasemalt seal kandideerinuid, uusi tulijaid kui ka valimisliidust ja Keskerakonnast üle kutsutud inimesed.

Isamaa on oma 22-lise nimekirja tarvis samuti Keskerakonnast lisa saanud ning nö koju toonud ühe vahepeal EKREga kandideerinu.

Reformierakonna 23 kandidaadi taust on kõige kirjum. On endised keskerakondlased, praegugi E200 kuuluv kandidaat kui varem Isamaa ja SDE eest kandideerinud.

Ühine Hiiumaa on 18 inimese sekka saanud ühe täienduse Keskerakonnalt. Muidu sama seltskond, mis varem ja täitsa uued kandidaadid.

Keskerakonna neljase tiimi eest on väljas erakonna liikmed ning üks EKREsse kuuluv kandidaat.

E200 kõik kolm ning Parempoolsete mõlemad kandidaadid on erakonna liikmed.

SDE 21-liikmelises tiimis on tuumik sama, mis varasematel valimistel ja nendega on liitunud uusi tulijaid, kes pole mõne teise poliitilise jõuga seotud olnud.

Korvpall

Finaalturniir jätkus põnevalt.

Tulemuse mõttes positiivne, et Soome jõudiski nelja sekka. Poolfinaalis oldi hädas sakslaste hea tabavusega ning nüüd ootab pronksimäng. Lõpuks vist vahet polegi, kas olla kolmas või neljas, eeskujulik turniir on igal juhul koju kaasa võtta. Rohkem sõltub viimase mängu tulemus ilmselt vastasest. Kreeka elas üle häbistava kaotuse Türgilt ja küsimus on, et mis meeleolus viimast mängu mängitakse.

Finaalis siis Saksamaa ja Türgi. Ennustan esimese võitu.

Korvpall

Korvpalli EM on jõudnud veerandfinaalideni.

Eesti jaoks lõppes see alagrupiturniiril. Seal, kus me oleks võinud vähemalt parima fänni auhinna saada, sest kuigi ei olnud ise kohapeal, oli ka siia näha-kosta-kuulda, et eestlased elasid eeskujulikult kaasa. Ideaalis sellega tabelisse ühe võidu juurde ning seeläbi edasipääsu tagada :)

Samas ega edasipääs päriselt ka kaugele jäänud. Läti vastu pakuti võitu ikka kandikul. Portugaliga kõrbesime ilmselt peas läbi ning siis käed-jalad enam kaasa ei mänginud.

Üldpildis, kui esimene emotsioon viimasest mängust lahtunud, täiesti ootuspärane turniir.

Suured ja kullasoosikud said igaüks ühes või mõnes mängus lustida. Ehk meie kaotus Serbiale polnud erandlik selle suuruse mõttes. Ja Saksa-Suurbritannia mängus võeti eestlastelt ka läbi aegade suurima EM kaotuse auhinnaline esikoht.

Mängu ja mängumehi oli meil tiimis küll. Võib-olla selline Kerr Kriisa tüüpi "raputan-absoluutselt-kõik-üles" energipomm toonuks veel muutuse. Muus osas. No mis sa ikka ette heidad. See on meie tase. Tubli Euroopa keskmik.

Vaadates turniiri laiemalt, siis minu lemmik, Eesti järel, Hispaania jäi meiega samale pulgale. Ehk pidama alagruppi. Korralik üllatus. Ja siis meeldivad üllatused. Soome alistas esimeses play-off ringis Serbia. Gruusia Prantsusmaa. Lisaplussina kohtuvad omavahel ehk meie põhjanaabritel suurepärane võimalus nelja sekka jõuda. Finaal paistab Kreeka-Saksamaa vahel tulevat.

KOV 2025 reiting

 

Värske reitingu ülevaade. Muutused viimase korraga minimaalsed. Isamaa valimisliidu arvelt veidi suurema toetusega. SDE samamoodi EKRE arvelt toetust suurendanud ning Kesk ja RE on kohad vahetanud.

Tarkusepäev

Tarkusekuu eelõhtu mõtted. Pühendusega haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele.

Olen vist nii 30 aastat juba ajaleht Maaleht lugeja - ilmselgelt hindan sisu, mida see leht pakub. Viimati oli seal intervjuu haridusministriga.

Muuhulgas küsiti: Kas teil valitsuse liikmena on vahel piinlik ka?

Oi, ikka on. Kõige piinlikum on siis, kui poliitik ei suuda välja näidata mõistmist ja empaatiavõimet ja see kuulamise kõrv on tömbiks läinud.

Ilus vastus. Õiged mõtted. Ja küll tahaks, et vabariigi valitsuse liikmed sellest lähtuks. Püüaks välja näidata mõistmist ja empaatiat. Kuulata. Kohe päriselt kuulata.

Te olete ju kahtlemata eeskujuks paljudele Eestimaa inimestele. Teie sõnadel ja tegudel on kaalu. Äraütlemata palju.

Teisalt. Sealsamas leheloos ütlete, et te ei usu, et Eestimaal on peresid, kus vanemad ei jõua (järjepideva hinnatõusu tõttu) lastele enam mobiiltelefone või arvuteid osta. Või et oleks peresid, kus peab tegema valikuid, kas saab osta lasteaiaks/kooliks vajalikku või süüa.

Pean teile ütlema, et te eksite. Ilmselt teadmatusest.

Sellised pered on Eestimaal täiesti olemas. Neid on paraku ka siinsamas Hiiumaal. Peresid, kus käiakse tööl, kus raha ei kulu tervistkahjustavale tegevusele, aga ikkagi on keeruline toime tulla.

Ja siis küsib ajakirjanik Eve Heinla, kes muuseas hea intervjuu on kokku pannud, et miks te Hiiumaale ei ole jõudnud?

Ma tõesti ei jõua, sellepärast, et viimane aasta olen ma olnud ka erakonna juht ja valitsusdelegatsiooni juht. Ma tunnistan, et ma lihtsalt füüsiliselt pole jõudnud sinna.

Ma ei varja, et minus tekitab see vastus nõutust.

Usun, et te ei oleks ka ise rahul kujuteldava riigikooli direktoriga, kelle põhitöö kannatab, kuna ta juhib mõnda vabaühendust. Või eksin?

Aga ma püüan teid mõista. Ja püüan ka mõista seda, et kirjutades või meedia vahendusel suheldes võib midagi kaotsi minna või üksteisest valesti aru saada.

Sest kuidas mõista seda, et eespool viidatud intervjuus ühest küljest ütlete, et Suuremõisas on Hiiumaa Ametikool riigile liiga kallis pidada ning teisalt laidate Lääneranna valda, mis Virtsu ja Metsküla koolid otsustanud sulgeda.

Samuti vajaks selgitust saates Otse Postimehest kõlanu: Kutseharidusreformi puhul on meil tegelikult kaks kooli, mille tulevik vajab selget visiooni. Üks on Hiiumaa ja teine on Vana-Vigala. Ülejäänud kutsekoolid tegelikult võidavad sellest reformist.

Mina loen välja, et Hiiumaa ja Vana-Vigala koolid kutseharidusreformist kaotavad...

Aga et Hiiumaa jaoks on vaja selget visiooni riigikoolide osas, sellega olen nõus. Ja et see peab teoks saama ministeeriumi ning kohaliku tasandi koostöös.

Haridus- ja Teadusministeerium on viidanud, et on analüüsinud erinevaid lahendusi ning sealt jõudnud järeldusele, et parim variant on olemasolevad koolid ühe juriidilise keha alla liita. Hea algus oleks selle analüüsi jagamine Hiiumaa riigikoolide hoolekogu ja nõunike koguga.

Sest kohapealsed analüüsid on meid viinud koostöömudelini. See tähendab lahenduseni, mis säilitaks Hiiumaa Gümnaasium ja Hiiumaa Ametikooli eraldiseisvate asutustena. Selleks tuleb koolide koostöös käivitada akadeemilise ja rakendusliku gümnaasiumihariduse koostöömudel, mis integreerib kutseõppe komponendid üldhariduse struktuuri. Samas võimaldab koolidel senisest veel tihedamat koostööd teha.

Õpilased saaksid selle tulemusena:

👉omandada üldhariduslikke ja kutse- või erialaseid teadmisi, oskusi ning väärtushoiakuid, mis loovad õpilasele eeldused tööle asumiseks õpitud kutseala valdkonnas ja õpingute jätkamiseks järgmisel kutse- või haridustasemel.;

👉 saada lõputunnistuse kutsekeskhariduse omandamise kohta;

👉 osaleda tööpraktikates koostöös kohalike tööandjatega;

👉 liikuda vajadusel edasi kas tööturule või järgmisele haridustasemele.

Tulles alguse juurde tagasi. Hindan mõtet, et poliitik peab suutma välja näidata mõistmist ja empaatiavõimet. Samuti oskama ja tahtma kuulata.

Avalikult on kõlanud hinnangud, et kutsehariduse reformi algus on Hiiumaal rappa läinud. Ka teie ministeeriumi esindajad on tunnistanud vigu ning et tunnetavad kogukonna vastuseisu.

Viitan siin veelkord Lääneranna vallale, mille osas olete välja toonud, et haridusvõrgu ümber korraldamine on seal väga kehvasti välja kukkunud.

Usun, et teil on tahet tarkust välja näidata. Võtta kutsehariduse reformiga Hiiumaal aeg maha. Otsida kogukonnaga koostöös sobivad lahendused. Jõuda tulemuseni, millega valdav enamus rahul oleks.

Et leida ühisosa ning minna üheskoos edasi - ilus samm oleks võtta ette külaskäik Hiiumaale. Ootame teid!

Head tarkusekuud ning ilusat 1. septembrit!

p.s. avaldatud esmalt FB seinal. Ei olnud eesmärk rünnata. Tegelikult vastupidi. Lootuses ja ootuses, et leidub tahet ühisosa otsida