Läänerannast Pärnu osavald

Viimastel kuudel on ohtralt tähelepanu pälvinud Lääneranna valla otsus sulgeda või ümber korraldada oma haridusasutused.

Kiirustades, väheargumenteeritult põhjendades ning sisuliselt kogukonda otsustusprotsessidesse kaasamata.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab, et haridusasutuste ülalpidamine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Lääneranna vallavalitsus väidab, et neil puudub võimekus koolivõrku ülal pidada.

Mida ei ole märganud, on alternatiivide kaalumine. Ehk lähtepunkt on olnud, et haridusvõrk on kulu ning vahendeid selle haldamiseks napib. Kas ja milliste teiste kuluridade vähendamist veel kaalutud on?

Olen veendunud, et haridus ei ole mitte kulu, vaid investeering. Panus tänastesse lastesse, kes tulevikus nii konkreetset kogukonda ja riiki ülal hoiavad. Panus kohalikku kogukonda, sest hästi toimiv kool on lisaks haridustempliks olemisele kogukonnakeskus.

Kui omavalitsus ei suuda haridusvõrku ülal pidada ehk pakkuda kodanikele peamiseid teenuseid, siis võib-olla peaks kaaluma hoopis omavalitsuse ümber korraldamist?

Miks ei võiks Lääneranna olla osa Pärnu linnast? Osavald, nii nagu näiteks Tõstamaa. Eriti kuna geograafiliselt on Lääneranna valla Koonga piirkond Pärnu linnale märksa lähemal kui Tõstamaa piirkond.

Kokkuhoid tuleks juhtimiskuludelt. See annaks võimaluse suunata vabanevad vahendid valdkondadele, mis kogukonnale päriselt vajalikud ja olulised on. Näiteks haridus.

Seda mõttekäiku toetab ka majanduslik vaade. Vaadates Lääneranna valla kodulehelt 2022. aasta eelarve ülevaadet, selgub et üldised valitsussektori teenused moodustasid 14,7 protsenti valla põhitegevuse kuludest. Samas haridus 52,4 protsenti.

See tähendab, et iga seitsmes euro kulus puhtalt omavalitsuse ülalpidamiseks, selle juhtimiskulude katteks.

Võrdluseks minu koduvallas Hiiumaal olid need näitajad 9 ja 43 protsenti. Viimane kasvas selle aasta eelarves pea 47 protsendini. Samas ka täna ei vaata me seda, kuidas haridusvõrku kokku tõmmata, vaid kuidas kogu Hiiumaal oleks võimalik kodulähedane ning kvaliteetne haridus omandada.

Kahtlemata on kohalikel omavalitsustel keeruline, arvestades, et riigi tasandilt on aastaid täiendavaid ülesandeid lisandunud, samas tulubaasi suurendatud ei ole. Küll ei tohiks kärpimiskirve alla langeda esimesena teenused, mida kohalikel inimestel päriselt vaja ning mis kogukonda koos ja toimimas hoiavad.

Ilmus 25.juuni Pärnu Postimehes.

Lennureisid

Juunikuus kasutas Kärdla-Tallinna lennuliini 1876 reisijat.

Keskmine täituvus 56%. Ehk kui uue, jaanuari lõpus alustanud 33-kohalise lennuki asemel oleks senine 19-kohaline, siis oleks olnud kõik lennud viimase kohani välja müüdud.

Elanikud

Hiiumaa elanike arv 1. juuli seisuga - 9884 inimest. See on rohkem, kui kunagi varem Hiiumaa valla perioodil.

Sealjuures juunis 9 sündi. Nii palju ühes kuus oli viimati poolteist aastat tagasi.

Laulu- ja tantsurahvas

Noorte XIII laulu- ja tantsupidu.

On saanud ohtralt meedia tähelepanu. Kohati on tõstatunud, et kas seda sündmust peaks nii tugevasti esile tõstma. Et mispärast see siis ikkagi nii eriline on.
Teisalt. Kui tänapäeval, kus uudiseid ilmub iga päev meeletul hulgal ning uus kuum teema kustutab ruttu vana, üks sündmus päevade viisi kõiki meediakanaleid täidab, siis just see näitabki, et see on eriline sündmus.

Kord kuue aasta tagant. Eks juba see aitab kaasa. See tähendab, polegi nii lihtsasti kättesaadav.

Aga kahtlemata on tegemist millegiga, mis ühiskonda suurel määral liidab (jah, alati ja iga teema juures on neid, kes end liita ei lase).

Ettevalmistusperioodi pikkus, mis tipneb ühiste päevade või nädalaga pealinnas, annab võimaluse võrrelda seda näiteks maratoni läbimisega. Pingutusega, mille lõpetamisele järgneb pea kindlasti pingelangus koos eufooria, positiivsete emotsioonide ja pikemas plaanis meeldivate mälestustega. Negatiivne (kui seda on) unub ajapikku.

Muidugi ka asjaolu, et tehakse ühist asja. Ühised laulud ja tantsud tekitavad ühise info- ja kogemusteruumi. Jällegi - just tänases infokülluses ja sigrimigri maailmas eriti tänuväärne.

Emotsioonid.

Rõõm peole pääsust.

Võidurõõm õnnestunud etteastest.

Uued tuttavad ja tutvused.

Üksteise aitamine ja toetamine. Mõned näited, mida juhtusin ise tabama - patsi punumine, vihmakeebi selga aitamine. Lihtsad asjad. Aga väga väärtuslikud.

Lihasmälusse talletuvad tunded pikkadest proovipäevadest. Tavapäraselt saadab neid lõõskav päike.

Rongkäik. Suur mass peolisi. Teeääred täis pealtvaatajaid. Ergutamine. Toetavad hõiked. Vastuhüüded.

Pidu. Laias laastus sada tuhat inimest ühel suhteliselt väikesel väljakul. Ja erinevalt proovidest kaasneb laulupeopäevaga tavaliselt vihmasadu.

Kirjutasin, et kajastust on sündmus palju saanud. Sealhulgas erinevaid arvamusi. Nende seast noppisin üles Marek Sadama mõtte:

"Imetlen neid, kes suurelt juhivad, aga veelgi südavõimsamalt neid kohalikke juhendajaid, kellele tammepärga kaela ei asetata. Jääb vaid karikas enda hinge auhinnariiulil, et viisid omad peole, olid osa suurest tegemisest. Olid liitja."