neljapäev, 18. juuli 2024

Hiiumaale tasub tulla

Tänane Maaleht avaldas vastukaja jaanipäevajärgsele Rein Siku loole, milles viidati, et jaanipühadeks oli saartele keeruline pääseda ning inimesed, kes sinna trügisid, pigem rumalavõitu.
Maalehes ilmunu kattub suuresti minu FB seinal ilmunud mõtetega. Aga jagan tänase lehe lugu siin ka.

Rein Sikk kirjutas 25. juunil Maalehe arvamusloos, et jaanipäevaks suursaartele sõitmine on piinarikas – järjekorrad, peod, järjekorrad tagasi tulles…

Teksti avalõik selgitab, miks arvamuslugu sisu poolest nii ebatäpne on. „Ma pole kunagi jaanipäeval Saaremaale ja Hiiumaale rüsinud ja praamijärjekordades aega viitnud, et kuulsal saarel end vinti võtta ja taas järjekorratades koju tagasi kihutada,“ kirjutab Sikk. Ehk siis ta vahendab muljeid asjast, mille osas vahetu kogemus puudub.

Olen Reinuga ühte meelt – Eestimaa on ilus ning siin on palju hääd, mida uudistada. Samas on saared isegi selle ilu sees silmatorkavalt kaunid ja ligitõmbavad. Et neid väärtustatakse, kinnitab järjepidev kasv laevareisijate arvudes.
Seega võib Reinuga nõustuda ka selles osas, et suursaarte mainekujundajad on teinud silmapaistvat tööd. Aitäh selle eest!

Küll eksib Rein ja eksib rängalt selles, mis puudutab saartele saamist. Jah, see erinebki mis tahes mandril asuva piirkonna külastamisest. Saarele saamiseks tuleb sõita üle mere. See tähendab planeerimist, arvestamist, läbi mõtlemist. Samas selles müstilisuses on oma võlu. Ja praktika näitab, et üle mere saamine ei ole sugugi piinarikas.

Tõsiasi on, et jaanipühade eel osteti eelmüügist laevapiletid suhteliselt varakult ära. Aga see ei tähenda, et laevale ei saanud. Vastupidi! See näitas, et inimesed oskavad hästi planeerida – ostavad pileti ette, mitte ei oota üldjärjekorras. Ja oluline on teada, et umbes kolmandik laevast täitub üldjärjekorras ootajatest. Lisaks – kel võimalik, liikus hommikuti või hilisematel õhtutundidel, mitte tippajal ehk pärastlõunal ja õhtul.

Lõppenud jaanipühade ajal vähemalt Hiiumaa liinil järjekordi sisuliselt polnud. Lisaks reisijate endi planeerimisoskusele tuleb selle eest kiita laevakompanii töötajaid. Autoderivi mahutati laevadele – eeskujulik planeerimine ja paigutamine.

Kusagilt meediast jooksis läbi, et inimesed jätsid järjekordade hirmus autod Rohukülla. Tegelikult on see pigem oskuslik planeerimine ning parkla on sadamas nädalavahetuseti pidevalt täis. Kui on võimalik liikuda saarel muudmoodi (teine sõiduk, ühistransport, takso, sõbrad-tuttavad) ja suuri kompse ei ole, siis miks mitte jala üle tulla.

Ettevõtte TS Laevad andmetel veeti vahemikus 21.–25. juuni mandri ja suursaarte vahel üle mere 75 492 inimest ja 28 942 sõidukit. Nii reisijate kui ka sõidukite arv on perioodi 21.–25. juuni rekord. [Pikemat perioodi ja trendi avab see postitus]

Tõepoolest. Hiiumaal ja saartel õnnestub päriselt puhata. Ühtpidi on Hiiumaa väheste maakondade seas, kus rahvaarv järjepidevalt kasvab ning see omakorda on aidanud kaasa sellele, et saare seltsielu ja kultuuriprogramm on väga tummised. Teisalt on saarel rohkelt ruumi, et soovi korral otsida see oma kadakas, mille all rahus pikutada. Kuulata merelainete laksumist, linnulaulu ning hingata puhast õhku. Ehk päriselt puhata.

esmaspäev, 8. juuli 2024

Laevaliiklus






Nagu näha, oli 2019 suhteliselt hea aasta ning 2020 esimesed kaks kuud lootusrikkad. Siis pani koroona oma pitseri. Samas kui piirangud maha võeti ja välisriikidesse puhkama sisuliselt ei saanud, oli kesksuvi saarel suurepärane. 2020 on ka ainus aasta, mil kahel kuul üle 100 000 reisija üle mere Heltermaa-Rohuküla vahel veeti. Juuli ja august. 2021 oli läbi aegade parim juulikuu 132 000 reisijaga, aga muud kuud tagasihoidlikumad.
Alates aastast 2020 on väike, aga kindel kasv iga-aastaselt jätkunud. Kuude lõikes on tegureid palju - ilm, saarel toimuvad sündmused, nädalavahetuse arv konkreetses kuus jne.

Riigikogu

Tänasest alustab Riigikogu liikmena Vladimir Arhipov. Endine Maardu linnapea. Vähem on aga teada tema seos Hiiumaaga. Nimelt on tal esivanemate talukoht Hellamaal, mida ta taastanud on ning kus teda kohati võib.
Kuigi ka Jüri Ratas, kelle asemel Vladimir parlamenti suundub, omab sidemeid saarega, mõtlesin, et päris palju on tänases Riigikogu koosseisus ühte- või teistpidi Hiiumaa-usku inimesi.
Tiit Maran, Tõnis Lukas ja Raimond Kaljulaid, kes kandideerisid teises ringkonnas. Vangerduste ja muudatustega on ringkonnast 5 hetkel parlamendis Urve Tiidus, Helle-Moonika Helme, Reili Rand, Madis Kallas, Kalle Laanet, Jaanus Karilaid, Mart Maastik ja Kalev Stoicescu.

neljapäev, 27. juuni 2024

Tuul

Viimases volikogus küsiti minu MTÜ-desse, täpsemalt Hiiu Tuulde kuulumise kohta. Seejärel saatis hea volinik kirja paarikümnele Riigikogu liikmele, süüdistades, et sinna MTÜ-sse kuulumine on sisuliselt oht riiklikule julgeolekule.
Selle ilmestamiseks on MTÜ põhikirjast leitud sobivad punktid ja neid omatahtsi tõlgendatud. Eks tervikteksti ongi keeruline hoomata.

Ilmselgelt on tegemist poliitilise rünnakuga, millesarnaseid Aivar viimase kuu jooksul korduvalt teinud, pärast seda kui tema valskus valla varaga ilmsiks on tulnud ja töösuhe lõppenud.
Kui ei oska argumenteeritult väidelda, siis ründa isiklikult - see pole ka uus taktika maailmas.

Väär on juba väide, et minu kuulumine antud MTÜ-sse üllatusena tuleb. Ei ole saladus olnud ning on ka maakonnalehest aastate eest, aga see-eest mitmel korral läbi käinud. Aasta 2017 alguses oli see info teada ka süüdistajale, kui meil oli otsesuhtlust, kus see ilmnes. Nimelt ei toetanud mina toona Hiiumaa lähistele hiigeltuulepargi rajamist, tema oli poolt ja samas ka tuuleenergia tööstuse otsene kasusaaja, kirjastades Hiiu Öko alt infolehti, mida kõigisse saare postkastidesse jagati.
Teatmik.ee andmetel on see MTÜ seejärel maksnud 3600 eurot tööjõumakse, mille järgi saab ka (infolehe koostamise) töötasu välja arvutada.
Aus oleks sellistes debattides ise avada, kui ollakse otsest kasu saanud. Veel parem, ausalt ka kogu lepingulise suhte maksumus välja tuua.
Mis aga seda MTÜ-d puudutab, siis vaatasin Äriregistrist majandusaasta aruandeid. Arusaamatuks jääb, kas raamatute kirjastamise ja müügi pealt, millega aastaid tegeletud, on üldse makse tasutud? Aruannetest jääb mulje, justkui mitte...

Enda juurde naastes, siis olen elu jooksul lugematu arvu tunde vabaühendustesse panustanud. Juhtides näiteks külaseltsi, spordiklubide või noortekogu tegevusi. Lihtliikmena olen kuulunud või kuulun märksa enamatesse ühendustesse. Alates 2018. aastast, mil asusin tööle Hiiumaa vallas, olen jäänud neis ühendustes passivseks liikmeks.

Hiiu Tuulega liitusin, väljendamaks poolehoidu puhtale ja kaunile looduskeskkonnale: ühingu eesmärk on Hiiumaa ja sellega piirneva mereala looduse hoidmine, säästliku, inimväärse ning esteetiliselt kauni keskkonna kaitsmine, hoidmine ja taastamine. Ühing väärtustab Hiiumaale ja selle merealadele omast loodusliku koosluse mitmekülgsust ja terviklikkust unikaalsena terves maailmas.

Ei leia, et sinna kuulumine kuidagimoodi valda või selle tegemisi kahjustanud oleks. Kõrvalepõikena - kindlasti aitab saare arengule ja tegemistele kaasa, kui viia parlamenti seakisa, millega püütakse jätta mulje, et omavalitsuses on tohutud probleemid. Mõistlikult lahkas teemat ka Hiiu Lehe juhtkiri.

Vaadetest. Ma toetan taastuvenergia arendamist ja kasutusele võttu. Samas eelistan päikeseenergia kasutamist ning hajutatud tootmisüksuseid, mitte suuri tuuletööstusparke. Eriti juhul, kui nendega kaasneb negatiivne keskkonnamõju. Hiiumaa lähistele planeeritu osas ei ole mina veendunud, et keskkonnakahju puudub või see on väheoluline. Minu meelest on ka riigi tasandil ebaselge, et kui looduskaitselised eesmärgid ristuvad taastuvenergeetika tootmise eesmärkidega, siis kuhu kaalukeel langeb ehk mis on prioriteet? Minu jaoks on oluline, et inimene mistahes asju ette võttes ei seaks ohtu loodust. Ehk looduse ja elukeskkonna hoidmine on esmatähtis.

Märksõnad, mis valla ja taastuvenergiaga seotud.
Energia- ja kliimakava. Hiiumaa vald oli tõesti esimene, mis selle vastu võttis. Aivar oli toona volikogu esimees. Ausalt öeldes ei mäletagi, et peale tolle aasta kevadel Postimehes antud teemal arvamuse avaldamist oleks ta kordagi selle kava vastu huvi tundnud. Sealhulgas vallavalitsuse liikmena, kus olnuks uurepärane võimalus asjale hoogu anda, kui siiralt selle vastu huvi oleks.

Koostööleping. Valla esindaja on viimased aastad olnud abivallavanem Üllar Laid. Vald on täitnud omapoolsed kohustused. Muuhulgas toimuvad regulaarsed kohtumised ja infovahetused. Vallavanem oma tegevuse või tegevusetusega seda takistanud ei ole.

esmaspäev, 24. juuni 2024

Võidupüha

Pärast Võnnu all saavutatud võitu andis kindralmajor Ernst Põdder oma päevakäsuga korralduse, et samal päeval, 23. juunil 1919
„saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud.”
 
Vabadussõda ei olnud veel lõppenud, kuid just selle võiduga olid eestlased ületanud psühholoogilise barjääri vaenlase ees ja Põdderi käsk heisata lipud igati õigustatud.
 
Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi juhatuse esimees Dan Lukas rääkis kuu alguses, Eesti lipu päeval, et on silma peal hoidnud lipupäevadel hiidlaste hoolsusel lipp heisata. Arenguruumi kahtlemata on. Kuigi pilt muutub aasta-aastalt paremaks.

Lipu heiskamine on vähim, mida saame tähtpäeval teha. Eriti täna, Võidupühal, mil meenutame edu Võnnu all. See päev aitas rahvuslikul ühtekuuluvustundel uuesti sündida.
 
Ühtekuuluvust on Eestil väga vaja. Tunnet ja teadmist, et oleme üks riik, üks rahvas. Usku, et üheskoos suudame rohkem. Vahel rohkemgi kui see esmapilgul võimalik tundub.
 
Sümpaatne, et tänane Võidupüha paraad peeti Narvas. Kahe aasta eest seisin koos mitmete teiste siinolijatega kaitseliitlaste rivis Kuressaares. 2015. aastal võõrustas paraadi Kärdla.
 
Sellega anname selge sõnumi, et riik on tervik. Eesti on kõik meie linnad, metsad, jõed ja järved ja nii edasi. Eesti eest seisame üheskoos, iga inimese ja iga tüki eest selle territooriumist.
 
Head hiidlased.
 
Kohe jagame Võidutuld, et seda kodukülla ja kodutallu viia saaks. Võidupüha, mida aastast 1934 ehk juba 90 aastat tähistatakse, sulandub sujuvalt Jaanipäevaks.
 
Oleme igati ära teeninud ühe pidu- ja puhkepäeva. Samas on minu meelest sümboolne, et need kaks tähtpäeva nõndamoodi kokku kasvanud. Aitab meeles hoida, tänu kellele me omal maal end vabalt tunda saame. Tänu millele me võime pidupäevi üheskoos ja oma valitud moel tähistada.
 
Head Võidupüha ja turvalist Jaanipäeva!
 
Elagu Hiiumaa!
Elagu Eesti!


Tervitus Võidutule saabumisel Kärdla sadamas 23.06.2024.

reede, 14. juuni 2024

14 juuni

14. juuni on Eestis leinapäev.

Mälestatakse 1941. ja 1949. aasta küüditamise ohvreid, Läände põgenemisel hukkunuid, arreteeritutena maha lastuid või laagrites hukkunuid, II maailmasõja ajal ja järel hukkunuid.

13. juunil 1941 Moskvast antud korralduse kohaselt tuli Eestist küüditada 11 102 inimest. Kõiki ei õnnestunud siiski tabada. Samas, kes ära viidi, see reeglina enam koju ei jõudnud… Ja teisedki said selleks võimaluse alles pärast Stalini surma.

14. juunil 1941 toimunud massiline küüditamine hõlmas umbes 10 000 eestlast. See on kogu Hiiumaa elanikkond. Lisaks Eestile, Lätile ja Leedule veel ka Valgevene, Ukraina ja Moldaavia alasid, kust deporteeriti Siberisse kokku pea 100 000 inimest.

Nõukogude võimu eesmärk oli viia kodumaalt välja omariikluse olulisemad kandjad: riigiametnikud, sõjaväelased, majandustegelased, jõukamad talupojad ja teised, keda käsitleti vastastena. Sealjuures individuaalset süüdimõistvat otsust nende suhtes mitte kunagi ei langetatud.


1922 sündinud ja 2018 taevastele radadele suundunud Heino Noor töötas II ilmasõja eel Emmaste koolis õpetajana. Minul tekkis temaga suhtlus 2010. aastast, mil ise sealsamas tööle asusin.

Haapsalust pärit Heino nägi ema ja isa viimati oma sünnipäeval, 1941. aasta 24. aprillil. Isa polnud kodus, oli saeveskis tööl. Küsis, kuidas poisil saare peal läheb ja mida seal lastele koolis õpetab. Hüvastijätul surus isa kätt ja ütles lihtsalt head aega.

Ema oli küpsetanud kaasavõtmiseks koogi, pakkinud kompsukesse sinki ja juustu. „Jää terveks. Taevaisa hoidku sind,“ olid ema lahkumissõnad.

Küüditamisest Heino pääses, kuigi oli tagaotsitav.

Hävituspataljon leidis ta üles. Heino topiti Läti aurikule. Puupüssid, venevastaste sõnadega rivilaul, naride kohal loosung „Jõuluks koju!“. Kodu asemel tuli tal orja kombel ehitada alumiiniumitehast, mille toodangust valmistati sõjalennukeid.

NSV Liidust võiks pääseda ja ehk kojugi jõuda, kui pageda Iraani, mõtles ta. Selle plaani eest andis üks laagrikaaslane 1943. aasta jõululaupäeval Heino üles - nõukogudevastane tagaotsitav, ema-isa vangis, olla tedagi üle piiri ässitanud.

Sverdlovski sisevangla surmamõistetute kamber. Hommikuste karjete saatel lohistati minema neid, kellele polnud määratud tagasi tulla.

„Mind eriti ei piinatud, no jalaga löödi... Aga psüühiline töötlemine on veel raskem kui kurkupekstud hambad,“ meenutas Heino, kes ühel hetkel võttis vastu betoonpõrandat teravaks lihvitud püksipandla ja sundis paremat kätt vasakut ründama.

Verd lahmas. Valvur jõllitas. Enesetapja sai paar matsu, käsi seoti kinni. See oli surmakambrist tavalisse pääsemine.

Kolm kuud hiljem loeti ette määrus: 8 aastat vangilaagrit nõukogudevastase tegevuse eest.

Kui Heino lõpuks Eestisse pääses, sai ta kätte ema kirja, mis oli teda 12 aastat oodanud.

Loomavagunist välja visatud läkitusel seisis vaid saaja nimi. Selle järgi leiti üles Heino tädi.

Ruudulisel paberitükil seisid read:

„Kui sul on võimalik, abiellu. Ela ausalt minu mälestuseks. Me ei näe teineteist vist iialgi. Sinu õnnetu Ema.“

1989 sai Heino uue järelepärimise peale vastuse ENSV prokuratuurilt: Salme Noor on täielikult rehabiliteeritud. Surmaotsus mahalaskmise teel täide viidud 24. aprillil 1942 Sverdlovski oblastis Sosva asulas.

„Kui jõudsin kuupäevani... kui mõtlesin sellele, et ema pidi tundma surmakuuli oma poja sünnipäeval ja teadma, et kuu aega varem oli samas surmalaagris lastud maha tema mees. Ma elan selle mõtte mõju all siiamaani, ma ei saa sellest lahti,“ rääkis Heino Noor.

Lõpetan tema hüüdlausega: „Käised üles Eesti tuleviku nimel, müts maha Eesti mineviku ees!“


Lehtmas. Leinapäeva mälestushetkel. 14.06.2024

teisipäev, 4. juuni 2024

Eesti lipp 140

Head hiidlased ja Hiiumaa sõbrad.

Gustav Suits on kirjutanud:

Tõsta lipp! Et teis­te tu­luks
me­rel siin ei elu ku­luks,
oma pla­gu kan­naks laev,
teist ei rah­vas see ei or­jaks,
et ta ise tõuseks, kor­jaks,
mi­da oma loo­nud vaev.

Sinimustvalge rahvuslipu ajalugu ulatub 140 aasta tagusesse aega.

Ärkamisajal valisid eesti tudengid endale tunnusvärvideks sinise, musta ja valge. 1884. aasta varakevadel otsustas proua Paula Hermann muretseda Eesti Üliõpilaste Seltsile tunnuslipu. Preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesidki lipu valmis.

Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Kirikla saalis toimus lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine: esmalt pidas tollane Seltsi esimees Peeter Hellat avakõne, seejärel pühitses lippu kirikuõpetaja Rudolf Kallas, seletades piiblisalmi najal, et nõnda nagu kepp muutus maoks, kui Aaron selle maha viskas, muutub mahavisatud truudusetõotus hädaohtlikuks truuduse murdjale enesele. Pühitsusakti lõpus lõi Kalevipoja-õhtute algataja Heinrich Rosenthal hõbenaela ajaloolise sinimustvalge lipu vardasse.

24.02.1918 kuulutati sinimustvalgete lippude all välja Eesti Vabariik.
21.11.1918 kinnitas Ajutine Valitsus riigilipuks sinimustvalge rahvuslipu.
Eesti võimu tähisena heisati sinimustvalge lipp 12.12.1918 Pika Hermanni torni.

Eesti lipu päeva seadis Riigikogu sisse 14. aprillil 2004.
Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva täna, 20 aastat tagasi.

Meie lipu värvid on rahumeelsed ja sümboliseerivad sinist taevast pea kohal, musta mulda harimiseks ja valget rahu enese teostamiseks. Kui need on olemas, siis ülejäänud asjadega saab eestlane ise hakkama - seda teadmist kandsid meie esivanemad.

Meie lipp on koos Eestiga üle elanud nii paremaid kui halvemaid aegu. Et Eesti elaks, peame hoidma korras silda, mis ühendab eilset tänase ja homsega. See kaitseb meid ajaloo tormide kordumise eest ja kindlustab meie püsimajäämise.

Hoiame oma lippu.

Elagu Hiiumaa!
Elagu Eesti!



Tervitus hommikusel lipuheiskamisel, pühendatud Eesti lipu 140. sünnipäevale.

pühapäev, 2. juuni 2024

Veredoonor

Laupäeval täistööpäev ehk umbes kaheksa tundi metsas. Kilomeetreid sai kokku suurusjärgus 30. Kuna kella aku vastu ei pidanud, siis täpselt ei tea.

Täpsemalt Tihu Kevad 2024. Seekord oli tiimi kokku saamine keeruline - suur suvi kätte jõudnud ja tegemisi palju. Aga metsa me saime.

Suur suvi on ka temperatuuri mõttes kätte jõudnud. Samas see nii väga ei häirinudki. Küll aga sääsed. No neid oli ikka jõhkralt. Ilmselt ka asukoht - päris kesk-Hiiumaa lähedal, kus vesine piirkond - aitas kaasa. Ja võpsik, millest tuli end läbi pressida, sest paar kontrollpunkti oli korraldajatel õnnestunud nii metsa viia, et ka parema tahtmise juures korralikku rada, teest rääkimata, sinna ei läinud.

Sääski õnnestus aga nii palju sööta, et ilmselt täna enam veredoonoriks minna ei tohi, muidu varavarud kriitilise piiri peal :)   aga eks andsime neile kõvasti vastu ka ning iga matkaselli kontole jäi ilmselt kolmekohaline arv laipu.

Nagu selliste sündmuste puhul ikka - lõpujoone ületamine on nii magus, et eelnev ununeb. Ja selle tunde nimel seda tehaksegi :)

Hiiumaa saatkond Riigikogus

Tere, head hiidlased ja Hiiumaa sõbrad. Teeb rõõmu, et meid siin vähemalt sama hästi vastu võetakse kui Soome Presidendi visiiti.

Hiiumaal läheb hästi. Paljuski kuna inimesed on toredad ja tegusad. Aga ka seepärast, et meil on sõpru ja toetajaid. Väga tore, et Riigikogus on loodud Hiiumaa toetusrühm. Väikese piirkonna jaoks on väga oluline omada oma saadikut parlamendis, millist rolli Reili Rand edukalt täitnud on. Toetusrühma näol on meil nüüd konkreetne ja erakondadeülene koostööpartner. Aus on märkida, et ülesande toetusrühma loomiseks pani Hiiumaa Vallavolikogu eelmisel sügisel arengukava uuendades. Aitäh, et selle ellu viisid ning aitäh teile, kes te sellega liitusite ja kellele Hiiumaa korda läheb.

Täna võtsime siia kaasa tükikese heast ja paremast, mida meil saarel on. Nii muusika kui maitsete näol. Aga tõesti vaid tükikese. Enama kogemiseks tuleb ikkagi saarele tulla.

Ja kui juba külakosti tõime, anname edasi ka paar soovi ja mõtet, kuidas Hiiumaa heale käekäigule omalt poolt kaasa aidata saate.

Peamine märksõna on ühendused

Üldplaanis on asjad aasta-aastalt paremaks muutunud. Nii sai eelmise aasta novembris lahenduse olukord, mis saarlasi, see tähendab Saaremaa elanikke diskrimineeris. Ehk et neil ei olnud võimalik hooajaväliselt Hiiumaad iga päev külastada. Saarlasest minister Madis Kallas sai ilmselt kodusaarelt ohtralt pöördumisi ning nüüd on miinimum aastaringselt kaks väljumist nii Sõrult kui Triigilt.

Laevaühenduse osas tahaks, et Riigikogu vaataks seda kui maanteepikendust, see tähendab, et praamisõit peaks olema hinnaga, mis on võrreldav kuluga, kui sama vahemaa maad mööda läbida. Detailsemalt suhtleme juba ministeeriumi ja Transpordiametiga.

Teine oluline punkt on elektriühendused ja taastuvenergia. Hiiumaal ei saa uued liitujad alates aastast 2022 taastuvenergiat võrku müüa. Selle kitsaskoha lahendamine ja tulevikus ennetamine peaks riigi energiapoliitikas olema üks prioriteetne teema.

Eesti riigikaitse jaoks vajaliku Kõpu radari ehituse käigus oleks mõistlik lahendada ka Kõpu poolsaare elektriühenduse probleemid, uuendada Kõpu-Lauka liinid ja viia elektriliinid maakaablisse. 

Viimased aastad on näidanud, et suuremate tormide korral on kõige suuremad ja pikaajalisemad katkestused saartel. Vaja on täiendavaid ja erakorralisi investeeringuid elektrivõrgu ilmakindluse tõstmiseks. 

Riskitegur ja murekoht on ka lühiajalised voolukõikumised ja elektrikatkestused. Viimati tõstatas Hiiumaa Ettevõtjate Liit selle kohtumisel rahandusministriga 21.mail.

Omalt poolt suhtleme regulaarselt energiaettevõtetega, aga omanik on riik ja teie saate tegevusi suunata.

Konkreetsed rahasoovid

Hiiumaa on ainus maakond, kus puudub Vabadussõja mälestusmärk. Hiiumaa Muinsuskaitse Selts on ära teinud suure töö – olemas on täielik nimekiri hiidlastest, kes sõjategevuses osalesid. Mälestusmärgi tööd on aga pooleli. Loodame riigieelarvelisele toetusele summas 300 000 aastal 2025. Eriti just tänases keerulises julgeolekuolukorras on vajalik meeles pidada Eesti riigi sündi ja eestlaste võitlust vabaduse eest. 

Hiiumaa vallal, Riigikogul, vabariigi valitsusel ja kultuuriministeeriumil on lähiminevikust välja tuua suurepärane koostööprojekt – Hiiumaa Spordikeskuse rajamine. See on oluliselt parandanud sportimisvõimalusi ja suurendanud liikumisharrastust. 

Valmistame ette Hiiumaa Kultuurikeskuse rajamist. Arvestades heliloojate Rudolf Tobiase ja Erkki-Sven Tüüri, kelle pärandit seal tutvustada, rolli Eesti kultuuriloos, on tegemist suisa riikliku tähtsusega objektiga. Seda ja valla eelarve võimalusi arvestades soovime keskuse rajada koostöös riigiga ja palume see riigieelarvestrateegiasse aastatele 2027-2028 mahus 6 miljonit lisada. Sellele lisandub samas suurusjärgus vallapoolne panus.

 

Veelkord, aitäh kutsumast Reili ja Hiiumaa toetusrühm. Aitäh korraldamast, Kristel Peikel ja turismiklaster, Liis Lukas ja Arenduskeskus ning kõik Hiiumaa ettevõtjad ja kultuuritegijad, kes saatkonna sisustasid.


Hiiumaa saatkonna avamisel Riigikogus 29.05.2024

reede, 26. aprill 2024

Ungari

 Osa 2

Hommikud olid pikad ja rahulikud. Ärkamine ei olnudki ehk hiline, aga piisas, et välja puhata. Rahulikuks tegi asjolu, et said ise tegemisi ja nende sooritamise kellaaegasid valida.
Söömas käisime kohaliku aja järgi seitsme ajal. Üllatusin, kui paljud sel ajal juba einestasid. Eestis pigem siis söögisaal alles avatakse ja rahvarohkem on tund-kaks hiljem.
Aga kohalikud ongi varase ärkamise ja toimetamisega. Nii avatakse toidupoed siin kell 7 või pigem isegi 06.30.
Viimasel hommikul nägin, et haljastustöölised olid sel ajal samuti juba tööl.

Võtsin eesmärgiks igal hommikul väike jooksuring teha, et sedakaudu linna avastada. Esimene hommik oli sombune, aga motivatsioon kõrge. Teisel peibutas soe päike. Kolmandal sai kinnitust tõdemus, et trenni raskeim osa teekond diivanilt välisukseni  :)

Kui poode mainisin, siis mulle lõunapoolsete riikide puhul meeldib väikeettevõtluse levik. Pisikesi ärisid oli palju ja suuri kaubanduskeskuseid torkas linnas märksa vähem silma.
Apteeke jagus ohtralt. Ja enamjaolt kas varahommikust hilisõhtuni või lausa ööpäev läbi avatud. Samuti 18+ väikepoode, sarnaste lahtiolekuaegadega.

Kasutasime ühistransporti, mis busside-trammide mõttes polnud midagi erilist. Samas puhas, täpne ja kiire. Äpp tegi kasutamise mugavaks, ka turisti vaatest. Ja eriti meeldis reaalajas vaade ehk teadsid, kaugel sõiduk peatusest või kus ise asud.

Linna liiklusest meeldisid ratturitele loodud head sõiduvõimalused. Eraldi ja piisavalt laiad rajad ning nagu märkidest võis aru saada, eraldi rattateed, mis linnast välja viisid.

Nagu kirjas, plaanisime mitte liiga palju asju ette planeerida. Ja suuresti õnnestus.

Hommikuse sörkjooksu sai üsna õhukeses vormis teha. Lisaks olid kohvris viisakamad lühikesed püksid. Ja kui need kaasa võetud, tuleb neid ju ka kasutada. Teisel pikemal päeval olid need igati asjakohased. Päike silitas kenasti ja Gellerti mäele turnides olnuks rohkem riided selgelt üleliigseks koormaks.
Esimene pikem linnapäev oli aga sombune, pigem suisa vihmane. Seal andis kangekaelsus soojema kliima riiete eelistamisel tunda. Aga eks tark õpibki teiste, rumal enda kogemustest  :)

Samas pool madjarite pealinnast on nüüd läbi käidud ja selge. Jõudsime ohtralt liikuda, sh jalgsi 20 000+ sammu päevas, ning avastada. Mis oligi eesmärk.

Planeerimise ehmatus oli ärasõiduhommikul. Igal pool ei ole nii vingeid turvaväravaid ja seega peab vedelikud eraldi suletavatesse kilekottidesse panema. Taassuletavaid meil polnud ja kodule lähimast poest ka ei leidnud. Õnneks jagati neid lennujaamas. Ja priipäralt. Turvakontroll ise oli ka mugav ja kiire. Ehk sellistel aegsasti kohale minevatel turistidel jäi veel üksjagu aega lennujaama avastada.

Lennukis lugesin raamatut "Lingvistiline mets". Sobitus kenasti Helsingi lennujaamas esimese paari tunniga tunnetatuga. Ära lennates oli ikkagi vedamine, et kiireks läks ja lennujaamas olemiseks aega ei jäänud. No kohe kuidagi ei sobi mulle meeletu (võib võtta nii suuruse kui käitumise kontekstis) inimmassi sees olemine. Ühed kiirustavad, et kuhugi jõuda. Teised ei tea, kuhu minna.

Ahjaa. Paradoks. Lennukeid proovitakse teha väiksemaks. Samas kui inimeste kohvrid ja kaasa veetav pagas muutub suuremaks.

Ungari

Osa 1

Juba lennukis võis aimata, et õhk siin on soojem ja kuivem. Sama paistis Bolt takso aknast (taaskord sain kinnitust, et Eestit teatakse välismaal selle firma kaudu hästi). Uuringud sai lukku lüüa lähivaatluse ja teaduslike katsetustega pealelõunase jalutuskäigu ajal.

Taksojuhiks sattus maailma näinud ja avara vaatega härra. Teadis Eestistki ühtteist. Selgitas, miks Ungari on keerulises seisus. Tugevad majanduslikud seosed Venemaaga, samas ajalooliselt läbi põimunud ka Ukrainaga. Viimaste aastate meeletu inflatsioon ja keeruline majanduslik olukord avaldavad riigis mõju. Ütles, et toimetab ka ise kahel töökohal, et soovitud tasemel toime tulla.
Kas asi selles, et erinevalt eelmisest korrast oleme seekord pealinnas või ongi inflatsioon oma töö teinud, aga hinnavahe Eestiga väga märgatav ei ole. Samas keskmine palk on meil kaks korda kõrgem.

Plaan oli, et võtame rahulikult, vaatame, kuidas asjad kujunevad ja üle ei planeeri. Minusugusele selline lähenemine muidugi paras väljakutse :)

kolmapäev, 24. aprill 2024

Puhkus

Viimasel ajal olen puhanud koolivaheaegadel. Nüüd ka.
Esimene päev läks sportlikult. 6 tundi tantsutrenni, kerge lihastreening ja õhtul tünnisaunas lõdvestus. Et pühapäeva ennelõuna taas rahvatantsuga veeta. Hiljem natukene liigutamist kodu ümbruses ja traditsiooniline saun.
Nädalavahetusele tõmbas imelise joone alla Real Madrid, kes El Clasico võitis ja sisuliselt meistritiitli kindlustas.

Esmaspäeval mandrile, et teisipäeva varahommikul korraks kõigest ja kõigist kaugemale pageda. Kahekesi aega veeta.

Kui kodusaarel paistis, et lubatud ilmamuutus piirdub tugeva tuule ja vihmaga, siis öine Tallinn üllatas. Varahommikul oli maa valge. Ja ikka nii, et tossuninad mattusid lume alla, kui jalutasid.
Iseenesest ei ole see ju probleem.
Lennujaama saime kenasti. Turvaväravatest samuti kiiresti ja mugavalt läbi. P.s. kes veel ei tea, siis Tallinna Lennujaamas on uus süsteem. Muu hulgas ei pea enam asju kotist välja võtma ja kadus 100 ml piirang vedelikupudelitele.
Põnevaks läks siis, kui hakkasid tulema teated edasi lükatud lendudest. Mõni lükkus tunni, mõni pool, mõni teadmata ajaks. Meie lend esiti pooleks tunniks, siis tund lisaks. Hakkas saabuma kriitiline piir, et kenasti ümber istuda jõuaks. Õnneks lasti lennukisse ja paistis, et napilt ent kindlalt siiski jõuame. Aga. Õhkutõus võttis veel aega. Lennukit pesti külmumisvastase ainega ja et maandumis- ja õhkutõusmisradasid oli tavapärasest vähem kasutusel, siis tuli ka järjekorras seista. Aga lõpuks minema saime. Ja sisuliselt hakkasime tippkõrguse saavutamise järel maaanduma. Kaugel see Helsingi siis on.
Jätkulend ootas meid kenasti ära. Ja mis tal muret oodata oligi, kuna Soome sai lumetormist veel rohkem osa ja seal lennujaamas oli segadust veel enam. Seega kella 10 asemel saime rattad lõpuks maast lahti nii 13 ajal.

teisipäev, 23. aprill 2024

Kakeldes kaugele ei jõua

Viimase (19.04) Hiiu Lehe juhtkiri tõi välja, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseni on jäänud poolteist aastat ning näha on, et soovitakse kaaklema hakata.

Tagamaa ju teada – soov silma paista, sest sellest vähemal või rohkemal määral sõltub häältesaak valimistel. Võib-olla olen naiivne, aga ise usun, et inimesed ei vaimustu ärapanemisest. Ka viisakalt on võimalus eriarvamusele jääda.

Möödunud teisipäevast (16.04) maakonnalehte (Aivar Viidik „Päevad valede keskel“) lugedes jäin mõtlema, kas tegemist on kinni makstud sisuturunduse või ilukirjandusega. Arvestades, et sõna anti ühele osapoolele oma vaatenurga avamiseks ning mitmed väited ei vasta tõele.

Kuigi mainitud Hiiu Lehe loo autor on 25.02.2021 intervjuus Maalehele öelnud, et „Poliitiku elus kipub mõnikord asi olema nõnda, et faktid pole olulised.“, siis tegelikult peaks just neist juhinduma. Samas faktist teeb fakti see, et seda on võimalik tõestada. Kui kaks inimest peavad neljasilmavestlust, siis ühe osapoole tõlgendus sellest ei ole fakt.

Eelpool mainitud reedese lehe juhtkiri märgib: „Kuigi üks pool kinnitab, et kõik on faktid ja tõestatav, on praegu ikkagi sõna sõna vastu. Tõendeid, ükskõik mis kujul, pole nähtud.“

Koostöö ei laabunud

Ma ei pea õigeks, et töösuhteid või nende lõppemist detailides kolmandate osapoolte ees lahatakse. Juhindusin sellest ka Kärdla osavalla vanema vabastamisel, mis toimus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §57 alusel, mis sätestab: „Osavalla või linnaosa vanema vabastab teenistusest valla- või linnavalitsus, kui vallavanema või linnapea hinnangul vallavanema või linnapea ja osavalla või linnaosa vanema koostöö ei laabu, võttes arvesse osavalla- või linnaosakogu arvamuse.“

See justkui loob tausta, et pikantsed seigad välja tuua. Aga ei ole mõistlik avalikkuse ees vigu lahata. Olles hariduselt pedagoog, siis üks tarkusetera, mis ülikooliõpingutest meelde jäi: „Kiida avalikult, laida personaalselt suheldes.“

Tiimitöö viib edasi

Kaasaegses juhtimises on hästitoimiv tiimitöö lahutamatuks eelduseks, et tulemusteni jõuda. See nõuab inimestelt muu hulgas väga häid sotsiaalseid oskuseid. Oskust ja tahet ka teisi kuulda ja kuulata. Püüda neid ja nende öeldut mõista. Mitte jääda kinni oma arvamuse ja tõe juurde.

Erinevad vaatenurgad, aga ka eriarvamused on igati normaalne nähtus. Arvamuste paljusus rikastab ja aitab parema tulemuseni jõuda.

Mulle teeb rõõmu, et Hiiumaa vald on kohalike omavalitsuste võrdluses edukas ning paistab ka muul moel positiivses võtmes silma. Näiteks viimases volikogus tõi hariduskomisjoni esimees Antti Leigri välja, et meie õpilased olid mälumängus Eesti koolide arvestuses esirinnas. Sain vaid nõustuda ning täiendada, et sarnaseid suurepäraseid teateid tuleb ka olümpiaadidelt, konkurssidelt ja võistlustelt üsna regulaarselt.

Selle eest, et meie noored või Hiiumaa tervikuna saab silma paista, tuleb eelkõige tänada hiidlaseid, kes on töökad ning südamega selle juures, mida nad teevad. Panustavad sisule, mitte ei kaakle.

Muuseas. Antti on kaks ja pool aastat olulist volikogu komisjoni juhtinud opositsioonis olles. Ilmselt Eesti kontekstiski eriline. Ja hea näide, et Hiiumaa asja peame ajama üheskoos ning koostööd tehes.

On ju selge, et kakeldes kaugele ei jõua. Edasi viib tiimitöö ja konstruktiivne koostöö.


Ilmus 23.04 Hiiu Lehes

teisipäev, 19. märts 2024

Tartu

Nädala esimene pool Tartus.

Esmaspäeval haridusleppe läbirääkimiste II kohtumine. Märksa rahulikum, kui esimene. Aga eks uusi asju, mida lauda tõsta, jääb ka vähemaks. Jutu fookus on sisulistele asjadele läinud. Samas on selge, et rahast üle ega ümber ei saa. Ja see teadmine on enamikul kuklas tiksumas. Koos teadmisega, et lisaraha (olulisel määral) juurde tulemas ei ole. Seega esmane lahendus saab olla valdkonnas/süsteemis sees asju ümber korraldada. Nii kõlas ühe mõttena, et klassijuhataja töö on loomult kasvatustöö ja õpilase sotsiaalsete-emotsionaalsete kompetentside arendamine koostöös perega, seega selle tasustamise võiks enda kanda võtta omavalitsus.

Hommikul tegin sörkjooksu linnas. Samm on eelmisel nädalal viiruse läbi põdemisega selgelt töntsiks jäänud. Aga tore oli poole seitsme ajal tervisesportlaseid, koeraga jalutajaid ja talisuplejaid näha. Taustaks asjaolu, et sel kellaajal on juba suhteliselt valge õues.

laupäev, 16. märts 2024

Tempo

Kõige muu kõrval olen püüdnud pühapäevasportlase tasemel sportimiseks ka aega leida või võtta. Ühe motivaatorina algas taaskord "Emmaste liigub" sari, mis suunab konkreetselt teisipäeviti liikuma. Seekord sattus ka tantsutrenn (jah, kuidagimoodi jõudsin paari kuu eest taaskord rahvatantsuni) samale päevale. Nii et väike kepslemine tehtud, seejärel Jausa-Käina jooksuots.
Õhtul oli mõnus väsimus, nii et Meistrite liiga mängu vaatamisest suurt midagi välja ei tulnud. Uskusin, et see on seepärast, et oli tugev trenn. Aga kolmapäeva peale sai selgeks, et siiski muu vaegus vaevab keha ning tõmbas 39-se palaviku üles. Tugev ja tõhus ravimine, neljapäeva ennelõuna sain kodukontori peale ümber sättida. Ja nüüd nädalavahetusel hakkab oma nägu uuesti ette tulema. Samas ei pidanud millestki loobuma. Ehk nii kaitseliidu õppus kui erakonna üldkogu on tegevuste sisse ära mahtunud.
Ja homme on pühapäev, mis võiks ju olla hingetõmbepäev :)

kolmapäev, 6. märts 2024

EV

Vabariigi aastapäeva kuulub lisaks pidulikkusele üsna sisutihe periood.
Aktused. Kaitseliidu tegevused. Kogukonna algatused.
Seekord oli 23.02 reede ehk mitmed tegevused olid sellele päevale planeeritud. 24nda hommikut alustasime lipu heiskamisega keskväljakul. Seejärel kogunemine staabis ja rivikorras marss läbi Kärdla. Lõpp-punkt kiriku juures, kus pärgade asetamine.
Annely võttis maakonnalehe arvamusloos  õigesti kokku, et seekord oli tõesti rohkelt inimesi erinevatel sündmustel. Olgu aktused või kaitseliidu tegevused või hümni ühislaulmine. Viimase ette võtsime veel rahvamatkast osa, et siis vahepeal päevasel ajal kodus toimetada ja puhata.


Kõige kontekstis tuleb osata hinnata pühapäevi, mil õnnestub tavapärasest kauem magada või lihtsalt voodis pikutada :)

teisipäev, 5. märts 2024

Tulumaks

Esialgsed kahe kuu andmed.



kolmapäev, 7. veebruar 2024

Ajavahe

Kui ajas tagasi liikumine (st maakera vaadates paremalt vasakule) ei ole suur probleem, siis ajahüpped tulevikku on kehale märksa keerulisemad läbi teha. Lennukis oli niikuinii nadi magada. Kahel ööl kodus ei õnnestunud ka eriti sõba silmale saada ja üpris vahva oli see olemine esmas-teisipäeval. Viimane öö kulges aga magusasti tududes. Suisa kella seitsmeni hommikul välja, mis minu jaoks üsna pikalt. Seega selline paar päeva tuleb elust maha arvata, kui taoline reisimine ette võtta.

teisipäev, 6. veebruar 2024

Tulumaks



esmaspäev, 5. veebruar 2024

Tagasi koju

Osa 9

Kuna ees ootas pikem istumine, võtsin hommikul jooksutossud kapist välja ning tegin kohalikul spordirajal veel ühe ringi. Viimane kord mõneks ajaks, kui lühikeste pükstega väljas käia.

Kohaliku aja järgi kell 16 pidime lendu tõusma, igaks juhuks kolm tundi varem lennujaama. Väljalend hilines nii tunni, seega veel rohkem võimalusi lennujaama avastada  :)

Lend ise kestis 10 tundi. Õhtusöögi ajal oli kohe näha, et Euroopa ettevõte. Lufthansa. Metallist ehk korduvkasutatavad noad-kahvlid. Ja et lend polnud lõpuni välja müüdud, oli rohkem hingamis- ja sirutusruumi. Kõike arvestades mugav ja head tingimused. Samas magamine siiski katkendlik ja uni jäi üsna lühikeseks.

Saksa aja järgi kell 10 maandusime. Kohtusime teise Eesti grupiga, kellega reisi alustasime ja kes suurema osa ajast Floridas veetsid. Kolm tundi uudiste lugemist ja vestlemist läksid ruttu. Kell 14 uuesti lendu, et Eesti aja järgi kell 17 Tallinnas maanduda. Väikene hilinemine ja kohvri ootamine tähendasid, et saime Hiiumaale üsna rahulikult sõita, sest ainus variant oli viimane ehk 2200 laev.



Reisida ning uusi asju kogeda on igati vahva. Aga mis seal salata - oma kodu on ikka oma kodu :)

laupäev, 3. veebruar 2024

Viimased toimetamised

Osa 8

Algas veebruar.

Neljapäeva hommikul oli selle külastuse üks kõige põnevamaid kohtumisi. Presbüterlaste kodutute varjupaik. Kokkupuude suurlinnade varjupoolega. Imetlusväärne töö, mida seal inimesed tegid/teevad. Meelde jäi paar fakti. Kõigist, kes kodutuks jäävad, leiavad pooled sellele olukorrale kahe nädala jooksul lahenduse. Ehk pääsevad tänavalt ära. Neist, kes tänavale jäävad, õnnestub tugisüsteemide toel kolmandik uuele elule suunata. Ja neist 85% suudavad sinna jääda.
Viimane piirkondliku arenduse külastus. Seejärel kohtumine politseiga. Teemaks kogukonnaga kontakti loomine. Usalduse loomine, mis viib koostööni. Ennetustöö, selle asemel, et karistada.
Päeva lõpetuseks ülevaade piirkonna ja USA haridussüsteemist.

Päev 10 - viimane täispikk päev Fort Worthis
Päeva alustasime juhtimisakadeemias. Nimi polnud päris see, aga sisu mõttes küll. Inspireeriv kohtumine ja mõttevahetus.
Seejärel Laboratoorium ehk üksus linnavalituses, mis tegeleb tulevikku suunatud arenduste, lõimimise ja uuendustega. Kuigi meie mastaabid on niivõrd erinevad, oli mõndagi kõrva taha panna.
Lõunasöögi ajal võõrustas meid kohalik (ja ühtlasi liikmete arvult üks maailma suuremaid) Rotary.klubi. Avanes võimalus oma visiidist rääkida ning muuhulgas selgitada, miks on vajalik Ukraina toetamine. Loodetavasti osalenud 100+ mõjukat inimest viivad selle sõnumi järgnevatel päevadel edasi. Sest järelvestlustes ei olnud kahtlust, et see läks neile korda.
Päeva lõpetasime omapoolse esitlusega Eestist. Kuulajateks kõik, kellega visiidi käigus moel või teisel kokku puutunud olime.
Seejärel kiired margariitad (tuleb tunnistada, et enne USA-sse tulekut ei olnudki ma seda proovinud) ja oma ameerika-kodudesse. Minu pere kavandas viimase õhtu eheda Texase õhtuna. Käisime rodeo show´d vaatamas.

neljapäev, 1. veebruar 2024

Programm täistuuridel

 Osa 7

Kokkuvõte viimastest päevadest.

Esmaspäev. Esimene pikem programmipäev Fort Worthis. USA-sse saabudes pakuti sisukat vastuvõttu pealinnas. Asukohavahetus ja nädalavahetus tõid rahulikuma graafiku. Esmaspäevast on päevad tihedalt täis pikitud.

Hommikul kohtumine linnavalitsuses. Siis kesklinna arendusprojekt, mis on suutnud sisuliselt välja surnud kesklinna elavaks, stiilseks ja kalliks piirkonnaks muuta.

Pealelõunal Hispaania kaubanduskoda ja Stockyards ehk ajalooline kauboide kogunemispaik karja müügiks, vahetuseks. Õhtul kohtumine ühendusega, mis koondab noori avaliku sektori töötajaid.


Hommikuti enam jooksma ei jõua. Aga teisipäeval ja kolmapäeval sain kohe päevaprogrammi järel riided vahetada ja silkama minna. Lühike 6-kilomeetrine ots, aga see pool tundi on kehale mõnus palsam. Eriti kui saad jaanuaris lühikeste pükstega joosta :)

Ja ma ikka ei saa üle sellest sõbralikust hoiakust. Ehk suurem osa inimesi, kes sulle pargis vastu tulevad, vähemalt naeratavad. Või noogutavad. Aktiivsemad tervitavad. Kõige seltskondlikumad küsivad, et kuidas läheb, ka.

Teisipäeval alustasime arendusprojekti külastusega. Meditsiooni(asutuste) piirkond, mida ümber kujundatakse. Muuhulgas lisandub kultuuriasutuste ja -tegevuste osa.

Seejärel saime osa City Council koosolekust, millest kirjutan eraldi.

Lõunasöök oli ägedas kohas, kus menüüs hindasid kirjas ei ole. Maksad nii palju, kui Sul võimalust on või kui väärtuslikuks toitu hindad. Ja paljud maksavad rohkem. Sest teatakse, et see osa, mis kasumina teenitakse, selle arvelt saavad vähemjõukad soodsamalt (või suisa muidu) süüa. Kiiduväärt kodanikualgatus ja panus kogukonna heaks.

Pealelõunal tutvusime veel ühe arendusprojektiga. Ajalooline lõunapiirkond. Eristus eelmisest kahest sellega, et siin oli oluliselt vähem ärihuve ja kinnisvaraarendust, rohkem särasilmseid (vabatahtlikke) eestvedajaid ja soov taastada ajalooline pärand. Aga teen nendest arendustest eraldi kokkuvõtte.


Hakkab juba mingi rütm sisse kujunema ning harjume siinse eluga ära. Eriti loomulikult temperatuuriga, mis öösel küll langeb (enam mitte nädalavahetusel olnud nullini, aga 5-6 kraadini), aga päeval on kenasti üle 20. Celsiuse järgi. Et oleme USA-s, siis mõõtühikuid peame kogu aeg teisendama.

Hommikul saime ülevaate kultuuripiirkonnast. Linnas on muuseumid (nagu ka haiglad eespool mainitud meditsiinipiirkonnas) ilusasti ühes piirkonnas koos. Kultuuripiirkond haarab küll märksa suuremat ala ja laiemat skaalat kui muuseumid.

Seejärel Camp Bowie piirkond, mis on lihtsustatult öeldes ühe pika tänava arendus. Puhtalt äridele keskendunud ja toob seeläbi piirkonda elu ning inimesi tagasi ja juurde.

Lõunasöögiks pakuti ehedaid ja keelt all viivaid mehhiko maitseid.

Päeva teine pool kulges linnavalitsuses, kus saime parema pildi, kuidas süsteem seestpoolt vaadates toimib.

teisipäev, 30. jaanuar 2024

Fort Worth pühapäeval

Osa 6

Varase ärkamise ning kohustustevaba hommiku toel olen iga päev hommikujooksu teinud. Esimesed inimesed, keda pühapäeva hommikul pargis kohtasin, naeratasid ja teretasid. See ongi läbiv siin. Sõbralikud inimesed. Ka minu kui täiesti võõra suhtes. Mõnus. Küll veidi harjumatu, sest kodumaal oleme pigem ikkagi kinnised ja tagasihoidlikud. Aga mõnus.
Lõgismadu. Jah, siin on maod. Pargis olid sildid üeval, et pigem ära liikumisrajalt kõrvale astu ;) Samas praegusel aastaajal ei ole muret, kuna nad talvituvad.

Käisin koos pererahvaga teenistusel kohalikus kirikus. Nii nagu mõni teinegi eestlane oma võõrustajatega. Muljetavaldavalt suured hooned on jumalakojad siin. Lõunaosariik. Pigem konservatiivne. Pigem usklikud. Samas kogudused jäävad siingi väiksemaks ning COVID pani korraliku põntsu, kui kodust väljas käimise traditsioon kannatas. Muuhulgas asendus veebiülekannetega. Tänagi oli osa kogudusest üle veebi sellest osa saamas.
Teenisus ise oli hästi läbi mõeldud. Väikesed tükid, mis suureks tervikuks kokku sobitusid. Küllaltki tempokas ja kohalolijaid kaasa haarav.

Temperatuur. Eestis läks sel nädalal soojemaks ning viimased päevad on püsinud nulli ümber. Siin on selline temperatuur öösel. Aga päeval kerkis 20 juurde. Täitsa mõnus niimoodi õues liikuda.

esmaspäev, 29. jaanuar 2024

Fort Worth

 Osa 5

Fort Worth on miljonilinn Texases. Dallase kõrval. Sisuliselt on tegemist ühe ja sama linnaga, kuna ollakse kokku kasvanud ja ainult märgi järgi saad piiri nende vahel tuvastada. Samas ise peavad end selgelt kaheks eraldi linnaks, kus erinev vaib.

Tegemist ühe kõige kiiremini kasvava linnaga USA-s. Keskkond on okei (kuigi kiire juurdekasv ja -ehitused seda selgelt mõjutavad). Kulud elamisele keskmisest soodsamad ning seal on tasuvaid töökohti. Ajalooliselt tegemist Lehmalinnaga (Cowtown), kuna seal kaubeldi karjaga (vähemalt korra aastas suurem kauplemine - Stockyard Show - ka praegu) ning siin on tugev kauboikultuuri taust. Linna slogan on "City of cowboys and culture".

Et ajavahe Eestiga suurenes tunni võrra, siis hommikul oli uni taas kell 4 läinud.

Sörkjooks pargis. Hommikusöök. Palju nad hommikul ei söö. Munaputru tehti puhtalt sellepärast, et ma külas olen. Pühapäeval näiteks piirdusime ameerikapärase "donuts and bagels" variandiga :)

Civil War Museum. Ehe ja mahukas kollektsioon. Lõunasöök kohalikus kõrtsus - väga autentne kauboi värk.

Laupäeva õhtul võõrustas meid dr Paul Geisel. Ettevõtja, professor, annetaja. Laia silmaringi ja võrgustikuga mees.

Huvitav on ka fakt, et ta on Dr Seussi vennapoeg. Kodanikunimega Theodor Seuss Geisel oli üks tuntumaid lastekirjanikke maailmas. Pani kirja 60 sõnamängulist lasteraamatut, mida on müüdud üle 200 miljoni eksemplari ja tõlgitud enam kui 15 keelde. Eesti keel sealhulgas.

Minu lemmik kahtlemata "Kuidas Grinch jõulud varastas". Olen Grinchiga hingelähedust tundnud, kuna olen samuti veendunud, et jõulud ei peaks olema kommertslikud ja seostuma peaasjalikult kingitustega.

pühapäev, 28. jaanuar 2024

Washington-Dallas

Osa 4

Ajavahega hakkab juba harjuma. Uni läks ära viiest. Tund hiljem tegin sörkjooksu. Senisest liikumistrajektoorist vastupidises suunas. Osutus mõistlikuks valikuks. Nägi teistsugust linna.

Eraelamud. Kõigil hooviala kuni 10m2. Väikeettevõted ja ärid tänava ääres elamutega vaheldumisi.

Kohtasin ka kodutuid. Täpselt nagu filmides, poekäru ja trööstitu olemisega...

Kütuse hind korraks ehmatas. Aga see tähistas hinda galloni kohta - liitritesse ümber arvestades umbes euro liitri bensiini eest. Põikena järgmisesse päeva, siis Texase hinnad on nii veerandi võrra soodsamad. Ehk kui Eestiga võrdled, siis seal on kütus umbestäpselt poole soodsam. Võib-olla sellepärast on ka keskmine auto poole suurem :)

Jäätmeid nad pigem ei sorteeri. Saan aru, et jagavad kaheks - ümbertöödeldavad (pakendid) ja segaolme. Aga linnapilt oli puhas.

Hommiku sai rahulikult võtta ning veidi enne kella 10 suund lennujaama. Texasesse.

Kui oled just äsja 9-tunnise lennu läbi teinud, siis 3-tunnine tundub pigem lühike ots.

Lennujaamas ootasid programmi kohapealsed koordinaatorid ja pered, kus majutume. Nimelt on selle programmi üks mõte kogeda ehedat ameerika kultuuri. Ja kuidas saaks seda veel paremini teha, kui suheldes tavaliste ameeriklastega.

laupäev, 27. jaanuar 2024

Washington

Osa 3

Uni läks ära kella 4 ajal. Oligi hea rahulik hetk, et tööasjad ja maailmas toimuv üle vaadata.
Kuuest läksime jooksuringile. Selgub, et Washingtonis on tervisesport au sees. Kohtasime ohtralt jooksjaid. Lisaks on siin korralikud rattarajad teede ääres, et soovi korral autoga liikumist vältida.

Hommikusöök oli elamus. Toidu koha pealt. Kuigi selle eest oli hoiatatud. Aga veel enam keskkonnateadlikkuse aspektist. Kasutati ühekordseid nõusid. Jah. Ühekordsed plastmassist nõud. Sama oli Kongressi raamatukogus lõunasöögi ajal. Ehk ilmselt mitte ainult ühe hotelli teema.
Toit. Omlett oli korralik. Kotlett veidi omapärane, aga söödav. Praekartul meenutas hapukapsast või midagi, mis on hakklihamasinast läbi tulnud ning teisel hommikul otsustasin seda enam mitte võtta. Lisaks mitut sorti saia ja sõõrikuid. Peale määrimiseks erinevad variandid (moos, või-sulajuust, pähklivõi) väikestes topsikutes. Juustu-vorsti siin ei tunta. Samuti juurvilju. Kohvi see-eest tip-top.

Algas ametlik programm, mille raames olid meil esimesed kohtumised Kongressi raamatukogus. Open World programmi esindajad. Seejärel ülikoolide õppejõud, kes avasid riigi kultuurilist ja poliitilist tausta. Saime osa ka paneeldiskusioonist, kus senaatorite nõunikud keskendusid peamiselt Ukraina toetamise teemale.

Pealelõunal linnaekskursioon. Eriti meeldejääv oli president Roosevelti mälestusmärk. Massiivne ja mõjus. Läbi tsitaatide ja väikeskulptuuride võttis tema pärandi hästi kokku.

Päevale panime punkti Eesti saatkonnas. Stiilne hoone. Seest ja väljast. Torkas teiste seas silma küll. Antud linnaosa ongi tihedalt saatkondi täis. Vestlus avas riiki eestlaste silme ja kogemuse läbi, pakkudes nüansse mõistmaks tausta.

reede, 26. jaanuar 2024

Washington

Osa 2

Lend oli pikk. Aga olin isegi hullemaks valmistunud - et kuidas ikkagi õnnestub 9 tundi istuda. Kõike arvestades oli siiski üsna mugav. Lennujaamast õnnestus ka sujuvalt ja kiiresti läbi tulla.

Tulles korraks Frankfurti lennujaama näite juurde, siis Dulles lennujaamas oli see muidugi veel kontrastsem. Näitlik hetk tekkis passikontrolli läbides. Mittekodanike järjekorras olime Eesti ja Leedu gruppidega ehk kaugelt vaadates üsna ühetaoline seltskond. Teisel pool oli pilt väga kirju.

Umbes tund kulus sõiduks hotelli. Capitol Hill. Ei ole luksuslik, aga täiesti kesklinnas, mis ilmselt oligi võõrustajate taotlus. Kiire kohtumine, infovahetus Open World programmi esindajatega, asjad hotellituppa ning võtsime jalutuskäigu ette, et õhtust kultuuriprogrammi nautida.

Korvpall. NBA. Washington Wizards vs Minnesota Timberwolves. Tabeliseisu vaadates võis arvata väga ühepoolset mängu, kuigi tegelikult suutis kodumeeskond siiski pinget hoida. Aga tulemus või sportlik pool polnudki nii oluline. Eesmärk oli kogeda maailma tugevaima korvpalliliiga korraldust. Nuusutada lähedalt, et mismoodi see asi siis välja näeb. Ja mis seal salata. Oskavad seda asja küll. Piletihinnad kõiguvad suurel määral. Valisime 20-dollarilised kohad. Kõrgel, aga saime mängust ja melust kenasti osa. Korraldus on neil lõpuni läbi mõeldud. Show algab enne mängu. Kordagi ei teki igavust, st kõik pausid on sisuga (tants, mängud jms) täidetud. Muusika, publiku kaasa tõmbamine.

Elamuse saime. Magama nii 22.30 paiku. Eesti aja järgi siis 05.30. Enam kui ööpäev järjest üleval.

kolmapäev, 24. jaanuar 2024

USA

Osa 1.

Tallinna lennujaama jõudsin kell 04.30 kolmapäeva hommikul. Et ööbimiskohast oli minna kilomeeter, jalutasin. Istumist saab palju olema, siis tuleb iga sammu hinnata. Õnneks võib linna teehooldajaid kiita - ka kohvriga oli võimalik kõnniteel liikuda.
Frankfurtis maandusime kell 9. Kohaliku aja järgi 0800.

Kontrastid. Kärdla kodune lennujaam, kus lennule minek on reisija jaoks maksimaalselt lihtne ja mugav. Tallinna lennujaam tundub sellega võrreldes suur, aga pigem on üsna mõistliku suurusega. Kahvatub Frankfurti või Washington Dulles lennujaama kõrval. Kõrvalepõikena - aitäh, John Mclain, et jõulupühade ajal viimase päästsid ja et sinna nüüd maanduda saame :) ;)
Washingtoni lend kestab 9 tundi. Samas, kui vaatan kellale, on see edasi liikunud vaid 3 tundi. Arvestades kohalikku aega.

Tulles korraks veel lennujaamade suuruse juurde, siis Frankfurt on Euroopas kuues. Seda läbib aastas 60 miljonit inimest.
Washingtonist lendame mõne päeva pärast edasi Fort Worthi. Sealne Dallas/Fort Worth lennujaam on maailmas pindalalt (70 km2) kolmas ja 80 miljoni reisijaga kasutajate arvult teine.

Kontrastid. Frankfurti lennujaamas Saksamaad ja sakslast palju ei silma. Aga eks see riik ongi multikultuurne ning tegemist liiklussõlmega. Ehk lennujaam, kus toimub ohtralt ümberistumisi, sh ettevedusid väiksematest piirkondadest. Nii nagu meie isegi sellesse panuse andsime.


pühapäev, 21. jaanuar 2024

Elanike arv

  A table with numbers and numbers

Description automatically generated