Teisipäev, 21. juuni 2022

Lõpuaktused

 Head lõpetajad, lugupeetud õpetajad, lapsevanemad, külalised.

 

See hetk on käes. Lõpuaktus.

Mina olin seal, kus teie, täpselt 20 aastat tagasi. 15. juunil 2002.

Oli meeldejääv päev. Mäletan klassivenna õemehe, rahvuselt taanlane, pisaraid. Lohutamatut nuttu…. Inglismaa võitis sel päeval jalgpalli MM-il Taanit 3:0.

Jah. Kooli lõpetamine jääb eluks ajaks meelde.

Nelson Mandela ütles: „Hea haridus on kõige tugevam relv, mida saab kasutada maailma muutmiseks.“

Tänasega on teil esimene samm astutud. Baas on laotud. Aga nagu võrrimehed teavad – ja neid teie seas ju jagub – siis baasvarustusega kaugele ei sõida. Või kui sõidabki, siis see teekond ei ole nii nauditav, kui tuunitud masinaga liikudes.

Seega, nii kurb või rõõmustav see ei ole, siis tänane lõpp on tegelikult sisuliselt alles algus.

Põllu peal ujuma ei õpi.

Ma ei tea, kas keegi on nii öelnud. Aga igal juhul just nii tuleks haridusse ja teadmiste omandamisse suhtuda.

Kujutame ette, et oleme laevad. Sadamas on üsna turvaline. Vaid kajakad võivad pahandust teha. Aga mitte selleks, et ankrus seista, ei ole laevad ehitatud.

Ikka selleks, et merd sõita. Ka tormivahus ja vastuvoolu.

Leidke oma laev.

Olgu see siis laev, mis veab inimesi või kaupa. Või hoopis paat, mis vaikselt siugleb mööda jõge. Miks mitte kosmoselaev?

Aga ärge tehke nii nagu ema või õpetaja käseb. Ja ärge tehke nii nagu lihtsam on.

Vaadake oma edasist haridusteed nii, et iga koolipäev on justkui palgapäev, mil teie hoiuarve kasvab. See tähendab, teie pea täieneb uute teadmistega.

Elage selleks, et teha midagi erakordset. Tegutsege iga päev selle nimel, et saavutada just see, mida teie ise hinges ihkate saavutada. Mille kaudu teie soovite maailma paremaks muuta.

Kes teid päriselt armastavad – ja suur osa neist on teid ka täna siia õnnitlema tulnud – armastavad teid igal juhul. Ka siis kui te nende soovituste järgi ei talita.

Peaasi, et te ise hinges rahul ja õnnelikud olete.

Õnnitlen lõpetamise puhul ning soovin teile rohkelt kordaminekuid edaspidiseks!


Käina ja Emmaste kooli lõpetajatele mõeldes ja öeldes.

Teisipäev, 7. juuni 2022

Tulumaks

 

Viie kuu esialgsed andmed.




Elanikud

Seisuga 01.06.2022 on Hiiumaa elanike arv 9755

Surmad ületavad igakuiselt veidi sünde. Samas sisseränne on oluliselt suurem kui väljaränne. Maikuu näitel:

Saabus 88
Lahkus 10

Esmaspäev, 2. mai 2022

Tulumaks

 


Pühapäev, 27. märts 2022

Abistamine

Karmen Joller kirjutas asjakohase nõuande:

Aitaja reegel nr 1 on olla aitamisvõimeline.

Kui aitaja jääb hätta, on ta lisakoorem ka teistele aitajatele.


Kõik, kes te (praeguses) kriisis oma abi pakute, pidage meeles:

- te peate piisavalt magama,

- te peate piisavalt sööma ja jooma,

- te peate piisavalt liikuma,

- te peate säilitama terve mõistuse.


Vaja on säilitada enda ja lähedaste vaimne ja füüsiline heaolu.

Katastroofiolukordades on abivajajaid alati rohkem kui abistajaid. Sõja jätkudes suureneb abivajajate hulk ja vähenevad meie ressursid. Me ei suuda kõiki aidata, me ei jõua kunagi teha seda piisava kvaliteediga.

Kes soovib olla aitaja kauem kui mõned nädalad, peab esmalt hoolitsema iseenda põhivajaduste täitmise eest ja alles seejärel minema appi teistele. Oluline on abistada targalt, jagades ressursse ja kohustusi teiste aitajatega: teha tihedat koostööd. Abi andes tuleb emotsioonid kõrvale jätta ja tegutseda mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt.

Laupäev, 19. märts 2022

Ukraina

Möödunud on juba kolm nädalat Putini armee sissetungist Ukrainasse. Miljonid inimesed on pidanud oma kodu ja kodumaa jätma.

Neist reedehommikuse seisuga umbes 25 000 inimest on jõudnud Eestisse. Neist omakorda veerand ehk veidi enam kui 6000 on siit edasi liikunud, Soome või Rootsi. Võrdluseks, seni elas Eestis alaliselt veidi enam kui 30 000 ukrainlast.

Alates 9. märtsist võtab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) vastu Ukraina sõjapõgenike taotlusi ajutise kaitse saamiseks ja väljastab neile ajutisi elamislube kestusega üks aasta. See võimaldab sõjapõgenikele ligipääsu tööturule, haridusele ja sotsiaalkaitsele.

Muuhulgas on PPA üle võtnud põgenikekriisi juhtimise Eestis. Mõistlik otsus, arvestades kasvõi organisatsiooni kogemust erinevate kriisidega tegelemisel ning selgeid tegutsemisplaane.

Hiiumaale on jõudnud poolsada sõjapõgenikku Ukrainast. Kui Eestisse jõudnutest 40% on lapsed, siis Hiiumaale saabunutest kaugelt üle poole on alaealised.

Kõigile on leitud majutus. Vallavalitsus on üle vaadanud oma taristu võimalused, teame pakkumistest, mis on esitatud Eesti Pagulasabile ning meil on infot Hiiumaa eraisikute ja majutusasutuste kohta, kes valmis eluruume põgenikele kasutada andma. Tihe koostöö riskihindamise osas toimub Päästeametiga.

Eesti Töötukassa ning Hiiumaa Arenduskeskus on kogunud infot tööpakkumistest ja -võimalustest. Esimesed sõjapõgenikud on juba tööle asunud. Hinnanguliselt sajale leiaks veel kiiresti rakenduse. Variante on teenindussektoris, aga ka tööstuses. Suvisel perioodil on hooajaliste töökohtade näol võimalusi rohkem.

Lastel on võimalus e-õppe kaudu kodumaa haridussüsteemis jätkata. Selleks vajavad nad tehnilist tuge ja korralikku internetti. Arvestades, et suurem osa saabujatest sooviks esimesel võimalusel Ukrainasse naasta, on arusaadav, et nad ei mõtle pikema plaani ja Eesti haridussüsteemi lülitumise peale.

Samas on meie koolid ja lasteaiad teinud selleks ettevalmistusi. Läheneme juhtumipõhiselt ning kõigile lastele leiame võimalused lastehoiuks või koolitee jätkamiseks.

Esimesed saabujad on käinud vallavalitsuses, vormistanud dokumendid, et saada Eesti isikukoodid. PPA-le on esitatud ajutise kaitse taotlused.

Südame teeb soojaks, kuivõrd paljud hiidlased/eestlased on pakkunud variante, kuidas saabujaid aidata. Materiaalselt või moraalselt, asju või teenuseid ja tuge pakkudes.

Suur aitäh selle eest.

Võtame ühendust, kui teie pakutavat vaja läheb.

Täiendav info on jätkuvalt oodatud. Eriti just majutusvõimaluste osas. Selle saab sisestada siin: https://vald.hiiumaa.ee/aitame-ukrainat

Usun, et vabariigi valitsus jõuab peagi lisaeelarveni, misjärel – kui on teada ka see, mil moel ja millises ulatuses riik omavalitsusi toetab – võtavad lisaeelarve koostamise ette ka vallad-linnad.

Palju räägitakse kaitsevõime tugevdamisest. Relvastus on kindlasti oluline. Aga sama oluline on leida lisavahendeid haridus- ja sotsiaalvaldkonda, mis on kandnud raskuskoormat tervisekriisi ajal ning peavad ühiskonda ka alanud põgenikekriisis püsti hoidma.

Põgenike abistamine ei ole sprint, vaid maraton - peame ühiskonnana olema valmis abistama pika aja jooksul. Et seda saaksime teha, peame tagama, et ise terved ja tugevad püsime.

Samas olen jätkuvalt kindel, et me tuleme selle väljakutsega toime. Peame vastu!

Reede, 11. märts 2022

Ukraina

Möödunud on kaks nädalat sissetungist Ukrainasse.

Enam kui 2 miljonit inimest on pidanud oma kodu ja kodumaa jätma. Neist suurusjärgus 10 000 inimest on jõudnud Eestisse.

Alates 9. märtsist võtab Politsei- ja Piirivalveamet vastu Ukraina sõjapõgenike taotlusi ajutise kaitse saamiseks ja väljastab neile ajutisi elamislube kestusega üks aasta.

See võimaldab sõjapõgenikele ligipääsu tööturule, haridusele ja sotsiaalkaitsele.

EL direktiiv kohustab liikmesriiki tagama vähemalt meditsiinilist abi ja sotsiaalabi. Ajutise kaitse saajatel lisandub õigus Eestis töötada täpselt samadel alustel kui Eesti alalisel elanikul.

Põgenike abistamine ei ole sprint, vaid maraton - peame ühiskonnana olema valmis abistama pika aja jooksul. See tähendab esialgu esmast abi, pikemas plaanis ka haridust, keeleõpet ja töövõimalusi.

Mida saab teha nüüd ja kohe?

Anneta Toidupangale. Toidupank jagab Ukraina sõjapõgenikele iga päev umbes sadu toidupakke ja kogused kasvavad. Et kasvavate kogustega toime tulla, on annetajate abi väga oluline! Lisainfo: https://www.toidupank.ee/ukraina

Kõik abistamisvõimalused, sh info vabatahtliku töö ja rahaliste annetuste kohta leiad https://kriis.ee/aita-ukraina

Kui oled tööandja ja soovid pakkuda tööd, siis saad seda teha: https://www.onlineexpo.com/.../tookohad-ukrainlaste.../

Hiiumaast.

Siia on jõudnud mõnikümmend ukrainlast. Tuttavate juurde või siis tööandja kaudu – st saabujate mehed töötavad/töötasid Hiiumaal. Neist enam kui pooled lapsed.

Kõigile on leitud majutus. Esimesed saavad loodetavasti juba uuel nädalal tööle asuda. Läheneme juhtumipõhiselt ning kõigile lastele leiame võimalused lastehoiuks või koolitee jätkamiseks.

Esimesed saabujad on käinud vallavalitsuses, vormistanud dokumendid, et mh saada Eesti isikukoodid.

Rahandusministeerium on andnud märku, et riik aitab katta kulusid, mis seoses sõjapõgenike vastu võtmisega tekivad. Mis ulatuses ning milliste reeglite järgi, pole veel selge.

Eesti arvestab täna umbes 10 000 sõjapõgenikuga. Kui agressor tegevust jätkab ja sõda kestab, on saabujate arv nii Eestisse kui Hiiumaale suurem. Seega igaks juhuks valmistame end ette ka selliseks stsenaariumiks.

Olukord on keeruline. Aga tuleme toime. Ja usume Ukraina võitu, sest hea võidab alati kurja.

Reede, 4. märts 2022

Ukraina

Eesti Vabariigi sünnipäeva hommikul algas jõhker rünnak Ukraina riigi vastu. Otse öeldes on tegemist inimsusevastase kuriteoga. Vaprad ukrainlased on üle nädala südi vastupanu osutanud ning kahjuks kiiret lõppu olukorrale ei paista.

Esiteks on oluline kinnitada, et Eestile sõjalist ohtu ei ole. Iseseisvunud Eesti on suutnud endale tugevad liitlased leida ning kuulumine NATO-sse annab väärt turvatunde.

Samas ei tohiks end täiesti muretult tunda ning oma julgeoleku nimel peame ka igaüks ise vaeva nägema. Hea variant on liitumine Naiskodukaitse või Kaitseliiduga. Esimesed korraldavad teisipäeval tutvumisõhtu Hellamaa Perekeskuses, kaitseliitlased kutsuvad huvilisi laupäeval staapi ning seejärel lasketiiru.

Teiseks tuleb mõista ja selgelt välja öelda, et see sõda on Putini sõda, millele teiste seas ka paljud venelased vastu on. Me ei tohi lasta rahvustevahelistel pingetel Eestis, kus elab nii vene kui ukraina rahvusest inimesi, tekkida.

Kõige parem oleks aidata Ukrainat ja ukrainlasi Ukrainas. Kui aga muud varianti ei ole ning sõja tõttu tuleb kodumaalt lahkuda, siis toetame põgenikke Eestis.

Oluline, et Eestisse saabuvad sõjapõgenikud end Politsei- ja piirivalve ametis registreeriks. Nii on meil olemas ülevaade, kes ja kuhu saabunud on.

Täna on riiklikult planeeritud neli suuremat vastuvõtukeskust - Tallinna, Tartu, Pärnu ja Rakverre. Samas esimese sõjanädala jooksul on Eestisse saabunud peaasjalikult inimesed, kel kohapeal sõbrad, sugulased ees ootamas. Seega olemas esmane majutuspind ning tugi kohanemisel.

Vallavalitsus on oma taristu samuti kaardistanud ning suudame kiiresti vähemalt 20 perekonnale ajutise elamisvõimaluse luua.

Tihedas suhtluses Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkaitseameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga teeme ettevalmistusi, et saabujatele vajalikku vaimset ja sotsiaalset tuge pakkuda. Ning olla valmis lapsi ja noori kooli või lasteaeda vastu võtma.

Kui sellises keerulises olukorras midagi positiivset on, siis on see võimalus näha, kuivõrd head inimesed Hiiumaal ja Eestis elavad. Inimesed, kes soovivad moel või teisel aidata.

Sotsiaalministeerium kutsub organisatsioone ja inimesi, kes soovivad pakkuda abi sõja eest põgenevatele Ukraina kodanikele näiteks majutuse või ka töökoha leidmisel, tegema seda MTÜ Eesti Pagulasabi vahendusel. Pagulasabi koordineerib abipakkumisi ja hoiab sidet riigiasutustega. Töökohtade vahendamisega tegeleb ka Töötukassa.

Abipakkumised saab sisestada https://www.pagulasabi.ee/pakuabi

Omavalitsused saavad sisestatud majutuspakkumistest samuti ülevaate, mistõttu me ei ole eraldi dubleerivalt seda infot koguma hakanud.

Samas lõime Hiiumaa valla veebilehele – avalehel „Hetkel tähtis“ rubriigis Aitame Ukrainat – eraldi alamlehe, kuhu on peamine info koondatud. Lisaks on avatud meiliaadress ukraina@hiiumaa.ee  just Hiiumaad puudutavate küsimuste jaoks.

Rohkem infot julgeolekuolukorrast leiab www.kriis.ee

Küsimuste korral aitab riigiinfo telefon 1247.

Olukord Ukrainas on ärev ja isegi õudne. Aga ma olen kindel, et sellel saab olla vaid üks lõpplahendus – Putini režiimi kokkuvarisemine.

Tähtis on, et me selles keerulises olukorras ise vaimselt ei murduks. Leidkem iga päev võimalus puhkamiseks, sportimiseks, värskes õhus viibimiseks.

Hoiame kokku ja peame vastu.

 

Elagu Hiiumaa!

Elagu Eesti!

Slava Ukraini!

Kolmapäev, 2. märts 2022

Tulumaks

 Esialgsed andmed.




Kolmapäev, 23. veebruar 2022

EV104

Hea Käina koolipere.

Mul on au teid Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul tervitada.

Tunnistan kohe, et alljärgnev ei ole pelgalt minu isiklik mõttelend. Aga ma ei ole ka spikerdanud :)

Suhtlesin mitme endise õpilasega, uurimaks, mida nemad aastapäevakõnes hiidlastele räägiks.

Nagu eelmisest lausest aru võis saada, töötasin varem õpetajana. 

Kool ja haridus on ka Eesti riigi jaoks väga olulised märksõnad.
Sünnihetkest saati, kui mõtleme sellele, et just koolipoisid olid esimeste seas, kes Vabadussõjas valmis Eesti riiki kaitsma.

Või tsiteerides President TH Ilvest: “Eesti rahvas on arvult väike. Seepärast ei tohi mitte ühegi inimese saatusele käega lüüa”.

Ma usun, et me ise ka päris hästi ei adu, kuivõrd Eesti riik panustab sellesse, et igaüks meist jõuaks oma haridusteel õigesse lõppsadamasse.

Üks minu endistest õpilastest soovis - et igale hiidlasele antaks teleskoop. Või vähemalt pikksilm, et näha, kuidas mujal elatakse. On elutähtis püüda mõista teistsugust, võõrast ja ehk hirmutavatki. Reaalsus, mida ei tunta, jääb reaalsuseks ka siis, kui seda eirata, kuid selle mittetundjad on selle võrra vaesemad. Vaimuvaesuse jaoks meil aga ressursse ei jätku.

Haridust rõhutasid vist kõik, kellega mõtteid vahetasin. Kaugemalt vaadates rõõmustati, et Hiiumaal ei võeta haridust kui miskit, mis lihtsalt on. Miskit, mis on iseenesest mõistetav, vaid siin tehakse tööd selle nimel, et meie haridus oleks võimalikult kvaliteetne.

Haridus ning haridussüsteem on üks, mille üle Eesti uhke võib olla - erinevate uuringute ja testide järgi oleme selles osas maailma tippriik.

Oleme juhindunud iseseisvuse taastanud Eesti esimese Presidendi, LG Meri mõttest: “Sotsiaalse ebavõrdsuse kahandamise kõige tõhusam viis on haridusse investeerimine.”


Head hiidlased.

Tänases pöördelises ja pöörases maailmas on meil - nii Eestis, aga eriti Hiiumaal - privileegid.

Noored vestluskaaslased tõid välja, et sünnipäevalistele võiks soovida, et nad ei unustaks, et nad saarel elavad. Ja see, et me siin elame, on äraütlemata tore.

Loodetavasti ei jõua nö suure maa aeg veel niipea siia. Et siin võiks jätkuvalt oodata ja üheksa korda mõõta, enne kui midagi tehtud saab, mis sest, et mujal saab ehk kiiremini.

Täpselt nagu on öelnud loodusemees Fred Jüssi: “Ma olen Hiiumaal elanud, hiidlastel on häid ütlemisi ja üks niisuguseid ütlemisi on, et laiskus on mehe iga. Kui sa oskad laiselda, siis sa säästad ennast. Seda peab õppima, see ei ole üldsegi mitte lihtne - õppida laisklema. See annab süvenemise võimalust.”

Tänases maailmas on vaikus privileeg.

Kui oleks võimalik kuldkalale palve esitada, siis ma sooviks, et igal inimesel oleks, mida teha. Et igaühel oleks oma koht ja aeg, mida ta kujundada saab ja mis omakorda teda kasvatab.

Eestis on selleks suurepärased eeldused olemas, et just nii oleks. Rääkimata Hiiumaast.

Ma ei ole teadlikult otsesõnu maininud kriise, mis hetkel mööda maailma ringi jalutavad. Kriise on Eesti Vabariik mitmeid näinud. Mis aga tähtsam - kõigist neist edukalt välja tulnud.

Tuleme ka edaspidi.

104. sünnipäeval soovin aga rõhutada hariduse olulisust. Eestlaste tugevat sidet loodusega. Oskust nii ühte kui teist väärtustada. Ja samas mitte unustada iseennast. Hoidke iseennast, oma pärandit ja hoidke Eesti riiki.

Elagu Käina!

Elagu Hiiumaa!

Elagu Eesti!


Esmaspäev, 7. veebruar 2022

Tulumaks

 Esialgsed andmed: