Kolmapäev, 30. november 2022

RK2023

Hiiumaa on noortele atraktiivne

Sissejuhatuseks leian, et Hiiumaa on juba täna noorte jaoks atraktiivne. Oleme Harju- ja Tartumaa kõrval väheseid piirkondi, kus elanike arv kasvab. Hiiumaa on peresõbralik ning võrratu elukeskkonnaga saar.  Samas ei maksa varjata, et ka meil on arenguruumi.

Hiiumaal on viimasel perioodil jõudsalt taristut arendatud. Mõned, sealhulgas noortega seotud arendused on töös – näiteks Kärdla uus lasteaed või Käina huvikooli ja noortekeskust sisaldava kultuurikeskuse renoveerimine.

Et see arvamuslugude sari on ellu kutsutud Riigikogu valimistele mõeldes, siis mida saab riigi tasandilt ära teha?

Positiivne on, et tänane valitsuskoalitsioon taaselustab uuel aastal sotsiaaldemokraatide idee – üürielamute rajamine. Taskukohane elukoht on noortele oma elu alustamisel ülioluline.

Suurendada tuleb (lasteaia)õpetajate ja tugispetsialistide õppekohtade arvu ülikoolides, kuna kõik lapsed vajavad ja väärivad häid juhendajaid. Õpetajate palgad on tähelepanu all, ent panustada tuleb ka huvihariduse õpetajate ringijuhtide ja treenerite palgakasvu. Samal põhjusel – lapsed väärivad häid juhendajaid.

Sotsiaaldemokraatide arvates peaks riik sarnaselt koolile toetama lasteaia toidukulu katmist ning omavalitsuse ja riigi koostöös saaks kaotada ka kohatasu.

Usun, et täna ning eesootava perioodi kõige olulisem märksõna on panustamine inimestesse.

Olen nõus mõttega, mille autoriks üks minu õpilane: „Siia kinnitab ja toob inimese teadmine, et teda on vaja ja et tema aega, panust, oskuseid ning potentsiaali hinnatakse.“

Mulle tundub, et saare tänased edulood ongi just need, mis suutnud seada inimese esikohale.

Mida veel parandada annab, paremaks muuta saab? Suhtumist. Näiteks mõtteviis, et Tallinnast Hiiumaale on pikem tee kui vastupidi.

Aga ka konkreetsed muudatused, mis lähtuvad lapse/noore vaatenurgast, isegi kui see tähendab seniste mõttemallide lõhkumist. Näiteks koolipäeva ehk tundide algusaja hilisemaks muutmine. Või jõudmine sinna, et kogu õppetegevus toimub koolipäeva jooksul ning koduseid töid ei anta. Me ju ei kujuta ette, et täiskasvanud peaksid nädalavahetusel tööasju tegema?

Muuhulgas olen veendunud, et eelkõige tänu tänastele noortele on meil lähitulevikus tavapärane nelja päevane töönädal.

Miks mitte just Hiiumaal sellega algust teha? Võimaldamaks rohkem aega tõeliselt olulisele – lähedased inimesed ning inimsuhted. Samas tundub, et Hiiumaal teatakse üsna hästi, mis on oluline, kuna statistikaameti järgi on tervena elatud aastate arv Hiiumaal ainsa maakonnana üle 60.

Kokkuvõtlikult. Hiiumaa on atraktiivne elukeskkond. Aga me suudame veel mitu sammu edasi astuda. Selleks tuleb eelkõige pöörata rõhku inimesele. Inimesed jäävad saarele, kui lisaks töö-, elu- ja kooli- või lasteaiakohale nad tunnevad, et neid kui inimesi väärtustatakse. Teadmine, et inimene on oodatud, aitab aga uutel inimestel saarele kolida, saada meie kogukonna liikmeks.

 

Ilmus 29.11 Hiiu Lehes

Kolmapäev, 9. november 2022

Tulumaks

 




Reede, 28. oktoober 2022

Hiiumaa asja tasub ajada üheskoos

Eelmise reede (21. oktoober) Hiiu Lehe arvamusküljelt Antti Leigri lugu „Kes seisab hiidlaste eest?“ oli suisa kurb lugeda. Nii lühikeses kirjatükis nii palju fakti- ja loogikavigu, et seda annab korrigeerida.

Mis aga ehmatas, oli mõtteviis, et avalikku raha on õige jagada tutvuste kaudu ja/või erakonnaliini pidi. Keskerakonnaga võib seda mustrit seostada, Anttist olen aga paremal arvamusel.

Mingil põhjusel on Hiiumaa keskerakondlased püüdlikult parteid teeninud. Hämmastav oli augustikuu Kesknädalast lugeda, et hiidlased esitasid erakonna juhatuse kandidaatideks Tinderis naistega ebaviisakalt käituva Andrei Korobeiniku ning Eesti riigi suhtes vaenuliku Mihhail Stalnuhhini.

Samas selle asemel, et Riigikogu valimistel mõnd tubli hiidlast – näiteks Inge Talts, kes kohalikel valimistel ka piirkonnajuhti häälesaagilt selgelt edestas – välja pakkuda, tuuakse siia piirkonda kandideerima kohalikke olusid mitte tundvad kirjanikud ja erukindralid.

Olen Anttit ja Jüri Ratast ka varem avalikult tunnustanud toetuse eest, et Vabadussõja mälestusmärk Hiiumaale saaks. Riigieelarveline toetus läheb kindlasti asja ette ning kahtlemata jõuab projekt ka lõppsadamasse.

Küll tuleb tõdeda, et just keskerakondlane Taavi Aas on hiidlastele viimaste aastate suurima käki keeranud. Keerulise koroonaperioodi järel ning suursaarte vastuseisust hoolimata tõsta kiirkorras ja ainuisikuliselt mitukümmend protsenti laevapileti hindasid – valus hoop saare majandusele.

Antti mainis hariduse olulisust. Sellele vaatamata on just kohalikud keskerakondlased kõige selgemalt sõdinud haridus- ja kultuurivaldkonna arengute vastu. Vallavolikogu protokollide järgi oldi Spordikeskuse rajamise vastu, ei soovitud Kärdla kooli uue hoone hankelepingut eelmisel suvel heaks kiita ning Käina kultuurikeskuse renoveerimine on olnud justkui punane rätik härja jaoks.

Samas Käina heaolukeskus – nimetan seda nii, sest kui kultuurimaja renoveeritakse ning seal saavad mh olema päevakeskuse ja perearstikeskuse ruumid, peaks ka nimi sisule enam vastama – on kahtlemata vähemalt lõuna-Hiiumaa jaoks ülioluline objekt.

Eelarvestrateegias on selleks järgmisel aastal ette nähtud miljon omaosaluse ning miljon toetusena.

Faktivead

Siit ongi sobiv sissejuhatuse juurest vigade paranduseni jõuda.

Väide, et vallavalitsuse koosseis on paisunud, ei vasta tõele. Numbriliselt on vallavalitsuse koosseis nii otsustusorgani kui ametiasutuse puhul võrreldes möödunud aastaga vähenenud.

Kurb on lugeda valeväiteid nagu oleks Kärdla uue koolihoone ehitus aastateks sahtlisse lükatud. Nii mahukat objekti ei saagi aastaga valmis. Rahastusotsus, arhitektuurikonkurss, planeerimine ja projekteerimine, lõpuks ehitamine.

Kui palju ehitus maksab ja millal õppima asuda saab, ka see pole saladus olnud. Aga olgu siis üle korratud, et 8 miljonit, millest 3,4 miljonit on toetusraha. 15. november saab ehitus valmis, algab sisustamine. Uue aasta alguses (täpse kuupäeva saab ehitustööde lõpetamise järel öelda) kolime uude hoonesse.

Huvitav on lugeda, et kord on Tuuletorn halb, kord jälle hea. Viimast peaasjalikult siis, kui tuleb juttu, et see projekt sai tagantjärele miljoni lisatoetust. Toetuse, mida osad soovivad kangesti ühe ministri heateoks tembeldada. Samas teadjad teavad, et ministri roll oli vaid rahaeralduse otsus allkirjastada. Sisu poolest oli tegemist meetme ülejäägiga, mis edukate projektide vahel jagati. Ilma poliitilise suunamiseta.

Kahju, et Antti peab ühe piirkonna investeeringute toetamist „sisutuks tolmukeerutamiseks“. Samas eksib eelarvestrateegiast numbrite lugemisega – Kõrgessaare programmile on planeeritud 500 000 nelja aasta jooksul, mitte 150 000.

Hiiumaa jätkab julgelt

Seda arvestades võib andestada eksiarvamuse, et „Hiiumaa investeeringud kuivavad kokku“. Järgmine aasta on tõesti tagasihoidlikum, aga aastatel 2024-2026 on volikogu kinnitatud eelarvestrateegias investeeringuid mahus 34 miljonit eurot. Sellest 26 miljonit toetusrahadena. Mh Kärdla lasteaed ja kultuurikeskus, Pargi tänava hooldekodu II etapp, Hellamaa sotsiaalküla ja Tohvri dementsete hoone.

Hiiumaa haigla juures olev kopteriplats on aga igati asja ette läinud. Olen kuulnud lennusalgalt, et paaril korral poleks nad ilmastikust tulenevalt vanale platsile maanduda saanud. See võis aga tähendada, et kellegi elu sai seeläbi päästetud. Selle investeeringu üle ei maksa nalja heita.

Tegutseks üheskoos

Kokkuvõttes tahaks öelda, et kõige kindlam on hiidlaste heaks panustada siis, kui poliitilised jõud selles õlad kokku panevad. Nii nagu tehti Spordikeskuse puhul. Esialgse vastuseisu järel liitusid ka kohalikud keskerakondlased sotsiaaldemokraatide ning isamaalastega, et vabariigi valitsus vastu seina suruda ja toetus keskuse täismahus välja ehitamiseks saada.

Selliselt toimetades võime palju saavutada. Antti tunnustuseks tahan öelda, et valla tasandi teemadel olemegi nii suutnud toimetada. Volikogusse jõudnud jõud, olgu nad koalitsioonis või opositsioonis, suudavad konstruktiivset koostööd teha ning möla ajamise asemel päris asjadega tegeleda.

Kahju, et Riigikogu valimistele vastu vaadates usutakse, et vastandamine toob suuremat edu, kui lahendustele ja koostööle orienteeritus. Ilmselt olen kehv poliitik, et vastupidist usun.


Ilmus 28.10.22 Hiiu Lehes

Pühapäev, 31. juuli 2022

Tasakaalukus ja tormakus

„Kõige kehvem on millegi hävitamisele kutsumine ja paterdamine kampaania korras,“ ütles kultuuriajaloo professor Linda Kaljundi intervjuus Vikerraadio hommikuprogrammis.

Ta meenutas kunstiajaloolase Krista Kodrese mõtet, et kui esimese vabariigi loomise järel oleks samal moel vihale ja tunnetele voli antud, siis oleks kampaania korras hävitatud muuhulgas baltisakslaste mõisad.

Olen sellega nõus. Tormakuse asemel või selle kõrval tuleb omada ka tasakaalukust.

Ma tean – nii ajalooõpingute põhjal kui isiklikult oma perekonna lähiajaloo kaudu – kui keeruline on Eesti ajalugu olnud. Tean, et võõrvõimud muuhulgas püüdsid eestlaste meelsust kujundada meie kultuuri- ja avalikku ruumi muutes.

Aga ma ei ole nõus sellega, et kui oleme 30 aastat iseseisvuse taastanud riigis elanud, ilma mõne konkreetse monumendi teisaldamise üle avalikku arutelu pidamast, siis peaksime nüüd ilma aruteluta, ilma erinevaid argumente ära kuulamata kiirkorras tegutsema.

Kas see muudab ajaloo olematuks? Kas see mõjutab neid, kelle käitumine meile minevikus liiga on teinud? Kas see teeb meid paremaks inimeseks, muuhulgas võrreldes barbaarse käitumisega, mida oleme minevikus kogenud ja näinud?

„See on küll kindlasti praegusel ajal keeruline, aga kui see protsess on käima lükatud, siis ma arvan, et ei tohiks seda karta ja võib-olla võiks ka optimistlikult mõelda, et see arutelu aitab meil tugevamaks saada ühiskonnana,“ ütles kultuuriajaloo professor Linda Kaljundi.

Eestlased ei saanud viimases ilmasõjas enda riigi eest, oma riigi lipu alla koondudes sõdida. Meid kisuti ühele ja teisele poolele. Mobiliseeris sakslane, samuti venelane. Vastu hakkamine oli keeruline, kui mitte võimatu.

Minevikule ei saa mustvalgelt läheneda. Näiteks Kärdlas keskringi ääres asuva Kivi-Jüri puhul on neid, kes viitavad, et nende jaoks on see mälestus anastajatest ning tuleks silme alt ära viia. Aga ka neid, kelle sõnul aitab kuju justnimelt meenutada meie keerulist ajalugu. Ei lase unustada, kus me oleme olnud ning kuidas siia jõudnud.

Saan aru, et sõjategevus Ukraina vastu on nii mõndagi muutnud. Aga sellegipoolest ei mõistlik ka nüüd tasakaalukust kaotada ja tormakalt tegutseda. Mõistlik ja tasakaalukas avalik diskussioon viib meid kõige tõenäolisemalt võimalikult laiapõhjaliselt aktsepteeritava lahenduseni.

Ajalugu peab tundma, siis on ka olevik ja tulevik selgemad. Samuti tuleb osata enda vaatenurga kõrval ka teiste arvamus, isegi kui see on täiesti teistsugune sinu seisukohast, ära kuulata ning püüda ka seda mõista. Me ju oleme märksa intelligentsemad, kui võõrvõimud, kes meie minevikku kujundanud, ja käitume vastavalt. Tasakaalukalt, mitte tormakalt.


Ilmus 29.07 Hiiu Lehes ja 28.07 Lääne Elus

Teisipäev, 5. juuli 2022

Tulumaks

 I poolaasta esialgsed andmed.



Teisipäev, 21. juuni 2022

Lõpuaktused

 Head lõpetajad, lugupeetud õpetajad, lapsevanemad, külalised.

 

See hetk on käes. Lõpuaktus.

Mina olin seal, kus teie, täpselt 20 aastat tagasi. 15. juunil 2002.

Oli meeldejääv päev. Mäletan klassivenna õemehe, rahvuselt taanlane, pisaraid. Lohutamatut nuttu…. Inglismaa võitis sel päeval jalgpalli MM-il Taanit 3:0.

Jah. Kooli lõpetamine jääb eluks ajaks meelde.

Nelson Mandela ütles: „Hea haridus on kõige tugevam relv, mida saab kasutada maailma muutmiseks.“

Tänasega on teil esimene samm astutud. Baas on laotud. Aga nagu võrrimehed teavad – ja neid teie seas ju jagub – siis baasvarustusega kaugele ei sõida. Või kui sõidabki, siis see teekond ei ole nii nauditav, kui tuunitud masinaga liikudes.

Seega, nii kurb või rõõmustav see ei ole, siis tänane lõpp on tegelikult sisuliselt alles algus.

Põllu peal ujuma ei õpi.

Ma ei tea, kas keegi on nii öelnud. Aga igal juhul just nii tuleks haridusse ja teadmiste omandamisse suhtuda.

Kujutame ette, et oleme laevad. Sadamas on üsna turvaline. Vaid kajakad võivad pahandust teha. Aga mitte selleks, et ankrus seista, ei ole laevad ehitatud.

Ikka selleks, et merd sõita. Ka tormivahus ja vastuvoolu.

Leidke oma laev.

Olgu see siis laev, mis veab inimesi või kaupa. Või hoopis paat, mis vaikselt siugleb mööda jõge. Miks mitte kosmoselaev?

Aga ärge tehke nii nagu ema või õpetaja käseb. Ja ärge tehke nii nagu lihtsam on.

Vaadake oma edasist haridusteed nii, et iga koolipäev on justkui palgapäev, mil teie hoiuarve kasvab. See tähendab, teie pea täieneb uute teadmistega.

Elage selleks, et teha midagi erakordset. Tegutsege iga päev selle nimel, et saavutada just see, mida teie ise hinges ihkate saavutada. Mille kaudu teie soovite maailma paremaks muuta.

Kes teid päriselt armastavad – ja suur osa neist on teid ka täna siia õnnitlema tulnud – armastavad teid igal juhul. Ka siis kui te nende soovituste järgi ei talita.

Peaasi, et te ise hinges rahul ja õnnelikud olete.

Õnnitlen lõpetamise puhul ning soovin teile rohkelt kordaminekuid edaspidiseks!


Käina ja Emmaste kooli lõpetajatele mõeldes ja öeldes.

Teisipäev, 7. juuni 2022

Tulumaks

 

Viie kuu esialgsed andmed.




Elanikud

Seisuga 01.06.2022 on Hiiumaa elanike arv 9755

Surmad ületavad igakuiselt veidi sünde. Samas sisseränne on oluliselt suurem kui väljaränne. Maikuu näitel:

Saabus 88
Lahkus 10

Esmaspäev, 2. mai 2022

Tulumaks

 


Pühapäev, 27. märts 2022

Abistamine

Karmen Joller kirjutas asjakohase nõuande:

Aitaja reegel nr 1 on olla aitamisvõimeline.

Kui aitaja jääb hätta, on ta lisakoorem ka teistele aitajatele.


Kõik, kes te (praeguses) kriisis oma abi pakute, pidage meeles:

- te peate piisavalt magama,

- te peate piisavalt sööma ja jooma,

- te peate piisavalt liikuma,

- te peate säilitama terve mõistuse.


Vaja on säilitada enda ja lähedaste vaimne ja füüsiline heaolu.

Katastroofiolukordades on abivajajaid alati rohkem kui abistajaid. Sõja jätkudes suureneb abivajajate hulk ja vähenevad meie ressursid. Me ei suuda kõiki aidata, me ei jõua kunagi teha seda piisava kvaliteediga.

Kes soovib olla aitaja kauem kui mõned nädalad, peab esmalt hoolitsema iseenda põhivajaduste täitmise eest ja alles seejärel minema appi teistele. Oluline on abistada targalt, jagades ressursse ja kohustusi teiste aitajatega: teha tihedat koostööd. Abi andes tuleb emotsioonid kõrvale jätta ja tegutseda mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt.

Laupäev, 19. märts 2022

Ukraina

Möödunud on juba kolm nädalat Putini armee sissetungist Ukrainasse. Miljonid inimesed on pidanud oma kodu ja kodumaa jätma.

Neist reedehommikuse seisuga umbes 25 000 inimest on jõudnud Eestisse. Neist omakorda veerand ehk veidi enam kui 6000 on siit edasi liikunud, Soome või Rootsi. Võrdluseks, seni elas Eestis alaliselt veidi enam kui 30 000 ukrainlast.

Alates 9. märtsist võtab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) vastu Ukraina sõjapõgenike taotlusi ajutise kaitse saamiseks ja väljastab neile ajutisi elamislube kestusega üks aasta. See võimaldab sõjapõgenikele ligipääsu tööturule, haridusele ja sotsiaalkaitsele.

Muuhulgas on PPA üle võtnud põgenikekriisi juhtimise Eestis. Mõistlik otsus, arvestades kasvõi organisatsiooni kogemust erinevate kriisidega tegelemisel ning selgeid tegutsemisplaane.

Hiiumaale on jõudnud poolsada sõjapõgenikku Ukrainast. Kui Eestisse jõudnutest 40% on lapsed, siis Hiiumaale saabunutest kaugelt üle poole on alaealised.

Kõigile on leitud majutus. Vallavalitsus on üle vaadanud oma taristu võimalused, teame pakkumistest, mis on esitatud Eesti Pagulasabile ning meil on infot Hiiumaa eraisikute ja majutusasutuste kohta, kes valmis eluruume põgenikele kasutada andma. Tihe koostöö riskihindamise osas toimub Päästeametiga.

Eesti Töötukassa ning Hiiumaa Arenduskeskus on kogunud infot tööpakkumistest ja -võimalustest. Esimesed sõjapõgenikud on juba tööle asunud. Hinnanguliselt sajale leiaks veel kiiresti rakenduse. Variante on teenindussektoris, aga ka tööstuses. Suvisel perioodil on hooajaliste töökohtade näol võimalusi rohkem.

Lastel on võimalus e-õppe kaudu kodumaa haridussüsteemis jätkata. Selleks vajavad nad tehnilist tuge ja korralikku internetti. Arvestades, et suurem osa saabujatest sooviks esimesel võimalusel Ukrainasse naasta, on arusaadav, et nad ei mõtle pikema plaani ja Eesti haridussüsteemi lülitumise peale.

Samas on meie koolid ja lasteaiad teinud selleks ettevalmistusi. Läheneme juhtumipõhiselt ning kõigile lastele leiame võimalused lastehoiuks või koolitee jätkamiseks.

Esimesed saabujad on käinud vallavalitsuses, vormistanud dokumendid, et saada Eesti isikukoodid. PPA-le on esitatud ajutise kaitse taotlused.

Südame teeb soojaks, kuivõrd paljud hiidlased/eestlased on pakkunud variante, kuidas saabujaid aidata. Materiaalselt või moraalselt, asju või teenuseid ja tuge pakkudes.

Suur aitäh selle eest.

Võtame ühendust, kui teie pakutavat vaja läheb.

Täiendav info on jätkuvalt oodatud. Eriti just majutusvõimaluste osas. Selle saab sisestada siin: https://vald.hiiumaa.ee/aitame-ukrainat

Usun, et vabariigi valitsus jõuab peagi lisaeelarveni, misjärel – kui on teada ka see, mil moel ja millises ulatuses riik omavalitsusi toetab – võtavad lisaeelarve koostamise ette ka vallad-linnad.

Palju räägitakse kaitsevõime tugevdamisest. Relvastus on kindlasti oluline. Aga sama oluline on leida lisavahendeid haridus- ja sotsiaalvaldkonda, mis on kandnud raskuskoormat tervisekriisi ajal ning peavad ühiskonda ka alanud põgenikekriisis püsti hoidma.

Põgenike abistamine ei ole sprint, vaid maraton - peame ühiskonnana olema valmis abistama pika aja jooksul. Et seda saaksime teha, peame tagama, et ise terved ja tugevad püsime.

Samas olen jätkuvalt kindel, et me tuleme selle väljakutsega toime. Peame vastu!

Reede, 11. märts 2022

Ukraina

Möödunud on kaks nädalat sissetungist Ukrainasse.

Enam kui 2 miljonit inimest on pidanud oma kodu ja kodumaa jätma. Neist suurusjärgus 10 000 inimest on jõudnud Eestisse.

Alates 9. märtsist võtab Politsei- ja Piirivalveamet vastu Ukraina sõjapõgenike taotlusi ajutise kaitse saamiseks ja väljastab neile ajutisi elamislube kestusega üks aasta.

See võimaldab sõjapõgenikele ligipääsu tööturule, haridusele ja sotsiaalkaitsele.

EL direktiiv kohustab liikmesriiki tagama vähemalt meditsiinilist abi ja sotsiaalabi. Ajutise kaitse saajatel lisandub õigus Eestis töötada täpselt samadel alustel kui Eesti alalisel elanikul.

Põgenike abistamine ei ole sprint, vaid maraton - peame ühiskonnana olema valmis abistama pika aja jooksul. See tähendab esialgu esmast abi, pikemas plaanis ka haridust, keeleõpet ja töövõimalusi.

Mida saab teha nüüd ja kohe?

Anneta Toidupangale. Toidupank jagab Ukraina sõjapõgenikele iga päev umbes sadu toidupakke ja kogused kasvavad. Et kasvavate kogustega toime tulla, on annetajate abi väga oluline! Lisainfo: https://www.toidupank.ee/ukraina

Kõik abistamisvõimalused, sh info vabatahtliku töö ja rahaliste annetuste kohta leiad https://kriis.ee/aita-ukraina

Kui oled tööandja ja soovid pakkuda tööd, siis saad seda teha: https://www.onlineexpo.com/.../tookohad-ukrainlaste.../

Hiiumaast.

Siia on jõudnud mõnikümmend ukrainlast. Tuttavate juurde või siis tööandja kaudu – st saabujate mehed töötavad/töötasid Hiiumaal. Neist enam kui pooled lapsed.

Kõigile on leitud majutus. Esimesed saavad loodetavasti juba uuel nädalal tööle asuda. Läheneme juhtumipõhiselt ning kõigile lastele leiame võimalused lastehoiuks või koolitee jätkamiseks.

Esimesed saabujad on käinud vallavalitsuses, vormistanud dokumendid, et mh saada Eesti isikukoodid.

Rahandusministeerium on andnud märku, et riik aitab katta kulusid, mis seoses sõjapõgenike vastu võtmisega tekivad. Mis ulatuses ning milliste reeglite järgi, pole veel selge.

Eesti arvestab täna umbes 10 000 sõjapõgenikuga. Kui agressor tegevust jätkab ja sõda kestab, on saabujate arv nii Eestisse kui Hiiumaale suurem. Seega igaks juhuks valmistame end ette ka selliseks stsenaariumiks.

Olukord on keeruline. Aga tuleme toime. Ja usume Ukraina võitu, sest hea võidab alati kurja.

Reede, 4. märts 2022

Ukraina

Eesti Vabariigi sünnipäeva hommikul algas jõhker rünnak Ukraina riigi vastu. Otse öeldes on tegemist inimsusevastase kuriteoga. Vaprad ukrainlased on üle nädala südi vastupanu osutanud ning kahjuks kiiret lõppu olukorrale ei paista.

Esiteks on oluline kinnitada, et Eestile sõjalist ohtu ei ole. Iseseisvunud Eesti on suutnud endale tugevad liitlased leida ning kuulumine NATO-sse annab väärt turvatunde.

Samas ei tohiks end täiesti muretult tunda ning oma julgeoleku nimel peame ka igaüks ise vaeva nägema. Hea variant on liitumine Naiskodukaitse või Kaitseliiduga. Esimesed korraldavad teisipäeval tutvumisõhtu Hellamaa Perekeskuses, kaitseliitlased kutsuvad huvilisi laupäeval staapi ning seejärel lasketiiru.

Teiseks tuleb mõista ja selgelt välja öelda, et see sõda on Putini sõda, millele teiste seas ka paljud venelased vastu on. Me ei tohi lasta rahvustevahelistel pingetel Eestis, kus elab nii vene kui ukraina rahvusest inimesi, tekkida.

Kõige parem oleks aidata Ukrainat ja ukrainlasi Ukrainas. Kui aga muud varianti ei ole ning sõja tõttu tuleb kodumaalt lahkuda, siis toetame põgenikke Eestis.

Oluline, et Eestisse saabuvad sõjapõgenikud end Politsei- ja piirivalve ametis registreeriks. Nii on meil olemas ülevaade, kes ja kuhu saabunud on.

Täna on riiklikult planeeritud neli suuremat vastuvõtukeskust - Tallinna, Tartu, Pärnu ja Rakverre. Samas esimese sõjanädala jooksul on Eestisse saabunud peaasjalikult inimesed, kel kohapeal sõbrad, sugulased ees ootamas. Seega olemas esmane majutuspind ning tugi kohanemisel.

Vallavalitsus on oma taristu samuti kaardistanud ning suudame kiiresti vähemalt 20 perekonnale ajutise elamisvõimaluse luua.

Tihedas suhtluses Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkaitseameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga teeme ettevalmistusi, et saabujatele vajalikku vaimset ja sotsiaalset tuge pakkuda. Ning olla valmis lapsi ja noori kooli või lasteaeda vastu võtma.

Kui sellises keerulises olukorras midagi positiivset on, siis on see võimalus näha, kuivõrd head inimesed Hiiumaal ja Eestis elavad. Inimesed, kes soovivad moel või teisel aidata.

Sotsiaalministeerium kutsub organisatsioone ja inimesi, kes soovivad pakkuda abi sõja eest põgenevatele Ukraina kodanikele näiteks majutuse või ka töökoha leidmisel, tegema seda MTÜ Eesti Pagulasabi vahendusel. Pagulasabi koordineerib abipakkumisi ja hoiab sidet riigiasutustega. Töökohtade vahendamisega tegeleb ka Töötukassa.

Abipakkumised saab sisestada https://www.pagulasabi.ee/pakuabi

Omavalitsused saavad sisestatud majutuspakkumistest samuti ülevaate, mistõttu me ei ole eraldi dubleerivalt seda infot koguma hakanud.

Samas lõime Hiiumaa valla veebilehele – avalehel „Hetkel tähtis“ rubriigis Aitame Ukrainat – eraldi alamlehe, kuhu on peamine info koondatud. Lisaks on avatud meiliaadress ukraina@hiiumaa.ee  just Hiiumaad puudutavate küsimuste jaoks.

Rohkem infot julgeolekuolukorrast leiab www.kriis.ee

Küsimuste korral aitab riigiinfo telefon 1247.

Olukord Ukrainas on ärev ja isegi õudne. Aga ma olen kindel, et sellel saab olla vaid üks lõpplahendus – Putini režiimi kokkuvarisemine.

Tähtis on, et me selles keerulises olukorras ise vaimselt ei murduks. Leidkem iga päev võimalus puhkamiseks, sportimiseks, värskes õhus viibimiseks.

Hoiame kokku ja peame vastu.

 

Elagu Hiiumaa!

Elagu Eesti!

Slava Ukraini!

Kolmapäev, 2. märts 2022

Tulumaks

 Esialgsed andmed.




Kolmapäev, 23. veebruar 2022

EV104

Hea Käina koolipere.

Mul on au teid Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul tervitada.

Tunnistan kohe, et alljärgnev ei ole pelgalt minu isiklik mõttelend. Aga ma ei ole ka spikerdanud :)

Suhtlesin mitme endise õpilasega, uurimaks, mida nemad aastapäevakõnes hiidlastele räägiks.

Nagu eelmisest lausest aru võis saada, töötasin varem õpetajana. 

Kool ja haridus on ka Eesti riigi jaoks väga olulised märksõnad.
Sünnihetkest saati, kui mõtleme sellele, et just koolipoisid olid esimeste seas, kes Vabadussõjas valmis Eesti riiki kaitsma.

Või tsiteerides President TH Ilvest: “Eesti rahvas on arvult väike. Seepärast ei tohi mitte ühegi inimese saatusele käega lüüa”.

Ma usun, et me ise ka päris hästi ei adu, kuivõrd Eesti riik panustab sellesse, et igaüks meist jõuaks oma haridusteel õigesse lõppsadamasse.

Üks minu endistest õpilastest soovis - et igale hiidlasele antaks teleskoop. Või vähemalt pikksilm, et näha, kuidas mujal elatakse. On elutähtis püüda mõista teistsugust, võõrast ja ehk hirmutavatki. Reaalsus, mida ei tunta, jääb reaalsuseks ka siis, kui seda eirata, kuid selle mittetundjad on selle võrra vaesemad. Vaimuvaesuse jaoks meil aga ressursse ei jätku.

Haridust rõhutasid vist kõik, kellega mõtteid vahetasin. Kaugemalt vaadates rõõmustati, et Hiiumaal ei võeta haridust kui miskit, mis lihtsalt on. Miskit, mis on iseenesest mõistetav, vaid siin tehakse tööd selle nimel, et meie haridus oleks võimalikult kvaliteetne.

Haridus ning haridussüsteem on üks, mille üle Eesti uhke võib olla - erinevate uuringute ja testide järgi oleme selles osas maailma tippriik.

Oleme juhindunud iseseisvuse taastanud Eesti esimese Presidendi, LG Meri mõttest: “Sotsiaalse ebavõrdsuse kahandamise kõige tõhusam viis on haridusse investeerimine.”


Head hiidlased.

Tänases pöördelises ja pöörases maailmas on meil - nii Eestis, aga eriti Hiiumaal - privileegid.

Noored vestluskaaslased tõid välja, et sünnipäevalistele võiks soovida, et nad ei unustaks, et nad saarel elavad. Ja see, et me siin elame, on äraütlemata tore.

Loodetavasti ei jõua nö suure maa aeg veel niipea siia. Et siin võiks jätkuvalt oodata ja üheksa korda mõõta, enne kui midagi tehtud saab, mis sest, et mujal saab ehk kiiremini.

Täpselt nagu on öelnud loodusemees Fred Jüssi: “Ma olen Hiiumaal elanud, hiidlastel on häid ütlemisi ja üks niisuguseid ütlemisi on, et laiskus on mehe iga. Kui sa oskad laiselda, siis sa säästad ennast. Seda peab õppima, see ei ole üldsegi mitte lihtne - õppida laisklema. See annab süvenemise võimalust.”

Tänases maailmas on vaikus privileeg.

Kui oleks võimalik kuldkalale palve esitada, siis ma sooviks, et igal inimesel oleks, mida teha. Et igaühel oleks oma koht ja aeg, mida ta kujundada saab ja mis omakorda teda kasvatab.

Eestis on selleks suurepärased eeldused olemas, et just nii oleks. Rääkimata Hiiumaast.

Ma ei ole teadlikult otsesõnu maininud kriise, mis hetkel mööda maailma ringi jalutavad. Kriise on Eesti Vabariik mitmeid näinud. Mis aga tähtsam - kõigist neist edukalt välja tulnud.

Tuleme ka edaspidi.

104. sünnipäeval soovin aga rõhutada hariduse olulisust. Eestlaste tugevat sidet loodusega. Oskust nii ühte kui teist väärtustada. Ja samas mitte unustada iseennast. Hoidke iseennast, oma pärandit ja hoidke Eesti riiki.

Elagu Käina!

Elagu Hiiumaa!

Elagu Eesti!


Esmaspäev, 7. veebruar 2022

Tulumaks

 Esialgsed andmed: