Laupäev, 30. jaanuar 2016

Direktor

Ivo Eesmaa postitas Facebookis: "Kommenteerin praegu puhkevat kära põhikooli direktori komisjoni koosseisu üle pärast seda, kui konkursil osalejad on selged."

Mis kära ta silmas peab? Eks ikka kaasust Hiiu vallavolikogu koalitsioon vs haridus- ja kultuurikomisjon, kooli hoolekogu. Kui esimene leiab, et seoses riigigümnaasiumi loomisega tekkiva põhikooli direktori konkursikomisjonis peaks olema seitse liiget (kelle seas kindlasti ka senine koolijuht), siis teine pool, et otsustajate ring võiks olla viieliikmeline või kui ka seitsmeliikmeline, siis senine koolijuht ja riigigümnaasiumi direktor ei peaks endale nö järglast valima.

Eks poolt ja vastuargumente võib igasuguseid leida. Hetkel on välja pakutud komisjoni koosseis Reili Rand, Marin Vallikivi, Toivo Saue, Tiia Liibert, Anu Pielberg, Ivo Eesmaa, Ermo Mäeots. Ja kui esimesed viis tunduvad loogilised, siis mina ei saa aru, miks peaks maavalitsuse esindaja kohaliku omavalitsuse allasutusele juhi valimisel kaasa rääkima. Riigigümnaasium, siis küll. Aga valla põhikool? Sel juhul võiks/peaks samasugune praktika ka teiste maakonna koolide puhul toimima. Ivo juures räägib tema kasuks pikaajaline koolijuhi roll. Samas ka asjaolu, et põhikool ja gümnaasium peavad tegema ladusat koostööd ja selle heaks eelduseks oleks direktorite üksteisemõistmine. Küll tekitab küsimusi, kas ühe asutuse juht ikka peaks valima teisele (samas valdkonnas tegutsevale) asutusele juhti. Olla nõuandja rollis, miks mitte, aga kas ka otsustaja? Teiseks ikkagi fakt, et nii kooli hoolekogu kui õppenõukogu leidsid, et kooli/õpetajaid peaks esindama teine inimene. Ja see on kaalukas argument, mille eiramine näitab ka koalitsiooni suhtumist osalusdemokraatiasse ning kodanikuühiskonda.

Miks aga Ivo alles direktori konkursil osalejate selgumisel kommentaare jagama asub, on mõttekoht.
Ei ole vist saladus, et Ivo ja Margit ülearu hästi omavahel ei klapi. Minnes kasvõi tagasi 2013. aasta sügisesse, oli see üheks põhjuseks, miks sotside ja VL Ühtne Hiiumaa ühte koalitsioon kuulumine sisulise aruteluni ei jõudnud.
Samas ei ole Margit varjanud, et direktori koht võiks talle meeltmööda olla. Ta on edukalt, ka väikeste laste kõrvalt, vajaliku hariduse omandanud. On haridusmaastikul tunnustatud tegelane ning omab ka juhtimiskogemust.
Teistpidi on selge, et tal puudub koalitsiooni ja ilmselt ka vallavalitsuse (kui ehk vallavanem välja arvata) toetus. Ehk et Margiti huvides oleks, kui Ivo otsustajate ringi ei kuuluks, teise poole jaoks on aga oluline, et komisjonis oleks ka need, kes konkreetselt Margiti kandidatuuri välistaks.

Reede, 29. jaanuar 2016

Volikogu

Täna siis esimest korda volikogu esimehe ülesandeid täitmas. Mis iseenesest ei ole oluline. Niisamuti nagu istungil korraks tundus, et mõned mitteolulised (vähemalt volikogu istungit ja põhiülesandeid arvestades) teemad tahavad peaosa saada.
Ehk et Kristi, kes oli 2013.aastal suuremaid Tiidu toetajaid vallavanema kohale, on nüüd usaldusaluse suhtes ülimalt kriitiline. Kurb, et erinevad nägemused ja vastuolud on nad omavahel päris karmide (avalike) süüdistuste ning solvamisteni viinud.
Positiivsena saab välja tuua, et valla 2015.a. tulumaksu laekumine oli ka kogu aasta lõikes tosina protsendipunkti võrra 2014ndast üle. Ja ei ole näha, et 2016 peaks halb aasta tulema. Käesoleva aasta eelarve läbis esimese lugemise ja konkreetsemalt saab selle kohta sõna võtta veebruaris.
Et vallavanemale ja volikogu esimehele planeeriti eelarveprojektis palgatõusu, aga eelnõu polnud keegi volikogu jaoks koostanud (KOKSi järgi saab nende palka määrata/muuta vaid eraldi volikogu otsusega), tegin seda ise, saamaks aimu, kas töötasu tõusu peetakse vajalikuks. Ja et jõulude ajal leiti, et vallavalitsus ning volikogu (kes sellest küll loobus) peaks sarnaselt valla töötajatele jõulutoetuse saama, esitasin ka eelnõu volikogu ja vallavalitsuse liikmete hüvitiste osas. Et igasugu toetuste ja preemiatega nende kahe puhul tegelema ei peaks, vaid oleks konkreetne ja läbipaistev süsteem. Selle teine ja veel olulisem mõte oli/on motiveerida volikogu liikmeid enam osalema ja panustama volikogu istungite töösse. Ehk et arutada, kas see kui sõidu- (või ka aja-)kulud kompenseeritaks, motiveeriks või võimaldaks rohkem panustada.

Kolmapäev, 27. jaanuar 2016

Lumi

Plirts, plärts, käes on märts. Aga ei ole ju märts. On jaanuar. Jah, pilk kalendrisse kinnitas seda.
Optimistina tahaks öelda, et ega see talv veel läbi ei ole. Terve veebruar veel ees ja jõuab taas külmaks minna. Või kui ka ei lähe, siis hea et nii paljugi seda talve ja lund oli. Seda viimast on meil vaja. Saan aru, et lumine aeg on rahustava toimega. Oleks nagu mingeid psühholoogiaalaseid uuringuidki lugenud, et meie aju/teadvus vajab seda valget aega. Porise ja pimedusse mattuva kaamoseaja ning kevadiselt märja ja tuulise perioodi vahele.

Õpetaja Tammik

Nädala eest vaatasin teatrietendust "Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine".
Vist oleks rumal arvata, et läksin teatrisse vastuseid otsima, saama. Küll ehk mingeid lõngaotsi. Tegelikult vist aga leidsin iseennast. Nii tuttavad mõtted, olukorrad, küsimused.

Etenduse lõpus küsiti, et kas mina tulen järgmise samalaadse tükiga lavale. Oskasin vastata, et 2017nda aasta suveni kavatsen koolis töötada. Edasi.... ?

Pühapäev, 24. jaanuar 2016

Vallad

Nädala eest tegi rahvusringhääling loo võimalikust Lõuna- ja Lääne-Hiiumaa valdade ühinemisest.
Ise leian, et see on mõistlik, isegi vaatamata sellele, et valitsus praegu nö sunnib omavalitsusi ühinemisplaane hauduma. Tulles tagasi 2013ndasse aastasse, oli meie nimekiri valimistel Emmastes ainus, kes selgelt välja ütles, et "oleme avatud omavalitsuste ühinemisläbirääkimisteks".
ERRi lugu sai lühike, kokkulõigatuna palju lühem kui tegelikult kommentaare jagati. Ja teisalt ei saanud kõike ka välja öelda.
Aga oluline põhjus valdade ühinemiseks on võimekuse tõstmine. Toon näited Emmaste põhjal (olen kursis ka Pühalepa ja Käina volikogus toimuvaga, aga info/teadmine ei ole vahetu, vaid vahendatud). Suurem osa volikogusse kandideerinud inimestest on kohast volikogus loobunud. Augustist alates on istungitel osalemine olnud vähemotiveeritud tegevus, tavapäraseim osalenute arv on olnud viis. Ja Skype-ühenduse kaudu osalemise võimaldamine on osalusprotsenti veidigi paremas valguses näidanud. Volikogusse kuulub üheksa inimest.
Kuivõrd on kellegi volikogu ja komisjoni(de) töös osalemine formaalsus ja kui palju sisuline panustamine, võiks igaüks ise järele uurida, tutvudes protokollidega või külastades istungeid. Ma parem ei kommenteeri.
Olgu Hiiu valla vead missugused tahes, ent seda tuleb tunnistada, et volikogu töö tase on paranenud võrreldes kahe väiksema omavalitsusega. Eelkõige just opositsiooni silmas pidades, kes on suutnud pidevalt nö pildil püsida (jah, seda saab ka lihtsalt lollusi tehes või karjudes, aga ma ei pea seda silmas) ja eelnõud läbi töötada, sisulisi ettepanekuid teha ning küsimusi küsida. Ja tugev opositsioon aitab ka koalitsioonil end erksa ja tegusana hoida.

Miks aga kolme valla ühinemine, mitte kogu saare tervikuks muutmine? Eelkõige on Pühalepa, Käina ja Emmaste puhul tegemist üsna võrdsete partneritega. Sarnane on suhtumine eelarvedistsipliini, elanike arv ei erine ülearu palju.
Hiiumaa ühisvalla loomine võinuks toimuda enne Hiiu valla loomist, mis andnuks parema võimaluse saart kui tervikut ja samal ajal iga nurka eraldi käsitleda.
Praegu on selge takistus Hiiu valla finantsseis ehk jätkusuutmatus. Lisaks oht võimu ja valitsemise liigseks koondumiseks
Kindlasti ei peaks ka kahe valla puhul lähtuma konkurentsist vaid ühistööst, sest vahet pole mitu vallamaja meil on, me jagame ikkagi seda ühte ja sama saart, Hiiumaad.
Kas koos- ja ühistegevuse jaoks on vaja moodustada ühine omavalitsus või on parem arengumudel kaks valda, mis hoiaks tasakaalu, peab näitama aeg.

Laupäev, 23. jaanuar 2016

Efektiivsus

Igal hommikul läks sipelgas tööle ja töötas rõõmsasti terve päeva. Sipelgas oli usin ja õnnelik tööd tehes.
Juht, lõvi, oli üllatunud, nähes, et sipelgas teeb tööd ilma järelvalveta. Ta mõtles, et kui sipelgas teeb ilma järelvalveta tööd nii efektiivselt, siis järelvalve abiga saaks sipelga töö muuta veelgi tõhusamaks. Nii värbas ta prussaka, kel on juhikogemus ja kes on kuulus põhjalike raportite poolest.
Prussaka esimene otsus on luua süsteem vahetustega tööks. Prussakas vajab sekretäri, kes aitaks teda raportite koostamisel ja ta palkas ämbliku hoolitsema arhiivi eest ja valvama telefonisidet.
Lõvi oli õhinas prussaka raportitest ning palus tal teha skeeme ja diagramme tootmise arenemisest ning valmistama analüüse, mida saaks kasutada juhtide koosolekul. Nii tuli prussakal osta arvuti ja palgata kärbes vastutama IT osakonna eest.
Sipelgas, kes alguses oli õnnelik ja produktiivne töötegija, vihkas uut tööd, kus ta pidi käima erinevatel koosolekutel, tegema palju selgitus- ja paberitööd.
Lõvi tegi strateegilise otsuse – oli viimane aeg palgata ülemus sipelga osakonda.
Ülemuse ametikoht anti ritsikale, kelle esimene otsus oli hankida oma kabinetti moodne vaip ja ergonoomiline tool. Ritsikas vajas ka arvutit ja isiklikku assistenti, kes valmistaks töö- ja budgeti optimeerimisplaani.
Osakond, kus sipelgas töötas, oli nüüd kurb koht ja kõik ülimalt närvilised.
Ritsikas veenis lõvi, et vaja on läbi viia heaolu uuring.
Lõvi, märganud, et sipelga osakonna kulud kasvavad ja tootlikkus väheneb tuntavalt, palkas öökulli, hinnatud konsultandi, auditi läbiviimiseks ja ettepanekute tegemiseks.
Öökull tegi selgitustööd kolm kuud ja sai kokku hiiglasuure raporti, milles oli kirjas, et sipelga osakonnas on liiga palju töötajaid.

Arva, kelle lõvi vallandab esimesena?


Muidugi sipelga, sest hindamisel osutus sipelgas selleks, kellel on madal motivatsioon ja negatiivne suhtumine.

Neljapäev, 21. jaanuar 2016

Koodid

Maailmas enimkasutatavad internetiparoolid aastal 2015. Ehk et kui paroole muutma asud, siis siit võid ideid saada.

1. 123456 (sulgudes aastatagune positsioon, 1.)
2. password (2.)
3. 12345678 (4.)
4. qwerty (5.)
5. 12345 (3.)
6. 123456789 (6.)
7. football (10.)
8. 1234 (7.)
9. 1234567 (11.)
10. baseball (8.)

Kolmapäev, 20. jaanuar 2016

Katel

Laupäeval külastasin Isamaa 2.0 sündmuse raames Kultuurikatelt. Nagu päev varem Päevalehest lugesin, kutsuti sinna 400 erakonna liiget, sõpra ja arvamusliidrit. Ei oskagi pakkuda, millisesse kategooriasse kuuluda võiksin :)
Erakonna liige ei ole. Kasvasime niiöelda lahku ehk et ma ei tundnud enam, et jagaksime täielikult ühiseid väärtuseid. Väga oluline sealjuures oli suhtumine väärtegudesse ja/või neisse, kes oluliselt eksinud on, kas siis seaduste või üldtunnustatud normide vastu.
Lisaks püüan talitada viisil, et löön kaasa vaid seal, kus saan, suudan või oskan reaalselt kaasa rääkida. Tean, et see pole alati nii olnud, aga eks nooruse uljusest tuleb õppida.
Erakonna sõbraks olemist on raske defineerida. Sõprus peaks olema mõlemapoolselt kasulik, ent minul ei ole sellest tolku ning vaevalt teiselgi poolel. Ja pean igal juhul sisu olulisemaks kui välisilmet ehk et valimistel tuleb lähtuda programmist (tahaks öelda maailmavaatest, aga meie erakondadel see kohati on ja kohati pole ka), mitte kuvandist.
Arvamusliidriks end samuti ei pea. Kui, siis vaid oma kodus, kus minu nägemusest sõltub, mis ja kuidas toimub :)
Mis jäi kõlama, on erakonna soov sisemiselt muutuda. Pöörata nägu nii liikmete kui valijate poole läbi uute pikaajaliste sihtide seadmise. Eks näis. Maine on väljastpoolt vaataja jaoks madal ning seda muuta on keeruline, odavate trikkidega seda ei suuda ja poleks ka tark tegu nii talitada. Kui sisemine pool ehk liikmeskond laiemalt kaasa tuleb, siis on võimalus. See on raskem tee, aga parem valik, sest ainult liikmed ise peavad selgeks tegema, kas sellist erakonda on üldse riigile vaja ja kui, siis miks - mida see pakkuda suudab.

Teadmised

Reedel mängiti Kärdla mälumängu neljas voor. Jokker-voor ehk et igasse tiimi jäi alles kapten, ülejäänud said loosiga uued pesad. Lisaks küsisid kõik 20 tiimi küsimuse, kuna mängujuht esitas ise vaid 13.
Sain endale laua taha toreda sõbraliku seltskonna, ent kui aasta lõpus võisin nentida et "kilvavorm on hea", siis seekord oli pea pulki täis ja jätsin kuus silma lauale. Ja pooled neist olid spordiküsimused...
Ent parimaks küsimuseks pean Kärdla tunnuslauset. No tee või tina, aga suurem enamus ei teadnud seda. Veel enam, saalis tekkis rõõmus naerulagin, kuna lause oli ka peale selle välja ütlemist üsna võõraks jääv. Aga vastus on, et Kärdla on "Linn, kus unistused saavad teoks".
Ahjaa, sellegipoolest õnnestus lõpuks kolmandale kohale tõusta.

Kolmapäev, 13. jaanuar 2016

Talv

"Mis sest et vihma sajab, ikkagi on vahva õues joosta ja mängida!" ütles üks endine kekaõps ja liikumisfanatt. Kui kujutad ette, et seda öeldakse särasilmil ning lõputu entusiasmiga, siis on meeldiv kuulata küll, jää või uskuma :)
Nii oli ka täna, kui noortega suusatunde alustasime. Oli neid, kes said elus esimest korda suusad alla. Vaatamata lumes rullimisele ei tundunud külm olevat. Endal võttis vahepeal näpud küll kangeks suuski sättides, saapapaelu sidudes. Aga kui näed ja tunnetad liikumisest tekkivat siirast rõõmu, siis annab see ka sulle sooja.
Sarnane näide- puhas rõõm talvest ja liikumisest avanes aasta alguses. Esimesed lumeräitsakad katsid õrna sametise kihina roheka muruvaiba. Ja juba olid kelgud välja otsitud ning maja juures asuvast mäest (pigem küngas, aga ametlik nimi on sel ikkagi mägi- Remlimägi) liulaskmine võis alata. Vast kümmekond korda kihutati nõlvast alla, kui valge lumi oli asendunud tumeda mullaga. Aga ega see ei seganud, külmunud maapinnal saab samamoodi kelgutada. Kasvõi tundide viisi.
Sestap ei saa mina õnneks aru neist juttudest ja uuringutest, mis väidavad, et tänapäeva lapsed ei taha liikuda, et ainult arvutimängud ja mobiiltelefonid köidavad nende tähelepanu. Pigem tundub, et liikuda- isegi sporti teha- on ikka ka lahe.
Täna ütles seltskond noori, et saavad nüüd järjepidevalt jalgpallitrennis käia. Et omal initsiatiivil rääkisid puhkpilliringi juhiga ja leidsid selleks ühiselt teise aja. Ma ei ole õigeks pidanud kedagi mõjutada spordiringis osalema, niisamuti olen püüdnud ka teistele ringidele sporditrenni aegadega vastu tulla. Pean õigeks, et noor teeb seda, mille vastu tal huvi on. Huvi kas on seesmine või see tekitatakse. Käskudega on võimalik lühiajaliselt eesmärk saavutada, ent pikas perspektiivis ei ole see jätkusuutlik.

Puhkus läbi

Koolivaheaeg, kuhu mahtusid ka pühad ja mida seetõttu on paslik ka puhkuseperioodiks nimetada, sai äkilise lõpu. Ehk üsna mõnus oli vähemalt nädalajagu kellaajast mitte sõltuda, teha asju siis kui pähe tuleb. Sai ka ennast liigutatud. Meeldivalt palju.
Laupäeva hommikul läksin aga esimese praamiga mandrile. Täpne logistik nagu ma olen, jõudsin sadamasse 0629 ehk minut enne praami väljumist. Noorte Kotkaste keskkogu ootas.
Samas jäi ka laupäevaöine uni lühikeseks ja oligi kogu unegraafik sassis. Kahjuks vist ei õnnestu nö ette puhata või unetunde ette ära magada. Vaadates aga tegevusi täis jaanuarikuu kalendrit, siis oleks tore, kui see võimalik oleks.
Tööle suundusin esmaspäeval aga ikkagi suure rõõmuga. Seal aeg lendab ja headel päevadel, mida õnneks piisavalt palju jagub, ei saa ka väsimusest aru.
Tegelikult on väsimus üldse suhteline mõiste. Esmaspäeva õhtul tundus peale tööpäeva ja noorte trenni, et kõige targem oleks kodus puhata. Aga kui seejärel tuli mõte jooksma minna, siis mõningase kaalumise järel jäi see peale. Ja hea, et jäi. Pehme lumevaip laseb mõnusasti joosta, lisaks sadas valget vahtu juurde ning peale -20 kraadist perioodi ei ole -7 enam külm ega midagi.

Kolmapäev, 6. jaanuar 2016

Kommunikatsioon

Sotsiaalkindlustusamet muutis sotsiaalsete abivahendite müümise ja rentimise korraldust. Muudatus jõustus 1. jaanuarist. Eesmärk oli üllas- muuta süsteemi lihtsamaks ja läbipaistvamaks, andes ka abivajajale suurema vabaduse. Välja kukkus aga...
Hommikustes raadiouudistes öeldi otse, et inimesi lihtsalt unustati muudatustest teavitada. Et muudatused tõid paljude jaoks kaasa ka hinnatõusu, oli pahameel valemisse sisse kirjutatud.
Super kommunikatsioon!
Vähemalt sotsiaalminister on nii palju mees, et võttis kohe täna teema isiklikult (ei ole tavatu, et probleemide korral lükatakse tanki kantsler või keegi teine ministeeriumist) käsile, tunnistades ka enda osa tekkinud sasipuntras ehk võttes vastutuse.
Aga veelkord tõestus, kuivõrd oluline on kommunikatsioon. Ütleks isegi, et muudatuste korral on see kriitilise tähtsusega. Kui see tekitab lärmi või pahameelt, siis ega vaikimine olukorda ei lahenda, lükkab vaid asja edasi. Ja kõige halvem selle juures on, et seotud osapooled- nii nagu praeguses loos- saavad seetõttu kannatada.

Laupäev, 2. jaanuar 2016

ID-kaart

Lugesin, et alates jaanuarist tuleb poes lotopileti ostmisel ID-kaart (või samaväärne ehk isikut tõendav dokument) esitada. Ametlikult selleks, et piletile trükitakse ostja isikukood ja selle alusel saab edaspidi võidu kätte, ei pea vist isegi paberpiletit alles hoidma.
Ei peatu üldse sellel, et müüjatele see muudatus tõenäoliselt rõõmu ei paku. Lisaajakulu ju. Rääkimata võimalikest pahastest ostjatest. Ent selle kaudu tekib korralik andmebaas, mida näiteks pangad kasutada saavad. "Ahhaa, mängite tihti hasartmänge, ei saa laenu." Vandenõu?
Kui aga teistpidi vaadata, siis sarnane süsteem peaks olema kasutusel ka palju ohtlikuma asja ehk alkoholi puhul. Ja nagu lotopiletite/kasiinode puhul seatakse teatud inimestele tõkendeid, siis saaks ka nt roolijoodikute puhul sedasi tarbimist piirata. Loomulikult, kätte saab alati, kui huvi on- ka lotopileti saab igaüks edaspidigi ilma oma isikukoodi kasutamata, kui ikka tahab-, aga see teeks selle ebamugavamaks ning ühtlasi (vähesel määral) piiraks siiski.

Uus aasta

Vana aasta viimasel päeval alustasin õige varakult- igal juhul oli väljas veel pime- toimetustega. Pealelõunal võisin sauna küdema panna ja jooksma minna. Raskelt liikusin, kuigi kilomeetriajad õudu ei tekitanudki. Samas tagasiteel avanes kaunis pilt, üle taevalaotuse sõitis sirge pilvejutt, mis ülemise korruse kaheks jaotas, taustaks aga erkroosa-oranž värvikuma. Justkui saatnuks loodus ise aasta ilutulestikuga ära.
Trenni osas on sel nädalal vaid reedene päev vahele jäänud, lisaks ühele jooksuotsale kolmekohaline arv kilomeetreid ratta seljas. Tänane näitas aga, et kaherattaline tuleb mõneks ajaks keldrisse jätta. Tiba jahe või nii.