kolmapäev, 12. aprill 2023

Maksud kui võimalus, mitte karistus

On inimlik, et soovitakse vähem makse maksta ning samas rohkem ja kvaliteetsemaid teenuseid tarbida. Tõsiasi on paraku see, et üheaegselt mõlemat ei saa.

Maksu- ja tolliamet sõnastab oma kodulehel: „Maksude maksmine on meie ühiselt valitud ühiskondlik kokkulepe, mis tagab riigi toimimise ja võimaldab igale inimesele sotsiaalseid garantiisid. Maksudega mõtleme me endast kaugemale. Kõigele sellele, mis on meil ühine.“

Haridus – ja Eesti kontekstis koguni maailma parim kooliharidus! – , kvaliteetne arstiabi, ühistransport ja kõik muu sarnane toimib ainult tänu sellele, et riigil on vahendid nende valdkondade arendamiseks.

Tegelikkuses oli juba enne Riigikogu valimisi selge, et tänases mahus ja tänase kvaliteediga avalikke teenuseid ei ole võimalik sarnase tulubaasiga edasi ülal pidada. Eriti sellises julgeolekuolukorras ning soovi ja vajadusega kaitsekulusid kasvatada.

Paraku jäi maksudebatt valimiste eel üsna tagasihoidlikuks.

Isamaa erakonna esimees Helir-Valdor Seeder kommenteeris laupäeval avaldatud koalitsioonilepet, et valimiste eel rääkisid ainsana ausalt maksutõusuplaanidest sotsiaaldemokraadid. Samas sotsiaalmeedias sattus hoogsalt lendama meem, milles peaminister Kaja Kallas 26.oktoobril Riigikogu ees ütleb: „Lugege mu huultelt: maksud ei tõuse. Punkt. Kas oli liiga keeruline? Maksud ei tõuse. Punkt.”

Koalitsioonileping toob selguse. Maksureform tuleb. Valimistel edukad olnud erakonnad on kõik selle vajalikkusest aru saanud.

Positiivne, et valitsusliit on pannud kirja konkreetsed asjad eelarvetulude kasvatamiseks. Arvestades, et valimiste eel selle vajadusest rääkida ei tahetud, jätab muidugi mõru meki man. Sest ma tõepoolest ei taha uskuda, et rahandusminister nii pealiskaudselt tööasjadesse suhtus ning riigi rahanduslikust seisust adekvaatset ülevaadet ei omanud.

Olen küll veendunud, et riigi tervisele olnuks mõistlikum otsus astmelise tulumaksusüsteemi kehtestamine, selle asemel, et ühtlaselt käibe- ja tulumaksumäära tõsta. Näiteks antiigiaegses Ateenas maksid makse vaid kõige jõukamad kodanikud. Enamik neist mitte ainult ei nautinud maksude maksmist kui privileegi, vaid ka hooplesid sel moel kulutatud summade suurusega. Nii pälvisid nad kaaskodanike avaliku heakskiidu.

Samas ei taha siinkohal koalitsioonileppe detailidesse minna ning analüüsida üksikotsuseid. Selle kirjatüki teemapüstitus on üldisem. Maksude maksmine ja maksusüsteem laiemalt.

Maksude maksmine ei ole karistus. Maksude maksmine annab meile võimaluse riigi pakutavaid hüvesid nautida.

„Tagame parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsime parandamisvõimalusi,“ seisab koalitsioonilepingus. Meie jaoks oluline töövõit. Samas otseselt seotud maksude ja riigi rahandusliku olukorraga.

Selleks, et seda võimaldada, selleks et tugevdada regionaalpoliitikat, on vaja eelarve tulupoolt kasvatada.


Ilmus 11.04.2023 Hiiu Lehes

esmaspäev, 10. aprill 2023

Lennuk

Kärdla-Tallinn lennuliin.

Arvestada tuleb, et lennureis = edasi-tagasi lend. Samas täituvuse kasv on siiski selgelt näha.



REISID

KOKKU

Kuus keskmiselt

2020

541

45

2021

635

53

2022

598

50


REISIJAID

KOKKU

Kuus keskmine

2020

8611

718

2021

10552

879

2022

11849

987


TÄITUVUS


Reisijat reisi kohta

2020


16

2021


16,6

2022


19,8

pühapäev, 9. aprill 2023

Elanike arv

Hiiumaa elanike arvu muutus piirkonniti.

Viie aastaga, 1. jaanuarist 2018 kuni 1. jaanuarini 2023 on elanike arv Hiiumaal kasvanud 2,5%.

Kasv on tulnud peamiselt Pühalepa ja Kõrgessaare piirkonda. Vähesel määral Emmaste piirkonda. Käina osavalla elanike arv on sisuliselt samal tasemel püsinud. Elanike arv on langenud Kärdla linnas.

Kui vaatame elanike osakaalu piirkonniti, siis Kärdla osakaal on langenud alla kolmandiku. Samas tuleb tõdeda, et linna tegelik toimeruum on suurem. See tähendab, et linna piiri taga ei ole mets või tühermaa, kui piltlikult väljenduda. Seal, kus on linna piir, algab enamasti küla, mis on Pühalepa osavalla koosseisus.

Pühalepa osakaal on teinud suure kasvu, olles umbes 18% ning arvestades, et Käina osakaal on vähenenud, on ka nende piirkondade vahe vähenenud. Emmaste osavalla osakaal püsib 13% juures, nii nagu see on olnud ka Emmaste valla viimasel perioodil. Samas kui Kõrgessaare, mis eelmisel kümnendil oli Emmastega võrreldav, on osakaalu 15%-ni kasvatanud.


 

Kärdla​

Kõrgessaare​

Emmaste​

Käina​

Pühalepa​

Kokku​

 

 

 

 

2018​

3327​

1260​

1241​

2118​

1586​

9532

 

 

Osakaal %​

34,9​

13,2​

13,0​

22,2​

16,6​

 

 

 

 

2023​

3170​

1458

1259

2120

1751

9758

 

 

Osakaal %

32,5​

14,9​

12,9​

21,7

17,9

 

 

 

 

Muutus​

-157​

+198

+18

-2

+165

+226​

 

 

​Osakaalu muutus

​-2,4%

​+1,7%

​-0,1%

-0,5%

+1,3%

 


laupäev, 8. aprill 2023

Tulumaks

 Esialgsed andmed.