teisipäev, 29. august 2023

Maksud on selleks, et riiki arendada

Maksude kogumise mõte on vajalike teenuste pakkumine ja/või investeeringute tegemine. Automaksu teemaga hakati selles mõttes valest otsast pihta – räägiti vajadusest riigieelarve auku lappida, mitte maksu sisulisest eesmärgist või sellest, mis konkreetse meetme läbi paremaks muutub.

Samas saan rahandusministri möödalasust aru. Endise Rae vallavanemana oli ta ilmselt kogenud vaid sellist olukorda, kus eelarvetulud kasvavad. Ja mühinal. Mis nii viga lubadusi ja soove täita.

Eesti riik on aga jõudnud arenguetappi , kus rahvastiku vananemine ja töökäte vähenemine tähendavad, et tänane maksubaas ei võimalda tänasel tasemel avalikke teenuseid pakkuda. Rääkimata täiendavatest teenustest või toetustest.

Seega on lihtsustatult kaks varianti – tuleb kas pakutavate teenuste hulka kokku tõmmata või suurendada tulubaasi.

Vabariigi valitsus on alustanud viimasest ehk täiendavate maksude kehtestamisega.

Maailmavaateliselt eelistaksin maksubaasi suurendamise meetmena astmelist tulumaksu. Ehk põhimõtet, et need, kel paremini läinud, panustavad ühiskonda enam. Valitsuskoalitsioonis domineerivad aga teistsugused ideed – sellest sõltuvalt ongi tehtud valikud näiteks käibemaksu kasvuks või automaksu kehtestamiseks.

Automaksu vormimine

Viimase sisustamise ja selgitamise asemel hakkas rahandusminister pihta numbritest. Nii kõlas esmalt fakt, et sellega kogutakse riigieelarvesse 120 miljonit eurot. Kuidas ja millise valemi alusel, polnud teada.

Arusaadav, et sellise koduse töö eest häid hindeid ei panda ning tugevat kriitikat sai minister teiste seas erakonnakaaslastelt. Viimane jätkus ka siis, kui 120 miljoni kokku kogumiseks kaks alternatiivi välja pakutud oli. Näiteks kliimaminister ei pidanud kumbagi varianti mõistlikuks.

Üldises plaanis ongi nii, et kui rahandusminister nägi maksus võimalust suur summa raha kokku koguda, siis kliimaminister juhtis tähelepanu, et automaks peaks täitma keskkonnaeesmärki. Ehk oluliselt rohkem tuleks arvesse auto keskkonnamõjuga seotud näitajaid.

Regionaalminister on aga juhtinud tähelepanu asjaolule, et automaks peab arvestama regionaalset aspekti ega tohi kellegi elukvaliteeti halvendada.

Kuidas mina asja näen?

Olen nõus lähenemisega, et automaks peaks aitama keskkonda hoida. Samas tuleb kindlasti arvestada regionaalseid eripärasid – see peab eelkõige mõjutama linnade autostumist. Seal on ühistranspordi näol olemas alternatiiv ning auto omamine seeläbi paljuski valiku küsimus.

Lisaks on oluline, et automaks ei tohi olla löök neile, kellele auto eluliselt vajalik. Kaugemate piirkondade elanikud, kellel autole alternatiivi poodi-tööle või mujale liikumiseks ei ole. Suurpered, kes väikeautoga üheskoos liikuda ei saakski.

Sissejuhatuses kirjutasin, et maksudel peab olema eesmärk. Seega ei kõla mõistlikult selgitus, et automaksuga kogutav raha läheb igale poole.

Need riigieelarvesse lisanduvad vahendid peavad aitama inimestel alternatiivseid lahendusi valida. Seega tuleks mootorsõidukimaks siduda liikuvusreformi ja kogu ühistranspordi parendamisega. Et busse oleks mugav kasutada, et laevagraafik oleks piisavalt tihe ning erinevad transpordiliigid ühenduks sujuvalt.


Ilmus Hiiu Lehes 29.08.2023

esmaspäev, 14. august 2023

Transport

7 kuu andmed.

Heltermaa- Rohuküla laevaliin.

Üle veetud 180 960 sõidukit ja 401 460 reisijat.
Võrdluseks, aasta tagasi olid numbrid vastavalt 177 539 ja 381 454 ehk kasv ca 3000 sõidukit ja 20 000 reisijat. Aastal 2021, mis oli COVID-i tõttu (välisriikidesse reisimine oli piiratud) Hiiumaa jaoks hea turismisuvi, olid näitajad 181 226 ning 380 809.

Maakonna bussiliinid.

Keskmiselt 12 000 reisijat kuus. See on pea poolteisttuhat enam kui aasta eest. Ja üle 3000 rohkem kui aastal 2021. Liinikilomeetreid on kõigil aastatel enam-vähem ühes mahus, see on umbes 55 000 km.

Lennuühendus.

Juulis selle sajandi rekord – 2336 reisijat kuus. 7 kuuga 9679 reisijat. 2022 aastal oli ca 3000 võrra vähem. 2021 aastal oli ca 4000 võrra vähem.