neljapäev, 29. august 2013

Väsimus

Et auto on hetkel arsti juures, aga jalkatrenni oli soov minna, tuli teine plaan välja mõelda.

Seega läksin rattaga. Esmalt 1,5 tundi sõitu, siis samapalju jalgpalli (ja seekord vaid mängisime, ilma harjutusteta) ja lõpetuseks veel 1,5 tundi ratta seljas.
Ilma liialdamata- ei olnud väsinud kodus.

Täna hommikul ootas aga töökoosolek ehk siis oli vaja pabereid täita ja niiöelda mõttetööd teha. Siis otsejoones maakondlikule õpetajate kogunemisele (või kohtingule, nagu seal öeldi), kus oli suurepärane võimalus kaks tundi järjest istuda ja kuulata teiste juttu ja laulu.
Ilma liialdamata- täna olen küll väsinud.

esmaspäev, 26. august 2013

Üllatus

Väga vahva on töönädalat alustada nii, et töölaual ootavad tänukaart, lill ja šokolaad. Ja mul ei ole isegi sünnipäev :)
Peab veelkord ütlema, et Lasnamäe Gümnaasiumi laulukoori lapsed on ülimalt viisakad ja toredad. Tore üllatus, kuigi ma kohe kindlasti ei nõustunud nendega sportima tasu saamise eesmärgil.

Korvpall

Tundub, et pean oma sõnu korvpallikoondise kohta korrigeerima. Eilne mäng Valgevene vastu oli juba täitsa kobe.
Eks näis, mis Bulgaariaga saab.

neljapäev, 22. august 2013

Muusika

Ma ikka oskan endale täiesti null-olukordadest ülesandeid kaela saada.
Kiikasin korraks saali, kus Heli laululaagri lastega musitseeris. Võttis paar minutit ja juba lootsid noored, et äkki viitsin neile mingit sportlikku tegevust organiseerida. Kuidagi väga kergelt õnnestub noortega positiivne kontakt saavutada- vist on mind ikka õpetajaks loodud :D
Ja no kuidas sa siis keeldud, eriti kui ajagraafik seda võimaldab.
Mõtlesin õhtupoolikuks paar asja valmis. Kui koolimaja juurest tennise- ja vutiväljaku poole liikusime, õhkasid pealinna lapsed, et "tahaks ka siin koolis õppida" ja "nii vägev ümbrus".
Tõepoolest, on. Siin on suurepärane spordikompleks. Ent seda enam teeb mind kurvaks, et vallavalitsus sellest hoolivat ei näi. Volleplatsil vedeleb reha liiva sees, võrk tuuldub vist kuude viisi ühtejutti. Tenniseväljaku kate on käest ära ja umbrohi pressib peale. Jne. Kas lihtsam poleks panna keegi alaliselt selle kallal tööle? Keegi, kes pidevalt kohal oleks, korraldaks ja reaalselt midagi seal ka teha tahaks. Mandrigrupid tuleks siia suurima hea meelega laagrisse.
Aga lõpetades positiivselt, siis mind üllatas nende noorte viisakus. Kui lõpetasime, tulid enne lahkumist kenasti tänama ja head õhtut soovima. Ja nii palju ma ikka noori tunnen, et saan aru, kas seda tehakse kellegi sunnil või see tuleb sisemisel ajel.

kolmapäev, 21. august 2013

Saaremaa

Eilne Saaremaal käik tõestas, et mul on veel küllaga õppida.
Kui pühapäevase liigamängu järel teenisime äärekohtunikena vaat et ainult kiidusõnu (jalkaliidu kohtunike määraja käis mängu vaatlemas), siis eilse mängu järel enda tegevuses midagi positiivset küll ei leia.
Tagantjärele targana öeldes pidanuksin tasku kallal tihedamini käima ehk hoiatusi jagama. Esimese abikohtuniku sõnul võinuks koguni kaks punast kaarti jagada.
Lasin jõuliselt mängida, enda meelest võrdsel määral. Ent mingil hetkel oli näha, et mängijad kulutavad liialt aega jutustamisele ja kaebamisele. Ja et saarlased kodus veel viimase minuti väravast kaotasid, siis saadeti mind platsilt ikka väga sõbralikult lõpuvile järel ära :D  
Ja kuigi mehed tulid mõni aeg hiljem- siis kui kohtunikeruumist ümber riietumast tulime- vabandama, jäi endale ikka mõru mekk suhu. Ei oleks tohtinud lasta mängul nö käest ära minna.

esmaspäev, 19. august 2013

Käina

Nüüd kui kuulsin, et Käina lõpuks leidis, keda otsis, on ehk paslik aeg endalgi sellest paar rida kirja panna.
Nimelt sain juba pea kuu tagasi pakkumise asuda ka Käina kooli poiste kehalise kasvatuse õpetajaks.
Esialgu pidi tunnid paigutatama kahe, ent kuna see ei sobinud praegusele tööandjale, siis hiljem oli juttu ka ühe päeva peale paigutamisest. Päris karm päev oleks poistel olnud siis. Endal vist ka :D
Plussidena võib välja tuua võimaluse tegeleda senisest enam spordiga. Olen aru saanud, et just kehalise kasvatuse tunnid on need, mis tegelikult mulle mõeldud. Seal tunnen end kui kala vees. Palju rõõmsamalt astun sinna tundi kui koolimaja omadesse. Kui oleks võimalik (s.t. et koormust jaguks), siis vaid spordiga tegelekski. Ega mul olnuks midagi ka lisateenistuse vastu. Ja saan sealsetest koolijuhtidest hästi aru- ka mina leian, et poiste kehalise tunde peab läbi viima meesterahvas.
Miinuspoolele kandsin selle, et olles tööl kahes koolis, ei saa sa tegelikult kummaski kohas täielikult panustada. See ei ole töö, et lähed kellaajaks kohale ja kella pealt minema. Eks võistluste-koolituste tõttu oleks kahes kohas olles graafikute-asenduste sättimine ka topeltkeeruline. Ja minu vaevast hullem on see, kui kaotajaks jäävad lapsed. Suurim faktor oli aga see, et mulle tõesti meeldib Emmaste kool ja selle kollektiiv. Tunnen, et mind on seal hästi vastu võetud ja hoitakse. See on hea tunne.
Ega vist ei olegi vaja kirjutada, et loobusin Käina variandist ja jäin kindlaks Emmastele.

laupäev, 17. august 2013

Jalgpall

Eile õhtul mängisin kohalike noormeestega vutti. Tagajärg: kehvasti kukkumine ja sinikad puusal.
Täna liigamäng Kärdlas. Esimestel minutitel halb kokkupõrge pallivõitluses. Vahetusse tulles ehk keha jahtudes hakkas tunda andma ning nüüd on üsna sinine. Suur varvas.

Aga kõige lollim on see, et esimese poolaja umbes 30. minutil tõmbas korraks kopsu nii kokku, et anna otsad. Pole enne sellist nalja olnud. Vorm nii kehv olla ei saa!? Kape julgustusel/peale käimisel mängisin poolaja lõpuni ja kuigi lõpus tundus, et saan kopsud tööle, leidsin, et parem on ikkagi vahetusse minna.
Liiati sain seda teha puhtalt lehelt, kui juhtisime 3:0 :)  Lõpuks magus 3:2 võit tabeliliidri üle.

reede, 16. august 2013

Jalgpall

Puhkus lõppes aktiivse töönädalaga. 
Esmaspäeva hommik. Kärdla staadion. Viimased ettevalmistused ja juba saabuvad tasahaaval laagrilised- kokku 44 noort jalgpallisõpra. Esimene päev läks ladusalt- kõigi jaoks uus asi ja ka energiat palju. Ja kuigi ilmateade ning taevas pidevalt ähvardasid, saime vaid ühe tõsisema (pluss mõne väiksema) vihmasahmaka.
Teine päev oli raske seetõttu, et eelmise nädalaga oli unegraafik paigast läinud. Lugesin pool ööd. Näiteks kõigi 3 suurema ajalehe (Päevaleht, Ohtuleht, Postimees) nädalalõpulisa läbi. Lisaks mitu korda, tõsi, ebaõnnestunult, lambaid :)  Aga uni saabus alles siis, kui varsti oli juba aeg ärkamiseks. 
Samas laagripäev kulges samuti ladusalt, sest asjaosalistel oli nüüd tegevus täpselt teada ning laste jalgpallihuvi ei näidanud absoluutselt mitte mingisuguseid vaibumise märke. Ka taevas hoidis meid. Kell 17 lõpetasime päeva ja ca veerand tunniga saime asjad kokku, siis veidi juba tilkus. Ja nii kümne minuti pärast kallas korraks nii jõhkralt, et autoga sõites oli raske välja näha.
Kolmapäeval ootas ees sõit mandrile. Ja kuigi uni ei saabunud ikka õigeaegselt, tuli veelgi varem ärgata :)   Kuigi meil on laagris konkreetsed (ehk isegi karmid) reeglid, on vahva vaadata, et noored on selle hästi omaks võtnud ja käituvad korrektselt. See vist annab ka aimu, et nad tahavad seal olla. Vahemärkusena selgus jalgpalliliidus käies, et Hiiumaa laager oli üle Eesti üks kiireimini täis registreeritud laager (vist kolmas järjekorras).
Samas jättis see päev kogu nädalale mõru maigu juurde. Kuni turniirideni- eri laagrid mängisid omavahel nö sõprusmänge, mis laste endi jaoks olid ikkagi põhimõttelise tähendusega- oli kõik okei. Siis avanesid taevaluugid ja kõik ehk ca 800 last koos treeneritega suundusid Lilleküla staadionile varju alla. Ja tundus, et selleks ei oldud valmis... sest asendustegevust ei suudetud pakkuda. Pidime kolm tundi ise tegevustega täitma. Ja uskuge- see on "imelihtne" seal hoones.
Alates staadionilaulupeost oli kõik enam-vähem hästi. Muusika, suht okeid istekohad jne. Ent mida lähemale mängule, hakkas selgeks saama ma ei tea kelle poolne viga. Seal, kus istusime meie, Haapsalu ja veel paar laagrit, tulid inimesed, kes näitasid, et nad on Piletilevist samadele kohtadele pileti ostnud :D  Suurema osa neist oli mõistlik ja istus mujale, ent mõni jonnis. Ja oli küll põnev neile pidevalt selgitada, miks asjad nii on. 
Ja mängu nautimist nii suure lastehulgaga olla ei saa. Küll tuleb mõne väiksemaga kaasa minna, sest ta ei oska üksi tualetini minna, küll on muud seletamist. Mõlemad väravad ja vigastuse ning punase kaardi nägin siiski otsepildis ära.
Kui olime bussi jõudnud, võis kergendusega hingata, et peagi saab päev õhtusse. Laeva peal noori jalgpallisõpru vaadates oli küll tunne, et nende energia on lõppematu. Aga Heltermaalt alates hakkasid silmad bussis kinni vajuma.
Samas täna hommikul jõudsime staadionile 0915 (päev algab ametlikult 0930) ja siis oli seal juba ca paarkümmend last palli tagumas. Ise võidurõõmsalt kilkamas, et nad jõudsid enne treenereid kohale. Ja hommikune unisus (niipalju kui seda oli) sai lõunasöögi ajaks minema pühitud. Nii et pärastlõunased turniirid ei tahtnud kuidagi lõppeda.
Reedel juba viimane päev. Kohati isegi kahju. Sellist tööd teeks tegelikult meelsasti igapäevaselt. On hetked, kus see võtab ikka väga läbi, vaimselt, mitte füüsiliselt. Aga päeva lõpus on alati meel rõõmus. Vahel varemgi, kui märkad, et keegi on uue asja selgeks saanud.
Nädalavahetusel liigamäng, kohtunikutöö ja kiirkoolitus peale seda. Ehk jalgpallinädal jätkub.

neljapäev, 15. august 2013

Korvpall

Ja kuigi, nii ootamatu kui see ka pole, Eesti jätkab püüdlusi pääsemaks 2015 EM-finaalturniirile, ei ole ma koondise mängudega sugugi rahul.
Holland ja Portugal on riigid, kus korvpall on tõsiselt nurgatagune ala. Vaadates kasvõi Madalmaade mängu ülekannet- riik on väike, väiksem kui Eesti, ent kompaktne on ca 15 miljoni elanikuga- aga inimeste jaoks on koondise mängule tulek ikka liiga pikk tee. Saali vaadates oli tunne, et mängivad Eesti esiliiga satsid.
Sellised riigid, kus näiteks Hollandis ei mainitud kohtumist Eestiga suuremates lehtedes üldse, tulnuks kindlalt võita. Ja siin ei saa tuua vabanduseks Kanguri-Vene puudumist. Mängupilt oli kehva.
Ja kuigi viimane võit Portugali üle oli suureskooriline, ei tasu nina liiga püsti ajada. Lihtsalt juhtus hea päev olema- esimesed 4 kolmest tabas ja ega vähemalt esimesel poolajal nende tabavusprotsent alla 50 kukkunudki. Aga kohati tehti kaitses lapsikusi. Ja eks vastane viskas ka ikka imeheade kohtade pealt mööda.
No ei tea, olen ikka üldiselt optimist, ent pigem oli Portugal väga vilets kui Eesti väga võimas.
Loodan, et eesootavad mängud veenavad mind ümber.

August

Kuu algas rahulikult. Kuni laupäevani jätkus juuli lõpu süsteem, et iga päev tegelesin spordiga. Olin saanud ka rahulikult lugeda. Võtsin ette elulooraamatud.
Siis laupäeval tuli väike rütmimuutus sõbra sünnipäevaga seoses. Eelmise nädala tegutsesin peamiselt Põhja-Hiiumaal. Kuigi kuna nautisin viimast vaba nädalat, siis käisime sõbrannaga ka eri kohtades siin saarel uudistamas, ujumas ja söömas.
Nagu ikka, saab selline lebotamine järsu lõpu.