teisipäev, 28. august 2018

Haridus

Haridus-teadusministeeriumi aastaanalüüs.

Mõned mõtted sellest.
*  „Edukus tööturul“ 2017.a. analüüs näitas, et kutseõppe lõpetamisjärgne palk on kasvanud viimasel viiel aastal kiiremini kui kõrghariduse lõpetanutel, mis annab põhjuse loota, et ka kutseõpet hakatakse enam väärtustama.
* Kohe pärast põhikooli lõppu valib kutsekooli 25%, samas 3 aastaga jõuab kutsekooli 38-39%.
* Loodus-, täppis- ja tehnikateaduste lõpetanute osakaal kõrghariduses kasvab.
* OSKA analüüsid näitavad, et aastaks 2025 kasvab enim vajadus töötajate järele tarkvaraarenduses, telekommunikatsioonis, puidutööstuses, haldus- ja abitegevuste alal ning rahvastiku vananemise tõttu tervishoius ja sotsiaalhoolekandes.
* Täiskasvanute osalus elukestvas õppes on viimasel kahel aastal teinud hüppe üles ning seejuures on kasv olnud veidi kiirem madalama haridusega inimeste hulgas.
* Õpilased, õpetajad ja lapsevanemad on üldiselt haridusega rahul.
* Kiusamine koolides väheneb.
* Õpetajaameti atraktiivsus kasvab.
* Rahulolu kõigi noorsootöö tegevustega keskmiselt on 86% (rahul või väga rahul olijate osakaal), kitsamalt huviharidusega on rahul 91% (sh väga rahul 64%) noortest.

Raamat

Lugeda mulle meeldib. Paraku alati ei jõua nii palju kui tahaks.
Nädalavahetusel käisime mandril ja et mina pidin varem tagasi tulema, kasutasin ühistransporti. Bussiga 2:15 Pärnust Haapsallu. Sealt laev ja siis buss edasi. Ühesõnaga maast leitud aeg võrreldes roolis olemisega. Lugesin läbi raamatu - pilt all. Soovitan!


esmaspäev, 27. august 2018

Saaremaa

Saaremaal.
Värskendav on kuulata naabrite muljeid ja analüüsi ühinemisest ja haldusreformijärgsetest kuudest. Palju ühist. Aga ka palju erinevat. Nii protsessia ise kui ka 2018. aasta kontekstis.
Näiteks üks, millega ka Hiiumaal tegemist on olnud. Eelarvestamine ja eelarve koostamine. Ehk nüüd kui eelarve peaks olema ühistel alustel, selgub et seal on varasemalt väga erinev praktika olnud, kuidas ja mida mingitel ridadel kajastada. Aga. Optimistina vaadates, järgmiseks aastaks saab süsteemi toimima ja selguse.

pühapäev, 19. august 2018

Saarte mängud

Täna üle pika aja kokkupuude kergejõustikuga. VII Saarte mängud.
Avamine oli kell 12. Kõned, tervitused, tänukirjad. Vaatasin kella, sest polnud kindel, et enne keskpäeva piisavalt palju liigutada-soojendada jõudsin.
Start ajakava järgi 12.20 ja reaalsuses ehk mõni minut hiljem. Osalejaid seitse, mistõttu eeljooksude asemel asusime kohe finaaljooksu juurde.
Tulemus 11,9 ehk olen päris rahul. Arvestades neid lõputuid kiirustreeninguid, veel enam :)   Marcus tegi muidugi eriti vahva jooksu ja läbis distantsi 10,8-ga. Tõsi, käsiaeg. Aga olen kindel, et uuel hooajal jõuab noormees ka elektroonilise ajavõtuga uude sekundisse ehk alla 11 sekundi jooksjate sekka. Ise lõpetasin kolmandana ehk medal oli lisapreemiaks.
Jooksurajalt liikusin otse kuuli tõukama. Raudmuna eriti lennata ei tahtnud. Ent mida katse edasi, seda enam õige tõuketehnikani jõudsin. Nii et viienda katsega alistus ka kümne meetri joon ja kuuendat enam tõugata ei saanudki, kuna algas sprindi autasustamine. Hiidlastest olin kolmas :) Kuigi, ega see ei ole koht rõõmustamiseks. Saare tase lihtsalt ongi selline.
Enne mälumängu jõudsin veel mõne odaviske katse sooritada. Ühtejutti, sest tegelikult pidanuks mõlemad alad üheaegselt algama. Esimene oli päris hea vise. Paraku sektorist välja. Teisel libisesin vihmamärjal tartaanil. Kolmas läks kindla peale. Sealjuures oli huvitav, et kohtunikud ei fikseerinud täpset maandumiskohta ja sain korduskatse. See kandus sinna 30 meetri alguspoolde. Ehk et siin tahtnuks küll rohkem kirja saada. Aga mis seal ikka. Järgmine kord paremini.

Kella 15st algas päeva viimane ala ehk mälumäng. Viie kuni viieliikmelise tiimi seas õnnestus suurepärane start teha ja kümnest kümme punkti teenida. Edasi läks nii ja naa. Oli mõõnasid ja tõuse. Lõpptulemusena 38 punkti 60st ja teine koht. Natukene nadi, kuna mitu vastust jäi lauda. Aga teistpidi - eks see ongi mängu osa ja kindlasti juhtus nii teistelgi. Lisaks saime külalislahked olla saarlaste vastu :)

neljapäev, 16. august 2018

Jalgpall

Kui Aivar Pohlak on ülikonnaga, siis peab tähtis päev olema :)
Ja eks ta oli ka.
Kas nii suure kaaluga jalgpallikohtumist enam Eestis mängitaksegi? Lähiaasta(kümne)tel ilmselt mitte.
Tunnistan, et olin algul skeptiline. Möödunud aastal mängiti superkarikas välja Makedoonias. Olime ise just sealsamas sel ajal. Etteruttavalt- linnapilt meenutas eilset Tallinna. Sarnased plakatid ja viited mängule. Palju jalgpalliatribuutikat. Fännid. Aga et sealsel staadionil, Philip II nime kandval areenil oli/on ca 30000 kohta ja Lillekülas enam kui kaks korda vähem, siis tundus ebaloogiline pileteid saada. Arvestades suurt huvi selle mängu vastu.
Aga.
Aitäh, Anu!
Tegelikkus oli see, et tuli end loosirattasse kirja panna ja siis oodata. Mina sain asjast teada juuli esimesel nädalal. Et just meile loosiõnn naeratas. Niisugusel viisil ei tundu raha ära andmine (ehk millegi, praegusel juhul piletite ostmine) üldse paha variant. Vastupidi. Tunned sellest rõõmu. Suurt rõõmu.
Ja nii siis juhtuski, et kolmapäeva õhtul olime staadionil.
Ja millised kohad - kohe värava taga (olgu, veidi siiski võrgust eemal) ehk mängijad olid peaaegu käega katsuda. Lisaks oli sealsamas fännisektor. Mis sest, et Atletico oma. Või tegelikult isegi hea, et just Atletico. Sest tuleb au anda, fännid olid neil seekord selgelt häälekamad. Ja juba see oli elamus omaette. Ka linnapildis torkasid triibulised särgid enam silma. Mis parata.
Mäng ise oli pigem võrdne. Kuigi algas šokiga. Vähem kui sada sekundit ja värav. Seejärel võttis Real domineerimise enda peale ja viigistas. Asus juhtimagi. Ent jalgpallijumal tahtis, et raha eest ikka rohkem saaksime. Seega, lisaaeg. Ja seal jäi Atletico peale.
Korraldus oli ladus. Ehk staadionile ja sealt ära pääses tegelikult väga kiiresti. Arvestades vabatahtlike suurt arvu ei ole ilmselt ka imestada. Eesti/eestlased ikka oskab/osakavad asju korraldada. Ja aukartust tekitas üks noor kutt, kes meie ees seisis. Kollane vest kirjaga "steward" üll ja vaatas publikut. Viis tundi ühtejutti.
Hommikuputru süües istus Aivar kümne meetri kaugusel. Taas tavapärases olekus ehk vestiga. Vaikselt täitus linnapilt ka uniste hispaanlastega. Tõsi, valgeid särke polnud enam pea üldse näha. Aga pall on ümmargune. Ehk teinekord teistpidi. Ja nii imelik kui see ka ei ole, siis kaotus mind kurvaks ei teinud. Saadud emotsioon oli oluliselt tugevam. Ning Madrid ikkagi võitis ju :)   Ja Eesti kindlasti ka.

teisipäev, 7. august 2018

Kohvi

Ühepäevakohvikud.
Minu jaoks on see üritus aastatega veidi suureks kasvanud. Ehk inimesi per kohvik liiga palju. Rohkem melu kui mingi konkreetse asja nautimist. Samas ei alaväärtusta selle rolli turismimagnetina. Ja hajutamiseks on ka samme astutud. Pikendatud perioodi, mil kohvikud avatud ning üritus on kasvanud ülesaareliseks.
Viimased kaks aastat olin täpselt sel ajal saarelt pikemalt ära. Seekordki ei lennanud täiega peale. Valisin külastamiseks täpselt kolm kohvikut, igal päeval ühe Emmaste osavallast. Siin oli ses osas eriti hästi sattunud, et igasse päeva mahtus midagi.
Pean ütlema, et soe toit jäi mulle rohkem meelde, kui see mis kohvikus ehk esmane. Kohvi ja saiakesed siis. Sõrul pakuti meretoite ning läätserokk oli igati kosutav kõhutäis. Harjul sai peedikotlette ehk taaskord kõhu mõnusasti täis. Pühapäevaks jäi taas Harjul pakutud chilli con carne. Veidi teravam elamus. Kokkuvõtteks igal pool väga mõistliku hinnaga korraliku suurusega maitsev toit. Magustoitude osas tõusis minu jaoks teiste seast esile banaanileib.

esmaspäev, 6. august 2018

Tulumaks

Üksikisiku tulumaksu laekumine.
Kasv võrreldes eelmise aasta juulikuuga ja seitsme kuu lõikes.

Hiiumaa vald 11,68% 12,35%
KOKKU 9,28% 11,1%

reede, 3. august 2018

Soe

Vahepeal on meid ikka kohe täitsa Lõuna-Euroopa moodi suvi tabanud. Ilmselgelt oli õige otsus, et sel suvel kuhugi ei reisi/liigu. Kui Muhamed ei lähe mäe juurde, tuleb mägi Muhamedi juurde, või kuidas see oligi :)
Samas naudiksin seda suve ilmselt enam, olles puhkusel ehk kontrollides rohkem, millal tõusta, millal aktiivselt tegutseda. Iga hommik on uni viiest, hiljemalt poole kuuest läinud, sõltumata magama mineku ajast.
Kolmapäeval olin peale tööpäeva üsna tühi. Peamiselt lihtsalt pikutasin ja tarbisin vedelikke, sest ilmselt vedelikupuudus seda põhjustas. Neljapäeval oli parem päev ja õhtul võtsime tee Liivalaukale jalge alla. Kes sadulas, kes joostes. Kokku tuli 8 km sinna, ujumine ja 8 km tagasi. Mõnus :)
Täna ärkasin taas viiest, ent tulin juba kuueks tööle. Tõhus tööaeg on see varahommikune aeg.