Laupäev, 30. aprill 2016

Mehesõna

Müts maha, kui ära teete.
Ehk olümpiavõitja Erki Nool ei väsinud EOK presidendivalimiste ajal kordamast: kooliprogrammis tuleb suurendada kehalise kasvatuse tundide arvu. Sama arvas ka asepresidendiks saanud Tõnu Tõniste. Nüüd lubas haridus- ja teadusminister, samuti tugev spordimees Jürgen Ligi liikumisharjumuste edendamise eest võitlema hakata. Valitsuse tasandil siis.
Eks ta õige ole, selle nimel peaksidki erinevad osapooled koostööd tegema. Ja toetan ideed kahel käel. Mitte seepärast, et olen kehalise kasvatuse õpetaja - teeksin seda ka ajalooõpetajana -, aga kuna pean seda õigeks. Emmastes on seis veel päris hea, aga kui vaadata suurt pilti ehk riigi tasandil, siis murekohti on.
Härra Ligi, loodan, et sellest saab asja ikka märksa rutem, kui õpetajate palgast, mis 120-protsendini Eesti keskmisest jõudma pidi.

Reede, 29. aprill 2016

Volikogu

Tänane istung oli tõenäoliselt selle koosseisu kõige lühem koosolek. Ametlik osa maksimaalselt kolmveerand tundi.

Jüripäev 3

Et see tuli jutuks, panen paar mõtet ka siia kirja.
Võrdlesin üleeelmises postituses spordikompleksi olukorda aastaga 2014. Samas ma kindlasti ei tahtnud viidata, et talgute mõte oli või on teha ära kellegi töö (või veel hullem, tegemata töö). Seda küll mitte.
Ma siiralt arvan, et meie kooli park ja aed on väga hästi hooldatud. Küllap on neidki, kes imestavad seda nähes ja kuuldes, et eraldi aednikku tööl ei ole.
Seda enam ei saa ma aru, miks vallavanem allasutuse juhte piisavalt ei usalda. Ehk et kui asutuse palgafond võimaldab ja juht leiab, et tööülesanded seda tingiksid, siis ta tõstab oma töötaja palka lisaülesannete täitmise eest. Ja ta peaks seda saama ju teha nii, et vallavanem ei hakka selleks takistusi tegema. Usun, et allasutuse juht näeb toimuvat vahetumalt ja on pädevam koormust, tööülesandeid ja sellega kaasnevat tasu hindama. Tõsi, etteantud palgafond ei tohi lõhki minna.
Ja irvhammastele, ma ei räägi endast :)
Talgute mõte on olnud konkreetselt spordiväljakute ja -objektidega tegeleda. Et need säiliksid ja oleksid võimalikult heas mängukonditsioonis.

Kolmapäev, 27. aprill 2016

Jüripäev 2

Kui laupäeval osalesin Kassari jüripäeva tõrvikujooksul, siis esmaspäeval Kärdlas jüripäeva teatejooksul. Kassaris ei olnud probleemi, kuna maksimumi välja pressima ei pidanud, võit oli kindel. Distantsiks 500m ehk algusest lõpuni polekski saanud spurtida. Kärdlas jooksin avavahetust ehk konkurendid olid ühel joonel ning lõigu pikkus 300m ehk muud varianti polnudki kui kogu aeg gaas põhjas lipata. Tõsi, viimasel 50-l meetril olid reied piisavalt kanged, et seda mitte suuta.
Eeldasin, et Timole jään alla. Aga üllatus oli, et MM ehk seitsmendik hoopistükkis avavahetuse võitis, joostes kogu lõigu mul täpselt käeulatuses. Nii lähedal, et tahtmise korral saanuks tagasihool olevat kätt puudutada, samas nii kaugel, et kõrvale või mööda kuidagi ei saanud. Ja Timo, kes suurema osa vahetusest minu taga oli, astus seitsmepenikoormasammudega enne teatevahetust ka ikkagi mööda.
Maksimalistina tahtnuks vahetuse ikka esimesena üle anda, realistina saan aru, et kuidas töö (trenn), nõnda palk (tulemus). Ja ausalt teeb siiski heameelt, et saarel on väga väledaid noori.

Pühapäev, 24. aprill 2016

Jüripäev

Koolis ehk tööl on kiire periood justkui mööda saanud. Arenguvestlused ja lastevanemate koosolekud toimunud. Täpsed mõtted ja plaanid paigas, mis ja kuidas maikuus juhtuma hakkab. Ehk ainult töörõõm on jäänud veel :)
Lõppeva nädala esimesed päevad olin Haapsalus koolitusel ja laupäev jõudis tavapärasest veelgi kiiremini kätte.

Eile toimetasime siis spordikompleksis. Mulle ei meeldi inimestele nö pinda käia, et nad ikka kohale tuleks. Eks kõigil ole omi tegemisigi. Usun, et kui info silme eest läbi viia inimestel, siis nad tunnevad ise südames ära, kas spordikompleks on midagi, mille heaolu nimel kodust välja peaks minema.
Märgates positiivset, siis ka Õngult ega isegi Saaremaalt (elukohaga küll Kärdlas) ei ole kaugel kohale tulla.
Ja kuigi meil tekkis ekstsess töövahenditega (või õigemini nende puudumisega), siis ega sellised väikesed takistused ei sega talgupäeva. Saime teised, samaväärsed töövahendid, mis seal ikka.

Ja kui enam kui 60 töökätt midagi teeb, siis on tulemust ka. Võrdluseks mõni klõps aastast 2014, kui esimest korda spordikompleksi heakorraga talgute raames tegelesime.


Kas on muutuseid- ja on see siis progress või regress?-, seda saab ise kohapeale kaema tulla.

Seda enam on nukker, et vallavalitsuse, eelkõige vallavanema (võimuorgani nimel ei taha sõna võtta, üksikisiku puhul on seda tema käitumise põhjal võimalik teha) poolt pole sisulist huvi (lindilõikamine ei lähe paraku arvesse) spordivaldkonna, laiemalt inimeste aktiivse vaba aja veetmise võimaluste vastu.
Mis iseenesest ei olegi nii suur probleem. On selge, et inimene ei saa igal alal ekspert olla, rääkimata sellest, et igas valdkonnas ei jõua panustada. Vähemalt sel juhul ei saa, kui tal on võime pädevalt enda oskuseid ja ressursse hinnata.

Küll on taunimisväärne, kui töötatakse vastu. Eraisikuna võin ma seda kas rumaluse või pahatahtlikkuse korras ju teha, ent täitevvõimu rollis ehk kodanike teenistuses kindlasti mitte.
Mul puudub vahetu kogemus, aga usaldusväärsete inimeste andmetele toetudes tean, et Emmaste spordielul ja -kompleksil oli Anne ajal hing sees. Samas oli aastaid hiljem näha, et poole kohaga sporditöötaja (tagantjärele analüüsides ei taha teha etteheiteid konkreetse inimese suunas, vaid mõelda süsteemi puudujääkidele) eesmärki täiemahuliselt ei täida. Eriti kui suur osa tööajast pidi minema administraatori tööle ehk uste avatuna hoidmisele.

Hetkel oleme olukorras, kus isiklikud vastuolud pärsivad edasiminekut. Väikeses kohas on eriti ilmne, et ainult ühiste jõududega on võimalik midagi ära teha. Mõeldes tagasi eilsele, siis panuse andsid nii treenerid, trenninoored, hoolekogu liikmed, VAKi töötajad, Kaitseliidu noorteorganisatsioonid ja sealsed noortejuhid, aga ka lapsevanemad.

Spordiklubi ERNST juhatuse esimees ütles MTÜ asutamiskoosolekul, et peaksime keskenduma sisule ja sellele, miks üldse spordiklubi loomine ette võetud on. Mitte vaatama, et see või teine on SK liige ja siis sellest eemale hoidma või kohe, süvenemata sisusse kriitilised olema.
Ilmselt pidanuks seda mõtet mõne teise auditooriumi ees veel põhjalikumalt lahti rääkima...

Ma ise leian, et kodanikuühiskonna toetamine ja kolmanda sektori kaasamine valla elu arendamisse on enam kui tervitatav. Olen aru saanud, et päris üksi ma selliste ideedega siin Emmastes ei ole. Ka vallajuhtide tasandil.
Küll ei tohiks seda teha valikuliselt. Ei pea Einstein olema, et taibata, miks spordiklubi ja vallavalitsuse vahel koostööst asja pole saanud. Kindlasti ei ole põhjuseks soov MTÜ-dele siin rolli mitte anda. Konkurss ju korraldati. Samas oodanuks, et enne seda või selle ajal potensiaalsed huvilised kokku kutsutaks ja läbi räägitaks, mis on ikkagi (mõlemapoolsed) ootused. Tegevjuht ju selle eest palka saabki, et sääraste asjadega tegeleda.
Lisaks on aprillikuu volikogus Sõru väikelaevasadama ja sellega seotud maa ning hoonete kasutuslepingu pikendamine sealse MTÜ-ga. Vallavalitsus toetas ideed üksmeelselt. Ehk suund kolmanda sektori kaasamise suunas on juba võetud. Ja jällegi pole palju vaja, et kaks ja kaks kokku panna, taibates, miks selle lepinguga asjad muretumalt sujuvad. TP ja TL saavad lihtsalt isiksuste tasandil palju paremini läbi. Aga vallavanemalt ootaks laiema pildi nägemist ja isiklike eelistuste taandamist valla huvidest (arvestades et vald ei võrdu vallavanemaga) lähtuvalt.

Kui me ka jätame kolmanda sektori kõrvale ning lähtume plaanist, et asjaga peaks tegelema palgatöötaja (kes siis ehk otsib ise vajadusel kontakti kohalike aktivistidega), siis ka siin on isiklikud vastuolud protsessi seganud.
Valla eelarve võeti vastu veebruaris ja sporditöötaja jaoks on palgafond VAKi ridadel märtsikuust alates. Samas oli kohe siis teada, et konkurss ning asjaajamine võtab aega ja reaalselt võiks ses osas midagi toimuma hakata aprillis.
Paraku on vallavanem otseselt sekkunud allasutuse juhtimisse, kirjutades ette mismoodi see oma töötajaid otsima peaks. Ehk et konkurssi ei tohiks korraldada- peljates, kes kandideerida võivad?- ja selle asemel tuleks skeemitades keegi ajutiselt palgata.

Saan aru, et kui sulle varbale astutakse, siis on ebameeldiv ja see võib tigedaks ajada, astuja suhtes negatiivset meelestatust tekitada. Aga üsna kurb võib see elu ikka olla, kui ka aasta-paar hiljem iga kord astujat nähes seda kogemust meelde tuletad. Palju mehisem oleks sellest üle olla. Samas iga inimene elab oma elu ikka ise.

Jüripäeva lõpetasin aga Kassaris. Tõrvikujooksuga. Õnnestus vahvas seltskonnas joosta ehk sain uhkes üksinduses finiši ületada ja Hiiumaa jooksugrupile karika kindlustada. Anni tegi neljandas vahetuses teistega paraja vahe sisse ning kuigi ta hirmutas, et anna minna, nad on sul kohe kannul, ei pidanud poolekilomeetrisel lõigul täisgaasi lõpuni kasutama.

Laupäev, 23. aprill 2016

Juht või juht?






Kiirus

Vist oli see teisipäev, kui nägin, et rahvamaja parkla vastas tee ääres puid maha võeti. Üks neist - sündmuse algataja - pääses sellest, et ise pikali kukkuda. Vast kaks kuud tagasi, ja mitte ainult mina, anti sellest vaevu-vaevu seisvast puust teada. Männist, mis maanteest nii viie meetri kaugusel.
Aga nagu vallavanemast aru sain, siis vald seda maha võtta ei tohtinud. Maanteeameti teema. Samas viimane tegutseb rahulikult, nii nagu paberil näpuga järge ajades teha tuleb. Esimese kuu jooksul käib spetsialist kohal, kes fikseerib olukorra ehk märgistab ohtliku puu. Teise kuu sees tullakse seda maha võtma.
Kuradi kiiresti käivad ikka mõned asjad meie riigis. Vahel võiks ehk talupojamõistus bürokraatiast üle olla?

Reede, 15. aprill 2016

EOK

Kui oli valida kahe vahel- Urmas või Jüri-, siis minu hinnangul tegid EOK liikmed õige valiku. Kumbki polnud väga paha variant, aga Urmasel on rohkem plusse. Mees saab reaalselt ette näidata, mida ta spordi heaks ära teinud on, kui palju raha on suutnud sinna suunata. Usun, et nii nagu meest sõnast, härga sarvist, asub ta ka nüüd antud lubadusi ellu viima. Oluline erinevus on ka see, et tal puudub nii tugev poliitiline sõltuvus nagu Jüril on. Poliitikud ei peaks spordi juhtimisse sedamoodi sekkuma.
Samas tunnustan Jüri. Tõestas taaskord, et ta on aumees. Mees, kes oskab kaotada. Sai lüüa, siis tunnistab seda ja kiidab konkurenti, mitte ei asu vandenõuteooriate abil kaotuse põhjuseid otsima. Kaotuse korral ei lööda käega ega saadeta kõiki (eriti võitjat) kuradile. Muidugi eeldusel, et sa reaalselt ka hoolid antud valdkonnast. Sel juhul jätkad sa sellesse panustamist võimaluste piires.

Klassika

Lülitan tavaliselt peale ärkamist raadio sisse ja see mängib kogu hommiku. Viimasel ajal on minu kuulatavate jaamade hommikuprogrammides saatejuhid vahetunud. Näiteks Vikerraadio eetrisse on (taas)jõudnud Toomas Luhats.
Tema viitas ühel hommikul oma lemmikfilosoofile, kes kindlasti on ka minu jaoks üks sümpaatsemaid. Nimelt Karupoeg Puhhile.
Aga eks loe ise, puhas filosoofiaklassika.

“Sa ei saa kurb olla, kui sul on õhupall”.

Notsu: “Kuidas kirjutatakse sõna armastus”?
Puhh: “Armastust ei pea kirjutama… seda peab tundma”.

“Kui sulle tundub, et su vestluskaaslane sind ei kuula, ole kannatlik. Võib-olla sattus talle midagi kõrva”.

“Mõnikord võtavad kõige pisemad asjad sinu südames kõige rohkem ruumi”.

“Jõed teavad, et kiirustada pole vaja. Kord me jõuame kohale.”

“Juba veidi teistest hoolimist muudab kõike põhjalikult”.

Esmaspäev, 11. aprill 2016

100 päeva

Nädalavahetusel täitus juba 100 päeva jooksvast ehk 2016. aastast. Kui ehk esimene kuu oli veidi rahulikum, siis üldiselt ütleks - maru tempo.
Ise olen püüdnud sel aastal juhinduda lihtsast mõttest, soovides et mul oleks piisavalt meelekindlust leppida asjadega, mida ma muuta ei saa, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ja tarkust nende vahel vahet teha.

Pühapäev, 10. aprill 2016

Sport

Neljapäeval jalgpalli osavusfestivali "Värav!" finaalis noortega.
Et jalgpalliliit on õla alla pannud, on see selgelt üks paremini organiseeritud koolinoorte spordivõistluseid. Korralik inimressurss ja seeläbi üles ehitatud programm, kus noortel polnud kordagi momenti nö tühja passimiseks või "mul-on-igav" meeleolu tekkimiseks.
Nägime ka tipptaseme ära ehk on noored, kes on meist ikka tunduvalt osavamad. Samas olla koolidest napilt esikümne ukse taga, pole ka paha. Noorte harjutamine ei ole tühja läinud.
Reedel viisin läbi kõige nooremate ehk 1.-3. klassi saalijalgpalli MV. Saart tervikuna vaadates oli tore, et tüdrukuid osales sama palju kui poisse ehk jalgpall on ka nende ainekavas/huviringi valikutes oma koha leidnud. Teisalt on selge, et kui tahame mängida Eesti liigat, siis ainus variant on ühendada jõud. Vaid kogu saart kaasates on võimalik konkurentsivõimeline tiim (tiimid) kokku panna. Poiste poole pealt tegi rõõmu, et Kärdla jäi neljandaks. Ja mitte et mul nende vastu midagi oleks või ma neile halba sooviks. Aga et see tõestas- ka väikekoolid suudavad. Niisamuti elasin osavusvõistlusel medalikohtade heitluses kaasa Lümanda põhikoolile, mis Emmaste-masti kool õpilaste arvult. Ja tulidki lõppkokkuvõttes kolmandaks.
See on tõestus, et lisaks mängutehnikale maksab ka võistkonnavaim. Ja kuigi medal pole sugugi tähtsaim, siis tegi ikkagi rõõmu, et enda õpilased selle metallplaadi kaela said. Või tähendab, mitte lihtsalt ei saanud, see tuli ikka välja teenida. Nii poistel kui tüdrukutel viimase mängu viimaste minutitega. Meil oli võitu vaja, et medal võtta, erinevalt vastasest, kel piisanuks viigiks. Kui Emmaste juhtima asus, viigistati kiiresti. Rõõmu tegi, et see ei löönud noori rivist välja, vaid leiti motivatsiooni ja eneseusku, et uuesti ette minna - ja seekord lõplikult. Teine oluline õppetund, alla ei tohi anda. Mitte kunagi.

Pühapäev, 3. aprill 2016

Infovahetus

Kahel volikogu istungil olen esitanud arupärimised vallavanemale/volikogu esimehele.
Tegemist ei ole norimisega. Pean oluliseks, et omavalitsuse puhul oleks teave vallakodaniku jaoks võimalikult arusaadav ja avalikult kättesaadav.
Antud teemade puhul on kaks tasandit. Üks on valla juhtide võimekus ja koostöötahe, meeskonnatööks valmisolek. Näiteks nii nagu Ülo volikogu esimehena istungil välja tõi, siis tema ei teadnudki, et valla poolt Leader vooru üle 100 000€ suurune projektitaotlus esitati. Sest eks see prauhti tuligi, alles eelmise aasta lõpus vastu võetud arengukavas seda (spordihalli arendamist) sees polegi.
Teine on vallaelanikke puudutav. Siin usun, et info peaks olema arengute/ideede algfaasist alates kättesaadav ning inimesi otseselt puudutava osas peab olema võimalus kaasa mõelda ja rääkida.

Volikogu

Reedene istung oli juubelihõnguline, kolmekümnes. Kahtlen, kas sellest tingitud, aga kulges üsna konstruktiivselt. Ehk et kui ka olid erimeelsused, siis puhtalt sisulistest aspektidest tulenevad.
Tulumaksu laekumine on märtsis tugeva tagasilöögi saanud. Tuleb loota, et see on lihtsalt anomaalia. Näiteks hilines mõne ettevõtte maksude tasumine vms.
Kaasava eelarve hääletus lõppes. 99 inimest ütles sõna sekka. Ehk laias laastus 10% neist, kes seda teha saanuks. Tuleb mõelda, kuidas järgmisel aastal see rohkem inimesteni viia. Ideaalis võiks 10% kaasa mõelda, mida kaasava eelarve ulatuses teha saaks, aga pooled võiks hiljem ikka otsustamisprotsessis ehk hääletamisel kaasa lüüa.
Hiiu valla ettepanek haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks lükati tagasi. Üsna üksmeelselt. Samamoodi ei kooskõlastatud maakonnaplaneeringut. Veelgi üksmeelsemalt.