Reede, 31. jaanuar 2020

Jaanuar

Aasta vahetus sel korral Tallinnas. Kui 31. kuupäeval väsitas linn mind kiiresti ära (kuigi oli ka vahvaid hetki - näiteks avastada 24/7 avatud Prisma ning tasuta karussell selles :) või siis leida kassikohvik, kus kiisud ööpäevaringselt elavad ning kliente rõõmustavad), siis 1. jaanuaril on linn selline, et ela või ise. Ehk keskpäevani ikka täielik vaikus. Vaid üksikud inimesed liikumas.
Teisalt. Kaotasin kihlveo. Pakkusin, et kui minna muuseumi (olgu, ametlikult on see avastustehas), siis sellisel päeval ja ajal seal küll kedagi ei ole. Aga tegelikult oli Proto inimesi tulvil. Kui see asjaolu kõrvale jätta, siis jättis hea mulje.
Terve kuu jooksul olen hoolsalt korvpalli trennis käinud. Viimasel nädalavahetusel isegi turniiril. Osutusime nõrgimatest tugevaimaks ehk võitsime lohutusturniiri ning väikese karika :)
Samas päevad on pikad olnud, kuna ööd lühikesed. Ehk et olen nüüd pigem kella viiest ärkama hakanud.
Lisaks korvpallile nö võistlesin ka mälumängus. Kärdla mälumängus õnnestus viimane voor päris kenasti - vist jäime esikohta jagama. Maakilvas aga võitsime B-finaali. Ehk, jällegi, nõrgemate turniiri :)  Veebruaris siis A-finaal.
Õnnestus külastada ka Pärnu kõige peenemat spaad ehk et kasutasime Anu kinkekaardi ära. Väikeste detailide järgi saab aru küll, miks selle külastushind teistest kõrgem on.
30.jaanuari õhtuks oli sellest kuust juba nii palju ammutatud, et tulin koju ja suht kohe läksin kaissu ära. Ei mäletagi, millal viimati nii vara teki alla sai.
Kokkuvõtlikult, aasta 2020 on sisse juhatatud ning nüüd võib seda hoogsalt elama-kasutama asuda :)

Laupäev, 25. jaanuar 2020

Repliik

Külavanemad on osa osavaldade süsteemist

Teisipäevase Hiiu Lehe esikaanelugu pakkus välja võimaluse asendada Hiiumaal tänane osavaldade süsteem külavanemate haldusmudeliga.
Tegelikult neid kahte ei peaks vastandama, kuna osavaldade süsteem toetab külavanemate rolli piirkonna otsustes kaasa rääkimises. Aga ka vastupidi, külavanemate mudel on toeks osavaldade süsteemile.
Alustades külavanematest, siis just jaanuarikuu volikogu päevakorras on Hiiumaa valla külavanemate statuudi muutmine. Möödunud aasta maikuus see kehtestati. Nüüd on statuut, Külaliikumiselt Kodukant ning külaseltsidelt pärit muudatusettepanekutega, uuesti volikogu laual.
Usun, et alusdokument saab seeläbi tõhusamaks tööriistaks. Samuti loodan, et Hiiumaa külad või külade ühendused senisest aktiivsemalt endale ametliku esindaja valivad.
Täna on osavaldades elanike esindusorganiks osavallakogu, mis arutab osavallavanema ning osavallavalitsusega piirkonda puudutavad teemad läbi ning avaldab arvamust ka volikogu eelnõudele.
Sarnaselt võiks toimida külavanemate kogu – või kuidas iganes me selle nime osas kokku lepime. See on esmatasand, kuhu küladest pärit info kokku jookseb. Koostööst ja arutelust osavallas jõuab see omakorda vallavalitsuse laua taha.
Tänase mudeli teine tasand ongi vald, kus vallavalitsuse liikmeteks on ka viis osavallavanemat. Viimaste läbi käib suhtlust osavallakogu ning piirkonna elanikega.
Kui osavallakogu on moodustatud huvigruppide esindatuse põhimõttel, siis külavanemate kogu töötaks piirkondlikul printsiibil. Seeläbi kataks me senisest suurema osa saarest.
Tulles tagasi leheloo juurde, siis arvestades, et idee osavallasüsteem külavanemate omaga asendada kerkis ühe poliitilise ühenduse koosolekul, tuleb sellesse ka nii suhtuda. Nii juuresolevatest kommentaaridest kui Reformierakonna liikmete postitustest sotsiaalmeedias saame järeldada, et oravapartei tuleb kohalikele valimistele välja mõttega osavallad kaotada.
Isiklikult pean seda valeks valikuks ja samas annab tuge, et mitmed volikogu liikmed, näiteks Antti Leigri ja Toomas Remmelkoor on sama mõtet väljendanud. Samas teeb oravatele au, et nad juba varakult oma seisukoha välja ütlevad.
Küll on selge, osavaldade mudeli kaotamine ei võimesta külavanemaid, kuna vallavalitsuse, saati siis volikogu tasand jääb sealt paraku kaugeks. Ehk juhtimine liiguks kogukonnatasandilt kaugemale.
Pean õigeks vähemalt ühe tsükli ehk neli aastat tänase mudeliga jätkamist. Kindlasti on selles kitsaskohti, mida annab parendada. Üks võimalus selleks on ülalpool mainitud külavanemate senisest suurem kaasamine osavalla ning valla juhtimisotsuste juurde. Samas olen veendunud, et see saab kõige paremini toimuda just osavaldade süsteemi raames.


Ilmus 24.01 Hiiu Lehes

Kolmapäev, 22. jaanuar 2020

Elanike arvu muutus

Elanike arvu muutus Emmaste valla/osavalla külades, võrreldes aastaid 2010 ja 2020.


Neljapäev, 9. jaanuar 2020

Elanike arv

Emmaste (osa)valla elanike arv viimastel aastatel sissekirjutuse alusel.

Elanikke:
1256  (01.01.2015)
1233  (01.01.2016)
1210  (01.01.2017)
1241  (01.01.2018)
1219  (01.01.2019)
1213  (01.01.2020)

2019. aastal:
a) oli Emmaste osavallas sünde 5, surmasid 14 – loomulik iive -9
b) saabus 46 ja lahkus 42 inimest – rändesaldo +4
c) vallasiseselt saabus 11 ja lahkus 8 inimest - siseränne +3


Võrdluseks. Hiiumaal elab 9455 inimest, kui aasta eest oli neid 9558. Saaremaal aga 31435, kui aasta eest oli seal 31454 elanikku.

Neljapäev, 2. jaanuar 2020

Tulumaks

Omavalitsustele üle kantud tulumaks jaanuar - detsember 2019. aasta
 
Nimi 2019 2018 Muutus (%)
Haapsalu linn 10 295 237 9 647 244 6,7
Hiiumaa vald 9 099 162 8 228 158 10,6
Kihnu vald 594 810 524 557 13,4
Lääne-Nigula vald 5 597 725 5 248 296 6,7
Muhu vald 1 811 934 1 619 315 11,9
Ruhnu vald 165 759 157 723 5,1
Saaremaa vald 25 999 226 24 169 595 7,6
Vormsi vald 451 672 424 688 6,4
KOKKU 1 215 366 228 1 100 061 801 10,5

Maamaks


Omavalitsustele üle kantud maamaks 2019. aastal.

2019 2018
Haapsalu linn 388 156 377 201
Hiiumaa vald 368 687 365 106
Kihnu vald 2 775 2 638
Lääne-Nigula vald 518 987 503 769
Muhu vald 84 022 78 889
Ruhnu vald 2 055 2 060
Saaremaa vald 1 265 886 1 228 465
Vormsi vald 54 218 54 332
KOKKU 59 141 212 57 902 222