Esmaspäev, 31. oktoober 2016

Volikogu

Tavapärane ehk kolmetunnine volikogu istung.

Ja oleme ausad, eks põhiline aur läks ühe teema alla. Kõikide valdade esindajad olid külla tulnud. Tähtis värk.
Häältega 2-6 ütles Emmaste "ei" võimalusele kaasa rääkida saare ühinemisprotsessis.
Mul on kahju, et nii. Sest me ei rääkinud täna tegelikult mitte liitumisest, vaid sellest, kas liitumise teemade osas kaasa rääkida. Ja mina olen seda meelt, et mõistlik on end puudutava osas kaasa mõelda. Aga kui enamus teisiti arvas, eks tuleb sellega leppida.
Ja paraku tundub mulle, et võib ju loota ja unistada, aga enne kui täielik põlvkonnavahetus ei toimu (ehk järg praeguste noorte kätte jõuab), enne mingisugust üksmeelt ei teki siin saarel. Liiga jäigalt ollakse "oma" asjas kinni ja naabervallas nähakse rohkem ohtu kui võimalusi. Väga tahaks uskuda, et mul on sellest vale mulje jäänud.

Eelarvestrateegia ja teised teemad nii suuri mõttevahetusi ei tekitanud. Investeeringukava oli vast ainus, mille sisu osas detailsemalt läheneti. Hetkel tundub ülekaalus olev meelsus, et tuleb laenu võtta. Ja palju. Eelkõige kuna haldusreformi kirves ripub õhus ja tea, kas hiljem saab seda teha, aga ka kuna teised teevad sama.

Laupäev, 29. oktoober 2016

Haldusreform

Tasapisi saab täieliku selguse majja.
Reede hommikul saadeti minu hinnangul tõlgendamisruumi mitte jättev sõnum, et vabariigi valitsus näeb Hiiumaad ainult ja ainult ühe omavalitsusena. Eks Taavi ja Arto on püüdnud meid suure rahaga veenda, mõni targem on ühisele ruumile ja koostööle rõhutanud, ent tegelikkus on see, et kas ühinete vabatahtlikult või liidame teid omavoliliselt.
Paraku ei olda ministeeriumi või valitsuse tasandil vist väga hästi kursis piirkonnas toimuvaga. Et millal otsused tehakse (või tehti, Pühalepa näitel siis). Või teistpidi, kas veel üritatakse pakkuda võimalust ümber mõelda?
Igal juhul selline kiri saadeti kõigile volikogu liikmetele:

"Lääne-Eesti piirkondlik komisjon tegi soovituse Hiiumaa omavalitsustele.
Komisjon soovitab Emmaste ja Pühalepa vallavolikogudel nõustuda esitatud ettepanekuga ja alustada Käina ja Hiiu vallavolikogudega ühiseid läbirääkimisi ühe omavalitsuse moodustamiseks Hiiumaal. Juhul kui Emmaste ja Pühalepa vald ei ühine omaalgatuslikus etapis Hiiu ja Käina vallaga esitab Lääne-Eesti piirkondlik komisjon Vabariigi Valitsusele ettepaneku Emmaste valla ja Pühalepa valla ühendamiseks Käina ja Hiiu valla ühinemisel tekkinud omavalitsusega."

Reede, 28. oktoober 2016

Töö

Esmaspäevase seisuga lõpeb üks tööleping. Ehk augustis huvijuht-majandusjuhataja kohale asumisest ei tulnud midagi välja. Sain sellest umbes kuuga aru ja esitasin ka lahkumisavalduse, mille käigus leppisime kokku, et jätkan oktoobri lõpuni. Seniks jõuab siis kas ülesannete jaotust muuta või uue inimese leida ja tööle pandu ei jää kohe seisma.
Sai selgeks, et praeguste ajaressursside juures ei ole mul võimalik tööülesandeid ettenähtud mahus piisavalt tulemuslikult täita, ammugi mitte tasemel, mida ise endalt ootaksin. Ja tuleb valikuid teha. Niisama tiksuda ja teha nägu, et teed tööd või siis teha seda nö poole jõuga, samas kuu lõpus palk vastu võtta, pole ka ju õige.
Tahaks ülikooliga hakkama saada, kuigi (või eriti kuna) on selgeks saanud, et see nõuab ikka hoopis rohkem aja- ja vaimujõudu, kui esialgu tundus.
Teistpidi ei ole 0,35 koormusega töö ka päris õige asi. Eriti kui selle sees on veel kaks poolt. Uskusin, et need on võimalik kokku panna ja proovisin seda teha, aga ei õnnestunud.
Pigem jätkan ainult 0,65 koormusega õpetajana, mis pakub mulle endale rõõmu ja väljakutseid. Ideaalvariandis võiks see koormus ühe aine raames kokku tulla, mitte kolme vahel jagatud olla. Aga ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse vastu ei ole mul ka midagi. Siit võis nutikam välja lugeda, et esimene eelistus on kehaline kasvatus. Nii on.
Ja tagantjärele targana oli mul juba päris mõnus eelmine tööaasta, kui saingi peaasjalikult kehalisele kasvatusele keskenduda. Aga eks ma püüan aru saada ka seisukohast, et tüdrukutel peaks olema naissoost kehalise kasvatuse õpetaja. Praeguseks ongi nad endale tragi õpetaja saanud. Lisaks võib ju vaadata asja selle nurga alt, et kui töö juures on juba mõnus, siis on oht mugavustsooni langeda :)
Seega põhimõttelised valikud väikeses koolis ongi, et kas jagad end mitme asja vahel või lepid osakoormusega tööga. Või otsid uue väljakutse.

Neljapäev, 27. oktoober 2016

Läbirääkimised

De facto on kolme valla ehk Emmaste, Käina ja Pühalepa ühinemisläbirääkimised lõppenud. De jure on need veel avatud, ent eile sai lõplikult selgeks, et oleme ummikus.
Eks teatav umbusk kumas neist kohtumistest pidevalt läbi, nö vanadest aegadest kaasa võetud taak. Näiteks HOL-ist, kus vallajuhid tihtilugu ei ole suutnud osapooli rahuldavate kokkulepeteni jõuda. Teistpidi oli ka lootusrikkust ehk aeg-ajalt tundus, et me kõik ikka tahame seda teha, mida me teeme.

Kui Käina tegi valekäigu ehk kutsus ka Hiiu valla tantsima, sellest eelnevalt partnereid teavitamata, tekkisid probleemid. Umbusk. Solvumine.
Vabandamine ja selgitamine ei aidanud. Ühele osale seltskonnast jäi see sügavalt hinge ja andestada on raske kui mitte võimatu.
Kellel siin õigus on ja kes teeb mängus õiged panused, selgub ilmselt tulevikus. Paraku ei ole meie võimuses suurt mängu muuta, vaid eelkõige tuleb mõelda, kuidas antud raamistikus, meile ette seatud mänguväljal parim võimalik tulemus saavutada.
Aga tulenevalt Pühalepa otsusest neljapoolselt asju mitte arutada, probleemid partnerite vahel sugugi mitte ei vähenenud. Eile ütles Käina selgelt ka välja, et nende eelistus, arvestades haldusreformi seaduse tingimusi ja senist läbirääkimiste kulgu, on jätkata kõnelusi Hiiu vallaga, lootes et Emmaste siiski liitub. Eeldades, et peagi oleme ikka üks Hiiumaa.

Ise usun ka, et parim variant oleks see, kui Emmaste siiski läbirääkimistega liituks. Ainult nii on võimalik protsessi endale meelepärases suunas juhtida. Sellest keeldumine, uskudes, et seeläbi saadame võimsa signaali välja, ei ole minu meelest mõistlik.
Olukord on praegu täpselt selline nagu ta on. Tuleb kohaneda.

Eks valijaid on valitsejaid väärt, öeldakse. Hiiumaalgi anti oravatele kolmandik häältest. Ja nüüd tuleb helpida seda suppi, mida Arto ja Taavi lõpuni valmis keeta ei suuda. Juba tahetakse, et inimesed lusikaga leent suhu tõstaks, pott alles podiseb pliidil, viimased koostisosad sisse lisamata.

Teisipäev, 25. oktoober 2016

Ühinemine

Täna ütles Pühalepa vallavolikogu häältega 6:4 ära kutsele pidada ühinemisläbirääkimisi nelja valla vahel. Seega vähemalt vabatahtlikul teel ühist Hiiumaa valda ei teki.
Emmaste otsustab esmaspäeval. Komisjonid on toetanud ühinemisläbirääkimistega liitumist. Ilmselt avaldab Pühalepa otsus mingit mõju.
Homme aga kohtuvad kolm valda arutamaks Lõuna-Hiiumaa valla teemat. Kas sellega minnakse siiski edasi? Ausalt öeldes on Käinast kahetisi signaale tulnud. Esiti kinnitati et kolme valla ühinemine on prioriteet, aga igaks juhuks alustati nelja valla läbirääkimisi. Nüüd on kostnud ka justkui hoopis viimane variant on peamine.
Samas toetasid ka Pühalepas komisjonid nelja vallaga laua taha istumist, volikogu oli teist meelt. Peamised argumendid olid, et segadust on palju ja eelistatakse kolme vallaga läbirääkimiste jätkamist. Oodatakse ka riigikohtu otsust haldusreformi seaduse osas. Teine pool leidis, et otsus on igal juhul väga kaalukas ja tark oleks aruteluga kaasa minna. Vajadusel saaks ka detsembris ühise Hiiumaa vastu otsustada.

Esmaspäev, 24. oktoober 2016

Vesi

Lisaks oskuslikule majanduslikule tegutsemisele- rentida või müüa vanad praamid soolase hinna eest riigiettevõttele-, sattus praamiühenduse operaatori vahetus Leedo jaoks ka looduse seisukohalt soodsale hetkele.
Pikaajaline ning oluline veetaseme langus koostöös tugeva tuulega, mis tugevasti takistab praamiühenduse pidamist.
Tekitab fooni, justkui uus operaator ei saaks oma ülesannetega hakkama.

Tegelikult on nii, et need, kes praamiühenduse jamadega seotult vastutuse võtma peaks, seda kuidagi teha ei taha. Ei ole varasemad vastutajad seda teinud, ei taha ka praegused asjapulgad seda teha. Erandiks Atonen, kes ministri kohalt tagasi astus, kui sai aru, et ta ei suuda soovitud muudatusi praamiliikluses ellu viia. Aus mees. Nii enda kui ameti suhtes.

Et üle mere saamise osas suurt kindlust polnud, kasutasin sel korral koolis käimiseks lennukit. Eriti kuna sel nädalal oligi vaid üks õppepäev. Suhteliselt palju oli reisijaid. Mitte küll lõpuni välja müüdud, eriti hommikune lend, ent lootustandvalt palju täidetud kohti. Pilootide taga olevad ehk esirea kohad on millegipärast ebapopulaarsed, seega sain mõlemal korral seal istuda. Ja et uks salongi ning juhikabiini vahel lahti oli, jõudsin selgeks õppida, mis nuppe millal vajutama peab :)

* kolmapäevane Äripäev oli minu teisipäevaõhtuste mõtetega üsna päri.

Kolmapäev, 19. oktoober 2016

Rattanädalavahetus

Kolmas Hiiumaa rattanädalavahetus selja taga.

Veidi kahetised mõtted. Ühest küljest on muidugi äge. Ja kui võistluse ajal tekivad vabad momendid, et saad lihtsalt nö mitte midagi teha, siis ilmselt asjad sujuvad. Teisel päeval ehk Emmastes nii oligi. Teistpidi tuleb ikka tõrkeid ette, mis paljuski seotud kas ressursipuudusest või sekkub force majeure.

Vahva on ka suurema osa kohalike elanike toetus ja kaasa mõtlemine. Ehk lubatakse rattarada oma krundilt üle viia, mõeldakse, kuidas anda oma koerale valvamisest vaba päev, et ta rattureid ei kimbutaks jne. Kõrvalepõikena - rada ette valmistades selgus, et haned on isegi kurjemad ja ohtlikumad majavalvurid kui koerad :)  Või see, kui Aare mitte ainult ei luba oma hobuste aedikut kasutada, vaid omaalgatuslikult kujundab ka maastikku rattasõbralikumaks.
Positiivsena saab tuua ka selle, et vähemalt 30 Emmaste kooli õpilast osales võistlussõidul ja ilmselt olnuks neid veelgi, kui kõigil töökorras rattad oleks. Lisaks olid mitmed abilistena korraldustiimis.

Minu tegevus algas paljuski alles neljapäeval. Ettevalmistavas osas olin väikevenna rollis. Põnevaks läks reedel, kui selgus, et Kõpus mereranna sõidul tuleb mul grupijuht olla. Seal sõideti kiiruskatsete põhimõttel. Ehk üheskoos liiguti kindlasse kohta, kus ajavõtusüsteem fikseeris seal läbitava distantsi kestvuse. Kolme säärase kihutamise tulemusel selgus võitja.
Põnev oli seetõttu, et mul jäi minimaalselt aega, tegemaks selgeks Kõpu poolsaare teed. Ausalt öeldes ei saanudki lõpuni selgeks. Aga õigesse kohta jõudsime küll alati :)  Ja üsna ettenähtud kilometraažiga ehk 52 kilomeetrit läbisin.
Et tegemist oli elamussõiduga, siis ilmselt ratturitele see suures plaanis sobis. Mina ise sain samas paar halli karva juustesse kindlasti lisaks. Aga loominguliselt lähenedes saab kõigega hakkama. Näiteks liikudes külavaheteel, mis kaardi järgi pidi olema ametlik rattatee, ilmus ühel hetkel risti teele lehmaaia karjus. Mis seal ikka, võtsime eest, kuniks mööda saime. Siis liikusime lehmakookide vahel- ja see tekitas ikka omajagu elamusi sõitjatele küll- edasi, jõudes õnneks taas suuremale teele välja. Ise tuli muidugi kogu teekonna jooksul teha nägu, nagu sa teaksid täpselt, kuhu lähed ja mida teed. Mis sest, et tegelikult hoiad hinge kinni, et see ka päriselt ikka nii oleks :)

Aga ressursist rääkides. Kui nädalavahetuse peakorraldaja on ise ühtlasi rekkajuht, siis ilmselt ei ole rahadega priisata.
Pildil õhtune, võistlusjärgne tagumise piduritule kontroll ja parandamine.

Teistpidi on vabatahtlikel korraldajatel jõudu küll. 2014, kui ise suuremat vastutust ürituse eest kandsin, tegin Emmaste rattaralli järel vallavalitsusele ettepaneku üks sild korda teha. Lubati. Ei tehtud. Kuu hiljem uurisin asja uuesti ja kui volikogu enamus leidis, et tuleks ära teha, siis lubati uuesti. Aga hammas ei hakanudki peale...
Pildil seesama sild, millele vallavalitsuse/EMKO jõud peale ei hakanud, ent mille Jaan igal aastal võistluse ajaks ohutuks suudab teha.

Emmaste sõit kulges tõrgeteta. Kui võistlusjärgne ajavõtt või täpsemalt selle tulemuste edastamine välja arvata. Võttis ülearu palju aega. Aga linnak sai kiiresti püsti, sõidud olid kenasti ajagraafikus, ilm pidas ja kaasaelajaid jagus ka.
Muidugi võistlejate osas pani madal veeseis, aga veel rohkem juba kuid kestnud negatiivne praamiteema kajastamine meedias korraliku põntsu. Ehk võrreldes näiteks eelmise aastaga oli sõitjaid hulga vähem.
Ja et asi ikka veel vähem täiuslik oleks, otsustas piimaauto juht, kohalik mees, õhtul mõned rajapiirded puruks sõita. Maanteeameti luba liiklust piirata oli saadud kella 16-ni. Ja isegi kui oleks lühemat aega olnud, ikka saanuks autojuht enne läbi/üle sõitmist paluda aiad eest tõsta. Aga no mis seal ikka, keegi nutma ei hakka ja aiad saab korda.
Nii sügavalt pole ka ammu maganud kui laupäeva või pühapäeva öösel.

Esmaspäev, 17. oktoober 2016

Volikogu

Lühikene päevakord, osalejaid vähe, ent ikkagi kujunes kolme ja poole tunniseks koosolekuks.
Põhjalikult arutasime eelarvestrateegiat. Suur kiusatus on võtta laenu. Ja tublisti. Saaks enne liitumist/liitmist üht-teist ära teha. Teisalt, iga laen tuleb ühel hetkel tagasi maksta. Intressidega.
Veel põhjalikumalt võtsime läbi ühinemislepingu, mis kolme valla poolt koostatud. Sellega on tegelikult üsna kiire, samas on veel piisavalt lahtiseid otsi. Eriti kuna samaaegselt toimuvad ka teised läbirääkimised. Lisaks salajased ja mitte nii salajased konsultatsioonid. Ja taaskord tekkis tunne, et ühinemisläbirääkimised on paras pokkerimäng. Arvestades, et diilerit (riiki või täpsemalt valitsust) ka ei usaldata, siis on see mängu eriversioon.
Volikogu otsustas ka Käina ettepanekule vastamise nelja valla läbirääkimiste osas edasi lükata. Jäin eriarvamusele. Aga eks siin saab mitut pidi läheneda.

Reede, 14. oktoober 2016

Norra

Iseenesest muidugi kurb, just inimese isiklikult tasandilt vaadates, mis Theresega juhtus.
Üsna omapärane lugu oli tal ka jutustada, esiti tundub isegi tõepärane ja kuulajal ongi naisest kahju, et nii õnnetult sportlase karjäär katkeb.
Teistpidi aga, arvestades varasemaid kahtluseid ja asjaolu, et norrakate koondises on ebaloogiliselt suur osakaal astmaatikuid (kel võimalus oma ravimeid tarbida, mis - üllatus-üllatus - aitavad kaasa ka sportlikule sooritusele), siis millegipärast ei taha uskuda, et asi ikka nii juhuslikult juhtus....


Kolmapäev, 12. oktoober 2016

Sport

Võrkpallikoondis kaotas Makedooniale (mis riik see üldse on, eks?) - häbi neile! Ja pole see võrkpall üldse õige mängki.
Võrkpallikoondis võitis lätlasi (suur ja igipõlist naabrit, Lätit). Võitis teist korda veel. Pääses seeläbi EM-ile. Hurraa! Elagu võrkpall!
Jalgpallikoondis kaotas 0:5 Bosnia ja Hertsegoviinale (mis riik see üldse on, eks?)  - mõttetu sats.
Jalgpallikoondis võitis Gibraltari (võimsa Hispaania naabrit) 4:0. Elagu jalgpall ja meeskond ja uus peatreener!
Meediat, aga ka- või just eriti-, sotsiaalmeediat jälgides on sellised kõikumised tavapärased. Aga tegelikult on nii, et koondise (ja Eesti riigiga) peaksid sa olema ikka igas olukorras. Arvestades meie riigi suurust, tulebki leppida asjaoluga, et võistkonnamängudes kogeme kaotuseid rohkem kui võite. Mistõttu viimaseid seda enam hindama peaks.
Aga mitte tulemus ehk võit või kaotus ei ole tähtis. Hoopis protsess ehk mängupilt. Eelkõige tahtmine, seesmine põlemine, soov midagi ära teha. Ja kui siis selgub, et sellest ikka ei piisa, et vastane ületab meid selles ja on tehniliselt paremal tasemel, siis tuleb sellega leppida. Otsida võimalusi kusagil ise juurde panna, aga kindlasti mitte tulemusele keskendudes tuld ja tõrva pritsida.
Viimane koondisemäng lõppes 0:2 ehk tulemus polnud kiita. Samas mängupilt küll. Mehed tahtsid mängida. Mängus oli lusti ja klassi. Ehk tegelikult on tegemist siiski positiivse tulemusega.

Esmaspäev, 10. oktoober 2016

Parts

Küll mõnel on ikka kannatlikkust. Ainult aasta aega ootamist ja põhjalikku avalikku selgitamist, miks sa antud ametikohale ei sobi ning oledki ametisse määratud. Ja ERRi intervjuus mõtiskles Parts, et tema küll ei saa aru, miks otsustamine nii kaua aega võttis valitsuses. Pagan, mina omakorda ei saa aru, kas mees ei oska enesekriitiliselt üldse asju hinnata. Et äkki ma ikka ei ole sobiv inimene sellele kohale ja peaks muud tööd otsima.
Ehk et sotsid andsid järele ja Juhan teenis kauaoodatud ametikoha Euroopa kontrollikojas. Samas kordas Jevgeni ka veel täna õhtul, et pigem ei sobi mees sellele positsioonile ja valitsuses jäi vähemalt ettevõtlusminister eriarvamusele.
Tugev juhtimisalane miinus Taavi hinnetelehele. Esiteks, et teema üldse nii kaua lahenduseta oli ja et see sellise narri lõpu nüüd sai.
Samas tuleb tunnustada Margust, kelle erakond- valitsuse väikevend- on tegutsenud tasa ja targu, tüli üles kiskumata. Tasuks tugevad ministriportfellid ja mitmed töövõidud nagu see Partsi asi nüüd. Ja kui püüda Kaljulaidu sotside presidendiks värvida, siis päris nii see ei ole. Tal on tugevad seosed ja toetus ka IRLis. Kavalalt mängitud mäng jättis aga mulje, et nad loobuvad Luike toetamast Kaljulaiu heaks, seega oli nüüd hea vastuteenet küsida.

Samas pelgalt selle asja eest ma Taavit ei umbusaldaks. See on kas tema isiklik meeskonnaalase juhtimisoskuse puudujääk või kes teab, äkki hoopis teadlik taktika ja tegutsemine. Küll võiks mõni teine tegelane, Kristen näiteks, vastutuse võtta. Praamidega seotud sahkerdamisega. Või kui mitte, siis lõppeks vastutab ikkagi Taavi. Ja seal võiks küll umbusaldamiseks ainest olla.

President

Täna annab ametivande järgmine EV President.
Tagantjärele targana võib öelda, et saime väga hea presidendi. Kas nüüd just kõige parema, nagu ka juba kõlanud on, aga kindlasti väärt inimese sellesse ametisse. See justkui kompenseerib ka ebaõnnestunud valimisprotsessi erakondade ja parlamendisaadikute poolt ning leevendab sellega kaasnenud pettumust.
Muidugi oli vahva nädal tagasi kuulata-lugeda, kuidas väljendati seisukohta, et Kersti on tundmatu tegelane. Olgu, keskmise tavainimese jaoks ehk küll. Aga kas Riigikogu liige peaks selsamal tasemel olema? Samas tuleb neid tunnustada oma rumaluse mitte varjamise eest. Mis omakorda ei kõrvalda küsimusi nende silmaringi osas. Ahtake on teine.
Ise tean Kerstit tema raadiosaadete kaudu Kuku raadiost, aga ta on ka korduvalt arvamuslugusid Postimehes avaldanud. Ma ei pruugi temaga iga kord nõus olla, aga austan teda, kuna ta kannab kindlaid väärtuseid ja põhimõtteid. Tõsi, vahetult enne ja pärast presidendivalimiste otsustavat vooru oli ta tavapärasest hulga tagasihoidlikum. Aga arvan, et ta astub tuttavale rajale peagi tagasi.

Laupäev, 8. oktoober 2016

Haldusreform

Avaldasin reedeses maakonnalehes arvamusloo, kus võrdlesin valdade ühinemisläbirääkimisi pokkerimänguga. Paralleele on võimalik tõmmata.
Samas sellise teema ja tegevuse juures võiks palju laiem seltskond ehk saare kogukond kaasa rääkida. Hetkel on asi takerdunud selle taha, et volikogud ei ole suutnud dokumenti avalikule väljapanemisele saata ehk sellele esialgset heakskiitu anda.
Küll märkasin, et meie vallasekretär tegi kolmapäevasel vallavalitsuse istungil üleskutse materjal avalikustada. Ehk ma saan aru, et protsess on sealmaal, kus seda juba võib teha. Kel huvi, saab seda lugeda siit. Lisamaterjal siin.
Kaasa mõtlemine, eriti vormis, mis jõuab ka volikogu liikmeteni, on teretulnud.

Reede, 7. oktoober 2016

Oktoober

September lendas mööda justkui linnuparv, kes talveks lõuna poole liigub. Korra prääksus-kraaksus-vääksus, sõi kõhu täis ja läinud ta oligi.

Ülikooliõpingutega olen alustanud. Ja pidevalt on nii, et kolmapäeva õhtul tunnen justkui tahaks rong ilma minuta jaamast väljuda. Ent reede õhtuks, kui loengud-seminarid ja kohtumised kursakaaslastega selja taga, olen taas asjas sees.
Kuu algus läks ka uute tööülesannetega kohanemisele ning esiti oli tegemist piisavalt. Nö töövälisel ajalgi, kuigi ma ei kurda, sest olingi arvestanud ja kokku leppinud, et seoses ülikooliga tuleb asju teha ka siis kui võimalik-vajalik, olgu varahommikul või nädalavahetusel.
Muidugi on vahva, et kolmapäevad eriliselt sisutihedad said. Kaks korda jalgpalli meistrikad ja lõppu jänestepäev. Sel kuul õpetajate päev täpselt samamoodi, kolmapäeval.
Sekka ühinemisläbirääkimised kolme valla vahel ning oma valla asju. Järeleandmisi ehk ilma sisulise lähenemiseta ka neis kaasa lüüa ei tahtnud. Sel juhul oleks targem juba asi kellelegi teisele üle anda. Õnneks oli võimalik end ka füüsiliselt liigutada, et vaim värske püsiks. Ja tuleb kiita häid ning toetavaid inimesi enda ümber.
Ehk et tegelikult ongi nii, et kõige tähtsam on positiivselt mõelda, mitte tekitada iseendas asjatuid pingeid seoses rohkete ülesannetega. Kui tahta ja veidi planeerida osata, on kõik võimalik.
Ette vaadates tuleb oktoober sama sisutihe, novembris saab vaiksemalt võtta. Tõsi, sel nädalavahetusel toimuma pidanud vabariiklik matkamäng jääb ilmastikuolude tõttu ära ehk lükkub edasi. Aga ettevalmistustöid tehti eilse õhtuni... Samas pean aus olema ja tunnistama, et minu roll jäi väiksemaks, kui endale ise ette seatud standardi järgi tahaksin. Sama asi Hiiumaa rattanädalavahetuse ja Emmaste rattamaratoniga, kus panustan tegelikult vähe. Vähem kui ise ootaks endalt. Ja jällegi- vahva, et leidub entusiaste, kes vabatahtlikuna selliseid asju nagu just välja tõin, eest veavad ja korraldavad. Need on minu inimesed, kui mõtlen Eesti või Hiiumaa peale läbi Chalice´ laulu.