Esmaspäev, 29. september 2014

Sõru laat

Magamata öö noortekeskuses filmiöö raames selja taga, suundusin Sõru sügislaadale. Kui esimest korda kaasa lüües puudus mul eelinfo, et mis-kes-kus ja ega ka kohapeal oli palju tundmatut, siis seekord oli kõik juba kuidagi kodune. Tõsi, veidi trikke tegi tehnika, mistõttu pidin oma mikrofoni mitu korda nö ümber seadistama.
Väga meeldib selline hubane ja väike laat. Kus sa ei mattu massi alla ega sisse, samas kõik vajalik on olemas. Ja kus ei pea tormama, vaid võid osa saada ka laadamelust.
Lisanüansiks seekord tõsiasi, et sain mitme inimesega sinatuttavaks ja päris paljud astusid ligi, et valla asjadest rääkida. Huvitavad jutuajamised olid. Tean, et mul tuleb ikka pikalt veel elada ja püüda ise tegus olla, et kogukond omaks võtaks, aga tore on tõdeda, et vahel selle kalju küljest ikka mureneb kive.
Ahjaa, laadal avati ka juuksurisalong :) Astusin isegi läbi. Ja mainimata ei saa jätta ka tantsunaiste maitsvaid kooke, mida mulle söömiseks kohe hulgi sokutati :)

Pühapäev, 28. september 2014

Jalgpall

Kui õhtul kallas, siis öösel rahunes ja hommik oli üsna helge. Päeval saime tiba päikestki. Nii võiks jalgpalli MV ilma-aspektist vaadatuna kokku võtta.
Hea, kui on võimalus targematelt nõu küsida. Nii sündis otsus võistluste toimumise kohta alles varahommikul. Ja usun, et päev läks korda. Loomulikult lisas positiivseid noote oma poiste medal. Loodetavasti annab see nii neile kui ka neist noorematele lisamotivatsiooni järjepidevalt trennis käia.
Järgmine pühapäev viimane kodune (ja minu jaoks üldse viimane sel hooajal) liigamäng. Kui eelmine läks üsna nahka, siis ehk õnnestub hooaeg ikka rõõmsates toonides lõpetada.

Reede, 26. september 2014

Sügistuuled

Kuidas mina näen ühe valimisliidu loobumist võimalusest volikogus kaasa rääkida.

Neljapäev, 25. september 2014

Volikogu

Kui avasin arvuti, et volikogu istungil märkmeid teha, avastasin, et see on järjekorras 13. istung. Ebausklike jaoks halb number. Kes tahab, seostab seda sellega, et opositsiooni meil enam ei ole.

Aga nagu eespool mainisin, elu sellepärast seisma ei jää. Homsest Hiiu Lehest võib põhjalikumalt samal teemal lugeda. Kirjutasin tellimusena ka ise arvamusloo aset leidnu kohta. Igal juhul tundus, et valla tegevjuhi elu on nüüd mugavam ja meeldivam. Loodetavasti paraneb seeläbi ka tööviljakus.

Kolmapäev, 24. september 2014

Mudajalgpall

Just nüüd, kui tahaks koolinoorte jalgpalli MV turniiri läbi viia, on sügistuuled ja -vihmad kohale jõudnud.
Ei tahaks võistlust ära ka jätta. Poisid ootavad. Tõsi, nende emad, kes õhtul riided tagasi saavad, mitte nii väga :)  Ja ega ei ole mänge kuhugi lükata ka. Sügis pressib peale ja millal päikesepaistet pikalt enam ikka on.
Samas mäletan, milline oli väljak aastal 2012 (vaata pilti) kui vihmaperioodil turniiri läbi viisime. Ei tahaks, et poisid haigeks ka jääks. Mis sest, et puhtalt ilma tõttu keegi ei haigestu- ikka valesti valitud riietus või ununeb kohene kuivade riiete selga vahetamine.
Eks hommik ole õhtust targem.


Volikogu

Üleeile õhtul sain teate, et vallavolikogu opositsioon otsustas kui üks mees (või oleks õigem öelda, kui üks naine) tagasi astuda. Ja eile veel lisaks infot, et nende valimisliidust asendusliikmeid tulemas ka ei ole.
Ei tea, kas nad mõtlesid vaikselt pihku naerdes, et nüüd jäävad nende toolid tühjaks ja volikogu töö saab sellest raskendatud. Pigem tahaks uskuda, et vähemalt üks neist on valimisseadusega kursis. Ehk sellisel juhul tulevad asendusliikmed teistest nimekirjadest.
Sain aru, et põhjuseks on vallavanema suhtes usalduse puudumine. Aga kuidas on usaldusega enda valijate suhtes? Kas enne valimisi ikka öeldi selgelt välja, et kui valla tegevjuhiks ei valita nö oma jope, siis nemad kaasa ei mängi? 
Põhimõtteliselt on asi lihte. Omal initsiatiivil on nüüd oma valijate esindamine ise keerulise(ma)ks tehtud.
Samas tuleb siiski austada inimeste valikuid. Elame vabal maal. Ja elu seetõttu seisma küll ei jää.

Esmaspäev, 22. september 2014

Väsimus

Pühapäeva hommik. Justkui ei olekski minu enda keha see, mida voodist välja üritan vedada.
Päeval liigamäng. Enne mängu viskasin (jah, mina, kes ma arstirohtusid ei salli) paratsetamooli kurku. Samas esimene poolaeg oli ikka raske ja uimane, palju vigu. Aga ise tahtsin ju mängida, seega ei saa loobuda, alla anda. Teine poolaeg on juba parem ja mängu lõpu osas juba täitsa okei. Võin vabalt kaitsest rünnakule sekkuda ja jõuan tagasi. Samas mäng ise tervikuna on meil kandiline ja puudub konkreetne idee. Täiesti ebaloogiline kaotus ja tekib tunne, et kas oli ikka mõtet sinna ronida.
Et miski viirus sisse on pugenud, andis märku tänane hommik. Sellist asja, et lihased-liigesed mängujärgselt valu teeks, ei mäleta lähiminevikust küll  mitte.
Aga õnneks on pühapäev ainult kuue päeva kaugusel. Siis saab taas veidi puhata :)

Pühapäev, 21. september 2014

Kultuur

Kultuurne reede Kehras.
Koolitusreis ehk teise valla tegemistega tutvumine. Väga meeldiv oli kogeda, kui külalislahkelt meid vastu võeti. Igal teisel inimesel oli ka kogemusi või kokkupuutepunkte Hiiumaaga. Mis omakorda tähendab, et Hiiumaad ei tohiks olla raske turustada. Teine asi on see, et pea kõik neist inimestest seostasid oma kokkupuudet suvise/sooja ajaga. Ehk põhiküsimuseks jääb, mida siin väljaspool hooaega teha, et ära elada.
Usun, et saime hulga kogemusi ja mõtteainet edaspidiseks. Oleks vaid võimalust ideid realiseerida.
Samas kohati oli isegi tunne, et tekib üleküllastus kultuurist. Võõrutajad tagasi ei hoidnud oma tegemiste tutvustamisega. Küsimus oli vaid, et kas suudan seda kõike jälgida ja hoomata. Et kas see lendab silme eest ja peast läbi või kinnistub.

Õhtuks oli korralik väsimus ka kontides. Minek ikkagi 0630 ja tulek 2200 praamiga. Viimasele minnes tegime aega parajaks Rannarootsi keskuses. Istusin bussis. Et päevasest programmist jäi teater täpselt puudu, siis saime selle läänlaste abiga kätte. Ja väsimus ning uni kadusid ka kohemaid.

Kaks noort naist bemmiga. Peatuvad minu masina ees. Kõrvalistuja kerib akna alla ja hõikab jalutavale  noormehele. Too liigub auto juurde.
Äge vestlus, mis tipneb sellega, et neiu viskab lillekimbu (tõenäoliselt sellesama noormehe kingitud) autoaknast välja. Härra sammub eemale, ent pöördub peagi tagasi. Võtab lilled ja virutab need omakorda ise vastu maad. Eemaldub taas.
Järgmine vaatus. Neiu on autost väljas, tülitsev dialoog areneb. Neiu istub tagasi autosse, kust peagi tossud ja riided lendavad. Vali vaidlus.
Vaatus nr 3. Ollakse taas õues. Proua korjab autost välja visatud asjad üles ja härra nõustub autosse istuma. Trio lahkub. Lavale jäävad vaid katkised lilled.

Esmaspäev, 15. september 2014

Pühapäev

Oli plaan Emmaste rattamaratoni rada täispikkuses läbi sõita. Aga kujunes nii, et rattalenksude asemel hoidsin vaheldumisi autorooli ja puuhalge peos. Vähemalt said kõik küttepuud päevaga ära toodud ja talveks valmis pandud.

Kohv

Mitte kõik eesmärgid ei saa täidetud. Pean nentima, et väljakutse Kohvivaba september ebaõnnestus. Jah, võin siin ju kirjutada, et esmalt topsitäie ja teisel korral tassitäie musta ergutava joogi tarbimiseks olid väga head põhjused. Aga tegelikult ei ole sel mingit vahet. Oluline on, et seda väljakutset ei õnnestunud edukalt lõpule viia. Optimistlikult võin vaid mõelda, et ebaõnnestumised on samuti positiivsed kogemused. Kui sa oskad nendest midagi õppida.

Laupäev, 13. september 2014

Ajalehed

Olen vanakooli mees ehk mulle meeldib ajalehti paberkujul lugeda. Jah, mingil määral loen uudiseid siiski ka virtuaalselt. Aga vähegi sisukamad lood meeldib ikka paberil ette võtta.
Veebis lugemine ei ole ikka päris see. Tekst mattub kuidagi üldise uudisvoo sisse ja jääb lugemisel kaugeks. Loed ja lased info läbi. Aga hoides ajalehte käes, tekib sügavam süvenemine. Võtan lehelugemist ka kui võimalust puhata ja lõõgastuda.
Lisaks on ajalehed elutempo näidikud. Lugemata-lugemisel lehed seisavad mul ühes virnas. Loetud lähevad vanapaberiks või siis annan lugemiseks edasi. Seda lugemist ootavat lehehunnikut (või paremal juhul tühjust) vaadates saab kergesti teada, kui kiire viimase nädala jooksul olnud on.

Neljapäev, 11. september 2014

Sport

Eesti. Vahva algus jalgpallikoondise valiktsüklile. Oli justkui võrdne mäng, ent seekord õnnestus see enda kasuks kallutada. Loodan siiski, et pea nüüd pilvedesse ei tõuse. Üheksa mängu on veel ees ja neist on ainult San Marino vastu lihtne punkte noppida. Samas loota võib ja uskuma peab!

Hispaania. Kohe üldse ei ole härjavõitlejate aasta. Jalgpalli MM-il juhtunu on juba ajalugu ja selle põhjuseid piisavalt analüüsitud. Eile õhtul asusin pika ja väsitava päeva järel korvpalli MM-i veerandfinaali Hispaania-Prantsusmaa jälgima. Loogiliselt võttes pidanuks esimene vähemalt finaali jõudma. Nüüd aga laguneti, üsna valusasti.

Esmaspäev, 8. september 2014

Sport

Olla kehalise kasvatuse õpetaja, see on kohati justkui oleksid kriminaal või muu paha tegelane.
Pagan kui tigedaks ajab mõtteviis, et lapsed õpivad ainult klassiruumis ja oma (just õpetaja) ainetunni ära jäämine on suur katastroof. Ei, ausalt, kogemused ei maksa midagi. Ei, loomulikult ei ole tarvis teiste koolide õpilastega kokku puutuda. Ja loomulikult, sport on üldse saatanast.
Päev, mil jälle mõtlen, et see ei ole minu koht, kus olla.

Laupäev, 6. september 2014

Reede, 5. september 2014

September

Oh, kuidas mulle meeldib september. Vähemalt praeguse seisuga :)
Põhimõtteliselt algas põhitöö pihta. Samas on mõnus ja tunnen end hästi. Eks sellele on üks ja teine ka kaasa aidanud. Esmaspäeva õhtul tutvusin rattaralli rajaga. Mõnusa raja on mehed maha märkinud. Vast tuli 40 km pedaalimist kokku. Kolmapäeval sain treenerikoolituse otsad kokku sõlmitud. Ära lõppesid need iganädalased linnaskäigud. Neljapäeval lõõgastav õhtu merel ja saunas. Nagu ka seal ütlesin, sain aru, et mina ise ikka ei oska koosolekuid korraldada :)  Kohe selle järel vutikoondise mäng, mis süstis eelolevaks valiktsükliks optimismi. Ja nüüd järgnemas nädalavahetus, kus märkmikku vaadates peaksin korralikult puhata jõudma.

Teisipäev, 2. september 2014

1. september


Vot sellise lille sain 1. septembril :)   

P.s. kaktus ongi mu lemmiklill.