teisipäev, 4. mai 2021

RES

Vabariigi valitsus hüppas lati alt läbi


Möödunud nädalal kinnitas vabariigi valitsus riigieelarve strateegia (RES) aastateks 2022-2025.

„Järgmise nelja aasta jooksul ulatuvad valitsussektori investeeringud üle kaheksa miljardi euro ning nii palju pole varem Eesti majandusse investeeritud,“ ütles peaminister Kaja Kallas.

Kahjuks puudub RES-il suur plaan, rääkimata lahendusest, kuidas tervisekriisist väljuda. Lisaks unustatakse ära kõige tähtsam – inimene ja tema heaolu.

Investeeringuid on tõesti ohtrasti kirja saanud. Teisalt nentis ka peaminister, et lähiaastatel on oht majanduse ülekuumenemiseks ning peab veel analüüsima, kas ehitustöid võiks ajatada.

Rõõmustades, et RES sisaldab investeeringuid, tehakse sealsamas kava teises otsas kärpeid. Vastuolulisi lõikeid.

Ehk viidatakse vajadusele kokku hoida ning 60 miljoni jagu seda ka tehakse. Sellele vaatamata on RES-i järgi järgmise aasta eelarve 1,5 miljardi(!) euroga miinuses, tulud on 12,3 miljardit ja kulud 13,8 miljardit eurot.

On selge, et kokku hoitaval 60 miljonil suurt mõju riigieelarvet tervikuna vaadates ei ole. Samas teeb see valusaid lõikeid meie inimeste igapäevaelus.

Halvad valikud

Täna on olukord, kus räägime sisejulgeoleku palgatõusust, aga tegemist on hookuspookusega. Ehk siseministeerium peab kärpima 12 miljonit, saab tagasi kuus miljonit ja peab sisejulgeoleku töötajatele kolmeprotsendise palgatõusu tagama.

„Küüniline on nimetada palgatõusuks olukorda, kus riik võtab esmalt ära viis protsenti asutuse kogueelarvest ja annab tagasi vaid kolm protsenti palgafondist, mis on ära võetust oluliselt väiksem suurusjärk,“ hinnatakse olukorda päästjate avalikus pöördumises.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor kirjutas: “Tegevuskulude kokkuhoid tähendab, et see tuleb saavutada kas personali- või majanduskuludest.“

Kuna PPA eelarves on suurem osa majanduskuludest püsikulud, nagu näiteks sõidukid, relvastus, väljaõpe, piirihooldus, ekspertiisid, mida ei ole võimalik suures ulatuses vähendada, siis tuleb kokkuhoiu saavutamiseks vaadata üle ka personalieelarve, selgitas Elmar Vaher.

Kärped noorte arvelt

Eriti narr on olukord, et lapsed peavad eelarvekärpesse ebaproportsionaalselt palju panustama.

RES-is seisab mustvalgelt kirjas: „Huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riikliku toetuse läbi on paranenud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavus ja kvaliteet kõikides huvialavaldkondades.“ Eduloole vaatamata kärbitakse riigipoolset toetust järgmisest aastast poole võrra, 14 miljonilt seitsmele.

„Seda olukorras, kus ülemaailmsest pandeemiast tingituna on noorte igapäevaelu stressirohke ning kus tulevik võib tunduda nii mõnegi noore jaoks perspektiivitu. Viimasel ajal näeme ja võime sageli lugeda noorte vaimse tervise probleemidest, sh suitsiididest, mida on põhjustanud või võimendanud Covid-19 tingitud olukord. Praegu on kriitilise tähtsusega, et noorte jaoks oluline tugivõrgustik ning tegevused säiliksid vähemalt senisel moel,“ kirjutasid noortevaldkonna organisatsioonid avalikus pöördumises.

Nii on. Kui me täna nende teemadega ei tegele, peame aastate pärast tegelema tagajärgedega. See on aga märksa keerulisem ja kallim.

Tegelikult peaksime sellesse valdkonda täna hoopis rohkem panustama. Mitte kärpima.

Rääkimata sellest, et sellise kärpimise näol on tegemist väga halva regionaalpoliitikaga. Riiklik huvihariduse ja huvitegevuse toetus võimestab eelkõige kaugemate piirkondade tegevusi. Nii on toetussumma Tallinnas 23 ja Tartus 41 eurot lapse kohta, samas kui Hiiumaa vallas 190, Lääneranna vallas 217 ning Setomaa vallas 304 eurot noore kohta.

Inimene ei ole prioriteet

RES-i lugedes on näha, et inimene ei ole tänase koalitsiooni plaanide keskmes. Eriti täna, mil enam kui aasta oleme koroonakriisis vaevelnud, peaksime mõtleme justnimelt ja eelkõige inimeste peale.

Paraku ei suudeta numbrite taga inimesi näha.

Jutt, et kõik peavad kärpima ning lapsed ja nooredki oma panuse sellesse andma, on demagoogia. Näiteks huvihariduse ja huvitegevuse jaoks vajalikud seitse miljonit võinuks ükskõik millise investeeringu pealt kokku hoida.

See on valikute küsimus.

 

Ilmus 04.05 Hiiu Lehes


Lisainfoks.

Mida Hiiumaal huvihariduse ja huvitegevuse riikliku toetuse abil tehtud?

2018. aasta ENTK kokkuvõttes tuuakse muu seas välja:

Hiiumaal on olulisel kohal loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna tegevused. Kärdlas ja Kõrgessaares viiakse läbi projekti IKT, mis on lühend nimest "Iidlane kimab teadusesse". Kärdla põhikoolis on mobiilne labor, kuhu soetati robootikavahendid ning koolitatakse juhendajaid.

Palade Loodushariduskeskuses alustas toetusega loodus- ja täppisteaduste valdkonna huviring "Laste Teadusklubi". Eesmärgiks oli kutsuda ringi juhendama ja praktilisi nõuandeid jagama tegijaid väljastpoolt Hiiumaad. "Laste Teadusklubi" on väga aktiivne ja on korraldanud lisaks igapäevasele tegevusel 4 suurt üritust kõikidele saare huvilistele.

Tehnikavaldkonnas on häid tulemusi saavutanud lennumudelismi ring.

Noorte osalus huvitegevuses on kava elluviimise perioodil kasvanud, nagu ka nende noorte arv, kes on leidnud endale enam kui ühe huviringi. Loodi toetusfond 7–19 aastaste noortele, kel on sotsiaalmajanduslikke raskusi või kes on pärit paljulapselistest peredest, ning mõned huviringid erivajadustega noortele, nt hipoteraapia ja saviteraapia.

2019. aasta ENTK kokkuvõttes on muuhulgas kirjas:

Kuivõrd Hiiumaa on saar, on seal panustatud huviringide raames ka õppekäikudesse, et noorte huvi oleks jätkuv. Näiteks said ühe piirkonna noored tehnika- ja droonisõbrad osa inspireerivast õppepäevast Ämari lennubaasis ja teise piirkonna noored muusikud külastasid ABBA kontserti, valmistamaks end ette ABBA muusikaliks, mille nad hiljem ise ellu viisid.

Hiiumaal avati huvikooli muusikaosakonna filiaal väiksemas piirkonnas. Sellega lähtutakse põhimõttest, et liigub õpetaja, mitte õpilane.

Korraldati koolitus huvikooli õpetajatele teemal, kuidas märgata ja toetada autistlikku noort huvitegevuses ja -hariduses.

Lisaks mõned konkreetsed näited aastate jooksul tehtust:

Käivitatud on Hiiumaa haridusregister, viidi läbi noorte inspiratsioonipäev #HAIP, kehtestati erahuvikoolide toetamise kord ehk toetame treenerite ja juhendajate palgakulu katmist nn pearaha süsteemi alusel.

Just keskusest kaugemad teenusepakkujad on viimasel paaril aastal aktiivsemalt võimalusi kasutanud - varem oli see probleemiks.

Laskespordiklubi soetas punktiarvestuse seadeldise, ilma milleta nende tulemuste arvestamine üleriiklikus arvestuses on võimatu. Seadme laenutamine mandrilt on keeruline ja kulukas.

Keraamikaklassi vahendid soetati Kõrgessaare piirkonda.

Avati Leisu noortetuba.

Kõrgushüppematt kergejõustikuklubi noortele Kärdlasse, mida kasutavad võistluste ja treeningute raames ka teised Hiiumaa noorsportlased.

Mudeliklubil on nüüd võimalus treenida kohapealsel mudelauto rajal.

Suuremõisas toimetav käsikellade ansambel soetas endale professionaalsete kellade komplekti, mis annab lootust aastaid tegutsenud käsikellade ansambli arenguhüppele. Samuti hangiti rütmipille Palade trummide ansamblile.

Täiesti uue tegevusena alustas Ideeklaas klaasikunsti ringidega.

Loodi Käina huvikooli Emmaste filiaal.

neljapäev, 29. aprill 2021

Jalgpall

Nii põnevat, pingelist ja tasavägist jalgpallikevadet ei mäletagi. Kindlasti on koroonaperiood siia ka oma pitseri vajutanud.

Inglismaal on kaks Manchesteri klubi eest libisenud - 77 ja 67 punkti -, aga kolmas kuni kaheksas koht 30+ mängu järel kümne punkti sees, 52-62 punkti. Viiendast ehk viimasest Euroopasse mängima viivast kohast alates lausa vaid punktised vahed. Liverpool ja Tottenham viis mängu enne lõppu kuues-seitsmes, Arsenal alles kümnes.

Itaalias on Interi näol võitja - hetkel 79 punkti - olemas. Atalanta viis vooru enne lõppu 68 silma peal, ent Napoli, Juventus ja Milan kohe kannul - võrdselt 66 punktiga.

Saksamaal Bayern ning Leipzig esimene-teine, 71 ja 64 punkti. Ent kolmas koht lahtine, kui Wolfsburg, Frankfurt ja Dortmund vastavalt 57-56-55 punkti peal. Bundesligas erinevalt teistest 18 klubi ehk mängivad 34 mängu, kui mujal 38.

Prantsusmaal Lille, PSG ja Monaco 34 mängu järel üksteisel sabast kinni hoidmas 73-72-71 punktiga.

Hispaanias mängitud 33 mängu ja medalid jagamata. Atleticol 73 punkti, kui Real ja Barcelona 71 peal ning Sevilla 70-ga ka veel suures mängus.

kolmapäev, 21. aprill 2021

OM

Sattusin eile õhtul nö ajaloorubriigi peale. Möödus 101 aastat päevast, mil Eesti esimest korda oma lipu all olümpiamängudel osales.
Belgias Antwerpenis toimusid 20. aprillist 12. septembrini VII kaasaegsed olümpiamängud, kus Eesti oli esindatud 14 sportlasega, kes võistlesid 3 spordialal.

Sõiduraha kogumiseks korraldati korjandusi ja anti välja loteriipiletid. Sõjaministeeriumist saadi teemoonaks mitu kasti lihakonserve, biskviite ja paar puuda võid. Ehk ajad oli hoopis teised.

Neilt mängudelt võitis Eesti esimese kuldmedali - Alfred Neuland tõstmises. Lisaks teenisid medali Jüri Lossmann maratonis hõbeda ja Alfred Schmidt tõstmises hõbeda.

Teadaolevalt hiidlased nende mängudega seotud ei olnud. Küll olgi kohal aga kaheksa aastat hiljem Amsterdami olümpiamängudel, kus Suursadamas sündinud William von Wirén kuulus pronksmedali koju toonud purjetamistiimi. Kalev Kask kirjutas sellest Hiiu Lehes.

teisipäev, 20. aprill 2021

Vaktsineerimine

Reedel sain teise kaitsesüsti.

AZ vaktsiin, millest palju juttu olnud. Teisalt on Euroopa Ravimiamet selle heaks kiitnud, vastunäidustused ravimite ning vaktsiinide üsna loomulik osa, sh teistel koroonavaktsiinidel. Ehk igal juhul mõistlik vaktsineerida ja märkimisväärselt nakatumise riski vähendada. Hiiumaal tänaseks iga kolmas vaktsineeritud, sealhulgas neli viiest inimesest 70+ vanuserühmas.

Esimese süstiga oli korraks nadi olla. Mõnetunnise uinaku järel justkui rohkem nähte ei kaasnenud. Seekord kimbutas väike vastik palavik mõne päeva. Samas pigem väike ja kiiresti mööduv teema üldeesmärgi kõrval.

laupäev, 17. aprill 2021

Vahefiniš

Tänase seisuga on kohalike omavalitsuste volikogude valimisteni 17. oktoobril täpselt kuus kuud.

Sama pikk periood on möödunud hetkest, mil asusin Hiiumaa vallavanema ülesandeid täitma. Alljärgnevalt vaatan sellele ajale tagasi ning avan mõtteid ka ees ootava suhtes.

Aastal 2018, kui koolmeistrist oli vallaametnik saanud, toimetasin esimesed paar kuud kui siil udus. Teisalt oli just äsja sündinud Hiiumaa vald ehk õppimist ja avastamist teistelgi.

Oktoobris 2020 sisse elamiseks aega ei olnud. Vallavanema asendaja vahetumine ja nn rebasekriis tähendasid vajadust teha tööd organisatsioonis sees. Samaaegselt ootasid olulised väljakutsed vallas laiemalt.

Esimene suur proovikivi oli eelarvestrateegia koostamine ja volikogule esitamine. Olulisemad täiendused võrreldes seni kehtinud strateegiaga olid Kärdla kultuurikeskuse, Hellamaa sotsiaalküla ja Tohvri hooldekodu dementsete osakonna lisamine valla lähiaastate tegevuskavasse. Väga oluline, et nii tähtis alusdokument sai volikogus ainsagi vastuhääleta kinnitatud.

Oktoobrist alates oli töölaual laevaliikluse teema – taotlesime tihedamat graafikut nii Sõru-Triigi kui Heltermaa-Rohuküla liinil.

Saaremaa suunal saigi suvegraafik tihedam, talvist vajadust – et iga päev väljuks nii hommikul kui õhtul mõlemast sadamast laev – peame jätkuvalt majandusministeeriumile ja Transpordiametile selgitama.

Mandri suunal on märksõnadeks hilissuvi ja varasügis, kuhu lisandub kümnendiku võrra enam reise. Vajadus selleks on 2020. aasta põhjal ilmne.

Usutavasti on suvepuhkuste raskuskese ka sel aastal Eesti-sisesel reisimisel, mis Hiiumaa jaoks tähendab rohkelt külastajaid.

Sügise hakul külastasime pealinnas Ampler rattatehast ning Tartu linna, kus on toimiv rattarendivõrgustik. See oli toeks Hiiumaal sarnase idee juurutamiseks. Tänaseks teame, et MATA projektimeetmest saab Hiiumaa 120 000 eurot elektrirattaringluse käivitamiseks.

Sellega paralleelselt tuleb saare kergliiklusteede võrgustikku täiendada. Kärdla-Paluküla terviserada on ilmne tõestus, et kui luua soodsad tingimused liikumiseks, siis inimesed ka liiguvad.

Hea on tõdeda, et sellestsamast MATA meetmest saab Hiiumaa vald 210 000 eurot Kõrgesaare kergliiklustee ehitamiseks.

See on selge lisandväärtus piirkonna elukeskkonda. Täienduseks katlasüsteemide uuendamisele, koolimaja renoveerimisele ja lasteaia õueala uuendamisele, mis suvel kavas.

On neid, kes – eriti sotsiaalmeedias – avaldavad arvamust, et igas osavallas/piirkonnas peaks oma Tuuletorn olema. Et siis oleks hästi.

Ei saa selle mõtteviisiga nõustuda. Suurinvesteeringud on kindlasti olulised nii külastuskeskkonna kui saareelanike vajadusi silmas pidades. Aga esmajoones tuleb korrastada ja/või luua toimiv elukeskkond. See loob pinnase järgmisteks arendusteks.

Nii ei ole eelarvesse vaadates ka näiteks Paladele või Emmastesse kavas „Tuuletorni“ ehitada. Küll aga Palade spordihall renoveerida ja Emmaste kooli ventilatsioonisüsteem rajada.

Tähelepanu kipuvad saama ikka kõige suuremad, ent igapäevaelu koosneb väiksematest detailidest, mis terviku moodustavad.

Minu jaoks on väga oluline – ja mis salata, see on ka sotsiaaldemokraatlik –, et 2021. aasta eelarves kahekordistasime kodud tuleohutuks ning puuetega inimeste kodude kohandamise toetusmeetmete mahud. Need asjad kipuvad nö suurde eelarvesse ära kaduma, aga mõjutavad otseselt kellegi konkreetse inimese igapäevaelu ja selle kvaliteeti.

Samamoodi hajaasustuse programm, mille mahtu eelarves kolmandiku võrra kasvatasime. Samavõrra rohkem taotluseid saame nüüd rahuldada. Kaugelt üle saja taotluse näitab, et see on tarvilik meede.

Selle täienduseks rakendub sel aastal Hiiumaa vallas erateede remonditoetus, millega saame aidata parandada inimeste kojusõidu tingimusi.

Pooleaastasele perioodile tagasi vaadates on oluline märksõna ka keskkond. Detsembris kehtestas volikogu Hiiumaa jäätmekava, märtsis Hiiumaa energia- ja kliimakava 2030. Mõlemad alusdokumendid seavad sihid, kuhu vallana liigume. Ühtlasi kinnitavad, et keskkonnateadlikkus ja -hoid on meie jaoks olulised.

Seda märgatakse ka kaugemalt. Nii valiti Hiiumaa maailma 100 jätkusuutliku rohepiirkonna sekka ehk oleme keskkonnasõbralik külastuskoht, mis kindlasti ergutab turismi. Ja mis märkimist vajab – aitab siia suunata teadlikku ja loodusest hoolivat turisti.

Võib-olla väike samm, aga kindlasti märgiline otsus keskkonna seisukohalt oli aastavahetuse ilutulestikust loobumine, asendades selle valgusetendusega.

Jätsin targu mainimata suuremad investeeringud ja koroonakriisiga seonduva, mis küll igapäevaselt töölaual, aga millest niikuinii enam juttu. Niisamuti tuli leheruumi ja – lugeja huvides teha valikuid, mida kajastada.

Saan tõdeda, et möödunud kuud on olnud ühteaegu põnevad, tegusad ja õpetlikud. Olen tänulik nö tugigrupile, kes olnud toeks, kaasa mõelnud, tagasisidestanud. See ning teadmine, et Hiiumaal on ohtralt toimekaid inimesi ja ühinguid, et saareelanike arv kasvab, et majanduslikult seisame kindlatel jalgadel, annab jõudu ja indu edasi tegutseda.

Nagu sissejuhatuses viitasin, on tänaseks selles rollis pool teed käidud, pool teed minna. Võtan endale aega ka analüüsiks ja tean, et kindlasti saanuks tõhusamalt toimetada. Samas ehk ei ole asju ka päris vussi keeranud.

Kui hiidlased seda valimiskasti juures valikuid tehes võimaldavad, olen valmis järgmised aastad valla arengute heaks oma oskuseid ja energiat rakendama.


Ilmus 16.04 Hiiu Lehes

pühapäev, 11. aprill 2021

Mets

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on avalikustanud, et soovib teostada Kaleste, Puski ja Tahkuna külas ning Kärdla linna lähiümbruses metsamajandamist aladel, mis on raieküpseks kasvanud. Metsa majandamist hakatakse teostama koostamisel oleva metsatööde kava alusel.

Kaleste küla ümbruses asub RMK hallatavat metsamaad 99,4 ha, millest 45,7% on majandatavad metsad.

Kärdla linna lähiümbruses asub RMK hallatavat metsamaad 309,0 ha, millest 64,4% on majandatavad metsad.

Puski õigeusu kiriku ümbruses asub RMK hallatavat metsamaad 35,4 ha, millest 94% on majandatavad metsad.

Tahkuna külas etteantud piirkonnas asub RMK hallatavat metsamaad 61,6 ha, millest pea 100% on majandatavad metsad.

RMK-l tuleb metsa majandamisel arvestada kaht kohati vastandlikku avalikku huvi. Ühelt poolt on vaja uuendada ja hooldada metsa, hoida metsaga seotud töökohti ning teenida riigile tulu. Teisalt on kohalike elanike huvi säilitada nende senine elukeskkond võimalikult puutumatuna.

Tunnustan RMK-d, et on tekkinud hea tava kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladel kogukonna arvamust küsida. Niisamuti uut Hiiumaa metsaülemat, kes on olnud avatud suhtleja ning lühikese tööperioodi jooksul korduvalt ka vallavalitsusega infot vahetanud.

Samamoodi teeb rõõmu, et Hiiumaal on tegusad kogukonnad, ühingud ja külaseltsid, kes suutelised kiiresti koonduma ja võimelised sisuliselt kaasa rääkima. Käesoleva nädala kolmapäev oli tähtaeg, mil eespool toodud nelja ala osas ettepanekud esitada. Nagu aru saan, siis märkimisväärne hulk inimesi tegi seda.

Niisamuti saatis oma mõtted teele vallavalitsus. Alljärgnevalt lühidalt (pikemalt leitavad dokumendiregistris) neist.

Hiiumaa valla uue üldplaneeringu koostamisel kaalutakse KAH aladel lubada pigem valik- ja turberaiet. Rakendada püsimetsandust, et piirkondades säiliks pidevalt erinevas vanuses puudega puistud, millele võib sagedase vähese harvendamise tulemusena tekkida parkmetsa ilme. 

Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks majandada eri vanuses metsaalasid sarnase võttega. Võiks vältida ühevanuseliste puistute tekkimise võimalust ning korraga lagedaks raiumise vajadust KAH aladel. Pigem kavandada raietöid sagedamini ja ühtlaselt kogu alal.

Palusime teostada raietöid parkmetsa põhimõttel ehk viisil, mille tagajärjel ei tekiks suuri lagedaid alasid. Parkmets tähendab valla mõistes, et raietööde käigus ei raiuta rohkem kui 50% hetkel kasvavatest puudest.

Maakonnaplaneeringus on puhkealade kohta muuhulgas välja toodud, et juhul kui puhkemajandus konkureerib metsamajandusega, tuleb arvestada metsade majandamisel puhkeala kasutamise vajadustega.

Vallavalitsus peab oluliseks Hiiumaa elaniku ja külastaja jaoks kvaliteetse elukeskkonna loomist ja säilitamist. Elukeskkonna kvaliteedi üheks kriteeriumiks on ümbritseva looduse vaated, puhtus, heakord jne. Vallavalitsus ei oma kompetentsi hinnata raiete plaane looduskaitse või metsamajanduslikust aspektist. Keskendusime KAH alade plaanide hindamisele elaniku ja elukeskkonna aspektist.

Hiidlane hindab oma looduslikku elukeskkonda. Inimeste hinnang looduskeskkonnale kujuneb oluliselt just isiklikest kokkupuudetest ümbritseva looduskeskkonnaga, seega mõjutavad tunnetust raied tema elamise vahetus läheduses, tema igapäevastel jalutus- ja puhkealadel ja tema igapäevaste liikumisteede naabruses.

* Soovitan lugeda või kuulata ka Levila "Metsaülemate kadunud maailma"

reede, 9. aprill 2021

Kaugtöö

Koroonapiirangute kestuse tõttu on hakatud rääkima ekraani- ja veebiväsimusest, kohati igatsetakse võimalust füüsilisel kujul kohtudes koosolekuid läbi viia.
Pean tunnistama, et veebikoosolekutel on omad selged plussid, mistõttu sooviksin neid ka tavaolukorra naastes kasutada. Üks on aja kokkuhoid, st inimesed ei pea ühte punkti kokku sõitma. Hiiumaa näitel võiks see osadele tähendada 2x30 minutit sõiduaega. Ajaressurss on peamine, aga sellega vähendame ka CO2 jälge. Ent veebikoosolekutel on positiivne mõju ka tervisele, kuna hoopis lihtsam on koosoleku ajal kas liigutada, püsti tõusta/seista. Või hoopiski osaleda koosolekul, ühendades see jalutuskäiguga, kuna kõrvaklapid ja ekraani saad ka metsarajale kaasa võtta.

esmaspäev, 5. aprill 2021

Tulumaks

 







*Esialgsed, kassapõhise raamatupidamissüsteemi andmed.


Nädalavahetus

Teinekord võib kolmepäevane nädalavahetus täitsa puhkusena mõjuda. Eriti kui koroona tõttu on võimalike tegevuste loetelu piiratud. Samas ilm soosib, et saad ka koduaias toimetada. Ning õnnestub nii sättida, et unetunde saab samuti piisavalt.

teisipäev, 23. märts 2021

Eesti regionaalpoliitika vajab tegusid

Peep Lillemägi küsis Eesti Päevalehe veebiküljel: „kiire internetiühendus Hiiumaal looks kaugtöötajatele uue kvaliteedi - miks seda tehtud ei ole?“

Päevakohane küsimus. Täiendan alljärgnevalt arvamusartiklit, kus autor võttis kiire interneti arengud kokku tõdemusega, et ministrite poolt „osavõtlikkust ja kaasamõtlemist on jagunud, päriselt on asi aga liikunud kukesammudega.“

Artiklis viidati oktoobrikuisele Hiiumaa vallavalitsuse pöördumisele väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemile.

Kaasamõtlemist jagus. Isegi lubadusi. Siinkohal tänan muuhulgas Peep Lillemäge, kes EKRE ministritega aktiivselt suhtles ja teema olulisust selgitas. Küll jääb teadmata, kas lubadused rahastuse osas olid suusoojaks öeldud või vahetus valitsus enne, kui need teoks sai teha.

Kuna Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepingu üks kandev punkt on kiire interneti arendamine, saatsin 2. veebruaril kirja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suttile.

Sooviga saada kinnitus, et vabariigi valitsus reaalsete sammudega toetab plaani viia Hiiumaal kiire internet kõikide selleks soovi avaldanud lõpptarbijateni.

Kiire internet on enam kui kaugtöö vahend

Statistikaamet tõi detsembris välja, et Eestis on üle 200 000 kaugtöö tegija. Sealjuures kasvas aastaga kaugtöö tegijate arv peaaegu kaks korda. Kõige agaramad kaugtöö tegijad on Tartumaal ja Hiiumaal, kus II kvartalis kasutas kaugtööd 40% töötajatest.

Samas on oluline märkida, et hea internetiühendus ei ole vajalik vaid kaugtööks. Ajastul, mil koolid on vaat et poole õppeaastast kaugõppel, tekitame haridussüsteemile korraliku internetita lisaprobleeme, milliseid koroona niigi põhjustanud.

Hiiumaa vallal on varasemast olemas projektijuhtimise kogemus ligi 300 kiire interneti ühenduse väljaehitamisest. Valla poolt oleme teinud eeltööd, et viimase miili eesmärk – katta kiire internetiga kogu Eesti – võiks vähemalt Hiiumaa osas reaalselt teoks saada.

Samas teame, et Elektrilevi, mis võitis viimase miili riigihanke, viib kiire andmesideühenduse vaid 13 saare külasse (alates 1. jaanuarist 2021 tegeleb kiire interneti ühenduse rajamisega Enefit Connect). Hiiumaal on ühtekokku 182 küla ehk kaetud saab vähem kui kümnendik. Jättes kõrvale need, aga ka inimtühjad külad ning külad, kus taristu olemas, tellis Hiiumaa vallavalitsus eskiisprojekti 120 külale. Parima pakkumise tegi Connecto, kes lisaks asendiplaanile arvutab hinnangulise maksumuse liitumiskohtadele.

Esimese küla, Kalana, eskiisprojekti näidis on meil olemas. Aprilliks saab Kõrgessaare osavald kaetud ning sealt edasi Emmaste, Käina ja Pühalepa osavallad.

Hiiumaa valla 2021. aasta eelarves on planeeritud 200 000 eurot kiire interneti projekti omaosaluseks. Samas on selge, et taristu välja ehitamiseks vajame ka riigipoolset tuge. See on nii praktiline vajadus kui ka riigi regionaalpoliitiline otsus.

Julgus teha õigeid otsuseid

Peep Lillemägi on julgelt ja avalikult märku andnud tänase peaministripartei otsusejulguse puudumisest. Näiteks 18. jaanuaril 2019 ilmus Hiiu Lehes lugu „Reformierakonna Hiiumaa piirkonnajuht kritiseeris erakonna valikuid“. Viimati tegi ta kriitilise sissevaate koduerakonda käesoleva aasta 9. jaanuaril Toomas Sildamile antud intervjuus, mis avaldati ERR veebiportaalis.

Nendega ühele reale asetub laupäeval Päevalehe veebiküljel ilmunud arvamuslugu, milles julgustatakse otsuseid tegema. Otsuseid, mis on regionaalpoliitiliselt olulised, aga toetavad otseselt ka majanduse arengut.

Vahendid on olemas, vaja tahet

Ülalpool mainitud 2. veebruari kirjale vastas minister Sutt 25. veebruaril, et „uued toetusmeetmed avanevad kõige varem 2021. aasta lõpus. Praegusel hetkel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koostamisel ettepanekud nende rahade kasutamiseks kuni 2027 aasta lõpuni.“

Teisalt teame, et möödunud aasta lisaeelarvega eraldati 15 miljonit eurot kiire interneti püsiühenduse laiendamiseks maapiirkondades. Sellest jäi kasutamata 7,6 miljonit, millest 4,5 miljonit leidis viimase miili nö teise laine meetmena rakendust.

Riigikogule üle antud 2021. aasta lisaeelarve maht on 641 miljonit. Hiiumaa internetitaristu väljaehitamise kulu oleme hinnanud suurusjärku 2-2,5 miljonit.

Sellest tulenevalt julgen väita, et vahendid on olemas, kui leidub poliitiline tahe. Ministri viidatud kuueaastane periood uute toetusmeetmete kasutamiseks ei ole lahendus. Kiire interneti teema vajab märksa kiiremaid lahenduskäike.

Oleme teinud põhjaliku eeltöö, mida koos Hiiumaa sõpradega riigijuhtidelegi tutvustanud. See tähendab, et meil on reaalne võimalus kogu saar kiire internetiga katta, kui ka riigi tasandil seda soovitakse.

Erinevalt viidatud arvamusloost ei soovi ma otsida põhjuseid, miks seda seni teha ei ole õnnestunud. Kutsun üles tegutsema – teeme ära!

Ilmus 23.03 Hiiu Lehes


esmaspäev, 22. märts 2021

Kevad

Ongi täitsa kevad, kui õues on juba enne kella kuute päris valge.

kolmapäev, 3. märts 2021

Tulumaks

 






esmaspäev, 1. märts 2021

Veebruar

Küünlakuu viimane nädalavahetus oli äge. Tegelikult kogu nädal. Ehk et kui nädala esimeses pooles võis veel vabalt kelgutada, siis lõpus juba lumikellukesi noppida.

Nädalavahetuse algatuseks sai Palukülas allesolevat lund kokku kuhjata, nii et laupäeval võis seal 3,6-kilomeetrisel rajal suusavõistluse maha pidada. Pühapäeval kasutasin aga kodus kevadist ilma, et viljapuudel oksi lõigata. Linnuke siristas ning tuulevaikuses paitas päike just nii, et tekkis kevadpäeva tunne.

kolmapäev, 24. veebruar 2021

EV 103

Head sõbrad.
Soovin teile ilusat Eesti Vabariigi 103. sünnipäeva! 

103. Inimese jaoks kõrge iga. Vanus, kuhu jõuavad vähesed. Näiteks Hiiumaa elanikeregistris on vaid üks saja aasta piiri ületanu, kes ongi täpselt 103 aastane.
Riik aga hakkab selles eas alles õiget kuju võtma. Tõsi, ka riikide seas ei ole nö sajaliste klubi üleliia suur. Eesti kuulub uhkusega sellesse ritta.
Samas ei tohi me seda iseenesestmõistetavana võtta. Selle, mis meil täna on, võlgneme oma esivanematele.
Veebruaris 1918 sündinud Eesti Vabariik pidi iseseisvust juba selsamal aastal kaitsma asuma. Ja tegi seda edukalt. Järgnenud kaks aastakümmet vabadust paisati teise maailmasõja keerisesse, osa rahvast pilluti üle ilma laiali. Võõrvõimu ajal oli meil aga piisavalt tahet ja oskust, et eesti keel ja kombed elus hoida. Kui olud lubasid, taastasime iseseisvuse. 

Head kaasmaalased.
Olles täieõiguslik NATO liige, ei pea me niivõrd kartma piiri taga asuva vaenlase pärast. Meie suurim oht ei ole ka Brüssel või euronormid. Eesti riigi tuleviku jaoks loob suurimat ebakindlust koostöö ning üksmeele puudumine eestimaalaste vahel. Vajaka jääb oskusest luua erinevate osapoolte vahele ühendavat silda.
Lihtne on vastanduda. Hoopis suurem väljakutse on otsida ühisosa. Samas ühisosa on olemas. Seda leidub rohkem kui me arvatagi oskame. On ju valdav osa meie ühiskonna liikmetest tublid ning tegusad inimesed.
Selleks, et oma riiki armastada ning seda tegudes näidata, ei pea tingimata avalikult „Eesti!“ hõikama. Ei pea olümpiamedalit võitma. Isegi ministriks pole vaja pürgida.
Tugeva riigi ehitamine algab perekonnast. Perekonnast, mille liikmed on üksteise ning ümbritseva suhtes hoolivad. Sealt kandub hoolivus edasi töökohale ning tegevustele kogukonnas. Nagu on öelnud USA president Ronald Reagan: „Sinu poolt tehtavatel heategudel ei ole piire, kui sa ei hooli sellest, keda nende tegude eest kiidetakse.“
Kindlasti sobib see ütlus Eesti ja eestlaste kohta. Töötunnid, mida eestlased külaseltsi või mõne muu kolmanda sektori ühenduse liikmena kogukonna heaks panustavad, neid ei jõua kokku lugeda.
Ja kõik see on millegi heaks.

Hea lugeja.
Eesti ei asu kiirraudteel, kus on võimalik liikuda ainult ühes või 180 kraadi teistpidises suunas. Ei ole nii, et saab liikuda ainult itta või läände. Ainuüksi kompassil on ilmakaari veel kuus tükki.
Selleks, et me võiks teha Eesti jaoks õigeid valikuid, tuleb igaühel meist vaadata ka selja taha ning ümberringi. Kuulata teises suunas liikuda soovijat. Mitte keerata selga, vaid püüda mõista.
Taasiseseisvunud Eesti esimene president Lennart Meri on öelnud: „Meist igaühest sõltub Eesti püsimine.“ Kuldsed sõnad.
Tugeva ja kestliku Eesti jaoks ei ole tarvilik üksteisele tõestada, kes on kõige õigem eestlane. Teeks parem nii, et kõik eestlased tunnevad end Eestis vajalikuna. Et kedagi ei tallata asjatult jalge alla. Kedagi ei lükata kõrvale.
Sest just Eesti inimeste jaoks see riik on loodud. Kõigi Eesti inimeste jaoks. Meie inimeste. Just nii nagu Jarek Kasar ehk Chalice laulis: mu inimesed minu rahvas mu seltskond mu inimesed siin seal kõikjal igalpool mu inimesed teavad ise et nad on mu inimesed minu inspiratsioon mu inimesed üks seis siht ja suund mu inimesed minu elu armastus nad on mu oma inimesed ja kõik mis teen on neile pühendatud 

Elagu Hiiumaa!
Elagu Eesti!

reede, 5. veebruar 2021

Tulumaks

 




reede, 29. jaanuar 2021

Töö

Sel nädalal olen mitmel õhtul tõepoolest päris hilja töökabinetis tuled kustu löönud. Valvsad vallakodanikud on sellest  kohe ka märku andnud.
Selles suhtes huvitav tähelepanek, et töö tegemist seostatakse vähemalt osalt ikkagi sellega, kui pikalt sa füüsiliselt tööpostil oled. Samas kui jätkad tööasjadega õhtuti kodus, siis see on juba sinu enda mure :)
Või et tähele pannakse hilist lahkumist, mitte varast saabumist :)

esmaspäev, 25. jaanuar 2021

Ringkonnad

Veebruarikuus on Hiiumaa vallavolikogus teisel lugemisel KOV valimisteks ringkondade arvu ja volikogu suuruse ehk liikmete arvu määramine.

Hindan, et eelmisel korral ehk 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimisel saanuks Hiiumaal ühe ringkonna ja samade kandidaatidega:

* Keskerakond veidi enam hääli, aga pigem ikka vaid ühe koha. Toona kandideeriti vaid kahes ringkonnas, puudusid nimed (erandina ehk Inge Talts), kes ühe ringkonna puhul olulise efekti tekitanuks.

* Isamaa saanuks veidi enam toetust, aga jäänuks volikogust välja. Neil olid üles seatud peaasjalikult Kärdla kandidaadid, kes teistes piirkondades suurt lisatuge ei oleks saanud. Niisamuti oli esinumber Georg Linkovi maine madalseisus.

* EKRE jõudnuks volikogusse. Kogusid toetust ühtlaselt eri ringkondadest ja kaubamärk toetab neid. Nemad olid ka nö valimissüsteemi ohvrid - kogusid 6% toetust, ent jäid volikogust välja, samas kui Keskerakond 5,9% sai ühe mandaadi.

* Reformierakond võinuks ehk (Riho Rahuoja toel) lisahääli saada, aga pigem väheolulisel määral. Ehk ei usu, et mandaatide arv muutunuks.

* Kodusaare toetus oleks ehk sarnane olnud, küll tähendanuks see väiksemat kohtade arvu. Neil piirkondlikud kandidaadid, kuigi Pühalepa-keskne, kust pooled nende hääled. Samas 22% toetuse pealt said ringkonnasüsteemiga 7 kohta, mis on üle 30% volikogu kohtadest.

* Ühine Hiiumaa panustas piirkondlikele kandidaatidele, kuigi Käina-keskne, kust pooled nende hääled. Protsentides kogusid veerandi valijate antud häältest. Mandaatide arv sellele vastav ehk kuus.

* SDE võinuks saada rohkem hääli, aga kohtade arvu olnuks keeruline suurendada. Kui, siis vast valimissüsteemi toel ehk need, kes künnist ei ületa, nö vaikimisi toetavad valimiste võitjat.

Numbriliselt. Keskerakond 1-2, Isamaa 0, EKRE 1-2, Reform 2-3, SDE 7-8, Kodusaar 5-6, Ühine Hiiumaa 6.

Seega saanuks sündida täpselt samasugune koalitsioon.

2021 ehk sel sügisel sõltub palju kandidaatidest.
Viie ringkonna korral usun, et pilt volikogus ei ole nii kirju, st sisse saab väiksem arv erinevaid nimekirju. Võidavad need, kes leiavad enam erinevates piirkondades tugevaid kandidaate. Ühe ringkonnaga saavad tuge suuremad erakonnad, keda nö kaubamärk ka toetab. Pilt volikogus on kirjum ning mandaatide arv jaguneb pigem ühtlasemalt, aga teisalt peegeldab see rahva arvamust vahetumalt.

laupäev, 23. jaanuar 2021

Volikogu

Neljapäeval oli mul neljandat korda võimalus volikogu istungil vallavanema asendajana osaleda. Sada päeva, mis üldjuhul sisse elamiseks antakse, oli läbi. Samas pean opositsiooni tunnustama, kuna isiklikuks minevaid või norivaid küsimusi/kommentaare ei olnud.
Püüan aga veidi avada kahte päevakorrapunkti, mis seotud vallavalitsusega.

Struktuur.
Ilmselt kõige enam tähelepanu on pälvinud jäätmespetsialisti ametikoha loomine. See tähendab, et edaspidi on meil eraldi keskkonna- ja jäätmespetsialist. See annab võimaluse jäätmemajanduse teemadega senisest veel sisulisemalt tegeleda.
Teine oluline muudatus on psühholoogi ametikoha loomine. Kuigi vallavalitsuse struktuuris, hakkab töötaja tegutsema meie haridusasutustes. Peame oluliseks kodulähedase lasteaia ja kooli olemasolu. Samas tähendab see, et meie haridusasutused on laste arvult suhteliselt väikesed. See omakorda tähendab, et tugispetsialistid on asutuse struktuuris nulll-koma-midagi kohaga. Nii on erialase haridusega spetsialisti keeruline leida. Töötaja peab end kas töökohtade vahel jagama või lisaks erialasele tööle midagi muud tegema. See pole aga mõistlik variant, kuna kvalifitseeritud tugispetsialistide järele on Eestis suur puudus. Seega on meiepoolne lahendus tuua osa tugispetsialiste nö keskele kokku. Pakkuda täiskoormust. Samas tuge mitmele meie asutusele.

Koosseis.
Vallavalitsuse uus koosseis. Hiiumaa vallas on vallavalitsuse laua taga olnud kõik osavallavanemad, vallavanem ja kaks osakonnajuhatajat. Valdade liitumist ja Eestis ainulaadset valitsemissüsteemi arvestades õige valik.
Nüüd, kui 9 kuu pärast ootavad ees valimised ja senine süsteem on sisse töötanud, ei ole kardinaalsed muudatused mõistlikud. Õige on otsida lahendus, mis antud oludesse kõige paremini sobib.
Mulle on sümpaatne põhimõte, et poliitiline organ on volikogu. Vallavalitsus viib volikogu tahet ja poliitilisi valikuid igapäevaselt ellu. Niisamuti meeldib mulle laiapõhjaline arutelu ja kaasamine. Näiteks, osavallavanemana käivitasin allasutuste ümarlaua, mis oli hea koostööplatvorm, kus piirkondlikud asjad läbi arutada. Vallavanema asendajana pean õigeks, et otsustajate-vastutajate ringis on kõik valdkondlikud osakonnad. Seega lisandusid haridus-kultuuri ja sotsiaalosakonna juhatajad, lisaks minu asendaja Emmaste osavalla vanema kohal. Sellest vallavalitsuse kasv tingitud. Samas ei ole see lisakulu vallale, kuna valitsuse liikme töö eraldi tasustatud ei ole.
Usun, et oktoobrini on see kõige tõhusam variant.
Mis saab edasi, sõltub sellest, millised valikud teeb valija ehk vallakodanik.
Et haldusreformi järgsed sisseelamise aastad jäävad selja taha ning ka valitsemissüsteemi tõenäoliselt rohkem või vähem korrigeeritakse, on loogiline, et vallavalitsuse uus koosseis on uutel põhimõtetel.

neljapäev, 14. jaanuar 2021

Poliitika

Kui esimese hooga tundus, et poliitikavaatlejana hommikuse udu pealt tehtud ennustus lähebki täppi, siis edasine näitas, et elu on nüansirikkam.
Kesk saanuks senise koalitsiooni jätkamise korral peaministri koha säilitada. Tõsi, tööülesanded lihtsad ei ole ning mida suutis Jüri, ei pruugi teised korrata. Samas olnuks hea võimalus tänasest peaministrist tulevane president teha.
See variant olnuks kindlasti laual, kui uus koalitsioon koosnenuks kolmest osapoolest. Nii olnuks presidendi parlamendis ära valimiseks hääled koos.
Praeguse kombinatsiooni puhul ei ole see samuti välistatud. Nii Refil kui Keskil on üsna tugev tagala KOV-ides, et koostöö korral saaks valimiskogus ühiskandidaadile vajaliku toetuse.
Kui see nii ei ole, siis on keeruline mõista, miks Kesk sellisteks järeleandmisteks valmis oli.
Refi poolt muidugi mõistan toetust kaksikliidule, selle asemel, et ministrikohad kolme partneri vahel jagada. Samas on keeruline mõista soovi valida partneriks just äsja kriminaalkahtlustuse saanud organisatsioon.
Toimunu näitab, et vähemalt sama oluline kui programm (mida seostatakse ka maailmavaatega) on inimsuhted. Ehk kes kellega koos soovib olla või kes kellega koos olemist talub.

kolmapäev, 13. jaanuar 2021

Valitsus

Peaminister astus tagasi.

Julge samm. Teistpidi - kui pikemalt poliitilisele perspektiivile mõelda, siis valikuid rohkem ei olnudki. Aga mis edasi?

Juba arutatakse, kes võiks järgmise valitsuse moodustada. RE+SDE+I = 57 kohta või RE+EKRE = 53 kohta või RE+KE = 59 kohta?

Ennustan, et vahetub peaminister ja sama koalitsioon jätkab. Nii palju musta on koos valgeks värvitud, nadi oleks nüüd regi aita lükata ja öelda, et talv on läbi. Iseasi, kas peaministri koha võtab keegi Keskerakonna ridadest (Kiike ei taluks EKRE; jääb ehk Aab, kuna Toom ja Kõlvart omavad piisavalt mugavat töökohta ja ei sobi ilmselt partneritele) või antakse sellel toolil istumise võimalus edasi. Sellise lahenduskäigu puhul oleks väga tõenäoline, et Ratasest saab EV President.

Ühtlasi tuli korruptsiooniskandaal üsna mugaval ajal. Rahvahääletuse teema, mis kujunes selle elluviimiseks meetodeid valides (või pigem valimata jättes) kaoseks ja demokraatiat (põhimõtetest ning väärikusest rääkimata) eiravaks, on nüüd laualt maas.

reede, 8. jaanuar 2021

Külad

 Hiiumaa suuremad külad, 01.01.2021 seisuga.


Lisaks on meil kaks alevikku.



neljapäev, 7. jaanuar 2021

Töötud

Veel ühe nurga alt vaade lõppenud aastale.

Töötute arv.

1. jaanuari seis.

2018 183

2019 148

2020 135

2021 251

Registreeritud töötuse määr Hiiumaal on 5,7%. See on Eesti, kus töötuse määr 8,5%, madalaim.

Tervis

Hetkeseisuga suunatakse vist kõik vähegi sümptomitega patsiendid esmalt koroonatesti tegema, enne kui muid analüüse või uuringuid tehakse. Nii ka minu puhul. Etteruttavalt olgu öeldud, et ka neljas (kolm korda sain eelmisel aastal TÜ uuringu raames proovi anda) test sai samasuguse vastuse nagu eelmised - negatiivne.
Nagu üks doktor nüüd tagantjärele analüüsis, siis ilmselt oli selle nädala kehva enesetunde taga organismi eneseregulatsioon. Ehk viimasel perioodil on tulnud kogu aeg timmis ja trimmis olla. Samal ajal olen püüdnud füüsilist poolt ka hoida ja leida aega natukenegi trenni teha. Organism hoidis tempot ja liikus kaasa. Siis sattus sekka rahulikum pühadeperiood (oh, kui palju punaseid päevi kalendris ning kui vähe vajadust/võimalust kodust väljas käia üldise olukorra tõttu) ning ilmselt tekkis kehal arusaam, et nüüd ongi aeg puhata, järgi anda, aeg maha võtta.
Õnneks on möödunud aasta meid kenasti välja koolitanud ning kodukontoris saab edukalt kõik ära tehtud nagu lõppev nädal taas tõestanud.
Ja nii nagu minu puhul tavaks - kiiresti aeg maha, kiiresti jalule tagasi. Ehk ei kahtle, et tuleval nädal taas kõik tavapärane.

Elanikud Hiiumaal



2020 andmed:

Sünnid 65, surmad 108 ehk loomulik iive selgelt negatiivne.

Väljaränne 337, sisseränne 443 ehk rändesaldo tugevalt positiivne.


Vanuseline jaotus:


esmaspäev, 4. jaanuar 2021

Tulumaks

 Kohalikele omavalitsustele üle kantud tulumaks.