365

Üks aastaring saab taaskord otsa, algab uus.

Nagu näha, siis olen olnud üsna tagasihoidlik mõtete jagaja sel aastal, kui üksikud kuud välja arvata. Kirjutan kindlasti pikemalt ja tagasivaatavalt ka. Millal, ei julge lubada :)

Aga aitäh teile, head sõbrad, et olete aidanud mul 2021-st läbi purjetada ning tormid suhteliselt kaugel hoidnud. Aasta tipphetk oli kahtlemata oktoobrikuu alguses ning see varjutab kõik. Ilmselt just see aitab aastale ka tavapärasest positiivsemates toonides tagasi vaadata. Annab energiat edasiseks.

Loodan, et leiate lõppevast aastast isiklikud tipphetked, mida uude aastasse kaasa võtta ning mis lubavad häiriva poole 2021-st unustada. Head vana aasta lõppu ja ilusat uut!

Hüvitis

Sarnaselt mitmele naaberriigile hüvitatakse ka Eestis järsult kerkinud elektrihinna tõus.

Samas on vahel kahju, et me nii rikkad oleme. Ministrid rõhutavad, et meie toetuspakett on suhtena SKT-sse kaks korda suurem kui Norras.

Vaesed norralased, kes ei saagi nüüd vajaduspõhiselt toetust taotleda, mille omavalitsused ei saa tegeleda tuhandete laekuvate toetustaotluste menetlemisega või kus ei ole loodud keerulisi valemeid, mille põhjal inimestele toetussumma arvutatakse.

Norra kasutab väga algelist lahendust, kus riiklikult arvestatakse ja rakendatakse teatud elektrihinna korral kõigile tarbijatele toetust. Automaatselt. Ilma taotluste ja muu bürokraatiata.

Eiffel

 Üks keeruline teema.

KOV

Vaatasin ja meenutasin, mida ma neli ja kaheksa aastat tagasi seoses kohalike omavalitsuste valimistega mõtlesin.
Põhiosas ei ole minu seisukohad aastatega muutunud. Arvasin siis ning leian ka täna, et inimene peab olema kõige keskpunktiks. Vald on inimese jaoks, mitte vastupidi.

Esimese perioodi (2013-2017) vallavolikogu (Emmaste vallas) liikmena võtsin kokku nii: "Tegutsemine volikogus on olulisi õppetunde andnud. Ma ei ole alati õigesti toiminud, olen teinud vigu. Kindlasti ei ole ma iga teema juures olnud spetsialist. Samas saan öelda, et sel juhul olen seda tunnistanud ning ammutanud infot neilt, kes antud teemat hästi valdavad. Teisalt tegutsesin südametunnistuse järgi ja andsin endast palju. Ehk võtsin asja tõsiselt."

Ma vargsi lootsin, et osutun Emmaste vallavolikogu perioodi järel ka Hiiumaa vallavolikogusse valituks. Samas kindel ei olnud sugugi. Eriti kuna selles (osa)vallas jagati välja vaid kolm mandaati.

"Samas ei taha ma kellelegi etteheiteid teha. Ja ei tee ka siis, kui asjad nii lähevad. Sest vallaelanikud otsustavad ise ja oma vaba tahte järgi, kes ja kuidas valda tüürima peaks. Kui see tähendab, et usaldatakse kedagi teist, siis nii ongi. Sel juhul on see minu probleem. Mitte kogukond ei pea painduma minu soovide järgi, vaid mina ise pean kohanema," panin oktoobris 2017 kirja.

Lubadused, mille ma isiklikult (st mitte valimisprogramm) 2013 ja 2017 seadsin ja välja käisin, on säärased, millele olen valmis ka 2021 alla kirjutama. Arvan, et eelmistel perioodidel ei jäänud need pelgalt lubadusteks, vaid et ma ka tegelikult järgisin tegudes sõnu.

-> Luban, et jätkan avatult ja ausalt. Ehk räägin ja kirjutan, miks ma ühe või teise asja puhul nii arvan või hääletan. Jätkan valda puudutava info jagamist.

-> Luban, et pühendan aega, et eelnõud põhjalikult läbi töötada. Ainult nii saab seisukoha kujundada.

-> Luban, et suhtlen inimestega ja küsin nende arvamust. Ma võib-olla ei ole kõige osavam rääkija, ent ma oskan kuulata.

-> Luban, et olen valmis ära kuulama ka seisukohad, mis minu omadest erinevad.

Seekordsete valimiste eelne periood on olnud suhteliselt viisakas ning rahulik. Ei ole ühte konkreetset suurt intriigi õhus. Mis tähendab, et ülesaareliseks omavalitsuseks, Hiiumaa vallaks kasvamine on olnud suhteliselt edukas. Alati saab paremini. Alati saab kiiremini ja kaugemale. Aga pigem on läinud hästi.
Eriti arvestades, et Hiiu vallaks liitumine oli Suure Peetri ja Väikese Peetri muinasjutt. Või et nelja aasta eest oli vähemalt kahes vallas tugev vastuseis liitumisele. Aga ka seda, et lisaks kokku kasvamisele on tulnud tegeleda tervisekriisiga.

Viisakuse osas on loomulikult paar erandit. Neist on kahju. Minul ei juhtu sellest midagi, kui keegi sotsiaalmeedias sõnnikut loobib. Eriti kuna valdav enamus välja öeldust on tõepõhjata laim. Kahju on aga inimestest, kel puudub oskus positiivset programmi välja pakkuda ning selle asemel püüavad tähelepanu teiste materdamise kaudu. Justkui koolikiusajad.

Vaadates aga viimasele neljale aastale tagasi, siis algus oli põnev. Õigupoolest mahub mul sellesse perioodi kaks algust. Mõlemat algust võib sarnaselt hinnata. 2018. aasta esimene ots oli justkui paksus udus liikumine. Volikogu laua taga on vallavalitsuse tööst hoopis teine tunnetus ja teadmine, kui vallavalitsuse töötajana tegelikkuses.
Oktoober 2020 ei olnud udukogus sammumine. Aga nõudis siiski kohanemist, õppimist. Teemadering, millega tegeleda, muutus võrreldes osavalla tasandiga hoobilt laiemaks. Jätkus tervisekriis, mille osas on Hiiumaa Eestis kõige edukamalt väljakutsetega toime tulnud.

Kindlasti tegin nende aastate jooksul vigu. Mitmeid tajusin suhteliselt kohe ka ise. Püüdsin analüüsida, teha järeldusi ning edaspidi sama reha otsa mitte astuda. Kui midagi konkreetset välja tuua, siis tagantjärele targana pidanuks mitmel puhul võtma veel rohkem aega suhelda, selgitada, tagasisidet korjata, veelkord suhelda. Ja alles siis otsustama.

Osavallavanema tööst saan positiivsena välja tuua panustamise noortega seonduvasse. Üks asi on materiaalne.
Veel olulisem on aga sisuline tegevus. Mitmekülgsed sporditreeningute võimalused (nii korrastatud taristu kui trennide näol) ja Käina huvikooli Emmaste filiaali töö käivitamine. Kooli struktuuri täiendasime õppealajuhataja kohaga, mis pea saja õpilasega koolis ongi normaalne. Lasteaias on taas kolm rühma.
Alustasin igakuiste allasutuste ümarlaudadega. Ehk lisaks sellele, et vallavalitsuse struktuuri sees toimus infovahetus, haarasin regulaarsesse inforingi allasutuste juhid. Formaat kandis vilja ning hiljem võeti kasutusel teisteski osavaldades.
Püüdsin järjepidevalt jagada infot (blogis, ajalehes, veebis ja sotsiaalmeedias), vastata küsimustele ning olla avatud.

Usun, et sel korral saab valimistulemus erinevate nimekirjade vahel üpris tasavägine olema. Esmakordne on olukord, kus valime kandidaate üle saare ühisest/ühest nimekirjast. See kindlasti segab kaarte. Samas valijal on alati õigus. Nii et jääb üle pühapäeva õhtu ära oodata.

Tulumaks

 

Sport

Reede hilisõhtul tõstatati sotsiaalmeedias tuline arutelu. Ajendiks päeval toimunud Hiiumaa Sport nõukogu koosolek.
Ilmselgelt tuleb vaadata kalendrisse ehk sel on otsesed seosed tuleval pühapäeval kulmineeruvate kohalike valimistega.

K viitas VHK grupi jutulõimes justkui mul oleks midagi ühe konkreetse inimese või tema ettevõtmiste vastu. Ei ole. Eriti inimese. Tunnustan teda ja tema panust spordivaldkonna arendamisel.

Mul ei ole midagi ka K kui inimese vastu. Küll ei ole ma nõustunud või heaks kiitnud tema käitumisi/tegusid.

Reedene arutelu, millele järgnes kriitiline sotsiaalmeedia postitus, oli reklaampindade teemal. Et kas ja kuidas nende eest maksma peaks.

Paraku ei ole Spordikooli sihtasutuse perioodist head näidet tuua, nagu tagantjärele selgunud on. Sihtasutuse juht muuhulgas pakkus võimalust staadionitele reklaamplagud üles panna kokkuleppel, et tasutakse otse jalgpalliklubile.

Iseenesest näeb asi üllas välja. Keegi toetab klubi ehk MTÜ-d, et viimane saaks spordivaldkonnas tegutseda. Vastutasuks saab staadioni aiale reklaam üles.

Staadion kuulub avaliku sektori asutusele, mis muuhulgas teeb kulutusi, et sporditaristu korras oleks. Aga miks mitte sedakaudu saare spordielu toetada?

Kerkivad mõttekohad, et miks just see klubi sellise tehingu teha sai, miks seda ei ole (kõigile) teistele välja pakutud. Hiiumaa Spordiliitu kuulub ehk saarel tegutseb ju ühtekokku ca 30 klubi. Lisaküsimusi tekib, kui sihtasutuse juht on ise konkreetse klubi juhtisikute seas.

Teine näide.

Spordikool ostis transporditeenust paljuski Hiiumaa Kogukonnateenused MTÜ-lt.

Kohati on jälgi segatud ehk sõidu tellis MTÜ Hiiumaa Jalgpall (kus K ei ole juhatuse liige, vaid projektijuht, seega juriidilisi konflikte ei teki - JOKK). Samas tasus Spordikool korduvalt nende klubi poolt tellitud reiside puhul Kogukonnateenuste bussi praamipiletite eest.

Hiiumaa Jalgpallile tasus aga arveid "sõidukulude vahendamise" eest. Lisatud üks näide. Pöörakem tähelepanu ka kuupäevadele.

Võimalik, et Kogukonnateenused ongi saare parim transpordiettevõte. Või et pakuvad soodsat hinda, häid tingimusi. Aga kui ei ole (kolme või üldse ühtegi) hinnapakkumist võetud nagu tegelikult avalikus sektoris talitama peaks, siis ei saa seda kinnitada, kas need väited, miks just sealt teenus telliti, on tõesed. Liiatigi tekitab küsimusi asjaolu, kus Kogukonnateenuste esindusõiguslik isik on sama, kes juhtis Spordikooli.

Arvestades, et tegemist on/oli transporditeenuseid pakkuva ettevõttega, kus tipphetkel koguni 3 inimest tööl ning asjaolu, et bussiga sõidutati noori võistlustele (eeldame, et roolis oli kutsetunnistusega juht), siis keskmine brutopalk 55 või 105 eurot kvartalis tekitab küll küsimusi. Inforegistri andmed.

Kolmas näide.

Spordikool unustas - kuniks valla spordispetsialist sellele tähelepanu juhtis - sihtasutuse juhi enda lastele treeningute eest arveid esitada.

Eelmise aasta 20.juulil, kui töösuhe lõppenud oli, saime e-kirja:

"Tere,

palun klaarime ära mulle mitteesitatud arved."

Neljas näide.

Spordikoolis töötas teiste seas sihtasutuse juhi abikaasa. Millegipärast oli tema tööleping teistest soodsamatel tingimustel.

Tõsi, siin on tegemist taaskord JOKK-skeemiga. Sihtasutuse juht valmistas küll töölepingu ette, ent selle allkirjastas Spordikooli poolt nõukogu esimees.

See oli ainus tööleping, kus teise treeneri asendamine ekstra tasustatud - 12€/tund. Teistel oli töölepingus "vajadusel teise treeneri asendamine" põhitööaja ja põhipalga sees või asendamine lepingus ära märkimata.

Ei saa ka väita, et see soodustus on tekkinud hiljem, kuna G tööleping on sõlmitud 2018 ning üheski 2019. aastal sõlmitud lepingus selliseid tingimusi ei ole nagu talle pakuti.

Ma kindlasti ei väida, et reedese arutelu taga oli kellegi soov asju kuhugi suunas või kellegi kasuks lükata. Pigem oli tegemist olukorraga, kus kõiki detaile päeval vestlusringis ei avatud ning õhtul lisandusid sotsiaalmeedia postitusse argumentidele emotsioonid.

Aga et sinna arutellu sekkus (jagamiste ning meeldimiste järgi saab FB-s ka ühtteist järeldada) kohe ka K, siis see tegi ettevaatlikuks. Just eespool välja toodu põhjal. Kahjuks ei olnud need näited sugugi ammendav loetelu.

Hiljem on sotsiaalmeedia arutelus räägitud hinnakirjast. Nõukogu kiitis selle suvel heaks ning andis asutuse juhile suunise hinnakirja alusel ettevõtjatega läbi rääkida. Tänaseks ei ole ühtegi lepingut sõlmitud. On peetud eelläbirääkimisi. Kolmapäeval on hinnakirja kehtestamine vallavalitsuse päevakorras. Sel nädalal peaks kodulehekülg avalikuks saama. Spordikeskus kui asutus ei ole veel ametlikult avatud.

Olen kindel, et kõik, kes soovivad Hiiumaa sporti (nii laiemalt seda mõistet võttes kui ka asutust) toetada, selleks ka võimaluse saavad. Protsess on tõhusam, kui me sellesse poliitikat sisse ei too, vaid tegutseme valla vara korra järgi, kus asutuse juhil on kasutada kinnitatud hinnakiri, millest lähtuda ning kokkuleppeid sõlmida.

Teisipäeval toimus uus nõukogu koosolek. Kuna reedene arutelu jäi pooleli, aga ka seepärast, et mis järgnes. Nõukogu jõudis reklaami hinnakirja ning Spordikeskuses reklaampindade kasutamise osas ühisele seisukohale, mille vallavalitsus kolmapäevasel istungil tõenäoliselt ka kinnitab. Loodan, et siit edasi suudame taaskord spordi sisulise poole esiplaanile tõsta.

Internet

Arutelu kiire interneti osas on hoogu kogunud.

Naljatledes öeldakse, et kiire internet tuleb hästi aeglaselt.
Saan sellest aru. Edulugu ei ole sellest Eesti jaoks saanud. Loodame, et täitsa risti vastupidi ei lähe.

On kaardistatud - näiteks Eesti Energia, aga ka vallavalitsuse poolt - soovijate hulka ja asukohta. On tehtud eeltööd. On planeeritud ja kavandatud. Midagi on isegi ära tehtud. Ehk ühenduse võimalus on siin-seal loodud.

Uus plaan annab lootust. Aga samas tasub olla ka skeptiline.

Aprillis saadeti "Eesti lairiba arendamise plaan 2021-2030" avalikule konsultatsioonile. See sai ohtralt vastukaja, mistõttu suvi kulus ettepanekute analüüsimiseks.

6. septembril sai Hiiumaa vallavalitsus MKM-ilt kirja:

"Kogu saabunud tagasisidest lähtudes oleme praeguseks teinud järgmised otsused:

• Tellisime Statistikaametilt täpsema  analüüsi  elanike  paiknemisest  ja  aastaringses kasutuses olevatest majapidamistest.

• Võttes arvesse sideettevõtjatelt tulnud soovi täpsema KOVide ja riigipoolse nõudluse kaardistamise  järgi  ning  KOVide  soovi  osaleda  piirkondade  valimisel,  oleme kavandamas KOVide kaasamist, et KOVid saaksid määrata oma territooriumil teatud osa asustusüksuseid, mis oleksid esmajärjekorras toetuse sihtpiirkondadeks. Arutame veel Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, mil viisil seda teha täpsemalt.

• Eelnevast  tulenevalt analüüsime  ka  eelarve  jaotamist  maakondade  asemel  KOVi täpsusega, millesse sisendi annab Statistikametilt tellitav analüüs.

• Toetuse suuruse osas lähme edasi põhimõttel, et maksimaalne toetus on 3000 €/aadress ja maksimaalne toetuse osakaal on 70% projekti maksumusest.

Toetuse tingimuste ja hindamiskriteeriumite osas koostame veel lõplikke ettepanekuid, selleks on Majandus- ja   Kommunikatsiooniministeerium   alustanud   toetusmeetme  määruse eelnõu välja töötamist. Täiendatud  lairiba  plaan  valmib paralleelselt toetusmeetme  määruse eelnõuga järgnevate kuude jooksul. Informeerime kindlasti kõiki kaasatud osapooli, kui uuendatud lairiba plaan ja meetme määruse mustand on valmis täiendavateks aruteludeks."

Ehk kui soovitakse kaasavalt jätkata ning osapooled saavad ka määruse mustandi osas kaasa rääkida, siis on ebatõenäoline, et novembris meede avaneb. Samas on mõte igati mõistlik, st küsida osapoolte arvamust.

On küsitud, miks vald hetkel midagi rohkem ei tee.

Tegelikult on korralik eeltöö tehtud, mida viimati tunnustas ka IT-minister. Kevadel valmis 120 küla kohta eskiislahendus koos hinnakalkulatsiooniga. Selle pealt oleks võimalik hankesse minna ehk töö teostaja leida. Aga seda ei saa me enne teha, kui meetme lõppdokument olemas - ehk tingimused paigas ning rahastus selge.

Ja raha on suur võtmekoht.

Lairiba arendamise plaani järgi on Hiiumaale ette nähtud 2,9 miljonit, mis jaguneb viie aasta peale. Sel ja järgmisel aastal 507 000, järgmisel kolmel aastal 627 000 aastas. Ajakava tuleb korrigeerida, kuna selleks aastaks ette nähtud raha jääb kasutamata. Kokku on Eestile viie aasta peale kavandatud 69 miljonit ehk Hiiumaa osa sellest on neli protsenti.

Hiiumaalt läks kevadel teele ettepanek lisada meetmesse rohkem paindlikkust. Hetkel on lairiba arendamise plaanis maakondadele planeeritud raha jaotatud viie aasta peale. Kui piirkonnas on eeltööd tehtud, võiks ettepaneku kohaselt piirkonnale ette nähtud raha kiiremini ära kasutada. Tõsi, see tähendab seda, et mõni teine piirkond peab oma tööde suurema mahu jätma perioodi lõpuaastatesse, kuna riigi arvestuses on ikkagi igaks aastaks kindel summa planeeritud. Ja see on koht, miks sellist muudatust teha ei taheta. Minister andis saarel käies lootust, et paindlikkus saab meetmesse. Ootame määruse mustandi ära, see annab selgust.

Teame ju, et Hiiumaal ehitamine on kallim kui mandril. Mida rohkem siin korraga ette võtame, seda soodsam tuleb tükihind. Ehk et kui ajatame tööd viie aasta peale, siis tõenäoliselt saame sama raha eest vähem tehtud. Arvestades ka seda, et (ehitus)hinnad aastatega kerkivad, mitte ei lange.

Teine ohukoht on ülepakkumine. Ehk et kui korraga asuvad kõik 15 maakonda hankeid läbi viima - ja selle töö peale oskajaid ehitajaid on loetud hulk -, siis avaldab see mõju ka hindadele. Eriti just kaugemates ja suure hajaasustusega piirkondades.

Ei taha olla pessimist. Samas ei taha, et inimestel tekib täitumatu ootus. Võttes ette meetmesse planeeritud raha, lisades sellele valla omaosaluse (eelarvestrateegias pool miljonit) ja liitumistasu (3000€ aadressi kohta), saab aasta jooksul kümmekond küla kaetud. Kui meetme vahendid jaotuvad jätkuvalt viie aasta peale. Aga teistsugust dokumenti hetkel ka ei ole.

Vaatasin hinnakalkulatsioone, mis kevadel tehti. Seal on juba arvestatud erinevate lahendustega. Ehk et ühendus luuakse kas maakaabli, õhuliini või raadioühenduse kaudu. Sõltuvalt aadressi asukohast ja spetsialisti hinnangust, milline lahendus kusagil mõistlik kasutada on.

Näiteks kiiresti kasvava Kalana küla katmine maksab üle 200 000 euro. Palade ja Tubala on suurusjärgus 100 000. On ka odavama lahendusega külasid. Aga suurusjärkudest annab see aimu.

Ratas

Sõitsin reedel Kõrgessaare rattarallil. Varasematel aastatel ei ole kuidagi klappinud osalema minek, nüüd siis õnnestus ära näha, mismoodi see võistlus välja näeb. Hiiumaal ju vaid kümmekond võistlust ongi, mis aastast-aastasse toimuvad. Ja üldjuhul olen mõelnud nii, et kui soovid, et teised Sinu võistlust väisaks, siis tuleb ise ka teiste korraldatud sündmustel kaasa lüüa.

Rattaid oli stardijoonel mitmesuguseid. Tavalised maastiku- või tänavarattad. Nende kõrval korralikud võistlusrattad. Samas kui ikka jalgu all ei ole, siis ei aita ka kõige kallim ratas.

Ma rattaga aasta jooksul veidi ikka liigun. Küll mitte võistlusteks valmistumise mõttes. Sestap võtsin stardis tasa ja targu. Kilomeetri jagu niimoodi tiksunud, vajutasin julgemalt. Et juhtgrupp selleks ajaks üheskoos liikus ehk jälgiti mida konkurendid teevad, siis jõudsin nende tuulde. Peale Paope küla jäi väike vahe sisse, see hakkas kärisema ning nii ma üksi jäin. Juhtgrupp libises eest, tagant ei paistnud ka kedagi.

Peaaegu tagasipöördeni - 15 km peal - liikusingi nii. Siis sai järgmine grupp mind kätte. Nendega, enamasti grupi tagaotsas (sest ma ei oska pundis rattarallit sõita :) ), väntasin ehk viiendiku distantsist. Pundis kulgemine on märksa kergem, kui üksi pedaalida. Kuna sel ajal väsimuse märgid kadusid, tekkis tunne, et jõudu on (ning kui on ralli, siis peab ju rallima ka), siis vajutasin enne Paope küla korralikult pedaalidele. Mõtlesin, et üllatan teisi. Tõstan tempot, sõidan vahe sisse. Teised ei viitsi punnima hakata ning libisengi eest ära.

Sel plaanil oli kaks nõrka kohta. Üks rattur võttis tuulde. Ja võib-olla veel olulisem, jalgades ei olnud piisavalt jõudu. Nõndaks võttis grupp mind/meid uuesti kinni. Pedaalisin taas selle lõpuosas ja oleks nii lõpujooneni liikunud. Kui Luidja-Heltermaa maanteelt kõrvalteele keeramise järel mõlemad sääred krampi ei oleks tõmmanud. Jällegi mõnus meenutus, et ka nii võib juhtuda :)

Seega kulgesin üle finišijoone rahulikus üksinduses.

Valimisstuudio

Täna ETV valimisstuudios.

Saatejuhid: "Tänase päeva suur uudis - igas õiges konservatiivis on olemas väike sotsiaaldemokraat."

Katuseraha

Algatuseks tunnustan. Reformierakonda, et nad opositsioonis olles katuseraha jagamisest Riigikogus loobusid, vähemalt viimasel kahel aastal.

Kutsusid üles sellest süsteemist üldse loobuma.

Endine rahandusminister Aivar Sõerd ütleb, et katuseraha jagamine tuleks lõpetada: "Riigikogu ei peaks tegelema katuserahadega, vaid eelarve sisuliste ja suurte küsimustega. See devalveerib eelarve menetlust, see devalveerib riigikogu tõsiseltvõetavust eelarve menetlemisel."

Teine endine rahandusminister Jürgen Ligi täiendas: "Ma olen vastu isegi formuleeringule, nagu tegu oleks "regionaalsete investeeringute" või "katuserahaga". Siin on kanditud eelarveraha isikliku populaarsuse nimel, tihti endaga seotud ettevõtmistessegi ja Tallinnasse, mis lisaraha ei vaja."

Nüüd aga, olles valitsuserakond ehk omades rohkem võimalusi (st suuremas mahus) raha suunata, hakkab seisukoht teises suunas liikuma. Umbes sinna, kuhu endine Riigikogu esimees Henn Põlluaas oma hinnanguga põrutas - riigikogu liikmed ei saa riigieelarvest aru, samas kui katuserahad on lihtsasti tõlgendatavad ja läbipaistvalt jaotatud.

Kuna riigieelarve on umbes tuhat korda - mõniteist miljardit versus mõniteist miljonit - suurem, kui Hiiumaa valla eelarve, siis piltlikult öeldes loobuvad parlamendisaadikud arutamast, kuidas ja kuhu suunatakse sotsiaal- või haridusvaldkonna raha, mis moodustab üle poole eelarvest. Selle asemel oleksid rõõmsad, et saavad otsustada, kuhu anda toetust 5 või 10 eurot.

Teiselt poolt on tegemist korruptsiooniga. Tõsi, üsna avaliku korruptsiooniga. Aga toimub avaliku raha suunamine suvaliselt valitud inimestele, asutustele. Märkimisväärsel osal juhtudest on olemas otsesed seosed raha saaja ning jagaja vahel.

Ja lõppeks on lihtsalt kurb. Kurb, kui mõni rahvaesindaja tõepoolest usub, et "selliste vägitükkidega" nagu katuseraha suunamise üle otsustamine ongi inimeste esindamine riigi tasandil. Et sedakaudu juhitakse riiki ja suunatakse riigi arenguid.

Mask

Neljapäeval otsustas vabariigi valitsus piirangute leevendamise üle Hiiumaal. Ei taha öelda, et otsustas mitte otsustada. Seisukoht ju võeti. Piiranguid ei leevendata. Vähemalt kuniks kõigist saareelanikest vähemalt 70% on vaktsiinikuuri läbinud.

Samas oli see pigem üllatav, kuna veel keskpäeval oli teadmine, et otsus sünnib teises suunas.

Iseenesest võib otsus sisu poolest õige olla. Eestis tervikuna on nakatumiste arv tõusuteel. Hiiumaa selles suhtes küll erandlik ehk oleme suutnud (ptüi-ptüi-ptüi üle vasaku õla) suuremad nakatumised ära hoida ning suhteliselt terved püsida.

Aga et kümmekond päeva varem ütles peaminister, et piirangud leevenevad, siis see avaldas juba inimeste käitumisele mõju. Ehk et sõnumit võeti kuulda ning oluliselt vähem kantakse peale seda avalikus ruumis kaitsemaske. Ja ma saan inimestest hästi aru, sest et sellekohane signaal üsna kindlas kõneviisis anti.

Kui leevendusi kaaluti, siis suheldi ka hiidlastega. Ja arvamused jooksid üsna pooleks. Sedasama võis ka sotsiaalmeedia gruppide kommentaariumis lugeda. Tuleb mainida, et siis oli arutluse all mahukam leevenduste pakett. Nii maskikohustuse kaotamine kui ka tõendi küsimisest loobumine.

Ja kus keerulised otsused ning lõputu arvamusfestival, seal ideed idanemata ei jää. Ehk nende piirangute arutelu juures käis läbi ka mõte Rohuküla sadamas kontrolli teostama hakata - et kes terve ja saarele saab. Meenutades 2020 kevade erilubade otsust, tekitasid sellised mõttekäigud kõhkluseid. Seisukoht oli, et kui piirangute leevendamine saarel toob mingeid uusi täiendavaid piiranguid kaasa, siis ei toeta me valitud suunda.

Eelmisel nädalal oli aga juttu vaid maskikohustuse kaotamisest ning selles osas oli/on ka maakondlikul kriisikomisjonil üsna üksmeelne seisukoht, et sellest nõudest võiksime saarel loobuda. See otsus ei keela ju maski kanda. Ütleb vaid, et pole kohustuslik. Millegipärast sellest plaanist aga loobuti.

Samas, jällegi veidi ootamatult, võeti loetud tunnid hiljem vastu otsus huvihariduse-huvitegevuse piiranguid leevendada. Seda siis üle-Eestiliselt ning viies need sarnastele alustele haridusasutuste isolatsiooninõuetega.

Muudatustega ei tehta vahet, kas lapse või noore kokkupuude COVID-19 haigega on õppe- ja kasvatustegevuse käigus või samas lasteasutuses või koolis toimuva huvingi raames.

Kandidaadid

Valimiste kontekstis on välja toodud, et kandidaatide arv on väiksem kui nelja aasta eest. Iseenesest ei ole see üllatus. Sama trend Eestis. Kui mitte kõigis, siis enamikus ühinenud omavalitsustes on kandidaatide arv väiksem kui see oli 2017.aastal.

Põhjused aimatavad. Ehk et liitumise ajal oli kas segadust või vähemalt teadmatust. Oli intriigi. Tänane olukord näitab, et ühinemised on toimunud pigem sujuvalt, pole põhimõttelist lõhet ja vastasseisu.

Oma roll on selles, et seekord on üks valimisringkond, kuna 2017. aastal oli neid viis. Ehk toona oli juba poliittehnoloogiliselt sisse kirjutatud suurem kandidaatide arv.

Ennustan, et ka valimisaktiivsus on madalam kui nelja aasta eest.

Spaa

Valimiste lähenedes on hakatud rohkem rääkima spaa teemal. Et rajame selle Hiiumaale.

Tegelikult on selle saarele kerkimine paljuski juba varasemast selge.

Üks on juba projekteeritud ning käivad arendustööd. Tõsi, see ei ole tavapärases mõistes spaa (nagu teame neid Haapsalus või Saaremaal). On väiksemale külastajate arvule ning pigem valitud klientuurile mõeldud heaoluspaa, kus pööratakse tähelepanu füüsilise ning vaimse tervise hoidmisele ja parandamisele. Eemal hoitakse alkohol, tubakas jms.

Teise rajamiseks otsustas vallavolikogu 2020. aasta augustis maatüki osta. Sadama tänav 35 (fotol), millele planeeringu järgi on igati asjakohane spaa ehitada. Vald ise seda rajama ei hakka. Aga saab olla heaks koostööpartneriks. Huvilisi on.

Variante on mitu. Näiteks on pakutud teha seda PPP (Public-Private Partnership) projektina. Sellisel juhul tuleks luua äriettevõte, aktsiaselts, mille nõukogus on enamus investoril, aga kaasatud ka vald. Viimane saaks aktsionäriks mitterahalise sissemaksega ehk annaks selleks antud kinnistu. Peainvestor omaks suuremat osa aktsiatest. Väikeaktsionärideks (nt veerand kõigist aktsiatest) kaasaks ka Hiiumaa elanikke.

Alternatiiv on anda valla poolt sellele kinnistule hoonestusõigus Y aastaks, kohustusega spaa X aasta jooksul välja ehitada.

Suviste kohtumiste põhjal saan öelda, et tõsiseltvõetavad huvilised on olemas ning usun, et asi saab teoks.

Laev

Reedel kohtusime koos Hiiumaa ettevõtjate liidu esindajatega TS Laevade juhatusega. Vaatasime tagasi suvele ning arutasime tulevikuvajaduste ja -plaanide üle. Mul on hea meel, et osapoolte vahel toimub sisukas ning konstruktiivne koostöö.

Kolm peamist eesmärki:

- tihedam graafik sügise hakul

- suveperioodiks kolmas laev

- pikk plaan Hiiumaa liinile

Hiiumaal on tublisti panustatud sellesse, et meie suvehooaeg oleks pikem. Esmalt kahe kuu pealt kõigi suvekuudeni. Nüüd on ka kevade lõpp ja sügise algus haaratud. Viimased kaks aastat koondab Vananaistesuvi septembrikuu tegemised ühe mütsi alla. Sel suvel esitasime PKT projekti, mille toel saart järgmistel aastatel senisest suuremas mahus turundada. Kogumaht enam kui pool miljonit eurot.

Laevagraafik peab seda toetama. Koos laevakompaniiga taotleme riigilt uueks aastaks tihedamat sõidugraafikut.

Juulikuus ületas reisijate koguarv Hiiumaa ja Muhumaa liinil kokku esmakordselt 400 000 piiri.

Viie aastaga on kahel liinil kokku üle mere veetud 10 miljonit reisijat. Juulikuud ning viimase aja kiiret kasvu arvestades ennustan, et 2022. aastal viiakse ainuüksi suve (kui midagi erakorralist nagu koroona või suvine õnnetus vahele ei tule) jooksul üle mere miljon reisijat.
Suvekuudeks on juba järgmisel aastal Hiiumaa liinile lisalaeva vaja. Mitte seisma ja ootama olukorda, kui Tiiu või Leiger vajavad asendamist. Aga reaalselt sõitma vähemalt nö tipuaegadel. Selleks on kaks arvestatavat võimalust. Mercandia. Või tuua siia liinile Regula ning saata Mercandia Muhumaa liinile kolmandaks laevaks. Laevade parameetreid ja meretee pikkust arvestades on see isegi parem variant Hiiumaa jaoks. Muidugi on veel ka kolmas võimalus - talve jooksul hoopis mõni muu alus otsida.

Vajadus kolmanda laeva järele suvekuudel on aga ilmne. Koos laevakompaniiga taotleme seda riigilt uueks aastaks.

Teeb rõõmu, et viienda uue laeva hankimine on vabariigi valitsuse tasandil töösse võetud. Samas on selge, et kuigi on öeldud, et see sobib ka Hiiumaa liinile, jääb see ikkagi Muhumaa liini teenindama. On tähtis, et riigi tasandil oleks ka Hiiumaa liini jaoks pikk plaan olemas.

Vaadates statistikat, näeme, et Hiiumaa liinil on üleveo kasv kiirem ja kui võrdleme seda elanike arvuga, siis on vajadus lisalaevaks Heltermaa-Rohuküla liinil ilmne. Muhu- ja Saaremaal elab 3,5 korda rohkem inimesi. Samas üle mere liigub vaid veidi üle 2 korra rohkem inimesi ja sõidukeid, võrreldes Hiiumaa suunas liikumisega.

Laeva hankimine on mitmeaastane protsess, sellega tuleb juba täna alustada.

Lähiajal kohtume ka Transpordiameti ning MKM-iga, kus samad teemad aruteluks tulevad.

Hiiumaa kultuurikeskus

Vist ei ole Hiiumaal poliitilist jõudu, mis Kärdla kultuurikeskuse hoone renoveerimist või uue hoone ehitamist järgmistel aastatel ei toeta. Või seda valimislubadusena välja ei käi.

Kehtiva valla eelarvestrateegia järgi on antud investeering maksumusega kaks miljonit eurot planeeritud 2023 aastale.

Samas peaksime mõtlema suuremalt. Ehk me ei vaja pelgalt hoone korrastamist või sarnase sisuga uuel kujul üles ehitamist. Kontseptsioon tuleb põhjalikult läbi mõelda, et see täidaks meie vajadused järgmistel aastakümnetel. Niisamuti tuleks ära kasutada soodsat olukorda, kus kõik poliitilised jõud selle olulise investeeringuna välja on toonud.

Mõtleme kastist välja

Hiiumaa väärib multifunktsionaalset ja tulevikku suunatud kultuurikeskust, mis vastab kohaliku inimese ootusele, aga on atraktiivne ka turistile.

Siinkohal ei maksa unustada, et kultuur muuhulgas veab majandust. Seda eriti piirkondades, mis turismisektori jaoks atraktiivsed on. Hiiumaa kahtlemata on.

Betooni valamine on kindlasti vajalik. Samas planeeringus lähtume sisust eelkõige. Hiiumaal võiks olla umbes pooletuhande kohaga multifunktsionaalne kontserdisaal. Seda täiendavad kino, galeriid ja stuudiod. Valmidus teatrite või orkestrite residentuuriks. Võimekus võõrustada konverentse. Ööpäevaringselt avatud raamatukogu koos kaugtöökohtadega. Miks ei võiks saarel olla mõne kultuuriõppeasutuse filiaal? Häid ideid on kindlasti veel.

Kuidas tagame rahastuse?

On selge, et kui mõtleme suuremalt ning nõuame sisult enamat, siis peame investeeringuks rohkem vahendeid leidma. Suurusjärk võiks (tänaste hindade juures) olla kuue miljoni ümber.

Saarlased, kes samuti uuest kultuurikeskusest unistavad, on välja käinud mõtte, et iga saarlane võiks näiteks 10 euro eest oma nime hoone seinale osta. Võib-olla on idee laenatud Hiiumaa Kinolt, kus müüdi nimelisi toole? Igal juhul väärib arutamist.

Valla vahendid ning avatus võimalikke projektimeetmeid kasutada niikuinii. Sellele lisaks võiks aga see objekt leida koha riigieelarves. Hiiumaa Spordikeskus on väärt näide, kus sotsiaaldemokraadist kultuuriminister kinnitas esimese osa riigi toetusest, isamaa erakonna minister teise osa ning keskerakondlasest peaminister aitas otsuseid Hiiumaale soodsalt suunata. Mis muuhulgas näitab seda, et Hiiumaalt saatsid erinevad poliitilised jõud ja huvigrupid välja ühesuguseid sõnumeid.

Ehk tegemist oli erakonnaülese koostöö ning otsusega. Sarnaselt peaksime tegutsema ka selleks, et saarele kerkiks multifunktsionaalne Hiiumaa kultuuri- ja konverentsikeskus. Tegema üheskoos ja eraldi tugevat lobitööd, et kevadel uut riigieelarve strateegiat koostades leiaks Hiiumaa kultuurikeskus samuti ära märkimist.

See on suurepärane võimalus näidata, et hiidlased päriselt ka suudavad kokku leppida, ühise eesmärgi nimel toimetada ja teevad ära.

Ilmus 07.09 Hiiu Lehes

COVID

Aitäh, kes huvi tundnud või tugevat tervist soovinud.

COVID läbi põetud. Korraks ajas palaviku kõrgeks. Maitsed ja lõhnad kadusid. Esimesed on tagasi tulnud suuresti. Lõhnadega läheb veel aega. Olen sel nädalal ka liikunud. Vaikselt kosun, kuigi füüsilisele vormile jättis ka selge jälje. Samas kindlasti saanuks raskemal kujul selle läbi põdeda.

*Täiendatud 5 päeva hiljem. Pea iga õhtu olen liikunud ning selgelt on tunda, et füüsis taastub. Seega hetkel ei oska seda teistest viirushaigustest teistmoodi võtta. Vähemalt minu puhul on haigus ja taastumine üsna sama mudeli järgi kulgenud.

Tulumaks

 

COVID

Eks seda võis arvata, et COVID ühel või teisel hetkel minuni jõuab. Kui kümnendik eestlastest on selle läbi põdenud, siis need kes rohkem liiguvad ning kel rohkem kontakte, võiks ju sellest puudutatud saada.

Esimestel päevadel, kui oli selge, et olen nakatunud, kerkis palavik üles. Oli nõrk olla. Nöha. Nüüd on küll enam-vähem olemine. Saab küll aru, et keha väsinud, ent ei midagi ülearu hullu. Kui just maitse- ja lõhnataju puudumist mitte arvestada. See on küll põnev. Absoluutselt ei saa aru, mida sööd. Ajus on mingi teadmine, et leib maitseb nii ning kohvi nii, selle kaudu miski justkui kerkiks esile. Aga hammustades on tunne, nagu näriks kummisaabast :)

Vaadates asja positiivse poole pealt, siis nüüd peaks tükk aega immuunsus tagatud olema.

Sport

Viimati mainisin liikumist juunikuus, olles minipuhkusel Pärnus. Proua suunamisel osalesin Võidupüha maratoni 21,1 km distantsil. Et parasjagu oli kuumalaine, siis see aitas pead nö külmana hoida. Ehk et läksin üsna rahulikult jooksma. Suutsin seda joont kogu distantsi vältel hoida. Igas teeninduspunktis jõin korralikult, kastsin end. Nii et lõpetada sain naerulsui.

Juulis osalesin KOV juhtide suvisel mitmevõistlusel. Korvpalli ja orienteerumise rikkusin ise rabistades ära. Laskmises üllatasin end aga teise koha jagamisega, tabades 90-protsendiliselt. Kuulijänn oli teine ala, kus tulemus positiivse poole peale kaldus. Samas osaliselt läks võistlus selle nahka, et Tõll põrutas vastu kaid ning sellele järgnev tähendas pidevat infovahetust ja telefoni otsas rippumist.

Samal kuul, nädal varem toimusid spordiliit Jõud suvemängud. Lisaks juhtide võistlusele osalesin sprindis ja kuulitõukes. Esimene kulges ikka väga vaevaliselt. Viimasel viiendikul kadusid jalad justkui alt ära. Ehk sain hästi aru, kuivõrd heas vormis olen :)  Eriti võrreldes nt Saluri või Hausenbergi masti meestega.

Augusti alguses jooksin aga Anne Golubi mälestusvõistlusel. Veidi märjal asfaltrajal õnnestus 12,8 sekundiga 100 meetrit läbida, millest piisas esikohaks. Esimest korda elus tõmbasin jalalihase ära. Ega täpselt ei teagi, mis juhtus. Ilmselt oli külma ja treenitust (vanust ka?) arvestades soojendus ebapiisav. Kõige kurvem sealjuures oli see, et järgmisel päeval ei õnnestunud jalga korralikult liikuma saada ning Hiiumaa MV jäi sprint jooksmata.

Küll aga käisin nädal hiljem (veidi tuikava jalaga) orienteerumise MV-l sprinti jooksmas. Huvitav rada oli Suuremõisa majade vahele ja lossiparki püsti saanud. Kustu oli omaette klassist, ent teistega võrreldes täiesti võrreldav jooks. Läksin tasa ja targu, pigem täpsuse peale jooksma. Kui oleks (nagu rohkem kipun tegema) kiirusele panustanud, võinuks medali tuua. Või siis täiesti puusse panna :)

Tulumaks

 

Tulumaks

 

Autoralli

Jälgides WRC sarja, võiks Wikipedia definitsiooni täiustada (vähemalt 21.sajandi osas):

Autoralli on autospordi ala, millel võisteldakse tehases valmistatud, kuid modifitseeritud autodega tavalistel autoteedel. Rallipaari moodustavad kaks võistlejat: juht (piloot ehk roolikeeraja) ja kaardilugeja.

Hoolimata sellest, kes konkreetsel etapil kiireim sõitja on, võitmiseks ja maailmameistriks tulemiseks (mõne erandiga) olulisim eeldus on prantsuse kodakondsus ja eesnimi Sebastien.

Puhkus

Sel aastal avastasime perega Saaremaad. Kohe kui suur kooliaasta lõppes ja enne kui suur suvi algas. Valisime ööbimiseks taaskord RMK puhkemaja. Laugu metsamaja julgen soovitada küll ;)

Kahe ööpäevaga jõuab tegelikult saarest aimu saada küll. Isegi kahest saarest, sest põikasime ka Muhumaale. Sättisime nii, et saime Sõrve poolsaarel tuletorni tippu ronida. Enne seda külastasime sealset militaarmuuseumi. Piletimüüja oli nukk. Kel sularaha polnud, võis (hiljem) ülekandega tasuda. Oli ka muidu vahva koht. Hing sees. Fanattide poolt eest veetava. Teisel päeval vaatasime  muinasaja mälestisi ning sõitsime ka Muhumaale. Kuidas sa jätad jaanalinnud ja sebrad vaatamata. Äge oli Liiva keskus, kuhu toidutänav suvehooajaks kerkinud. Ja Muhu leiba pidi järjekorras ootama. Nõudlus oli suurem, kui leivaahi suutis küpsetada.

Hetkel puhkus Vol 2. Ehk tulime kolmeks päevaks Pärnumaale. Ilma osas ei tee vahet, kas siin või Egiptuses. Turistide rohkuselt seis ilmselt sama.

Kümnevõistlus

Nädal tagasi osalesin omavalitsusjuhtide talvisel mitmevõistlusel.
Oluline märksõna on "talvine". Aga mis sa teed, kui koroonapiirangud sätivad elu ringi. Nii oli talvine võistlus sel korral kavas maikuus ning ühepäevasena. Ajakasutuse mõttes ei olnudki paha variant. Küll jäi ära õhtune arutelu ja infovahetus, mida sai teha jooksvalt päeva jooksul. Sportliku poole kõrval on omavaheline suhtlemine kindlasti samuti väga oluline koostisosa sel sündmusel.

Sportliku poole pealt oli oluline, et mälumängus õnnestus võit võtta. Väga napilt jäi see saavutamata orienteerumises. See oli veidi viguriga orienteerumine. Ehk väikeses maa-alal Lottemaal. Sisse pikitud kaks lisaülesannet - saapavise ja trepijooks - , mille eest miinussekundeid koguda sai. Torni tippu õnnestus kõige kiiremini silgata. Aga et ühes kohas olin lohakas ning SI-pulk jäi korralikult punkti sisestamata ehk üks punkt võtmata, siis sinna see võistlusala läks.
Põnev oli esmakordselt elus golfi mängida. Täitsa huvitav mäng.
Punktiarvestus on sel võistlusel põnev. Juhid, eksjuhid, maakonnad. Kusjuures seal ka jälgitakse juht-eksjuht vahet. Ent nii õnnestus Hiiumaa maakondadest kolmandaks vedada.

Põnev kogemus igal juhul.

Viievõistlus

Piirangute leevenedes laieneb võimalike tegevuste hulk ning on näha, et inimesed soovivad neid võimalusi kasutada. Nädala eest toimunud külavõistluses viievõistluses oli osalejaid parasjagu. Medalite eest tuli vaeva näha, samas ei olnud ohtu, et kehtivaid koroonapiiranguid rikkuma peaks.

Panin ka oma kontoriroti vormi proovile. Punktikõver on aastate lõikes allapoole suunaga. Samas ei olnud päris nii hull, kui kartsin.

Kaugushüppes jäi tulemus küll alla viie meetri, aga kui arvestada kohtunike kommentaare paku tabamise (täpsem oleks öelda, mitte tabamise) osas, siis reaalselt lendasin siiski üle selle joone.

Odavise ning kettaheide olid põnevad - viimati hoidsin neid vahendeid käes täpselt aasta eest samal võistlusel. Viske- või heitetehnikast ei maksa siinkohal rääkida.

Enim tegi rõõmu 200 meetri jooks, kus õnnestus muuhulgas alavõit võtta. Väga napilt, aga seda magusam see oli.

Viimaseks alaks ehk 1500 meetri jooksuks olid jalad juba soojad, aga julgust tempot kruvida polnud. Päris lõpul jälle polnud soovitud jaksu :) Samas õnnestus piisavalt kiiresti distants läbida, et end kokkuvõttes kolmandaks pressida. Mis ei olnud küll eesmärk omaette, aga spordimehe hinge jaoks ka mitte tähtsusetu.

RES

Vabariigi valitsus hüppas lati alt läbi

Möödunud nädalal kinnitas vabariigi valitsus riigieelarve strateegia (RES) aastateks 2022-2025.

„Järgmise nelja aasta jooksul ulatuvad valitsussektori investeeringud üle kaheksa miljardi euro ning nii palju pole varem Eesti majandusse investeeritud,“ ütles peaminister Kaja Kallas.

Kahjuks puudub RES-il suur plaan, rääkimata lahendusest, kuidas tervisekriisist väljuda. Lisaks unustatakse ära kõige tähtsam – inimene ja tema heaolu.

Investeeringuid on tõesti ohtrasti kirja saanud. Teisalt nentis ka peaminister, et lähiaastatel on oht majanduse ülekuumenemiseks ning peab veel analüüsima, kas ehitustöid võiks ajatada.

Rõõmustades, et RES sisaldab investeeringuid, tehakse sealsamas kava teises otsas kärpeid. Vastuolulisi lõikeid.

Ehk viidatakse vajadusele kokku hoida ning 60 miljoni jagu seda ka tehakse. Sellele vaatamata on RES-i järgi järgmise aasta eelarve 1,5 miljardi(!) euroga miinuses, tulud on 12,3 miljardit ja kulud 13,8 miljardit eurot.

On selge, et kokku hoitaval 60 miljonil suurt mõju riigieelarvet tervikuna vaadates ei ole. Samas teeb see valusaid lõikeid meie inimeste igapäevaelus.

Halvad valikud

Täna on olukord, kus räägime sisejulgeoleku palgatõusust, aga tegemist on hookuspookusega. Ehk siseministeerium peab kärpima 12 miljonit, saab tagasi kuus miljonit ja peab sisejulgeoleku töötajatele kolmeprotsendise palgatõusu tagama.

„Küüniline on nimetada palgatõusuks olukorda, kus riik võtab esmalt ära viis protsenti asutuse kogueelarvest ja annab tagasi vaid kolm protsenti palgafondist, mis on ära võetust oluliselt väiksem suurusjärk,“ hinnatakse olukorda päästjate avalikus pöördumises.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor kirjutas: “Tegevuskulude kokkuhoid tähendab, et see tuleb saavutada kas personali- või majanduskuludest.“

Kuna PPA eelarves on suurem osa majanduskuludest püsikulud, nagu näiteks sõidukid, relvastus, väljaõpe, piirihooldus, ekspertiisid, mida ei ole võimalik suures ulatuses vähendada, siis tuleb kokkuhoiu saavutamiseks vaadata üle ka personalieelarve, selgitas Elmar Vaher.

Kärped noorte arvelt

Eriti narr on olukord, et lapsed peavad eelarvekärpesse ebaproportsionaalselt palju panustama.

RES-is seisab mustvalgelt kirjas: „Huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riikliku toetuse läbi on paranenud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavus ja kvaliteet kõikides huvialavaldkondades.“ Eduloole vaatamata kärbitakse riigipoolset toetust järgmisest aastast poole võrra, 14 miljonilt seitsmele.

„Seda olukorras, kus ülemaailmsest pandeemiast tingituna on noorte igapäevaelu stressirohke ning kus tulevik võib tunduda nii mõnegi noore jaoks perspektiivitu. Viimasel ajal näeme ja võime sageli lugeda noorte vaimse tervise probleemidest, sh suitsiididest, mida on põhjustanud või võimendanud Covid-19 tingitud olukord. Praegu on kriitilise tähtsusega, et noorte jaoks oluline tugivõrgustik ning tegevused säiliksid vähemalt senisel moel,“ kirjutasid noortevaldkonna organisatsioonid avalikus pöördumises.

Nii on. Kui me täna nende teemadega ei tegele, peame aastate pärast tegelema tagajärgedega. See on aga märksa keerulisem ja kallim.

Tegelikult peaksime sellesse valdkonda täna hoopis rohkem panustama. Mitte kärpima.

Rääkimata sellest, et sellise kärpimise näol on tegemist väga halva regionaalpoliitikaga. Riiklik huvihariduse ja huvitegevuse toetus võimestab eelkõige kaugemate piirkondade tegevusi. Nii on toetussumma Tallinnas 23 ja Tartus 41 eurot lapse kohta, samas kui Hiiumaa vallas 190, Lääneranna vallas 217 ning Setomaa vallas 304 eurot noore kohta.

Inimene ei ole prioriteet

RES-i lugedes on näha, et inimene ei ole tänase koalitsiooni plaanide keskmes. Eriti täna, mil enam kui aasta oleme koroonakriisis vaevelnud, peaksime mõtleme justnimelt ja eelkõige inimeste peale.

Paraku ei suudeta numbrite taga inimesi näha.

Jutt, et kõik peavad kärpima ning lapsed ja nooredki oma panuse sellesse andma, on demagoogia. Näiteks huvihariduse ja huvitegevuse jaoks vajalikud seitse miljonit võinuks ükskõik millise investeeringu pealt kokku hoida.

See on valikute küsimus.

 

Ilmus 04.05 Hiiu Lehes

Lisainfoks.

Mida Hiiumaal huvihariduse ja huvitegevuse riikliku toetuse abil tehtud?

2018. aasta ENTK kokkuvõttes tuuakse muu seas välja:

Hiiumaal on olulisel kohal loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna tegevused. Kärdlas ja Kõrgessaares viiakse läbi projekti IKT, mis on lühend nimest "Iidlane kimab teadusesse". Kärdla põhikoolis on mobiilne labor, kuhu soetati robootikavahendid ning koolitatakse juhendajaid.

Palade Loodushariduskeskuses alustas toetusega loodus- ja täppisteaduste valdkonna huviring "Laste Teadusklubi". Eesmärgiks oli kutsuda ringi juhendama ja praktilisi nõuandeid jagama tegijaid väljastpoolt Hiiumaad. "Laste Teadusklubi" on väga aktiivne ja on korraldanud lisaks igapäevasele tegevusel 4 suurt üritust kõikidele saare huvilistele.

Tehnikavaldkonnas on häid tulemusi saavutanud lennumudelismi ring.

Noorte osalus huvitegevuses on kava elluviimise perioodil kasvanud, nagu ka nende noorte arv, kes on leidnud endale enam kui ühe huviringi. Loodi toetusfond 7–19 aastaste noortele, kel on sotsiaalmajanduslikke raskusi või kes on pärit paljulapselistest peredest, ning mõned huviringid erivajadustega noortele, nt hipoteraapia ja saviteraapia.

2019. aasta ENTK kokkuvõttes on muuhulgas kirjas:

Kuivõrd Hiiumaa on saar, on seal panustatud huviringide raames ka õppekäikudesse, et noorte huvi oleks jätkuv. Näiteks said ühe piirkonna noored tehnika- ja droonisõbrad osa inspireerivast õppepäevast Ämari lennubaasis ja teise piirkonna noored muusikud külastasid ABBA kontserti, valmistamaks end ette ABBA muusikaliks, mille nad hiljem ise ellu viisid.

Hiiumaal avati huvikooli muusikaosakonna filiaal väiksemas piirkonnas. Sellega lähtutakse põhimõttest, et liigub õpetaja, mitte õpilane.

Korraldati koolitus huvikooli õpetajatele teemal, kuidas märgata ja toetada autistlikku noort huvitegevuses ja -hariduses.

Lisaks mõned konkreetsed näited aastate jooksul tehtust:

Käivitatud on Hiiumaa haridusregister, viidi läbi noorte inspiratsioonipäev #HAIP, kehtestati erahuvikoolide toetamise kord ehk toetame treenerite ja juhendajate palgakulu katmist nn pearaha süsteemi alusel.

Just keskusest kaugemad teenusepakkujad on viimasel paaril aastal aktiivsemalt võimalusi kasutanud - varem oli see probleemiks.

Laskespordiklubi soetas punktiarvestuse seadeldise, ilma milleta nende tulemuste arvestamine üleriiklikus arvestuses on võimatu. Seadme laenutamine mandrilt on keeruline ja kulukas.

Keraamikaklassi vahendid soetati Kõrgessaare piirkonda.

Avati Leisu noortetuba.

Kõrgushüppematt kergejõustikuklubi noortele Kärdlasse, mida kasutavad võistluste ja treeningute raames ka teised Hiiumaa noorsportlased.

Mudeliklubil on nüüd võimalus treenida kohapealsel mudelauto rajal.

Suuremõisas toimetav käsikellade ansambel soetas endale professionaalsete kellade komplekti, mis annab lootust aastaid tegutsenud käsikellade ansambli arenguhüppele. Samuti hangiti rütmipille Palade trummide ansamblile.

Täiesti uue tegevusena alustas Ideeklaas klaasikunsti ringidega.

Loodi Käina huvikooli Emmaste filiaal.

Jalgpall

Nii põnevat, pingelist ja tasavägist jalgpallikevadet ei mäletagi. Kindlasti on koroonaperiood siia ka oma pitseri vajutanud.

Inglismaal on kaks Manchesteri klubi eest libisenud - 77 ja 67 punkti -, aga kolmas kuni kaheksas koht 30+ mängu järel kümne punkti sees, 52-62 punkti. Viiendast ehk viimasest Euroopasse mängima viivast kohast alates lausa vaid punktised vahed. Liverpool ja Tottenham viis mängu enne lõppu kuues-seitsmes, Arsenal alles kümnes.

Itaalias on Interi näol võitja - hetkel 79 punkti - olemas. Atalanta viis vooru enne lõppu 68 silma peal, ent Napoli, Juventus ja Milan kohe kannul - võrdselt 66 punktiga.

Saksamaal Bayern ning Leipzig esimene-teine, 71 ja 64 punkti. Ent kolmas koht lahtine, kui Wolfsburg, Frankfurt ja Dortmund vastavalt 57-56-55 punkti peal. Bundesligas erinevalt teistest 18 klubi ehk mängivad 34 mängu, kui mujal 38.

Prantsusmaal Lille, PSG ja Monaco 34 mängu järel üksteisel sabast kinni hoidmas 73-72-71 punktiga.

Hispaanias mängitud 33 mängu ja medalid jagamata. Atleticol 73 punkti, kui Real ja Barcelona 71 peal ning Sevilla 70-ga ka veel suures mängus.

OM

Sattusin eile õhtul nö ajaloorubriigi peale. Möödus 101 aastat päevast, mil Eesti esimest korda oma lipu all olümpiamängudel osales.

Belgias Antwerpenis toimusid 20. aprillist 12. septembrini VII kaasaegsed olümpiamängud, kus Eesti oli esindatud 14 sportlasega, kes võistlesid 3 spordialal.

Sõiduraha kogumiseks korraldati korjandusi ja anti välja loteriipiletid. Sõjaministeeriumist saadi teemoonaks mitu kasti lihakonserve, biskviite ja paar puuda võid. Ehk ajad oli hoopis teised.

Neilt mängudelt võitis Eesti esimese kuldmedali - Alfred Neuland tõstmises. Lisaks teenisid medali Jüri Lossmann maratonis hõbeda ja Alfred Schmidt tõstmises hõbeda.

Teadaolevalt hiidlased nende mängudega seotud ei olnud. Küll olgi kohal aga kaheksa aastat hiljem Amsterdami olümpiamängudel, kus Suursadamas sündinud William von Wirén kuulus pronksmedali koju toonud purjetamistiimi. Kalev Kask kirjutas sellest Hiiu Lehes.

Vaktsineerimine

Reedel sain teise kaitsesüsti.

AZ vaktsiin, millest palju juttu olnud. Teisalt on Euroopa Ravimiamet selle heaks kiitnud, vastunäidustused ravimite ning vaktsiinide üsna loomulik osa, sh teistel koroonavaktsiinidel. Ehk igal juhul mõistlik vaktsineerida ja märkimisväärselt nakatumise riski vähendada. Hiiumaal tänaseks iga kolmas vaktsineeritud, sealhulgas neli viiest inimesest 70+ vanuserühmas.

Esimese süstiga oli korraks nadi olla. Mõnetunnise uinaku järel justkui rohkem nähte ei kaasnenud. Seekord kimbutas väike vastik palavik mõne päeva. Samas pigem väike ja kiiresti mööduv teema üldeesmärgi kõrval.

Vahefiniš

Tänase seisuga on kohalike omavalitsuste volikogude valimisteni 17. oktoobril täpselt kuus kuud.

Sama pikk periood on möödunud hetkest, mil asusin Hiiumaa vallavanema ülesandeid täitma. Alljärgnevalt vaatan sellele ajale tagasi ning avan mõtteid ka ees ootava suhtes.

Aastal 2018, kui koolmeistrist oli vallaametnik saanud, toimetasin esimesed paar kuud kui siil udus. Teisalt oli just äsja sündinud Hiiumaa vald ehk õppimist ja avastamist teistelgi.

Oktoobris 2020 sisse elamiseks aega ei olnud. Vallavanema asendaja vahetumine ja nn rebasekriis tähendasid vajadust teha tööd organisatsioonis sees. Samaaegselt ootasid olulised väljakutsed vallas laiemalt.

Esimene suur proovikivi oli eelarvestrateegia koostamine ja volikogule esitamine. Olulisemad täiendused võrreldes seni kehtinud strateegiaga olid Kärdla kultuurikeskuse, Hellamaa sotsiaalküla ja Tohvri hooldekodu dementsete osakonna lisamine valla lähiaastate tegevuskavasse. Väga oluline, et nii tähtis alusdokument sai volikogus ainsagi vastuhääleta kinnitatud.

Oktoobrist alates oli töölaual laevaliikluse teema – taotlesime tihedamat graafikut nii Sõru-Triigi kui Heltermaa-Rohuküla liinil.

Saaremaa suunal saigi suvegraafik tihedam, talvist vajadust – et iga päev väljuks nii hommikul kui õhtul mõlemast sadamast laev – peame jätkuvalt majandusministeeriumile ja Transpordiametile selgitama.

Mandri suunal on märksõnadeks hilissuvi ja varasügis, kuhu lisandub kümnendiku võrra enam reise. Vajadus selleks on 2020. aasta põhjal ilmne.

Usutavasti on suvepuhkuste raskuskese ka sel aastal Eesti-sisesel reisimisel, mis Hiiumaa jaoks tähendab rohkelt külastajaid.

Sügise hakul külastasime pealinnas Ampler rattatehast ning Tartu linna, kus on toimiv rattarendivõrgustik. See oli toeks Hiiumaal sarnase idee juurutamiseks. Tänaseks teame, et MATA projektimeetmest saab Hiiumaa 120 000 eurot elektrirattaringluse käivitamiseks.

Sellega paralleelselt tuleb saare kergliiklusteede võrgustikku täiendada. Kärdla-Paluküla terviserada on ilmne tõestus, et kui luua soodsad tingimused liikumiseks, siis inimesed ka liiguvad.

Hea on tõdeda, et sellestsamast MATA meetmest saab Hiiumaa vald 210 000 eurot Kõrgesaare kergliiklustee ehitamiseks.

See on selge lisandväärtus piirkonna elukeskkonda. Täienduseks katlasüsteemide uuendamisele, koolimaja renoveerimisele ja lasteaia õueala uuendamisele, mis suvel kavas.

On neid, kes – eriti sotsiaalmeedias – avaldavad arvamust, et igas osavallas/piirkonnas peaks oma Tuuletorn olema. Et siis oleks hästi.

Ei saa selle mõtteviisiga nõustuda. Suurinvesteeringud on kindlasti olulised nii külastuskeskkonna kui saareelanike vajadusi silmas pidades. Aga esmajoones tuleb korrastada ja/või luua toimiv elukeskkond. See loob pinnase järgmisteks arendusteks.

Nii ei ole eelarvesse vaadates ka näiteks Paladele või Emmastesse kavas „Tuuletorni“ ehitada. Küll aga Palade spordihall renoveerida ja Emmaste kooli ventilatsioonisüsteem rajada.

Tähelepanu kipuvad saama ikka kõige suuremad, ent igapäevaelu koosneb väiksematest detailidest, mis terviku moodustavad.

Minu jaoks on väga oluline – ja mis salata, see on ka sotsiaaldemokraatlik –, et 2021. aasta eelarves kahekordistasime kodud tuleohutuks ning puuetega inimeste kodude kohandamise toetusmeetmete mahud. Need asjad kipuvad nö suurde eelarvesse ära kaduma, aga mõjutavad otseselt kellegi konkreetse inimese igapäevaelu ja selle kvaliteeti.

Samamoodi hajaasustuse programm, mille mahtu eelarves kolmandiku võrra kasvatasime. Samavõrra rohkem taotluseid saame nüüd rahuldada. Kaugelt üle saja taotluse näitab, et see on tarvilik meede.

Selle täienduseks rakendub sel aastal Hiiumaa vallas erateede remonditoetus, millega saame aidata parandada inimeste kojusõidu tingimusi.

Pooleaastasele perioodile tagasi vaadates on oluline märksõna ka keskkond. Detsembris kehtestas volikogu Hiiumaa jäätmekava, märtsis Hiiumaa energia- ja kliimakava 2030. Mõlemad alusdokumendid seavad sihid, kuhu vallana liigume. Ühtlasi kinnitavad, et keskkonnateadlikkus ja -hoid on meie jaoks olulised.

Seda märgatakse ka kaugemalt. Nii valiti Hiiumaa maailma 100 jätkusuutliku rohepiirkonna sekka ehk oleme keskkonnasõbralik külastuskoht, mis kindlasti ergutab turismi. Ja mis märkimist vajab – aitab siia suunata teadlikku ja loodusest hoolivat turisti.

Võib-olla väike samm, aga kindlasti märgiline otsus keskkonna seisukohalt oli aastavahetuse ilutulestikust loobumine, asendades selle valgusetendusega.

Jätsin targu mainimata suuremad investeeringud ja koroonakriisiga seonduva, mis küll igapäevaselt töölaual, aga millest niikuinii enam juttu. Niisamuti tuli leheruumi ja – lugeja huvides teha valikuid, mida kajastada.

Saan tõdeda, et möödunud kuud on olnud ühteaegu põnevad, tegusad ja õpetlikud. Olen tänulik nö tugigrupile, kes olnud toeks, kaasa mõelnud, tagasisidestanud. See ning teadmine, et Hiiumaal on ohtralt toimekaid inimesi ja ühinguid, et saareelanike arv kasvab, et majanduslikult seisame kindlatel jalgadel, annab jõudu ja indu edasi tegutseda.

Nagu sissejuhatuses viitasin, on tänaseks selles rollis pool teed käidud, pool teed minna. Võtan endale aega ka analüüsiks ja tean, et kindlasti saanuks tõhusamalt toimetada. Samas ehk ei ole asju ka päris vussi keeranud.

Kui hiidlased seda valimiskasti juures valikuid tehes võimaldavad, olen valmis järgmised aastad valla arengute heaks oma oskuseid ja energiat rakendama.

Ilmus 16.04 Hiiu Lehes

Mets

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on avalikustanud, et soovib teostada Kaleste, Puski ja Tahkuna külas ning Kärdla linna lähiümbruses metsamajandamist aladel, mis on raieküpseks kasvanud. Metsa majandamist hakatakse teostama koostamisel oleva metsatööde kava alusel.

Kaleste küla ümbruses asub RMK hallatavat metsamaad 99,4 ha, millest 45,7% on majandatavad metsad.

Kärdla linna lähiümbruses asub RMK hallatavat metsamaad 309,0 ha, millest 64,4% on majandatavad metsad.

Puski õigeusu kiriku ümbruses asub RMK hallatavat metsamaad 35,4 ha, millest 94% on majandatavad metsad.

Tahkuna külas etteantud piirkonnas asub RMK hallatavat metsamaad 61,6 ha, millest pea 100% on majandatavad metsad.

RMK-l tuleb metsa majandamisel arvestada kaht kohati vastandlikku avalikku huvi. Ühelt poolt on vaja uuendada ja hooldada metsa, hoida metsaga seotud töökohti ning teenida riigile tulu. Teisalt on kohalike elanike huvi säilitada nende senine elukeskkond võimalikult puutumatuna.

Tunnustan RMK-d, et on tekkinud hea tava kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladel kogukonna arvamust küsida. Niisamuti uut Hiiumaa metsaülemat, kes on olnud avatud suhtleja ning lühikese tööperioodi jooksul korduvalt ka vallavalitsusega infot vahetanud.

Samamoodi teeb rõõmu, et Hiiumaal on tegusad kogukonnad, ühingud ja külaseltsid, kes suutelised kiiresti koonduma ja võimelised sisuliselt kaasa rääkima. Käesoleva nädala kolmapäev oli tähtaeg, mil eespool toodud nelja ala osas ettepanekud esitada. Nagu aru saan, siis märkimisväärne hulk inimesi tegi seda.

Niisamuti saatis oma mõtted teele vallavalitsus. Alljärgnevalt lühidalt (pikemalt leitavad dokumendiregistris) neist.

Hiiumaa valla uue üldplaneeringu koostamisel kaalutakse KAH aladel lubada pigem valik- ja turberaiet. Rakendada püsimetsandust, et piirkondades säiliks pidevalt erinevas vanuses puudega puistud, millele võib sagedase vähese harvendamise tulemusena tekkida parkmetsa ilme. 

Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks majandada eri vanuses metsaalasid sarnase võttega. Võiks vältida ühevanuseliste puistute tekkimise võimalust ning korraga lagedaks raiumise vajadust KAH aladel. Pigem kavandada raietöid sagedamini ja ühtlaselt kogu alal.

Palusime teostada raietöid parkmetsa põhimõttel ehk viisil, mille tagajärjel ei tekiks suuri lagedaid alasid. Parkmets tähendab valla mõistes, et raietööde käigus ei raiuta rohkem kui 50% hetkel kasvavatest puudest.

Maakonnaplaneeringus on puhkealade kohta muuhulgas välja toodud, et juhul kui puhkemajandus konkureerib metsamajandusega, tuleb arvestada metsade majandamisel puhkeala kasutamise vajadustega.

Vallavalitsus peab oluliseks Hiiumaa elaniku ja külastaja jaoks kvaliteetse elukeskkonna loomist ja säilitamist. Elukeskkonna kvaliteedi üheks kriteeriumiks on ümbritseva looduse vaated, puhtus, heakord jne. Vallavalitsus ei oma kompetentsi hinnata raiete plaane looduskaitse või metsamajanduslikust aspektist. Keskendusime KAH alade plaanide hindamisele elaniku ja elukeskkonna aspektist.

Hiidlane hindab oma looduslikku elukeskkonda. Inimeste hinnang looduskeskkonnale kujuneb oluliselt just isiklikest kokkupuudetest ümbritseva looduskeskkonnaga, seega mõjutavad tunnetust raied tema elamise vahetus läheduses, tema igapäevastel jalutus- ja puhkealadel ja tema igapäevaste liikumisteede naabruses.

* Soovitan lugeda või kuulata ka Levila "Metsaülemate kadunud maailma"

Kaugtöö

Koroonapiirangute kestuse tõttu on hakatud rääkima ekraani- ja veebiväsimusest, kohati igatsetakse võimalust füüsilisel kujul kohtudes koosolekuid läbi viia.

Pean tunnistama, et veebikoosolekutel on omad selged plussid, mistõttu sooviksin neid ka tavaolukorra naastes kasutada. Üks on aja kokkuhoid, st inimesed ei pea ühte punkti kokku sõitma. Hiiumaa näitel võiks see osadele tähendada 2x30 minutit sõiduaega. Ajaressurss on peamine, aga sellega vähendame ka CO2 jälge. Ent veebikoosolekutel on positiivne mõju ka tervisele, kuna hoopis lihtsam on koosoleku ajal kas liigutada, püsti tõusta/seista. Või hoopiski osaleda koosolekul, ühendades see jalutuskäiguga, kuna kõrvaklapid ja ekraani saad ka metsarajale kaasa võtta.

Tulumaks

 

*Esialgsed, kassapõhise raamatupidamissüsteemi andmed.

Nädalavahetus

Teinekord võib kolmepäevane nädalavahetus täitsa puhkusena mõjuda. Eriti kui koroona tõttu on võimalike tegevuste loetelu piiratud. Samas ilm soosib, et saad ka koduaias toimetada. Ning õnnestub nii sättida, et unetunde saab samuti piisavalt.

Eesti regionaalpoliitika vajab tegusid

Peep Lillemägi küsis Eesti Päevalehe veebiküljel: „kiire internetiühendus Hiiumaal looks kaugtöötajatele uue kvaliteedi - miks seda tehtud ei ole?“

Päevakohane küsimus. Täiendan alljärgnevalt arvamusartiklit, kus autor võttis kiire interneti arengud kokku tõdemusega, et ministrite poolt „osavõtlikkust ja kaasamõtlemist on jagunud, päriselt on asi aga liikunud kukesammudega.“

Artiklis viidati oktoobrikuisele Hiiumaa vallavalitsuse pöördumisele väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemile.

Kaasamõtlemist jagus. Isegi lubadusi. Siinkohal tänan muuhulgas Peep Lillemäge, kes EKRE ministritega aktiivselt suhtles ja teema olulisust selgitas. Küll jääb teadmata, kas lubadused rahastuse osas olid suusoojaks öeldud või vahetus valitsus enne, kui need teoks sai teha.

Kuna Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepingu üks kandev punkt on kiire interneti arendamine, saatsin 2. veebruaril kirja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suttile.

Sooviga saada kinnitus, et vabariigi valitsus reaalsete sammudega toetab plaani viia Hiiumaal kiire internet kõikide selleks soovi avaldanud lõpptarbijateni.

Kiire internet on enam kui kaugtöö vahend

Statistikaamet tõi detsembris välja, et Eestis on üle 200 000 kaugtöö tegija. Sealjuures kasvas aastaga kaugtöö tegijate arv peaaegu kaks korda. Kõige agaramad kaugtöö tegijad on Tartumaal ja Hiiumaal, kus II kvartalis kasutas kaugtööd 40% töötajatest.

Samas on oluline märkida, et hea internetiühendus ei ole vajalik vaid kaugtööks. Ajastul, mil koolid on vaat et poole õppeaastast kaugõppel, tekitame haridussüsteemile korraliku internetita lisaprobleeme, milliseid koroona niigi põhjustanud.

Hiiumaa vallal on varasemast olemas projektijuhtimise kogemus ligi 300 kiire interneti ühenduse väljaehitamisest. Valla poolt oleme teinud eeltööd, et viimase miili eesmärk – katta kiire internetiga kogu Eesti – võiks vähemalt Hiiumaa osas reaalselt teoks saada.

Samas teame, et Elektrilevi, mis võitis viimase miili riigihanke, viib kiire andmesideühenduse vaid 13 saare külasse (alates 1. jaanuarist 2021 tegeleb kiire interneti ühenduse rajamisega Enefit Connect). Hiiumaal on ühtekokku 182 küla ehk kaetud saab vähem kui kümnendik. Jättes kõrvale need, aga ka inimtühjad külad ning külad, kus taristu olemas, tellis Hiiumaa vallavalitsus eskiisprojekti 120 külale. Parima pakkumise tegi Connecto, kes lisaks asendiplaanile arvutab hinnangulise maksumuse liitumiskohtadele.

Esimese küla, Kalana, eskiisprojekti näidis on meil olemas. Aprilliks saab Kõrgessaare osavald kaetud ning sealt edasi Emmaste, Käina ja Pühalepa osavallad.

Hiiumaa valla 2021. aasta eelarves on planeeritud 200 000 eurot kiire interneti projekti omaosaluseks. Samas on selge, et taristu välja ehitamiseks vajame ka riigipoolset tuge. See on nii praktiline vajadus kui ka riigi regionaalpoliitiline otsus.

Julgus teha õigeid otsuseid

Peep Lillemägi on julgelt ja avalikult märku andnud tänase peaministripartei otsusejulguse puudumisest. Näiteks 18. jaanuaril 2019 ilmus Hiiu Lehes lugu „Reformierakonna Hiiumaa piirkonnajuht kritiseeris erakonna valikuid“. Viimati tegi ta kriitilise sissevaate koduerakonda käesoleva aasta 9. jaanuaril Toomas Sildamile antud intervjuus, mis avaldati ERR veebiportaalis.

Nendega ühele reale asetub laupäeval Päevalehe veebiküljel ilmunud arvamuslugu, milles julgustatakse otsuseid tegema. Otsuseid, mis on regionaalpoliitiliselt olulised, aga toetavad otseselt ka majanduse arengut.

Vahendid on olemas, vaja tahet

Ülalpool mainitud 2. veebruari kirjale vastas minister Sutt 25. veebruaril, et „uued toetusmeetmed avanevad kõige varem 2021. aasta lõpus. Praegusel hetkel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koostamisel ettepanekud nende rahade kasutamiseks kuni 2027 aasta lõpuni.“

Teisalt teame, et möödunud aasta lisaeelarvega eraldati 15 miljonit eurot kiire interneti püsiühenduse laiendamiseks maapiirkondades. Sellest jäi kasutamata 7,6 miljonit, millest 4,5 miljonit leidis viimase miili nö teise laine meetmena rakendust.

Riigikogule üle antud 2021. aasta lisaeelarve maht on 641 miljonit. Hiiumaa internetitaristu väljaehitamise kulu oleme hinnanud suurusjärku 2-2,5 miljonit.

Sellest tulenevalt julgen väita, et vahendid on olemas, kui leidub poliitiline tahe. Ministri viidatud kuueaastane periood uute toetusmeetmete kasutamiseks ei ole lahendus. Kiire interneti teema vajab märksa kiiremaid lahenduskäike.

Oleme teinud põhjaliku eeltöö, mida koos Hiiumaa sõpradega riigijuhtidelegi tutvustanud. See tähendab, et meil on reaalne võimalus kogu saar kiire internetiga katta, kui ka riigi tasandil seda soovitakse.

Erinevalt viidatud arvamusloost ei soovi ma otsida põhjuseid, miks seda seni teha ei ole õnnestunud. Kutsun üles tegutsema – teeme ära!

Ilmus 23.03 Hiiu Lehes

Kevad

Ongi täitsa kevad, kui õues on juba enne kella kuute päris valge.

Tulumaks

 

Veebruar

Küünlakuu viimane nädalavahetus oli äge. Tegelikult kogu nädal. Ehk et kui nädala esimeses pooles võis veel vabalt kelgutada, siis lõpus juba lumikellukesi noppida.

Nädalavahetuse algatuseks sai Palukülas allesolevat lund kokku kuhjata, nii et laupäeval võis seal 3,6-kilomeetrisel rajal suusavõistluse maha pidada. Pühapäeval kasutasin aga kodus kevadist ilma, et viljapuudel oksi lõigata. Linnuke siristas ning tuulevaikuses paitas päike just nii, et tekkis kevadpäeva tunne.

EV 103

Head sõbrad.

Soovin teile ilusat Eesti Vabariigi 103. sünnipäeva! 

103. Inimese jaoks kõrge iga. Vanus, kuhu jõuavad vähesed. Näiteks Hiiumaa elanikeregistris on vaid üks saja aasta piiri ületanu, kes ongi täpselt 103 aastane.

Riik aga hakkab selles eas alles õiget kuju võtma. Tõsi, ka riikide seas ei ole nö sajaliste klubi üleliia suur. Eesti kuulub uhkusega sellesse ritta.

Samas ei tohi me seda iseenesestmõistetavana võtta. Selle, mis meil täna on, võlgneme oma esivanematele.

Veebruaris 1918 sündinud Eesti Vabariik pidi iseseisvust juba selsamal aastal kaitsma asuma. Ja tegi seda edukalt. Järgnenud kaks aastakümmet vabadust paisati teise maailmasõja keerisesse, osa rahvast pilluti üle ilma laiali. Võõrvõimu ajal oli meil aga piisavalt tahet ja oskust, et eesti keel ja kombed elus hoida. Kui olud lubasid, taastasime iseseisvuse. 

Head kaasmaalased.

Olles täieõiguslik NATO liige, ei pea me niivõrd kartma piiri taga asuva vaenlase pärast. Meie suurim oht ei ole ka Brüssel või euronormid. Eesti riigi tuleviku jaoks loob suurimat ebakindlust koostöö ning üksmeele puudumine eestimaalaste vahel. Vajaka jääb oskusest luua erinevate osapoolte vahele ühendavat silda.

Lihtne on vastanduda. Hoopis suurem väljakutse on otsida ühisosa. Samas ühisosa on olemas. Seda leidub rohkem kui me arvatagi oskame. On ju valdav osa meie ühiskonna liikmetest tublid ning tegusad inimesed.

Selleks, et oma riiki armastada ning seda tegudes näidata, ei pea tingimata avalikult „Eesti!“ hõikama. Ei pea olümpiamedalit võitma. Isegi ministriks pole vaja pürgida.

Tugeva riigi ehitamine algab perekonnast. Perekonnast, mille liikmed on üksteise ning ümbritseva suhtes hoolivad. Sealt kandub hoolivus edasi töökohale ning tegevustele kogukonnas. Nagu on öelnud USA president Ronald Reagan: „Sinu poolt tehtavatel heategudel ei ole piire, kui sa ei hooli sellest, keda nende tegude eest kiidetakse.“

Kindlasti sobib see ütlus Eesti ja eestlaste kohta. Töötunnid, mida eestlased külaseltsi või mõne muu kolmanda sektori ühenduse liikmena kogukonna heaks panustavad, neid ei jõua kokku lugeda.

Ja kõik see on millegi heaks.

Hea lugeja.

Eesti ei asu kiirraudteel, kus on võimalik liikuda ainult ühes või 180 kraadi teistpidises suunas. Ei ole nii, et saab liikuda ainult itta või läände. Ainuüksi kompassil on ilmakaari veel kuus tükki.

Selleks, et me võiks teha Eesti jaoks õigeid valikuid, tuleb igaühel meist vaadata ka selja taha ning ümberringi. Kuulata teises suunas liikuda soovijat. Mitte keerata selga, vaid püüda mõista.

Taasiseseisvunud Eesti esimene president Lennart Meri on öelnud: „Meist igaühest sõltub Eesti püsimine.“ Kuldsed sõnad.

Tugeva ja kestliku Eesti jaoks ei ole tarvilik üksteisele tõestada, kes on kõige õigem eestlane. Teeks parem nii, et kõik eestlased tunnevad end Eestis vajalikuna. Et kedagi ei tallata asjatult jalge alla. Kedagi ei lükata kõrvale.

Sest just Eesti inimeste jaoks see riik on loodud. Kõigi Eesti inimeste jaoks. Meie inimeste. Just nii nagu Jarek Kasar ehk Chalice laulis: mu inimesed minu rahvas mu seltskond mu inimesed siin seal kõikjal igalpool mu inimesed teavad ise et nad on mu inimesed minu inspiratsioon mu inimesed üks seis siht ja suund mu inimesed minu elu armastus nad on mu oma inimesed ja kõik mis teen on neile pühendatud 

Elagu Hiiumaa!

Elagu Eesti!