Ukraina

1. Täna aastal 2022 avaldas Eesti Ekspress Nagu kaks tilka vett rubriigis juuresoleva pildi.

2. Ukraina riikluse päeva kehtestas president Zelenskõi ukaasiga 24. augustil 2021. Esimesed kaks aastat oli see 28. juulil ehk täna. Eelmisest aastast on liikunud 15. juulile, mis langeb kokku riigi ristimise päevaga ja Kiievi vürst Volodõmõr Suure mälestuspäevaga.

3. Sõda Ukraina vastu on pühapäevaõhtuse seisuga kestnud juba 1250 päeva.

4. Suhtlen regulaarselt Hersoni piirkonna esindajatega, kellest osa ka Hiiumaad külastanud. Väljavõte ühest kirjast:

"Selle kirjaga avaldan austust Teile ja kõigile hiidlastele!

Ma tahan teile rääkida sellest, kuidas inimesed Hersonis elavad.

Iga päev pommitavad venelased linna igat tüüpi raskerelvadega! Hersoni linnas ja Hersoni oblastis surevad ukrainlased iga päev Vene rakettide, mürskude, miinide, droonide, õhupommide tõttu.

Eelmisel nädalal viskas Hersoni lähedal Pravdyne külas Vene sõduri lennutatud droon granaadi ja tappis üheaastase lapse ning vigastas tema vanaema, kes viibis oma hoovis. Venelased pommitavad spetsiaalselt kiirabiautosid, tuletõrjujaid, päästjaid, kes käivad iga päev inimesi päästmas. Arstid ja politseinikud, tuletõrjujad ja õpetajad, lapsed ja eakad - tsiviilisikud surevad! Üleeile viskasid venelased pearabi autole pommi Hersoni piirkond.

Paljud inimesed, kelle korterid ja majad venelased hävitasid, olid sunnitud oma linnadest ja küladest lahkuma. Kuid paljud inimesed ei taha oma kodumaalt lahkuda. Linnades ja külades on vaatamata igapäevasele pommitamisele vesi, elekter, gaas, poed, turud ja kohvikud, haiglad ja apteegid, tuletõrjujad ja päästjad töötavad, riigi- ja munitsipaaltöötajad pakuvad inimestele sotsiaalabi.

Hersoni elanike jaoks on väga oluline teada, et Eestis on inimesi, kes on valmis Ukrainat aitama ja toetama. Iga teie kiri, telefonikõne Hersoni piirkonna elanikele on lootusekiir, usk sõprusesse ja sõpradesse!"

Elagu Eesti!

Elagu Ukraina!

Lõppegu sõda, elagu rahu!

Tahkuna

Tahkuna tuletorni 150. sünnipäev.

See on nagu väärikas malmtarindite pensionipidu, aga torni keegi muidugi pensionile ei lase! Vastupidi – meie raudne vanahärra (või -proua nagu prantsuse keeles paremini sobiks) hoiab end endiselt püsti, valvas ja väärikas, nagu tuletorn olema peab.

Tahkuna neem on Hiiumaa põhjapoolseim punkt. 1875. aastal paigaldati siia tuletorn, mis valmistati Pariisis. Toodi osadena kohale nagu IKEA kapp. Üsna samal ajal telliti Prantsusmaalt ka Ristna tuletorn, mis püstitati 1874. aastal saare läänepoolseimas punktis. Nii et võib öelda, et Hiiumaa sai korraga nii parema kui vasaku silma.
Ja Pariisi viide on igati asjakohane, sest eelkõige Indrek Laose eestvedamisel on viimastel aastatel Hiiumaa ja Prantsusmaa sidemeid tuletornide kaudu uuritud ning tugevdatud.

Tuletornil on oma koht ka meie ajaloos, mida täna naabruses tegutseva Militaarmuuseumi abil meeles hoitakse ja edasi kantakse koos terve Tahkuna poolsaare militaarpärandiga. Ajaloosidemetele aitab kindlasti kaasa ka asjaolu, et Tahkuna tuletorni opereerib Hiiumaa Muuseumid.
1941. aasta oktoobris, Teise maailmasõja ajal, peeti selle tuletorni jalamil kaitselahinguid ja lõpuks andsid punaarmeelased siin sakslastele alla. Ajalugu tuletab meelde, et tuletorn on olnud rohkem kui lihtsalt valgus merel. Ta on ka vaikne tunnistaja.

1995. aastal püstitati siia esimene tuulegeneraator taasiseseisvunud Eesti.

Ja aasta varem toimunud “Estonia” katastroofi mälestuseks on siia rajatud mälestusmärk.

See on koht, kus loodus, ajalugu ja mälestused saavad kokku. See on enam kui lihtsalt turismiobjekt. Kuigi sellena on ta Hiiumaa üks populaarsemaid paiku. Kes kord trepist üles on tulnud, teab, et see on justkui väike palverännak – aga vaade tipus tasub iga astme ära.

Kusjuures, kümmekond aastat tagasi toimusid siin trepijooksud. Mul endal kulus üles jõudmiseks 27 sekundit. Täna saab seiklusjanuline laskuda torni tipust mööda köit alla. Ilmselt julgem tegu kui trepist üles tormamine, adrenaliinilaks on igal juhul garanteeritud. Ja arvestades, et väärt ideedest Hiiumaal puudust ei ole, ootan huviga, mida järgmiseks välja käiakse.

Olgu meie tuletornil veel palju tormikindlaid aastaid ja säravat valgust!

Laupäeval peeti Tahkuna tuletorni 150. sünnipäeva. Tervitussõnad.

Maamaks kui kogukondlik kokkulepe

Ilmselt on vähe neid, kellele meeldib makse maksta. Kahjuks endise rahandusminister Võrklaeva poolt Kört-Pärtli särgi vaimus koostatud automaks süvendab vaid seda tunnet.

Samas on maksudel selge eesmärk – kasutada kogutud tulu ühishüvede pakkumiseks. Ideaalis teab maksumaksja, mida temalt kogutud rahaga tehakse ehk mida tema või kogukonnaliikmed sellest vastu saavad.

Riigikogu muutis oluliselt maamaksuseadust. Üks eesmärkidest oli anda kohalikele omavalitsustele suurem otsustusõigus. Samas on alles sel aastal volikogudel suhteliselt lai mänguruum valikuid teha, kuna eelmise ja käesoleva aasta maamaksu kasvu piirid olid riigi tasandil paika pandud. Sellega tekkis mitmetel petlik mulje, et muutunud (üldjuhul suurenenud) maamaksu taga on kohalik volikogu, kuna tegelikult tulenes see riiklikust seadusest ning saarel määrasid ei tõstetud.

Käesoleval aastal on valikuvõimalusi rohkem – volikogu kehtestab hiljemalt 1. oktoobriks maamaksumäärad, maamaksu tõusu piirmäära ja maamaksuvabastuse ulatuse.

Eelnõu teisele lugemisele

20. juunil läbis volikogus I lugemise eelnõu, mille järgi kehtestataks Hiiumaa vallas maamaksumäärad järgmiselt:

1) elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 1 % maa maksustamishinnast aastas;

2) punktis 1 nimetamata maatulundusmaale 0,5 % maa maksustamishinnast aastas;

3) punktis 1 ja 2 nimetamata sihtotstarbega maale 1 % maa maksustamishinnast aastas.

Maamaksu aastase suurenemise maksimaalseks piirmääraks kehtestataks 20%. Seega ühegi kinnistu maamaks ei saa kasvada rohkem kui 20 protsenti. Eelmisel kahel aastal oli piirmäär riiklikult paika pandud ning see oli vastavalt 10 ja 50 protsenti.

Koduomaniku soodustuse puhul oli maaomanik vabastatud maamaksust, kui tegemist on maaga, kus asub eluhoone, milles ta rahvastikuregistri alusel 1. jaanuari seisuga elab. Vabastuse suurus oli tiheasutusega alal 0,15 hektarit ja väljaspool tiheasustusala 2,0 hektarit ulatuses.

Seda peeti aga ebaõiglaseks, kuna näiteks Tallinnas Nõmmel on maa märkimisväärselt kallim kui näiteks Mõisakülas. Edaspidi võib kehtestada kodualuse maa maksusoodustuse summaliselt. Volikogus oleva määrusega kehtestataks Hiiumaa vallas kodualuse maa maksusoodustuseks 50 eurot.

Kehtima jäävad maksusoodustused represseeritule ja represseerituga võrdsustatud isikutele.

Uuest aastast muutub

Uue maamaksu määrusega soovitakse maksukoormust suunata rohkem neile, kes tulumaksu kaudu ei saa Hiiumaa valla teenuste pakkumist toetada. Selleks on tõstetud elamu- ja õuemaa maksumäär 1% peale ning seades kohalikele soodustuse, mille suurus, koos maa väärtuse kasvuga, regulaarselt kasvaks.

Arvestades tänaseid maksuteatiseid, kaitsemehhanismi ja maksukalkulaatorit, mille järgi tänase maksumäära ning 100-eurose vabastuse korral maamaksu laekumine vallale isegi väheneks, tähendab see, et valdav enamus hiidlastest kodualuse maa omanikke on maamaksust vabastatud või maksab edaspidi kuni 50 eurot aastas maamaksu. Samas kasvab nende panus, kel pole 1.jaanuari seisuga sissekirjutust.

2025. aastal laekub Hiiumaa vallale maamaksu eeldatavasti 535 000 eurot, mis on 150 000 eurot rohkem kui 2024. aastal. Kasv 38 protsenti, kui Eesti omavalitsuste keskmine on 39 protsenti. Samas, nagu ka loos varem mainisin, tuleneb kasv riiklikust maamaksuseadusest ning vallavolikogu ei ole viimastel aastatel määrasid tõstnud.

Antud eelnõuga on maamaksu laekumine ehk tulu Hiiumaa vallale 2026. aastal suurusjärgus 600 000 eurot. See on 100 000 võrra vähem, kui kehtiva eelarvestrateegia järgi.

Kitsaskohad

Eesti Linnade ja Valdade Liidus oleme omavalitsusjuhtide poolt teinud ettepaneku, et vabariigi valitsus võtaks maamaksuseaduse muutmise uuesti ette. Näiteks võiks omavalitsusel olla vabadus põllu- ja metsamaale erinev maksumäär kehtestada, kuna hetkel on mõlemad maatulundusmaana nö ühes potis.

Seadusega on ilmnenud kitsaskoht, misläbi on maksutõusud märkimisväärselt rohkem mõjutanud neid, kel kinnistuid rohkem. Ehk et kasv ja kasvulagi arvestatakse iga kinnistu kohta. Nii võib aastane kasv inimesel, kel kümme ühehektarilist kinnistut, olla märksa suurem kui inimesel, kel üks kümnehektariline kinnistu.

Eelnõu koostamise protsess

Eelnõusse sisendi saamiseks on toimunud arutelud osavallakogudes, volikogu komisjonides ja erinevate sihtgruppidega. Maa korralise hindamise ning Riigikogus vastu võetud maamaksuseaduse järel kasvas Hiiumaal enam maatulundusmaa kinnistute maksukoormus. Seda toodi aruteludes võimaliku kitsaskohana välja. Oleme Hiiumaal küll kokku leppinud, et kasutame maamaksust laekuvaid vahendeid investeeringuks maasse ehk teetöödeks. Samas valdav osa teeinvesteeringuid on suunatud tänavate ning kodudeni viivate teede korrastamiseks, kuna põllu- ja metsavaheteed on saanud vähem tähelepanu.

Selle kompenseerimiseks oleme kavandanud just sidusgruppide ettepanekul eelarvestrateegias teede remondifondi vahendite kahekordistamise. Just sealtkaudu saavad parendusi teed, mis ei ole tolmuvaba kattega. Lisaks oleme kinni pidanud kokkuleppest, et maamaksu toel kasvatame teeinvesteeringute mahtu – sel aastal paranevad liikumisvõimalused kogusummas 1,4 miljoni euro eest.

Aruteludes leiti, et kui kehtib põhimõte, et maamaksu vahenditest korrastatakse teid ehk valla elanikud, maamaksu maksjad saavad sellest otsest kasu ning kinnistuomanike panus jääb mõistlikesse piiresse, on see määrus sellisel kujul aktsepteeritav.

Minu silmis ongi tegemist kogukondliku kokkuleppega, kui palju ollakse valmis ühiselt panustama ühishüvede heaks.

 

Ilmus 24.07 Hiiu Lehes

Sport

Nädala lõpp ja nädalavahetus oli täis sporti.

Reede õhtul suundusin Viskoosa Kultuuritehasesse, et avada teine Hiiumaa rahvusvaheline maleturniir. Sinna jõudes küsiti õues, et kas võtsin nupud kaasa. Ei saanud kohe hästi pihta. Aga selgus, et oli juhtunud täiesti ootamatu asi - lõunanaabrid unustasid malelauad, nupud ja kellad kaasa võtta. Hea nali küll. Aga tol hetkel polnud nii naljakas. Kohalikud arutasid, et saarelt saaks lauad-nupud isegi kokku, aga kelladega on keeruline. Nii said mängijad vaba õhtu (Padu hotellis küll peeti omaalgatuslik turniir soomlaste ning Hiiumaa maleklubi vahel neljal või viiel laual) ja laupäeval alustati sellevõrra varem.

Hiljem õhtul olime tantsurühmaga Soeras esinemas. Selline mõõdukas liigutamine. Pluss hilisõhtune köievedu, mille Põkad võitsid. Ja mille raames ma takti lugedes hääle täitsa kähedaks hüüdsin.

Laupäeval Toivo Pruuli mälestusvõistlus. Tuleb korraldajaid tunnustada, et nii kõrgetasemelist võistlust suudavad läbi viia siin saarel. Sel korral Eesti rekordit ei ohustatud (möödunud aastal Õilme Võro jooksis riigi kiireimad naiste 100 meetrit, ent paraku oli lubatust tugevam taganttuul), aga staadioni tipptulemuste tabelit tuli korrigeerida.
Iti läbis Tulevikujooksu ehk sain treeneritöö tehtud. Kui möödunud aastal soovisin (eriti kuna võistluse raames toimus Hiiumaa MV) sprindis osaleda, aga jalg ei lubanud, siis sel korral ei olnud realistlik konkureerida. Täitsa korralik keskmine tase.

Et võistlused saarelt kaugemale kõlavad, sellele andis kinnitust riigisekretäri ning Kergejõustikuliidu presidendi kohalolu.

Õhtul olime Tobiase muuseumis pärimuspäeval ning sealgi tõmmati tantsudes kaasa lööma.

Pühapäeval Anne Golubi mälestusvõistlus ehk külavõistlus viievõistluses. Aitasin korraldada. Pluss Iti pidi osalema. Ei saanud korraldamise kõrvalt piisavalt toetav treener olla, aga ühena (vist) kolmest kolmeaastasest tegi oma vanusekohase soorituse uhkelt ära.

Teist paari (jooksu)jalanõusid kaasa ei võtnud, spordipüksid-särgi igaks juhuks viskasin kotti. Ehk ei plaaninud seekord otseselt osaleda. Aga esmalt pandi teatejooksu tiimi kirja. Sealt tuli mõte, et no kui korra juba jooksed, mis see siis viis ala otsa teha pole. Tuleb tunnistada, et ühegi alaga (1500 tinglikult erandiks) peale eelmise aasta võistlust pole tegelenud. Oda või ketast kindlasti mitte käeski hoidnud. Aga see pole selle võistluse puhul väga silmapaistev saavutus :)  ja mõneti see ongi selle võistluse võlu - toob kokku inimesed, kes elus kergejõustikuga kokku puutunud, hetkel ei pruugi harrastada, aga soovivad, et traditsioonid püsiks. Ning kaasneb selline mõnus külavõistluse atmosfäär.

Kui kõrvutasin kümne aasta tulemusi (p.s. olen ainus, kes kõik aastad osalenud võistlejana), siis vaatasin, et suurem kukkumine oli aastast 2021. Ehk nii kui amet vahetus, sportlik pool kannatas. Seekord õnnestus hüpata 2020 tasemele tagasi.

Hea haridus loob eeldused edukaks tulevikuks

Suve algus on haridusmaastikul lõpuaktuste periood. Võetakse kokku tehtu, tunnustatakse ning vaadatakse tulevikku.

Sellega hästi kokku sobivalt koostame just praegu Hiiumaa hariduse valdkondlikku arengukava. Neljapäeval haridusasutustele, volikogule ja vallavalitsusele suunatud strateegiaseminari avas arengukava koostaja Cumulus Consulting esindaja Mihkel Laan hinnanguga, et Hiiumaa hariduse seis on hea. Julgelt üle Eesti keskmise. Võrdlusbaasiks kümned sarnased tööd, mida Cumulus üle Eesti teinud.

Samas on siiski oluline kitsaskohtadele tähelepanu pöörata ning seada sihte tulevikuks. Sest haridus mõjutab väga oluliselt Hiiumaa tulevikku.

Kas laste arv püsib, langeb või kasvab?

Suured väljakutsed on laste arvuga seotud. Laste arv on viimastel aastatel tänu sisserändele püsinud ning lasteaialaste osas isegi kasvanud. Seetõttu on mõnes lasteaias isegi järjekord. Riigikogus vastu võetud koolieelse lasteasutuste seadus avaldab selles osas samuti survet, kuna rühmade arvestuslikud maksimaalsed suurused vähenevad.

Sellest tulenevalt on hetkel töös Palade lasteaia projekteerimine, mille alusel suurendame hoonet, nii et seal saab tänase kahe rühma asemel tegutseda kolm ning paraneb ruumiprogramm ehk et lastel on senisest paremad tingimused.

Põhja-lääne piirkonnas lasteaiakohtade vajaduste katmiseks ning kaasaegse õpikeskkonna loomiseks valmib suvel projekt Kärdla lasteaia ehituseks, mille alusel taotleme CO2-meetmest toetust ning uue lasteaia rajamine on kavandatud 2026. aastale.

Samas on küsimuseks, milline saab oleme laste arv Hiiumaa hariduses lähiaastatel, kuna sisseränne on vähenenud. See avaldub kohe ka numbrites, kuna sündide arv saarel on väike.

2024/25 õppeaasta alguses oli meie lasteaedades 329, eelmisel õppeaastal 347 last. Samas on vahepeal lasteaialaste arv kasvanud, kuna aastatel 2018-2022 püsis laste arv 300 juures või isegi alla selle.

Valla üldhariduskoolides oli õpilasi lõppenud õppeaastal 642, eelmisel aastal 691. Enne seda, aastast 2020 on koolilaste arv püsinud 700 ringis. Koolilaste arv mõjutab otseselt meie eelarvet ehk sellest sõltub riigipoolne haridustoetus.

Teine suurem väljakutse on seotud tugisüsteemidega ehk tugispetsialistide puudus, millega kogu Eestis rinda pistetakse. Vallavalitsusel õnnestus saada 200 000 eurot toetust projektile, mis aitavad käivitada Hiiumaa Laste ja Perede Tugiteenuste Keskuse. Selle kaudu soovime parandada tugiteenuste kättesaadavust. Ühe katuse alla koondumisega on lihtsam leida spetsialiste, kuna saame pakkuda stabiilset töölepingut ning neil tekib võrgustik, kellega asju arutada ning üksteist toetada.

Anname hoogu tehnikavaldkonnale!

Hiiumaa hariduse kvaliteet on teada-tuntud saarest märksa kaugemal ning see on toeks noorte perede valikutel, kuhu elama asuda. Taset tõestavad silmapaistvad tulemused PISA testides.

Oluline on seniste tugevuste kõrval luua võimalusi uutele. Nii oleme ettevõtjate initsiatiivil tegutsenud koostööplatvormi loomisega hariduse ja ettevõtluse vahel. Selleks, et toetada noorte teadlikku suunamist tehnika ja inseneeria valdkonda. Pikemas plaanis võimendame seeläbi Hiiumaa majanduse arengut. Arvestades, et need on täna ja tulevikus vajalikud valdkonnad. Võimalusega luua endale töökoht, samuti teades, et oskustega spetsialistidest on ettevõtetel puudus.

Selleks oleme kaardistanud saare praegused ressursid ja tegevused. Hiiumaa Arenduskeskus taotleb toetusmeetmest vahendite ja tööjõukulude katteks raha. Meil on pundis ettevõtjad, kes usuvad sellesse ning on valmis panustama. Oma aja ning teadmistega. Muuhulgas näiteks vanemale kooliastmele töökohapõhise õppe pakkumiseni.

Kvaliteetne, kodulähedane ning tulevikuks uksi avav haridus on see, millesse peame jätkuvalt panustama, sest see on kõige kindlam viis, et Hiiumaa oleks ka edaspidi edulugu.

Ilmus 27.06 Hiiu Lehes.

Puhkus

Sel aastal õnnestus kohe päris hästi ja pikalt, isegi suts üle kahe nädala puhata. Hästi selles mõttes, et olingi mõtetega enamasti mujal. Peonädal aitas sellele ise kaasa. Lisaks hoidsid töö ning eriti töökaaslased tööteemad minust kenasti eemal.

Selliste puhkuste puhul on muidugi see väljakutse, et kui tagasi lähed, siis tuleb kohe ning päris kiiresti vudima hakata. Aga usun, et asi on/oli seda väärt.

Jalgpall

Vedas! Pariis jäi terveks.*

PSG kaotas klubide MM finaalis Chelseale. Minu mätta otsast vaadates positiivne. Samas turniir tervikuna oli pigem kahtlane või mittemidagiütlev. Vist kahte mängu ainult vaatasingi - poolfinaal Real ja PSG vahel ning finaal.
Samas eesotsas Infantinoga muidugi on neid küll, kes seda turniiri, sellist formaati väärtustavad ning oluliseks peavad. Minu meelest on aga turniire/võistluseid juba liiga palju. Nii muutub kogu supp lahjemaks, tiitlid ja karikad kaotavad oma väärtust. Lisaks meeletu koormus mängijatele, kes sisuliselt kogu aasta peavad suutma (tipp)vormis olla, vähemalt tipptiimides.
Samuti ei toeta ma riikide MM turniiri laiendamist ehk riikide arvu suurendamist. Aga kes minult küsib, eks :)

Klubide MM puhul andis tunda, et USA korraldab. Ja eks FIFA seda nii sättiski. Sest paraku kõigil siin tekstis mainitud uuendustel-muudatustel on raha mekk juures. Ehk et võrreldes tavapärase vutiturniiriga oli šõud märksa enam. Ja isegi finaalmängu puhul polnud jalgpall peatähtis, sest mängu algus (mis Euroopas pigem ikka üsna täpne) venis kümmekond minutit ning seda võeti kui iseenesestmõistetavat asja.

Samas käib teinegi suurturniir. Naiste EM. Otseülekandes pole väga jälginud ka seda. Samas kokkuvõtteid ja tulemusi loen ning vaatan suurema huviga. Mis seal salata, naiste vutt on aastatega kiiresti arenenud. Mängivad hea kvaliteediga korralikku jalgpalli. Lahtist ning ründavat jalgpalli, kus väravad harva löömata jäävad. Ja Hispaania on suursoosik või suursoosikute seas :)

* Pariisis nad ikka "oskavad võidust rõõmu tunda". Näiteks Meistrite Liiga võidu järel oli ikka korralik mäsu üle linna.

Iseoma kokkuvõte

Võttes "Iseoma" nädala kokku, siis....

- tegin enam kui 171 000 sammu

- nautisin kindlat päevarežiimi (laias laastus 0730 hommikusöök, 0900 trenniväljakul, 1330 lõunasöök, 2100 õhtusöök ning kõik muu mahtus sinna ette/taha/vahele) - suurepärane vaheldus muidu tavapärasesse "iga päev toob uusi üllatusi" süsteemi

- sain pool keha mõnusalt pruuniks

Perepuhkus

Peale pidu võtsime aja maha ning et korralikult puhata, läksime kodust ära. Mõte oli ka kõige väiksemaga aega veeta, kes peonädala vanavanemate juures veetis. Ilmselt tema selle väljasõidu ajal ka kõige rohkem ning kõige paremini puhkas. Sest kõik see aeg, mis sa tema aega ära ei sisustanud, korraldas ta sinu tegemisi :)

Muu hulgas kiikasime itta. Meeldejäävad elamused.

Eelkõige Sillamäelt, kus aeg oleks justkui seisma jäänud. Raamatupood, kus kenasti eestikeelsed sildid. Müüja, kes põhimõtteliselt ainult vene keeles rääkis. Müügil olevast kaubast moodustas ka nii 90% venekeelne. Toidupood, kus müüdi vene toodangut. Linnatänavad, kus kõndides oleksid hoonetele vaadates justkui ajarännaku teinud.

Pooletunnise autosõidu kaugusel umbes sama suur linn Jõhvi. Kontrast üpris ilmne. Kaasaegne linnapilt. Linnaruum eestipärane, -keelne.

Tantsupidu 6

Etendused kulgesid - eriti mõne päeva pealt tagasi vaadates - sujuvalt. Ja kuna trenninädalal sai ootamist piisavalt harjutada, siis ei olnud etenduse sees oma tantsuplokkide või kahe etenduse vaheline ootamine tapvalt igav.

Käekell, mis samme mõõtis, ning keha rõõmustasid. 30 000 + sammuga päevad. Kaasa aitas seegi, et hommikul jalutad staadionile ning õhtul ööbimiskohta. Viimane, arvestades kui palju inimesi suht üheaegselt staadionilt lahkuda soovib, on muidugi isegi ajavõit. Aga tundus, et ka ühistransport töötas üpris hästi ehk suutis seda koormust kanda ja peolisi kiiresti staadioni juurest linna peale laiali laotada.

Rongkäik. Võib-olla ka seetõttu, et tantsijana sa platsil päris sama ei koge/näe/tunne, mida pealt- ja televaataja (oled eelkõige enda, paremal juhul mõne lähema paari või rühma esinemisega nö seotud), on kümnete tuhandete inimeste ühine jalutuskäik kesklinnast lauluväljakule minu jaoks üks peo tipphetkedest. Need on äraütlemata võimsad emotsioonid, mida sealt ammutad. Umbes nagu Tartu (suusa)maraton või Tallinna (jooksu)maraton, kus raja ääres kaasa elajad annavad tohutult lisaenergiat.

President. Ühel viimastest päevadest külastas tantsijaid ka President. Mulle meeldis tema lühike ja konkreetne sõnavõtt. Osaleja jaoks oli suur asi, et riigipea tuli, huvi tundis. Kõnelemise ajal pidas ta meeles, et sellega paneb ta 11 000 + inimest seisma, kuulama, ootama. Samamoodi tabas Karis minu meelest täppi laulupeo kõnega.

Koju. Et Hiiumaa oli seekord rongkäigu eesotsas, saime ka supile üsna vara. Ööbimiskohta jõudes tekkis suisa variant, et ühe bussi saab planeeritust varasema laeva peale saata, kui on piisavalt huvilisi ning nad jõuavad piisavalt kiiresti asjad bussi pakkida. Ei olnud vaja mitu korda öelda.

Tantsupidu 5

Peopäev.

Esineja oli täna varane. 9st algas viimane proov. Aga juba tund varem oli peaplatsil liikujaid üksjagu. Võistlus parema pesapaiga peale, kus viimased päeva esinemiste vahel aega parajaks teha.

Etenduste päevadel on staadion kui kihav sipelgapesa, mistõttu hea peapaiga asukoht on kulda väärt. Juba esinejaid on meeletult palju. 11 000 inimest sellisel staadionil torkab ikka silma küll.

Tuju on hea. Päike silitab.

Miinuspoolele jääb WC-de arv, mida sellise arvu inimeste kohta ikkagi vähe.

Samas kui palavuse vastu on ka loovad lahendused. Päästeamet, kes kastab. Tänaseks kergejõustikuhalli avamine lasterühmadele. Jms.

Proov tehtud.

Lõuna söödud. Ja Naiskodukaitse on jätkuvalt eeskujulik - nii palju suid nii sujuvalt toidetud.

Ootame peaproov-etendust ja esietendust.

Esinemistega nii nagu peab. Iga etenduse ja esinemisega saab kava ning sammud puhtamaks.

Ilmataat aitas ka kaasa. Peaproovi ja esietenduse vahel kastis tunnikese jagu mõnusa seenevihmaga. Andis värskust ja jõudu teiseks esinemiseks. Ning tugev tuul, mis nüüd 23 ajal õues ulub, ootas kenasti etenduse lõpu ära ega seganud.

Tantsupidu 4

Proovipäev 4.

Soe. Kohati suisa palav. Suvi :)

Aga korraldajate poolt on joogivesi tagatud. Tublid juhendajad jalutasid rühmade vahel veepritsidega, mis jahutas. Ehk saame hakkama. Ja tipphetk oli päästekomando saabumine, millega soovijaid (ja neid, eriti noori, jagus) veejoaga kasteti.

Liikumine. Täna juba korralik trennipäev koos korraliku sammude arvuga.

Lõunasöök. Naiskodukaitse töötab laitmatult. Ehk tuhanded sööjad saavad sujuvalt ja kiiresti toidetud. Peolisele on magustoiduks iga päev jäätis.

Harjumine. Esimesed päevad elad sisse. Viimased on tavapäraselt (kogemuse baasilt) tempokamad. Hetkel oleme aga täpselt seal, et päris mõnus on. Tõused, sööd, liigud trenni. Harjutad, sööd, harjutad. Liigud koju. Pesed. Sööd. Puhkad. Täitsa mõnus elu  :)

Tantsupidu 3

Kolmas trennipäev.

Pikk päev.

Alustuseks Wismari staadionil oma liigi tantsud läbi. Siis jalutuskäik Kalevi staadionile, kus trennipäev jätkus. Kokku 12 tundi. Või 13 ja pool, kui minekust koju jõudmiseni arvestada.

Mõnusalt soe. Mitte palav. Aga tuul ja pilved said puhkepäeva. Ehk päike säras üksi.

Ja põllumeeste rühmale sobivalt oli peaväljakul tunda värske heina lõhna. Kuivuse ja tuhandete tantsujalgade ühistöö staadionimurul.

Loomulikult oli juba Lääneranniku segarühmade seas tuttavaid üksjagu. Nüüd suuremas seltskonnas veel enam. Lisaks avalikkusele tuntud tegelasi. Jüri Ratasest Tõnis Niinemetsani. Rahvatants (usun, et rahvalaul samamoodi) on populaarne.

Oluline hetk oli staadioni suure ekraani vaatamine. Ehk suure pundiga joonistusid mustrid välja, mida ka tantsija ekraanilt nägi. Andis palju juurde, kui said aru, milleks sa midagi platsil teed ja mis sellest kokku saab.

Hommikune täiendus. Unetunnid, õigemini minutid, muutuvad üha väärtuslikumaks. Ehk et vaikus ööbimiskohas kestab hommikuti iga päevaga kauem.

Tantsupidu 2

Trennipäev 2.

Kuna trenn oli kaugemal, kui esimesel päeval, aga algas ka varem, siis kaasjalutajaid seekord polnud.

Linn üsna vaikne. Eriti hommiku kohta. Suur suvi ilmselt.

Trennipäeva algus pakkus võimalust liikuda. Esimese päeva asju läbi teha. Siis lõunapaus. Ei läinud nii, et toitlustajal vaid üks kulp, nagu kunagi jutu järgi juhtunud. Ehk supp ja jäätis sujuvalt käes. Söödud ka.

Ja siis. Järgmise pooleteise tunni jooksul umbes 300 meetrit liikumist ja 3 minutit tantsusamme meestel. Et eri liigid ja vanused peavad oma asjad kokku sulatama ning tantsujuhi tähelepanu läks naistele ja eriti lastele, siis oli ootamist üksjagu. Aga nii mõnigi sai sõba silmalegi.

Päeva puänt oli, et ca 800 (noorte ja lastega koos märksa enam) tantsija peale oli 4 välikäimlat. Nii et tantsujuhi suunamisel/loal võtsid lähikonna põõsad meeste metsapeatuste koormuse kandmise enda peale. Ilm soosib ning vihma pole saanud, siis saame taimi sel moelgi lohutada.

Päeva üllatus. Trenn lõppes pea pool tundi varem, kui planeeritud. Korra on väsimus. Löntsid ööbimiskohta. Sööd. Pesed. Ja on jälle inimese tunne. Nii et julged ja jaksad veel seltskonnaga sumiseda. Et uuel päeval särasilmil uuesti alustada.