Osalen taas jalgpallikoolitusel. Ehk et iga teisipäev Lillekülla sõit.
Seltskond on kihvt. Kaks soomlast- neist üks kirus oma riigi koolitussüsteemi ja kiitis meie oma, teine on noortekoondiste väravavahtide treener. Mitu Premium Liiga mängijat. Ja loomulikult Nõmme Kalju leegionärid. Jorge ning Toshi.
Kui Wakui on Kalju eest mängides emotsionaalse ning elava mulje jätnud, siis seal on ta pigem asjalik. Seevastu portugallane on jutukas ja kui sõna saab, siis selgitab asja ikka pikalt ja põhjalikult. Saan aru, et praktilises pooles nad täiega vajutada ei saa, aga kihvt on ikkagi selliste kuttide vastu pallida.
Samas asjaolu, et ärkad viiest- eelmiste päevade väsimus ka turjal- tekitab kella kolmest, kui päeva esimene pool ja kosutav lõunasöök selja taga, ikka mesimagusa une. Esimesel korral viibisin nö kahe maailma vahel. Nägin ja tajusin, mis koolitaja rääkis, ent tegelikult olin kusagil mujal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar