Väsimus

Pühapäeva hommik. Justkui ei olekski minu enda keha see, mida voodist välja üritan vedada.

Päeval liigamäng. Enne mängu viskasin (jah, mina, kes ma arstirohtusid ei salli) paratsetamooli kurku. Samas esimene poolaeg oli ikka raske ja uimane, palju vigu. Aga ise tahtsin ju mängida, seega ei saa loobuda, alla anda. Teine poolaeg on juba parem ja mängu lõpu osas juba täitsa okei. Võin vabalt kaitsest rünnakule sekkuda ja jõuan tagasi. Samas mäng ise tervikuna on meil kandiline ja puudub konkreetne idee. Täiesti ebaloogiline kaotus ja tekib tunne, et kas oli ikka mõtet sinna ronida.

Et miski viirus sisse on pugenud, andis märku tänane hommik. Sellist asja, et lihased-liigesed mängujärgselt valu teeks, ei mäleta lähiminevikust küll  mitte.

Aga õnneks on pühapäev ainult kuue päeva kaugusel. Siis saab taas veidi puhata :)