laupäev, 26. jaanuar 2019

Jalgpall

Täna noorte jalgpallisõpradega turniiril Keilas.
Vaatan, et vähemalt lapsevanemate osas on tribüünil kaasa elamine ägedam kui rahvuskoondise mängudel rahvusstaadionil.

reede, 25. jaanuar 2019

Parlament

Lugesin eelmisel reedel nii maakonnalehest kui sotsiaalmeediast oravate omavahelisest mõttevahetusest. Kirja(de)st, mida millegipärast ise ajakirjandusele lekitati. Kogemata? Ei tahaks seda nii kogenud kohaliku tasandi poliitikutelt uskuda. Sihilikult? Põhjus, miks seda tegema peaks, jääb  samas arusaamatuks.

Et seal oli kaks mõttekohta - suur erakond ei arvesta väikese piirkonna ideedega ning väikesest piirkonnast on keeruline suure erakonna valimisnimekirja üldjärjestuses mõistlikule kohale jõuda - otsustasin näidata, et see pole reegel.
Leidsin, et kui üks võimalik lähenemine sai tähelepanu trükimeedias, siis on õige just selles samas kanalis ka alternatiivi tutvustada.

Kahjuks ei jõudnud ma vastulause/järellooga nädalavahetusel tegeleda, kuna olin muude kohustustega seotud. Näiteks esindasin valda Maakilva mälumängusarjas. Esmaspäeval-teisipäeval olime aga õppereisil Märjamaal-Tartu vallas-Järvamaal. Nii valmis arvamuslugu nädala keskel varahommikul.

Ja saan aru, et siin ma ei olnud piisavalt ettenägelik. S.t ei osanud ette mõelda, mida tähendab loo ilmumine reedeses lehes. Vabandan maakonnalehe (ja selle peatoimetaja) ees, kes minu pärast sai süüdistuste osaliseks. Põhjuseks siis see, et reedene Hiiu Leht ilmus koos Valla Teatajaga.

Ise näen asja siiski nii, et Hiiu Leht on maakonnaleht. Sõltumatu maakonnaleht. Sõltumatuse heaks näiteks on kasvõi see, et P.L., kes sama ajalehte sotsiaalmeedias korduvalt kriitikaga pildunud, saab samas ajalehes soovi korral jätkuvalt sõna võtta või oma tekste avaldada. Nii juhtus ka 18.01, millest minupoolne reaktsioon alguse saigi. Samamoodi A.V., kes sotsiaalmeedias ajalehte kritiseerib, ent leiab seal trükipinda korraldatud ürituste kajastamise näol või arvamust avaldades.
Samamoodi on sõltumatu ajaleht Hiiumaa Teataja ehk valla leht. Ajaleht, mis edastab valla uudiseid.
Mis neid seob, on see, et majanduslikult on kõige soodsam valla lehe kojukanne teostada koos maakonnalehega.

Kui P.L. süüdistas mind sihilikult arvamusloo sättimises reedesele päevale, siis pean tunnistama, et nii tubli poliittehnoloog ma ei ole. Vabandust.
Küll olen ajalehe veergudel oma (arvamus)lugusid avaldanud varsti kakskümmend aastat. Arvamuslugude puhul saanud ka pettumuse osaliseks, kui see õigel ajal või üldse trükivalgust näinud ei ole. Aga mis seal ikka. Toimetus teebki omad valikud. Ja ka minu sulg ei ole alati piisavalt terav.
Sihtimisest või kirjutamisest rääkides, siis pigem arvan, et meie maakonnalehes ei ole küsimus ruumipuuduses. Pigem see, et liiga vähe/harva saadavad kohalikud oma lugusid toimetusele. Süüdistada neid, kes aktiivsemad on... Olgu, pigem saan liigse tegutsemise eest vastu pead, kui üldse mitte tegutsemise eest.

Allpool avaldan ka oma arvamusloo, mis ilmus 25.01.2018 Hiiu Lehes.


Hiidlane jõuab parlamenti

18. jaanuari Hiiu Lehes kritiseeris Reformierakonna piirkonnajuht Peep Lillemägi erakonda hiidlaste mittesoosimises. Põhjuseks hiidlaste ettepanekutega mittearvestamine valimisprogrammis.
Sotsiaalmeedias tekitas see kõiksugust mõttevahetust. Tegelikult ei ole siin aga koht parastamiseks.
See on ühtepidi kurb ja mõtlemapanev. Teistpidi näitab, kui palju tööd ja energiat nõuab väikese piirkonna jaoks oma sõnumite viimine riigi tasandile.
Tean seda oma erakonna, sotsiaaldemokraatide näitel. Põllul, mida Kalev Kotkase juhtimisel aastaid künti, on jätkuvalt vaod sees ning Reili Ranna eestvedamisel on nende ajamist jätkatud.
Mul on hea meel, et mitmed hiidlaste põhimõtted kajastuvad ka erakonna programmis. Näiteks see, et lasteaed kui esimene samm haridusteel, oleks tasuta.
Või teemad, millega hiidlased algatust teinud on ja kus jätkuvat riigi tuge ootame. See on nüüdisaegse tervisespordikeskuse rajamine ning kunstlume tootmise võimekuse loomine igasse maakonda.
Aga programmi mahtusid ka Hiiu-Saare-Läänemaa piirkondlikud teemad. Näiteks eesmärk panna Väikese väina veed uuesti voolama, rajada tammiavad ja asendada õhuliinid merekaabliga. Või siis taastada Turba-Rohuküla raudtee.
Ent kindlasti ka meie jaoks nii oluline põhimõte, et korraldame Rohuküla-Heltermaa liinil vähemalt 12 sõitu päevas ning Sõru-Triigi liinil iga päev neli sõitu.
Hiidlane Toompeale
Et head ideed teoks saaks, on vaja arengutel pidevalt silma peal hoida ning tugevat lobitööd teha. Selleks on parim variant hiidlase kohalolu Toompeal.
See oli Lillemägi teine kriitika tegemise põhjus. Ehk vaatamata hiidlaste sooviavaldustele on Aivar Viidiku koht üldnimekirjas alles 81. See tähendab, et viiendas piirkonnas kandideerijatest on ta üldjärjestuses eelviimane. Märk Hiiumaa tähtsuse(tuse)st erakonna jaoks.
Nimekirju, erakondade reitinguid ning valimispotentsiaali vaadates on täna hiidlastel vaid üks reaalne variant Riigikogusse jõuda. See on Reili Rand.
Üks asi on see, et ta on hiidlastest ainsana piirkonna nimekirjas teisel kohal, kuna teiste erakondade kõrgeim koht on hiidlastel kolmas-neljas.
Aga olulisem näitaja on koht üldnimekirjas. Ei mäleta, et hiidlased varem nii eesotsas oleks olnudki kui 11. positsioonil. See annab kindluse, et kui Rand valituks osutub, siis on tema sõnal fraktsioonis kaalu.
Ja see ongi tegelikult oluline.
Ehk eesmärk ei ole ju Riigikogusse pääseda. Eesmärk on seista oma väärtuste eest, seista oma valijate ning piirkonna eest.

Hergo Tasuja
SDE Hiiumaa piirkonna aseesimees

Kiire

Saamide uskumus: kui on väga kiire, siis tuleb visata pikali, kuniks kiire mööda läheb.
Ja ühel mehel oli nii kiire, et pidi koguni kolm päeva pikali olema. 

Mõte tänaselt koolituselt.

laupäev, 12. jaanuar 2019

Soo-ots

Võtsime ette jalutuskäigu Soo-otsa suurkivi juurde. Keset metsateed, mida harva lumest puhtaks lükatakse, silmasime kauguses autot. Peagi jalutas selle juht meile vastu. Oli samamoodi üllatunud, aga ka õnnelik, et meid kohtas. Aitasime tal auto ümber pöörata ja kuulasime, miks ta metsas uitab.
Nimelt on Eestis 110 suurkivi, mille ümbermõõt suurem kui 25 m ja diameeter enam kui 10 m. Tema, Kersti L., kaardistab ja pildistab need raamatu tarvis üles. EV100 kingitus. Tegemist oli 96nda kiviga.
Enne seda oli ta koostanud kogumiku Harjumaa rändrahnudest, mille meilegi kinkis.

reede, 11. jaanuar 2019

Volikogu

Tänases Hiiu Lehes tore lugemine volikogu ja volikogu komisjonide töös osalemise statistikast.

teisipäev, 8. jaanuar 2019

Emmaste osavald

Elanike arv Emmaste osavallas (seisuga 01.01.2019)
1261 elanikku, kellest mehi 714 ja naisi 547.

Täpselt aasta tagasi oli elanikke 1241, kellest mehi 667 ja naisi 574.

2017. aasta 1. jaanuaril elas Emmaste vallas 1241 elanikku.

reede, 4. jaanuar 2019

Tulumaks

Omavalitsustele üle kantud tulumaks jaanuar - detsember  2018. aasta
  KOKKU Võrdlus %
Nimi 2018 2017
Haapsalu linn 9 647 244 8 780 277 9,87
Hiiumaa vald 8 228 158 7 276 995 13,07
Kihnu vald 524 557 462 630 13,39
Lääne-Nigula vald 5 248 296 4 683 066 12,07
Muhu vald 1 619 315 1 459 143 10,98
Ruhnu vald 157 723 145 288 8,56
Saaremaa vald 24 169 595 21 750 646 11,12
Vormsi vald 424 688 354 931 19,65
KOKKU 1 100 061 801 983 844 279 11,81

Maamaks

Omavalitsustele üle kantud maamaks jaanuar - detsember  2018. aasta
  KOKKU
Nimi 2018 2017
Haapsalu linn 377 201 362 872
Hiiumaa vald 365 106 354 669
Kihnu vald 2 638 2 656
Lääne-Nigula vald 503 769 677 502
Muhu vald 78 889 77 292
Ruhnu vald 2 060 2 195
Saaremaa vald 1 228 465 1 208 757
Vormsi vald 54 332 53 517
KOKKU 57 902 222 57 749 436