Reede, 28. oktoober 2022

Hiiumaa asja tasub ajada üheskoos

Eelmise reede (21. oktoober) Hiiu Lehe arvamusküljelt Antti Leigri lugu „Kes seisab hiidlaste eest?“ oli suisa kurb lugeda. Nii lühikeses kirjatükis nii palju fakti- ja loogikavigu, et seda annab korrigeerida.

Mis aga ehmatas, oli mõtteviis, et avalikku raha on õige jagada tutvuste kaudu ja/või erakonnaliini pidi. Keskerakonnaga võib seda mustrit seostada, Anttist olen aga paremal arvamusel.

Mingil põhjusel on Hiiumaa keskerakondlased püüdlikult parteid teeninud. Hämmastav oli augustikuu Kesknädalast lugeda, et hiidlased esitasid erakonna juhatuse kandidaatideks Tinderis naistega ebaviisakalt käituva Andrei Korobeiniku ning Eesti riigi suhtes vaenuliku Mihhail Stalnuhhini.

Samas selle asemel, et Riigikogu valimistel mõnd tubli hiidlast – näiteks Inge Talts, kes kohalikel valimistel ka piirkonnajuhti häälesaagilt selgelt edestas – välja pakkuda, tuuakse siia piirkonda kandideerima kohalikke olusid mitte tundvad kirjanikud ja erukindralid.

Olen Anttit ja Jüri Ratast ka varem avalikult tunnustanud toetuse eest, et Vabadussõja mälestusmärk Hiiumaale saaks. Riigieelarveline toetus läheb kindlasti asja ette ning kahtlemata jõuab projekt ka lõppsadamasse.

Küll tuleb tõdeda, et just keskerakondlane Taavi Aas on hiidlastele viimaste aastate suurima käki keeranud. Keerulise koroonaperioodi järel ning suursaarte vastuseisust hoolimata tõsta kiirkorras ja ainuisikuliselt mitukümmend protsenti laevapileti hindasid – valus hoop saare majandusele.

Antti mainis hariduse olulisust. Sellele vaatamata on just kohalikud keskerakondlased kõige selgemalt sõdinud haridus- ja kultuurivaldkonna arengute vastu. Vallavolikogu protokollide järgi oldi Spordikeskuse rajamise vastu, ei soovitud Kärdla kooli uue hoone hankelepingut eelmisel suvel heaks kiita ning Käina kultuurikeskuse renoveerimine on olnud justkui punane rätik härja jaoks.

Samas Käina heaolukeskus – nimetan seda nii, sest kui kultuurimaja renoveeritakse ning seal saavad mh olema päevakeskuse ja perearstikeskuse ruumid, peaks ka nimi sisule enam vastama – on kahtlemata vähemalt lõuna-Hiiumaa jaoks ülioluline objekt.

Eelarvestrateegias on selleks järgmisel aastal ette nähtud miljon omaosaluse ning miljon toetusena.

Faktivead

Siit ongi sobiv sissejuhatuse juurest vigade paranduseni jõuda.

Väide, et vallavalitsuse koosseis on paisunud, ei vasta tõele. Numbriliselt on vallavalitsuse koosseis nii otsustusorgani kui ametiasutuse puhul võrreldes möödunud aastaga vähenenud.

Kurb on lugeda valeväiteid nagu oleks Kärdla uue koolihoone ehitus aastateks sahtlisse lükatud. Nii mahukat objekti ei saagi aastaga valmis. Rahastusotsus, arhitektuurikonkurss, planeerimine ja projekteerimine, lõpuks ehitamine.

Kui palju ehitus maksab ja millal õppima asuda saab, ka see pole saladus olnud. Aga olgu siis üle korratud, et 8 miljonit, millest 3,4 miljonit on toetusraha. 15. november saab ehitus valmis, algab sisustamine. Uue aasta alguses (täpse kuupäeva saab ehitustööde lõpetamise järel öelda) kolime uude hoonesse.

Huvitav on lugeda, et kord on Tuuletorn halb, kord jälle hea. Viimast peaasjalikult siis, kui tuleb juttu, et see projekt sai tagantjärele miljoni lisatoetust. Toetuse, mida osad soovivad kangesti ühe ministri heateoks tembeldada. Samas teadjad teavad, et ministri roll oli vaid rahaeralduse otsus allkirjastada. Sisu poolest oli tegemist meetme ülejäägiga, mis edukate projektide vahel jagati. Ilma poliitilise suunamiseta.

Kahju, et Antti peab ühe piirkonna investeeringute toetamist „sisutuks tolmukeerutamiseks“. Samas eksib eelarvestrateegiast numbrite lugemisega – Kõrgessaare programmile on planeeritud 500 000 nelja aasta jooksul, mitte 150 000.

Hiiumaa jätkab julgelt

Seda arvestades võib andestada eksiarvamuse, et „Hiiumaa investeeringud kuivavad kokku“. Järgmine aasta on tõesti tagasihoidlikum, aga aastatel 2024-2026 on volikogu kinnitatud eelarvestrateegias investeeringuid mahus 34 miljonit eurot. Sellest 26 miljonit toetusrahadena. Mh Kärdla lasteaed ja kultuurikeskus, Pargi tänava hooldekodu II etapp, Hellamaa sotsiaalküla ja Tohvri dementsete hoone.

Hiiumaa haigla juures olev kopteriplats on aga igati asja ette läinud. Olen kuulnud lennusalgalt, et paaril korral poleks nad ilmastikust tulenevalt vanale platsile maanduda saanud. See võis aga tähendada, et kellegi elu sai seeläbi päästetud. Selle investeeringu üle ei maksa nalja heita.

Tegutseks üheskoos

Kokkuvõttes tahaks öelda, et kõige kindlam on hiidlaste heaks panustada siis, kui poliitilised jõud selles õlad kokku panevad. Nii nagu tehti Spordikeskuse puhul. Esialgse vastuseisu järel liitusid ka kohalikud keskerakondlased sotsiaaldemokraatide ning isamaalastega, et vabariigi valitsus vastu seina suruda ja toetus keskuse täismahus välja ehitamiseks saada.

Selliselt toimetades võime palju saavutada. Antti tunnustuseks tahan öelda, et valla tasandi teemadel olemegi nii suutnud toimetada. Volikogusse jõudnud jõud, olgu nad koalitsioonis või opositsioonis, suudavad konstruktiivset koostööd teha ning möla ajamise asemel päris asjadega tegeleda.

Kahju, et Riigikogu valimistele vastu vaadates usutakse, et vastandamine toob suuremat edu, kui lahendustele ja koostööle orienteeritus. Ilmselt olen kehv poliitik, et vastupidist usun.


Ilmus 28.10.22 Hiiu Lehes