Sõru laat

Magamata öö noortekeskuses filmiöö raames selja taga, suundusin Sõru sügislaadale. Kui esimest korda kaasa lüües puudus mul eelinfo, et mis-kes-kus ja ega ka kohapeal oli palju tundmatut, siis seekord oli kõik juba kuidagi kodune. Tõsi, veidi trikke tegi tehnika, mistõttu pidin oma mikrofoni mitu korda nö ümber seadistama.

Väga meeldib selline hubane ja väike laat. Kus sa ei mattu massi alla ega sisse, samas kõik vajalik on olemas. Ja kus ei pea tormama, vaid võid osa saada ka laadamelust.

Lisanüansiks seekord tõsiasi, et sain mitme inimesega sinatuttavaks ja päris paljud astusid ligi, et valla asjadest rääkida. Huvitavad jutuajamised olid. Tean, et mul tuleb ikka pikalt veel elada ja püüda ise tegus olla, et kogukond omaks võtaks, aga tore on tõdeda, et vahel selle kalju küljest ikka mureneb kive.

Ahjaa, laadal avati ka juuksurisalong :) Astusin isegi läbi. Ja mainimata ei saa jätta ka tantsunaiste maitsvaid kooke, mida mulle söömiseks kohe hulgi sokutati :)