Kolmapäev, 29. september 2021

Valimisstuudio

Täna ETV valimisstuudios.
Saatejuhid: "Tänase päeva suur uudis - igas õiges konservatiivis on olemas väike sotsiaaldemokraat."

Teisipäev, 28. september 2021

Katuseraha

Algatuseks tunnustan. Reformierakonda, et nad opositsioonis olles katuseraha jagamisest Riigikogus loobusid, vähemalt viimasel kahel aastal.
Kutsusid üles sellest süsteemist üldse loobuma.

Endine rahandusminister Aivar Sõerd ütleb, et katuseraha jagamine tuleks lõpetada: "Riigikogu ei peaks tegelema katuserahadega, vaid eelarve sisuliste ja suurte küsimustega. See devalveerib eelarve menetlust, see devalveerib riigikogu tõsiseltvõetavust eelarve menetlemisel."

Teine endine rahandusminister Jürgen Ligi täiendas: "Ma olen vastu isegi formuleeringule, nagu tegu oleks "regionaalsete investeeringute" või "katuserahaga". Siin on kanditud eelarveraha isikliku populaarsuse nimel, tihti endaga seotud ettevõtmistessegi ja Tallinnasse, mis lisaraha ei vaja."

Nüüd aga, olles valitsuserakond ehk omades rohkem võimalusi (st suuremas mahus) raha suunata, hakkab seisukoht teises suunas liikuma. Umbes sinna, kuhu endine Riigikogu esimees Henn Põlluaas oma hinnanguga põrutas - riigikogu liikmed ei saa riigieelarvest aru, samas kui katuserahad on lihtsasti tõlgendatavad ja läbipaistvalt jaotatud.

Kuna riigieelarve on umbes tuhat korda - mõniteist miljardit versus mõniteist miljonit - suurem, kui Hiiumaa valla eelarve, siis piltlikult öeldes loobuvad parlamendisaadikud arutamast, kuidas ja kuhu suunatakse sotsiaal- või haridusvaldkonna raha, mis moodustab üle poole eelarvest. Selle asemel oleksid rõõmsad, et saavad otsustada, kuhu anda toetust 5 või 10 eurot.

Teiselt poolt on tegemist korruptsiooniga. Tõsi, üsna avaliku korruptsiooniga. Aga toimub avaliku raha suunamine suvaliselt valitud inimestele, asutustele. Märkimisväärsel osal juhtudest on olemas otsesed seosed raha saaja ning jagaja vahel.

Ja lõppeks on lihtsalt kurb. Kurb, kui mõni rahvaesindaja tõepoolest usub, et "selliste vägitükkidega" nagu katuseraha suunamise üle otsustamine ongi inimeste esindamine riigi tasandil. Et sedakaudu juhitakse riiki ja suunatakse riigi arenguid.

Esmaspäev, 27. september 2021

Mask

Neljapäeval otsustas vabariigi valitsus piirangute leevendamise üle Hiiumaal. Ei taha öelda, et otsustas mitte otsustada. Seisukoht ju võeti. Piiranguid ei leevendata. Vähemalt kuniks kõigist saareelanikest vähemalt 70% on vaktsiinikuuri läbinud.
Samas oli see pigem üllatav, kuna veel keskpäeval oli teadmine, et otsus sünnib teises suunas.

Iseenesest võib otsus sisu poolest õige olla. Eestis tervikuna on nakatumiste arv tõusuteel. Hiiumaa selles suhtes küll erandlik ehk oleme suutnud (ptüi-ptüi-ptüi üle vasaku õla) suuremad nakatumised ära hoida ning suhteliselt terved püsida.

Aga et kümmekond päeva varem ütles peaminister, et piirangud leevenevad, siis see avaldas juba inimeste käitumisele mõju. Ehk et sõnumit võeti kuulda ning oluliselt vähem kantakse peale seda avalikus ruumis kaitsemaske. Ja ma saan inimestest hästi aru, sest et sellekohane signaal üsna kindlas kõneviisis anti.

Kui leevendusi kaaluti, siis suheldi ka hiidlastega. Ja arvamused jooksid üsna pooleks. Sedasama võis ka sotsiaalmeedia gruppide kommentaariumis lugeda. Tuleb mainida, et siis oli arutluse all mahukam leevenduste pakett. Nii maskikohustuse kaotamine kui ka tõendi küsimisest loobumine.

Ja kus keerulised otsused ning lõputu arvamusfestival, seal ideed idanemata ei jää. Ehk nende piirangute arutelu juures käis läbi ka mõte Rohuküla sadamas kontrolli teostama hakata - et kes terve ja saarele saab. Meenutades 2020 kevade erilubade otsust, tekitasid sellised mõttekäigud kõhkluseid. Seisukoht oli, et kui piirangute leevendamine saarel toob mingeid uusi täiendavaid piiranguid kaasa, siis ei toeta me valitud suunda.

Eelmisel nädalal oli aga juttu vaid maskikohustuse kaotamisest ning selles osas oli/on ka maakondlikul kriisikomisjonil üsna üksmeelne seisukoht, et sellest nõudest võiksime saarel loobuda. See otsus ei keela ju maski kanda. Ütleb vaid, et pole kohustuslik. Millegipärast sellest plaanist aga loobuti.


Samas, jällegi veidi ootamatult, võeti loetud tunnid hiljem vastu otsus huvihariduse-huvitegevuse piiranguid leevendada. Seda siis üle-Eestiliselt ning viies need sarnastele alustele haridusasutuste isolatsiooninõuetega.
Muudatustega ei tehta vahet, kas lapse või noore kokkupuude COVID-19 haigega on õppe- ja kasvatustegevuse käigus või samas lasteasutuses või koolis toimuva huvingi raames.

Pühapäev, 19. september 2021

Kandidaadid

Valimiste kontekstis on välja toodud, et kandidaatide arv on väiksem kui nelja aasta eest. Iseenesest ei ole see üllatus. Sama trend Eestis. Kui mitte kõigis, siis enamikus ühinenud omavalitsustes on kandidaatide arv väiksem kui see oli 2017.aastal.
Põhjused aimatavad. Ehk et liitumise ajal oli kas segadust või vähemalt teadmatust. Oli intriigi. Tänane olukord näitab, et ühinemised on toimunud pigem sujuvalt, pole põhimõttelist lõhet ja vastasseisu.
Oma roll on selles, et seekord on üks valimisringkond, kuna 2017. aastal oli neid viis. Ehk toona oli juba poliittehnoloogiliselt sisse kirjutatud suurem kandidaatide arv.
Ennustan, et ka valimisaktiivsus on madalam kui nelja aasta eest.

Laupäev, 18. september 2021

Spaa

Valimiste lähenedes on hakatud rohkem rääkima spaa teemal. Et rajame selle Hiiumaale.
Tegelikult on selle saarele kerkimine paljuski juba varasemast selge.

Üks on juba projekteeritud ning käivad arendustööd. Tõsi, see ei ole tavapärases mõistes spaa (nagu teame neid Haapsalus või Saaremaal). On väiksemale külastajate arvule ning pigem valitud klientuurile mõeldud heaoluspaa, kus pööratakse tähelepanu füüsilise ning vaimse tervise hoidmisele ja parandamisele. Eemal hoitakse alkohol, tubakas jms.

Teise rajamiseks otsustas vallavolikogu 2020. aasta augustis maatüki osta. Sadama tänav 35 (fotol), millele planeeringu järgi on igati asjakohane spaa ehitada. Vald ise seda rajama ei hakka. Aga saab olla heaks koostööpartneriks. Huvilisi on.


Variante on mitu. Näiteks on pakutud teha seda PPP (Public-Private Partnership) projektina. Sellisel juhul tuleks luua äriettevõte, aktsiaselts, mille nõukogus on enamus investoril, aga kaasatud ka vald. Viimane saaks aktsionäriks mitterahalise sissemaksega ehk annaks selleks antud kinnistu. Peainvestor omaks suuremat osa aktsiatest. Väikeaktsionärideks (nt veerand kõigist aktsiatest) kaasaks ka Hiiumaa elanikke.
Alternatiiv on anda valla poolt sellele kinnistule hoonestusõigus Y aastaks, kohustusega spaa X aasta jooksul välja ehitada.

Suviste kohtumiste põhjal saan öelda, et tõsiseltvõetavad huvilised on olemas ning usun, et asi saab teoks.

Pühapäev, 12. september 2021

Laev

Reedel kohtusime koos Hiiumaa ettevõtjate liidu esindajatega TS Laevade juhatusega. Vaatasime tagasi suvele ning arutasime tulevikuvajaduste ja -plaanide üle. Mul on hea meel, et osapoolte vahel toimub sisukas ning konstruktiivne koostöö.

Kolm peamist eesmärki:
- tihedam graafik sügise hakul
- suveperioodiks kolmas laev
- pikk plaan Hiiumaa liinile

Hiiumaal on tublisti panustatud sellesse, et meie suvehooaeg oleks pikem. Esmalt kahe kuu pealt kõigi suvekuudeni. Nüüd on ka kevade lõpp ja sügise algus haaratud. Viimased kaks aastat koondab Vananaistesuvi septembrikuu tegemised ühe mütsi alla. Sel suvel esitasime PKT projekti, mille toel saart järgmistel aastatel senisest suuremas mahus turundada. Kogumaht enam kui pool miljonit eurot.
Laevagraafik peab seda toetama. Koos laevakompaniiga taotleme riigilt uueks aastaks tihedamat sõidugraafikut.

Juulikuus ületas reisijate koguarv Hiiumaa ja Muhumaa liinil kokku esmakordselt 400 000 piiri.
Viie aastaga on kahel liinil kokku üle mere veetud 10 miljonit reisijat. Juulikuud ning viimase aja kiiret kasvu arvestades ennustan, et 2022. aastal viiakse ainuüksi suve (kui midagi erakorralist nagu koroona või suvine õnnetus vahele ei tule) jooksul üle mere miljon reisijat.
Suvekuudeks on juba järgmisel aastal Hiiumaa liinile lisalaeva vaja. Mitte seisma ja ootama olukorda, kui Tiiu või Leiger vajavad asendamist. Aga reaalselt sõitma vähemalt nö tipuaegadel. Selleks on kaks arvestatavat võimalust. Mercandia. Või tuua siia liinile Regula ning saata Mercandia Muhumaa liinile kolmandaks laevaks. Laevade parameetreid ja meretee pikkust arvestades on see isegi parem variant Hiiumaa jaoks. Muidugi on veel ka kolmas võimalus - talve jooksul hoopis mõni muu alus otsida.
Vajadus kolmanda laeva järele suvekuudel on aga ilmne. Koos laevakompaniiga taotleme seda riigilt uueks aastaks.

Teeb rõõmu, et viienda uue laeva hankimine on vabariigi valitsuse tasandil töösse võetud. Samas on selge, et kuigi on öeldud, et see sobib ka Hiiumaa liinile, jääb see ikkagi Muhumaa liini teenindama. On tähtis, et riigi tasandil oleks ka Hiiumaa liini jaoks pikk plaan olemas.
Vaadates statistikat, näeme, et Hiiumaa liinil on üleveo kasv kiirem ja kui võrdleme seda elanike arvuga, siis on vajadus lisalaevaks Heltermaa-Rohuküla liinil ilmne. Muhu- ja Saaremaal elab 3,5 korda rohkem inimesi. Samas üle mere liigub vaid veidi üle 2 korra rohkem inimesi ja sõidukeid, võrreldes Hiiumaa suunas liikumisega.
Laeva hankimine on mitmeaastane protsess, sellega tuleb juba täna alustada.

Lähiajal kohtume ka Transpordiameti ning MKM-iga, kus samad teemad aruteluks tulevad.

Reede, 10. september 2021

Hiiumaa kultuurikeskus

Vist ei ole Hiiumaal poliitilist jõudu, mis Kärdla kultuurikeskuse hoone renoveerimist või uue hoone ehitamist järgmistel aastatel ei toeta. Või seda valimislubadusena välja ei käi.

Kehtiva valla eelarvestrateegia järgi on antud investeering maksumusega kaks miljonit eurot planeeritud 2023 aastale.

Samas peaksime mõtlema suuremalt. Ehk me ei vaja pelgalt hoone korrastamist või sarnase sisuga uuel kujul üles ehitamist. Kontseptsioon tuleb põhjalikult läbi mõelda, et see täidaks meie vajadused järgmistel aastakümnetel. Niisamuti tuleks ära kasutada soodsat olukorda, kus kõik poliitilised jõud selle olulise investeeringuna välja on toonud.

Mõtleme kastist välja

Hiiumaa väärib multifunktsionaalset ja tulevikku suunatud kultuurikeskust, mis vastab kohaliku inimese ootusele, aga on atraktiivne ka turistile.

Siinkohal ei maksa unustada, et kultuur muuhulgas veab majandust. Seda eriti piirkondades, mis turismisektori jaoks atraktiivsed on. Hiiumaa kahtlemata on.

Betooni valamine on kindlasti vajalik. Samas planeeringus lähtume sisust eelkõige. Hiiumaal võiks olla umbes pooletuhande kohaga multifunktsionaalne kontserdisaal. Seda täiendavad kino, galeriid ja stuudiod. Valmidus teatrite või orkestrite residentuuriks. Võimekus võõrustada konverentse. Ööpäevaringselt avatud raamatukogu koos kaugtöökohtadega. Miks ei võiks saarel olla mõne kultuuriõppeasutuse filiaal? Häid ideid on kindlasti veel.

Kuidas tagame rahastuse?

On selge, et kui mõtleme suuremalt ning nõuame sisult enamat, siis peame investeeringuks rohkem vahendeid leidma. Suurusjärk võiks (tänaste hindade juures) olla kuue miljoni ümber.

Saarlased, kes samuti uuest kultuurikeskusest unistavad, on välja käinud mõtte, et iga saarlane võiks näiteks 10 euro eest oma nime hoone seinale osta. Võib-olla on idee laenatud Hiiumaa Kinolt, kus müüdi nimelisi toole? Igal juhul väärib arutamist.

Valla vahendid ning avatus võimalikke projektimeetmeid kasutada niikuinii. Sellele lisaks võiks aga see objekt leida koha riigieelarves. Hiiumaa Spordikeskus on väärt näide, kus sotsiaaldemokraadist kultuuriminister kinnitas esimese osa riigi toetusest, isamaa erakonna minister teise osa ning keskerakondlasest peaminister aitas otsuseid Hiiumaale soodsalt suunata. Mis muuhulgas näitab seda, et Hiiumaalt saatsid erinevad poliitilised jõud ja huvigrupid välja ühesuguseid sõnumeid.

Ehk tegemist oli erakonnaülese koostöö ning otsusega. Sarnaselt peaksime tegutsema ka selleks, et saarele kerkiks multifunktsionaalne Hiiumaa kultuuri- ja konverentsikeskus. Tegema üheskoos ja eraldi tugevat lobitööd, et kevadel uut riigieelarve strateegiat koostades leiaks Hiiumaa kultuurikeskus samuti ära märkimist.

See on suurepärane võimalus näidata, et hiidlased päriselt ka suudavad kokku leppida, ühise eesmärgi nimel toimetada ja teevad ära.



Ilmus 07.09 Hiiu Lehes

Pühapäev, 5. september 2021

COVID

Aitäh, kes huvi tundnud või tugevat tervist soovinud.

COVID läbi põetud. Korraks ajas palaviku kõrgeks. Maitsed ja lõhnad kadusid. Esimesed on tagasi tulnud suuresti. Lõhnadega läheb veel aega. Olen sel nädalal ka liikunud. Vaikselt kosun, kuigi füüsilisele vormile jättis ka selge jälje. Samas kindlasti saanuks raskemal kujul selle läbi põdeda.


*Täiendatud 5 päeva hiljem. Pea iga õhtu olen liikunud ning selgelt on tunda, et füüsis taastub. Seega hetkel ei oska seda teistest viirushaigustest teistmoodi võtta. Vähemalt minu puhul on haigus ja taastumine üsna sama mudeli järgi kulgenud.

Neljapäev, 2. september 2021

Tulumaks