Neljapäev, 31. detsember 2020

2020

Kirjutan lähipäevil ilmselt pikema tagasivaate. Aga lühidalt aastat kokku võttes on helgeid momente vähe olnud. Õigemini, neid on olnud. Kahtlemata. Eriti 02022020.
Aga üldine aastalõpuemotsioon liiga soojades toonides ei ole.
Kokkuvõtlikult - hea, et läbi saab.

Esmaspäev, 28. detsember 2020

Vesi

Juhtus nii, et sattusin talisuplemist proovima. Kui lubadus antud, siis tuleb täita ka.

Aga et esimene kord nii vahva oli, siis käisin ka jõululaupäeval end kastmas.

Iseenesest üliäge, et talisuplusala Kärdla sadamas nii hästi on vastu võetud - jääkarusid meil jagub. Samas on vette minek nii mugavaks tehtud, et mis sa muud oodata oskadki. Nüüd tuleb sarnane ka teistesse sadamatesse üles seada, liikudes esmalt näiteks Orjaku ja Sõru sadamasse edasi.



Esmaspäev, 21. detsember 2020

KL

COVID on kaasa toonud sündmuste vähesust võrreldes varasemaga. Ehk neil, kes siin-seal ringi tilberdavad, on kalendrisse vaba aega tekkinud.
See annab aga võimaluse teha uusi valikuid. Laupäeva sisustasin Kaitseliiduga, kus ma ülearu aktiivne liige ei ole olnud. Nüüd siis hommikust õhtuni maastikul. Värske õhk, vaba liikumine. Mõnus vaheldus. Lisaks ohtralt laskmist, kuna peaeesmärk oligi relvad sisse lasta ning laskeharjutusi sooritada.
Ei saa märkimata jätta, et neljanda advendi eelpäeval oli järjepidevalt pluss kuus kraadi.

Teisipäev, 8. detsember 2020

November

Kui oktoober oli igati ootuspäraselt pöörane kuu, siis november tuure ülearu palju maha ei tõmmanud. Tõsi, mõningal määral siiski. Näiteks uneaega jäi kuu varasemasega veidi enam.

Kindlasti avaldas mõju COVID-positiivsete arvu kiire kasv kuu esimesel dekaadil. Välja on kujunenud aga operatiivne infovahetus ning tõhus koostöö erinevate asutuste vahel, mistõttu õnnestus kolded üsna kiiresti piiritleda ning tänasest on pilt mõõdukalt optimistlik.

4. novembril avasime Kärdla keskväljaku ning saarel oli külas riigihalduse minister Jaak Aab. Päev varem kohtusime kultuuriministeeriumi spordiosakonnaga.

Nädala lõpul toimunud tegevused lähtusid ennetusmeetmetest ning täna julgen hinnata, et hiidlased kannavad maske meelsamini kui mandril seda tehakse. Nii oli beebipäev üks esimesi sündmuseid, kus osalejad - v.a beebid - maske kandsid.

Kuu teisel nädalal andsid tooni volikogu komisjonid. Jätkus ka ühistranspordihanke ettevalmistamine, kuna tänane hankeperiood lõppeb 2021 aastaga ära ja 2022 alustab kas uus vedaja või parima pakkumise korral sama vedaja uutel tingimustel.

11. novembril asetasime Spordikeskusele nurgakivi ning saarel oli külas kultuuriminister Tõnis Lukas. Suulise lubaduse saime, et 2022 aastal mahub riigieelarvesse Hiiumaa muuseumihoidla ehitamine.

Saart külastas ka Rumeenia konsul, et üle anda autasu tõlkija Riina Jesminile ning arutada koostöövõimalusi Rumeenia ja Hiiumaa ettevõtjate vahel.

Kuu lõpus viimistlesime 2021 aasta eelarveprojekti, et see volikogule üle anda. Sellest dokumendist, aga ka volikogu istungist kirjutasin ka eraldi veidi pikemalt. Meeldiv, et eelarvestrateegia ehk kokkulepped lähiaastate investeeringute osas suudeti volikogus üksmeelselt teha.

Kuu lõpus külastas saart Eesti Vabariigi President.

Et Hiiumaa valiti maailma saja (keskkonna seisukohalt) kestliku sihtkoha hulka, siis oleme tegelenud Green Destinations teemadega. Sellega sobitub ka otsus, et loobume ilutulestikurakettide kasutamisest aastavahetusel.

Kuu sai ära saata advendi saabumisega. Äge, mida meie inimesed teevad. Näiteks võrratu päkapikumaa Suuremõisas või jõulumaa Emmastes, kus pakuti võimalust ka saanisõitu (ilma lumeta!) teha. Kärdlas on tehtud ettevalmistusi jõuluturu avamiseks.

Koondina võib öelda, et põnev on. Kohati ehk isegi üleliia. Ehk põhiülesannetega tegelemise sekka hüppab teemasid, mis tublisti energiat ja aega nõuavad, ent kui saaks valida, siis elaks maailmas, kus neid üles ei kerki.

Teistpidi on tekkinud tunne, millises meres ujun ning hakkab tekkima teadmine, millist ujumisstiili kasutada või kuhu poole tüürida, et lõpuks kaldale jõuda.

Reede, 4. detsember 2020

Eelarve

Esmaspäeval andis Hiiumaa Vallavalitsus valla 2021. aasta eelarveprojekti üle Hiiumaa Vallavolikogule.

Käesoleva aasta läbiv märksõna on olnud COVID-19. See tõi kaasa majanduslanguse ning tekitab teatavat ebakindlust ka järgmise perioodi osas. Kuigi üha enam räägitakse vaktsiinist, on mitmete tegevusvaldkondade toimimine häiritud või suisa peatunud.

Seda arvestades on vallavalitsus eelarveprojektis lähtunud konservatiivsest vaatest, prognoosides tulumaksu 4,5 protsenti vähem kui 2019. aastal tegelikult laekus.

Lõppev aasta on Hiiumaa jaoks olnud väiksema majandusliku tagasilöögiga, kui kevadel arvasime. Kui see trend jätkub, oleme valmis eelarveprojekti selle menetlemise käigus optimistlikumaks korrigeerima. See tähendab tulude laekumist suurendama.

Eelarve kogumaht ehk põhitegevuse tulud on 15,3 miljonit eurot. Sellest moodustavad maksutulud peaaegu 60 protsenti. Saadavad toetused pea 28 ning tulud kaupade ja teenuste müügist 12 protsenti.

Põhitegevuse kuludeks kavandame 14,1 miljonit eurot. Sellest 60 protsenti moodustavad personalikulud, 28 majandamiskulud, 11 antavad toetused ja ühe protsendi muud kulud.

Investeerimistegevuseks planeerime 7,6 miljonit. Suuremad investeeringud on kindlasti rohkem kajastust leidnud, ent oluline on, et eelarve haarab saart tervikuna. Arendused puudutavad kõiki saare piirkondi ning haaratud on erinevad valdkonnad.

Oluline on, et Hiiumaa vald võtab ette munitsipaalüürielamu rajamise. Vana hoone korda tegemise Kredexi toel, mille kaudu tekib enam kui kümme kaasaegset korterit Kõrgessaarde.

Miks sinna? Soovime anda piirkonnale uut hoogu – elamispinnad on seotud muuhulgas kooli ja lasteaia kestlikkusega. See võiks olla eeskujuks, et teisedki seisvad hooned korrastada.

Paladel valmistame ette spordihoone korrastamist – energiatõhusaks ning soojapidavaks muutmise.

Tohvri hooldekodu saab uuel aastal alustada laienemise teise etapi projekteerimisega. See on eraldiseisev dementsete osakond, mille järgi on vajadus ning mis tähendab, et piirkonda lisandub taas töökohti.

Regionaalpoliitiliselt väga oluline on hajaasustusprogrammi vahendite suurendamine kolmandiku võrra. Ehk järgmisel aastal saame selle võrra enam taotluseid rahuldada ning parendada kodude elamistingimusi.

Ülesaarelise haardega on ka tänavavalgustusvõrgu üle viimine energiasäästlikele LED-lampidele ning taastuvenergiaallikate toitele. Nii jätkame muuhulgas bussipeatuste valgustamist päikesepaneelide toel.

Jäätmejaamas on kavas rajada vaheladustamise plats, vahetada välja konteinerpark ning rekonstrueerida jäätmepress ja kontorihoone.

Kõike eelnevat tehakse selleks, et luua paremad tingimused saarel elamiseks ning siin tegutsemiseks.

Samas on väga oluline, et panustaksime jätkuvalt ka sinna, kus juba täna iga päev toimetame. Üks märksõna on haridusvaldkond.

Eesmärk on, et igas haridusasutuses on lastele vahepalaks värsked puu- ja köögiviljad. Et köögis kasutaksime maksimaalselt kohalikku ja mahetoitu. Hoiame korras ja rajame koolide ja lasteaedade juurde uusi taimeaedasid või -peenrad.

Samuti väärtustatakse meie koolides ja lasteaedades liikumist. Nii kavandame ja rajame siseterviseradasid või liikumisalasid ning parendame võimalusi aktiivsete õue(vahe)tundide pidamiseks. Neid täiendavad avalikud mänguväljakud, viimane valmis just äsja Suuremõisas.

Emmastesse soetatakse rularambid ehk saare noortele tekib veel üks skatepark.

Sümboolse tähendusega on Emmaste lasteaias kolmanda rühma taasavamine. See on kinnituseks ning käega katsutavaks tagajärjeks, et Hiiumaale soovitakse (tagasi) elama tulla. Hiiumaa sündide arv ei ole kasvanud, ent lasteaedades laste arv küll.

Käina lasteaias rajatakse jalgrataste hoidmiseks katusealused ja Vigri lasteaia õueala ootab suurem renoveerimine. Palade lasteaed saab õuevalgustuse. Palade kooli ja spordihoone vahelisele alale rajatakse samuti valgustus. Nii nagu sel suvel Emmastes tehtud sai.

Kui Kärdla põhikool tähistas äsja juubelit, siis Emmaste põhikool peab suvel 100 sünnipäeva. Suuremõisa koolil täitus 100 aastat töötamist mõisahoones ning Lauka kooli, mis suvel tähistab 120 eluaastat, ootab sügisel lõppenud välisfassaadi tööde järel uuel aastal ees siseruumide remont.

Juubeliaasta on ka Kärdla raamatukogul, millel täitub 150 tegutsemisaasta. Uuenduslikult rajatakse sinna järgmisel aastal elektrooniline läbipääsusüsteem, mis tähendab, et raamatukogu saab külastada ka siis, kui töötajat majas ei ole. Käina raamatukogu soetab aga laenutusautomaadi, mis pakiautomaadile sarnase tööpõhimõttega ja laenutusvõimalusi samuti laiendab.

Eelarve koostamise protsess ei ole maailma majanduse ettearvamatute olude tõttu lihtne olnud. Eelarveprojekt annab aga kinnitust, et me suudame nii suuri asju teha, näiteks nagu Hiiumaa Spordikeskus, kui ka igapäevaelus oluliste tegevuste arengu tagada.

See annab kindluse igapäevase toimetuleku mõttes. Samas loob eeldused arenguteks ja ning annab usku elanike arvu kasvuks.

Teisipäev, 1. detsember 2020

Tulumaks

 






Regionaaltoetused

Regionaalsed toetused ehk nö katuseraha. Hiiumaaga seotu 2021 riigieelarves.

EELK Reigi Jeesuse Kogudus MTÜ    
Remonditoetus    5 000
MTÜ Tuulte Tee    Hiiumaa Toidupanga tegevustoetuseks    5000
Kõrgessaare Lasteaed Vigri    Õueatraktsioonide uuendamise toetuseks    3000
Sõru Muuseumi    Tegevustoetuseks    4000
Hiiumaa Jalgpall MTÜ Tegevustoetus 10000
Hiiumaa Muinsuskaitseselts Investeeringutoetus 5 000
Hiiumaa RSK MTÜ Investeeringutoetus 5 000
Hiiumaa Tenniseklubi MTÜ Tegevustoetus 5000
Kõrgesaare osavald    Elektrijalgrataste rendivõrgustiku arendustööd    5 000
Mittetulundusühing Hiiumaa Nõuandekeskus Tegevustoetus 5 000
Mittetulundusühing Kärdla Nukuteater Tegevustoetus 5 000
Mittetulundusühing Suuremõisa Loss Inventari soetamine 5 000
MTÜ Tantsumajakas Tegevustoetus 7 500
Samaaria Eesti Misjoni MTÜ investeeringutoetus 5 000

Pühapäev, 29. november 2020

Samm ühtsuse suunas

Fraktsioon Kodusaar esitas 19.11 toimunud vallavolikogu istungil eelnõu, millega määratakse tulevase volikogu suurus ning selle valimise kord.

Ettepanek on „moodustada 17. oktoobril 2021 toimuvate Hiiumaa Vallavolikogu valimiste läbiviimiseks Hiiumaa vallas üks valimisringkond.“

Minu hinnangul igati mõistlik ettepanek ning seda mitmel moel.

Leian, et see on samm ühtsuse suunas. Ehk rõhutab asjaolu, et vallavolikogu tasandil peavad volikogu liikmed käsitlema saart kui tervikut. See algab valimistel, kus üks ringkond nõuab ülesaarelist programmi ning vaadet.

Meenutame, et Kodusaare nimekirja tuumiku moodustavad vallajuhid, kes kõige selgemalt 2017. aastal toimunud omavalitsuste ühinemisele vastu olid. Seda enam on tervitatav, et selline ettepanek sealtpoolt tuleb.

Minu jaoks on see ka märk, et Hiiumaa vallaks kokku kasvamise protsess on olnud suhteliselt valutu ning valitud osavaldade süsteemi tee on end õigustanud.

Saan aru, et esitatud ettepanek ei tähenda osavaldade kaotamist ning see pole ka vajalik. Küll tähendab see vahe sisse tegemist. Üks on poliitika kujundamine, mida tehakse vallavolikogu tasandil. Teine piirkondlikud väljakutsed, mis vajavad lahendusi ja mida on mõistlik lahendada osavaldades.

Sealjuures olen varasemalt välja käinud idee, et osavallakogusse ei peaks kuuluma poliitikud, vaid see võiks koosneda kohalikest sädeinimestest. Olla pigem külavanemate kogu.

Sotsiaaldemokraadid arutasid valimiste ja valimisringkondade teemat suvel. Ametlikku seisukohta ei ole kujundatud, ent pigem peetakse ühte ringkonda mõistlikuks. Mulle teadaolevalt on seda meelt ka teised poliitilised jõud saarel.

Kindlasti on aga mõttekoht Kodusaare eelnõu teine ettepanek „määrata mandaatide arvuks valimisringkonnas 23 mandaati.“

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus näeb Hiiumaa suurusele omavalitsusele ette pigem 19 liiget. Tänane 23 lähtub paljuski osavaldade loogikast, kus viie ringkonna puhul oleks iga piirkonna esindatus tagatud ning samas ka eri piirkondade mandaat võrdse kaaluga.

Suurem volikogu tähendab kindlasti suuremat arvamuste paljusust. Samas kui väiksem suurendab konkurentsi volikogusse saamiseks ning loob võimaluse, et komisjonides on poliitikute osakaal väiksem, spetsialistide osa suurem.

Kokkuvõtteks. Väga tervitan, et mõttevahetus tulevaste valimiste teemal on avatud. Isiklikul hinnangul on üks ringkond ka igati mõistlik. Kindlasti ei tähenda see tsentraliseerimist.

Viimast aitab tagada ka valla arengukava ühes eelarvestrateegiaga, mille vallavolikogu üksmeelselt kinnitas. Seal on selgelt ülesaarelist vaadet ning see kannab mõtteviisi, et areng peab toimuma üle saare. Eeldus, et volikogu liige peab seisma kogu saare ehk kõigi piirkondade eest, ei vastandu sellele, vaid toetab seda mõtteviisi.

Ilmus 27.11 Hiiu Lehes.

Kolmapäev, 25. november 2020

Video

IT-minister käis nädal tagasi välja idee, et valimiste ajal võiks inimesi tuvastada video teel. Idee sai meedias pigem negatiivse vastukaja. Kas selgitustöö oli nõrk, ei saadud idee sisule pihta või oli mõni muu põhjus, ent ise ei näe selles küll midagi paha. Pigem vastupidi.

Olen Veriffi kaudu isikutuvastusteenust kasutanud ja tõepoolest, mugav on.

Pean seda turvalisemaks kui ID-kaardiga hääletamine. Viimase võid ju sugulasele/sõbrale usaldada, kes siis Sinu eest (loodetavasti Sinu soovikohase) valiku teeb ehk hääletab. Saan aru, et Eestis selliseid näiteid ikka on. Videotuvastus tähendab, et pead ise arvuti taga olema hääletamise hetkel. Ja tõepoolest - see on nii lihtne protseduur, et ei oska sellele vastu olla. Lisapunkt selle eest, et hiidlane Veriffi taga on :)

Teisipäev, 24. november 2020

Volikogu

Kolm mõtet novembrikuiselt vallavolikogu istungilt.

1. Kui jätta kõrvale eriarvamused päevakorra kinnitamisel, siis tegelikult oli üsna üksmeelne ja konstruktiivne õhkkond. Kodusaare fraktsiooni juht Tarmo Mänd avaldas rahulolu, et nende muudatusettepanekuid on sisuliselt arutatud, opositsioonist ei ole üle sõidetud. Nii sai eelarvestrateegiasse sisse viidud näiteks Kärdla Kultuurikeskuse uue hoone ehitus ja Hellamaa Perekeskuse arendamine.

On oluline, et vaatamata erinevatele arusaamadele millal ja mida teha ehk kuidas saart arendada, suudetakse mõistlikult dialoogi pidada ning üheskoos võimalikult konsensuslikud lahendused leida.

Samamoodi on oluline, et kui siin saarel arvamused vahel ka risti lähevad, siis saart esindades lüüakse seljad kokku. Siinkohal tahan mina tänada opositsiooni, kelle erakonnad riigi tasandil koalitsiooni kuuluvad ning kes võimendavad saarelt välja minevaid sõnumeid ja soove. Ehk kuigi saarel oleme justkui teine teises tiimis, siis kaugemale vaadates tegutseme ühe eesmärgi - Hiiumaa - nimel.

2. Munitsipaalüürielamu. Volikogu toetas Kõrgessaares Sadama tee ääres oleva maja ostmist. Järgmine samm on Kredexist toetuse taotlemine, et sinna mõniteist (täpne arv sõltub lõplikust arhitektuurilahendusest) üürikorterit rajada. Meeldiv on tõdeda, et inimeste soov saarele (tagasi) tulla on jätkuvalt tugev. Selleks, et see lihtsam oleks, peab ka avalik sektor panustama. Munitsipaalüürielamud on selleks hea väljund. Usume, et see annab piirkonnale laiemalt positiivse tõuke - loodetavasti see maja pole ainus, mis korda tehakse ning mille arvelt elamufond kasvab.

3. PKT lisaraha. Ootamatult tekkinud raha puhul on alati oht, et tekivad teravad eriarvamused. Saime üpris üksmeelselt hakkama. Pool rahast kajastub Käina osavalla ridadel (arvestades, et lisaraha tuli Tuuletorni projekti tõttu), millest suurem osa kulub Elamuskeskuse lõpuni ehitamiseks. Muuhulgas saab keldrikorrusel olema bowlingusaal.

Teine pool kajastub üldvalitsuse all.

Oluline märksõna on hajaasustusprogramm. Järgmisel aastal saame saarel kolmandiku võrra enam projekte ellu viia. Arvestades, et hajaasustusprogramm on Eesti tõhusamaid regionaalpoliitilisi meetmeid, siis ei saa seda kuidagi alahinnata.

Osa sellest jääb erinevate arendusprojektide jaoks. Ja kolmas osa Tohvri Hooldekodu järgmise etapi tarvis. Kui kaardil on A-ga märgitud täna töös olev 15 kliendikohaga juurdeehitus (tõsi, mitte üks-ühele), siis B-ga on tähistatud osa, mida tuleval aastal projekteerima hakkame. Dementsuse diagnoosiga klientidele mõeldud uusehitis. Unistus, mille istutas asutuse eelmine juhataja Elge Härma ning mille tänane juhataja Pirje Lehtmaa suureks saab kasvatada.

Oluline mitmes mõttes. Hooldekodus on pidevalt järjekord ja see tulevikku vaadates tõenäoliselt ei muutu. Juurdeehituse kaudu lisandub piirkonda töökohti. Asutuse majanduslik toimetulek muutub kindlamaks. Hooldekodu tingimused klientide jaoks paranevad seeläbi märkimisväärselt.




Teisipäev, 17. november 2020

Test

Õnnestus miskitmoodi kolmandat korda TÜ COVID-uuringu valimisse sattuda. Samas sain kinnitust, et harjutamine teeb meistriks. Ehk et iga korraga on valutum/vähem ebameeldiv, kui see testipulk ninna lükatakse.

Esmaspäev, 2. november 2020

Tulumaks

 




Oktoober

Esimene kuu uues rollis. Alljärgnevalt põgus tagasivaade.

Juba enne ametlikult uude rolli asumist toimus kohtumine TS Laevadega. Ja laevaliiklus on kogu kuu lõikes üks läbivaid märksõnu (näiteks 1, 2) olnud ning see jätkub. Tunnetus on, et kõik osapooled saavad aru vajadusest graafikut tihendada. Ka statistika toetab seda. Küsimus on detailides kokku leppimises.
Tarkusekuu lõpus õnnestus ka Tartus käia. Hetkel on elektrirataste rendisüsteem Kärdla sadamas ning see projekt on end ära tasunud. Nüüd mõeldakse saarel, kuidas maakonda terviklikumalt katta ja Kõrgessaare piirkond on valmis asja eest vedama.
Kuu algusesse jäi kopteriplatsi avamine. Nagu ütlesin sealsamas - loodan, et seda peab võimalikult vähe kasutama. Ideaalis üldse mitte. Samas annab see kindlustunde, kuna tegemist on tipptasemel maandumisplatsiga ning toob erialase arstiabi, vaatamata geograafilisele kaugusele, käeulatusse.
Meelde jääb, et hiidlased pälvisid riiklikud haridusvaldkonna tunnustused - aasta tugispetsialist ning täiskasvanud õppija nädala raames Eestimaa aasta õppija.
Paljuski tänu mulkidele kerkis uuesti üles Vabadussõja mälestusmärgi rajamise teema.
Lõpusirgele oli jõudnud ja hetkel saab veel viimast lihvi maakondliku ühistranspordi hange.
Oktoobrisse jääb ka valla sünnipäeva. Tavapäraselt on toimunud orienteerumismäng ning punkt pannakse matkaga, mis seekord toimus Suuremõisa piirkonnas.
Volikogusse jõuab jäätmekava. Kuna teema on saarel tähelepanu keskmes olnud, siis veidi üllatas, kui vähe ettepanekuid avaliku väljapaneku raames tehti.
Teemaks on olnud turismimudelid. Nii üleriigilises võtmes, mille osas kohtusime Haapsalu ja Läänemaa esindajatega, kui ka saare kontekstis, kus juhtimismudelite tõhusust analüüsitakse.
Hiiumaa noortevolikogu teine koosseis alustas tööd.
Kuu lõpus tõstis pead COVID-19. Ehk et tekkis piirkondlik kolle. Samas tundub, et sellele õnnestus piir panna. Vähemalt sai inimeste liikumised ja kokkupuuted kiiresti kaardistatud. Asjaosalised eneseisolatsiooni suunatud. Meeldiv, et saarel toimub operatiivne infovahetus ja koostöö.

Kokkuvõtlikult on olnud karstilehtri tunne - muudkui neelan vett (loe: uut infot). Ja seda on olnud palju. Mitte et ma oleks midagi vastupidist oodanud. Tehtud organisatsioonisisesed muudatused on olnud samuti eesmärgiga infovahetust tõhustada. Muuhulgas taaskäivitasime vallavalitsuse väljasõiduistungid ning kohtumised ettevõtjatega. Lisaks püüan ise eri piirkondade ja valdkondade tegemistest detailsema pildi ette saada. Õppida ja areneda on piisavalt. Samas ei saa öelda, et põnev pole.

Pühapäev, 25. oktoober 2020

Vabadussõda väärib mälestamist

Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918, kui Punaarmee Narva linna juures rünnakule asus. Eesti rahvaväge alles loodi ning rindele suudeti saata vähe mehi. Toeks olid kaitseliitlased ja vabatahtlikud, kellest omakorda paljud alles koolipoisid.

Aasta hiljem oli Eesti sõjaväe toidul umbes 100 000 inimest. Eelkõige tugev võitlustahe ning soov omariiklust kaitsta viis meie jaoks võidukate lahinguteni ja sõda päädis Tartu rahu sõlmimisega 2. veebruaril 1920.

Vabadussõda on Eesti Vabariigi nurgakivi. Vabadussõjas tegime selgeks, et Eesti Vabariik on iseseisev riik. Siin elab rahvas, kes soovib ise omal maal oma elu korraldada ning väärib seda võimalust.

Selle sündmuse olulisus tõstatus kiiresti. Vabadussõja mälestusmärkide rajamisele pandi alus juba novembris 1920 ning järgmiste aastatega püstitati pea 200 mälestusmärki.

Kakskümmend aastat hiljem alanud okupatsiooniperioodil lõhuti neist suurem enamus. Iseseisvuse taastamise järel ning kohati ka juba 80ndate lõpus asuti neid taastama.

Kuigi Vabadussõda Hiiumaad otseselt ei puudutanud, andsid oma panuse Eesti riigi kaitsmisel ka hiidlased. Teadaolevalt mobiliseeriti esimesed hiidlased juba 5.-6. detsembril 1918 ehk kohe Vabadussõja alguses.

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts on teinud tänuväärset tööd ja kogunud andmeid Vabadussõjas osalenud hiidlaste kohta. Selles nimekirjas on üle tuhande hiidlase nimi.

Täna on Hiiumaa ainus maakond, kus Vabadussõja mälestusmärk puudub.

Aastal 2015, mil siin viidi läbi Võidupüha paraad, osutus see probleemiks, kuna polnud õiget kohta, kuhu mälestuspärg asetada. Sellest tingituna võtsid hiidlased initsiatiivi ning seadsid eesmärgiks puudus likvideerida.

Hiiu maavanem Riho Rahuoja korraldusega 2. veebruaril 2016 moodustati 18-liikmeline Vabadussõja mälestusmärgi komisjon. Juunis 2016 valiti mälestusmärgi asukohaks Pühalepa kiriku esine ala, kuna see on hästi ligipääsetav, avar ja ajalooliselt väärikas koht.

Septembris 2017 kuulutas Hiiumaa Muinsuskaitse Selts koos Hiiu Maavalitsuse ning Hiiumaa valdadega välja ideekonkursi „Vabadussõja mälestusmärk Hiiumaal“.

Tähtajaks, 19. jaanuariks 2018, esitati 15 võistlustööd. Žürii üksmeelsel otsusel anti peapreemia võistlustööle „Ohverdus“, mille autoriks Sander Paljak.

Tänaseks on valminud mälestusmärgi projekt ja väljastatud on ka ehitusluba. Hiidlased, sealhulgas rohkelt eraisikuid, kes Muinsuskaitse seltsile annetuse teinud, on andnud panuse, et ehitus alata võiks.

31. augustil saatis Dan Lukas Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi nimel Kultuuriministeeriumile taotluse, et ka riik toetaks mälestusmärgi rajamist Hiiumaale.

Eelmisel nädalal otsustas Eesti Vabariigi Valitsus eraldada Viljandi linnavalitsusele 500 000 eurot Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamiseks Viljandi linnas. Tunnustan seda otsust. Ja olen nõus kultuuriminister Tõnis Lukasega – kultuurilooliselt on väga oluline, et igas maakonnas oleks Vabadussõja monument.

Loodan, et valitsus leiab soovi ja võimaluse Vabadussõja mälestusmärgi ehitamisele Hiiumaale õla alla panna.

Vabadussõda väärib mälestamist.

Ilmus 23.10.2020 Hiiu Lehes.

Kolmapäev, 14. oktoober 2020

Eelarvestrateegia

Käesolev aasta algas koroonapandeemiaga, mis pole veel taandunud ning avaldab mõju edaspidigi, muuhulgas ka majandusele. Samas oleme COVID-19 teise levikulaine ajal märksa teadlikumad ning ulatuslikke sulgemisi ja piiranguid nagu kevadel, ei kaasne. Ka on juba tehtud edusamme koroonavaktsiini väljatöötamisel.

Teistpidi on liikumispiirangud Hiiumaa majandust ka elavdanud – statistikaameti andmetel külastas saart augustis 57 protsenti siseturiste enam võrreldes aasta taguse sama ajaga.

Sellest tingituna vaatame eelarvestrateegias 2021–2024, mida Hiiumaa vallavolikogu sel neljapäeval menetlema asub, tulevikku optimistlikult.

Valla tegevused on suunatud arengukava peaeesmärgi – 10 000 elanikku Hiiumaal – saavutamiseks. Suuremad investeeringud taristusse aga aitavad luua keskkonda, kuhu inimesed soovivad rajada kodu ja luua töökohti.

Üheks eesmärgiks oleme võtnud elamufondi suurendamise ka valla jõududega. Nii kavandame Kõrgessaares ühe tühjaks jäänud maja renoveerida Kredexi toel üürielamuks.

Tänavune aasta kinnitab kasvanud vajadust elamispinna järgi saarel. Viimase viie aastaga vähenes Hiiumaa elanike arv 110 inimese võrra. Tänavuse, 2020. aasta üheksa kuuga aga on lisandunud 114 uut elanikku ja rahvastikuregistri andmetel elas saarel 1. septembri seisuga 9569 inimest.

Põhitegevuse tulusid laekub sel aastal valla eelarvesse suurusjärgus 16,2 miljonit eurot. Samas, paljuski koroonakriisi mõjust tulenevalt, kahanevad tulud prognoosi järgi järgmisel, 2021. aastal 15,3 miljoni euroni, 2022. aastal kasvavad 15,7 miljoni euroni.

Tulude laekumist mõjutab enim üksikisiku tulumaks, mis moodustab enam kui 96 protsenti valla maksutuludest ning ligi kaks kolmandikku põhitegevuse tuludest. Tulumaksu laekumine järgmisel aastal väheneb ning tagasi 2019. aasta tasemele jõuab 2022. aastal.

Kasvavad aga tulud kaupade ja teenuste müügist, aastaks 2022 võrreldes 2019. aastaga sisuliselt kaks korda – 940 000 eurolt 1,73 miljoni euroni.

Seda tululiiki mõjutavad eelkõige juba lisandunud teenused elamuskeskuses Tuuletorn, sotsiaalkeskuse Pargi tänava kodus ja Kõpu noortekodus, aga ka peagi valmivas Hiiumaa Spordikeskuses pakutavad teenused.

Põhitegevuse kulusid kavandame järgmisel perioodil suurusjärgus 14 miljonit eurot aastas ehk oleme seadnud eesmärgiks põhitegevuse tulemi kasvu. Planeerime põhitegevuse tulemi suhteks põhitegevuse tuludesse aastal 2022 ja edasi vähemalt 11 protsenti. See on oluline, et säiliks ja kasvaks valla investeerimisvõimekus.

Selleks, et vald saaks investeerida veel jõudsamalt, oleks vaja ka riigi tuge ehk riik peaks üle vaatama kohalike omavalitsuste tulubaasi. See võiks mõistlik olla ka riigi tasandilt vaadates, sest suurendades kohalike omavalitsuste finantsvõimekust, väheneb ka valdade-linnade laenuvõtmise vajadus.

Hiiumaa vallal oli 2020. aasta alguse seisuga laene kogumahus 6,4 miljonit eurot. Strateegia perioodil kavandame uusi kohustusi 11,3 miljonit eurot ja tasume laene summas 6,7 miljonit eurot.

Valla netovõlakoormus küll suureneb, kuid ei ületa lubatavat ülemmäära.

Meie finantsolukord võimaldab strateegia perioodil ehk aastatel 2021–2024 ellu viia olulisi investeeringuid ühtekokku 31 miljoni euro väärtuses. Tähtis on leida võimalusi ka välisvahendite kaasamiseks ja eelarvestrateegias arvestame kaasrahastusega 16 miljoni euro ulatuses.

Viimastel aastatel ja ka töös olevaid projekte vaadates on enim investeeritud kultuuri- ning majandusvaldkonda. Sellest annavad tunnistust arenevad mereväravad ehk sadamad.

Igaaastaselt panustatakse ka valla teedesse, sel aastal teeme teede parendusi suurusjärgus 1 miljon euro. Käsil on kaks KIKi toel toimuvat tänavavalgustuse rekonstrueerimise projekti. Just äsja valmis Kärdla keskväljak.

Kultuurivaldkonnas on märksõnadeks Tuuletorn, Hiiumaa Spordikeskus, Paluküla terviserajad, Käina kultuurikeskus, Palade spordihall ja Emmaste spordikeskus.

Eesootaval strateegiaperioodil on fookuses haridus. Mahukaimad projektid on Kärdla põhikooli ja Kärdla lasteaia uued õppehooned.

Samas valmistame juba ette ka sotsiaalvaldkonna järgmiseid arendusi. Nendeks on sotsiaalkeskuse Pargikodu teine etapp, Hellamaa perekeskuse edasiarendus ja Tohvri hooldekodu laiendamise teine etapp.

Seda kõike saab teha vaid siis, kui meie kõige tähtsam ressurss – inimesed – on motiveeritud ja ambitsioonikad ning Hiiumaal ringi liikudes mul selle suhtes kahtlusi ei teki. Just see annab vallavalitsusele kindluse sedavõrd julge eelarvestrateegia volikogule üle anda.

Ilmus 13.10.20 Hiiu Lehes

Esmaspäev, 12. oktoober 2020

Hiiumaa ühendus mandriga

Esmapilgul (teadmata, kas reaalselt teostatav ja - mis isegi veel olulisem, kuna raha eest saab kõike - kui suurt investeeringut see eeldab) huvitav idee. Midagi uut igatahes. Ehk alternatiivne lahendus tuua Hiiumaa mandrile lähemale.

Uni

Huvitav ärkamisaeg on välja kujunenud. Pea paar nädalat on uni minuga hüvasti jätnud kella nelja paiku. Täna niisamuti. Pikutan, rähklen või lesin ja mõtlen siis veel tunnikese tavaliselt, kuniks voodist välja poen. Õnneks on nädalavahetused pakkunud võimaluse vähemalt ühel ööl kümmekond tundi magada ja nädala lõikes tasakaalupunkti poole liikuda.

Reede, 2. oktoober 2020

Tulumaks






Neljapäev, 1. oktoober 2020

Oktoober

Uut kuud on ikka tore negatiivselt alustada :)

Ja ka siin kehtib vanasõna, et harjutamine teeb meistriks. Ehk et teist korda (esmalt andsin proovi maikuus) ei olnud proovi andmine enam nii ebameeldiv.




Kolmapäev, 30. september 2020

Haridus

Loen, et riigi eelarvestrateegia järgi õpetajate palgad ei tõuse. Ja seda neli aastat ühtejutti.

Saan aru 2021 kontekstist. Kui külmutame avaliku sektori palgad, on igati arusaadav, et see puudutab ka õpetajaid. Tuleb keeruline aasta.

Küll ütlevad valitsuse liikmed enesekindlalt, et 2022 majanduse olukord paraneb. Seda toetavad ka mitmete majandusekspertide arvamused. Seda arvestades on see pigem valitsuse teadlik valik haridust mitteoluliseks pidada.

Esmaspäev, 14. september 2020

Osavallakogu

Emmaste osavallakogu koosolek nr 30.

1. Osavallavanema ülevaade
2. Volikogu eelnõud
3. Maaküsimused

1. Kuu aja eest, 13. augustil toimus Nurstes krossipäev. Avati kaasava eelarve abil värskenduskuuri läbinud krossirada. MTÜ on aktiivne. Olemas on noortetreener.
Vaatamata piirangutele ja väljakutsetele toimus Sõru Jazz. Arvestades näiteks üleriigilise meedia hinnanguid, siis läks igati korda.
Kuu lõpus toimus Muuseumiöö/Muinastulede öö. Ilm, täpsemalt vihm veidi segas. Samas olid bändi kuulajad seetõttu kõik kenasti Paadikuuris.
Edukalt viidi läbi Töömalev.
Lasteaia täituvus toob rõõmsa väljakutse, kuna kohe jõuame maksimaalse ülemise piirini ja loodetavasti on põhjust kolmas rühm taasavada.
Emmaste koolile määrati aasta haridusteo tunnustus - rootsi keele õppe taasalustamine.
Tohvri ehitusprojekt on saanud kõik kooskõlastused, kohe algab reaalne ehitustöö.
26. september toimub Maal elamise päev. Hiiumaa osaleb. Seekord on fookuses Emmaste, tuleval aastal mõni teine piirkond.
Ühistranspordi hanke ette valmistamine, saatsin ka osavallakogule palve ses osas kaasa mõtlemiseks.
Hiiumaa energia- ja kliimakava koostamine töös.
Eterniidi kogumine oodatult menukas. Andmete kogumine annab väärt info, millega uuel aastal taotlust koostama minna. Jätkuvalt vallamajas saadaval biokorvid, et kodus biojäätmeid koguda, kompostida.
Värvikampaania lõppes. Tavapärane aktiivsus, viimastel aastatel pidevalt ca 20 osalejat meie piirkonnas.
Jausa vee kvaliteet paranenud, on elanikud välja toonud.
Madalseiklusrada on valmis ja aktiivselt kasutusel. Nüüd ka valgustatud.
Tänavakorvpalliväljak sai uue katte, vajalik joonida ning korvid uuesti üles seada, siis kasutusvalmis.
Lasteaia teetööd lõppenud ja noortekeskuse/ambulatooriumi parkla tööd lõpusirgel.
Elanike arv. Üle 20 elaniku lisandunud sel aastal meie osavalda. Jausa küla torkab eriti silma. 119 inimest aasta alguses, nüüd 129.


2. Osavallakogu liikmetel ettepanekuid ei olnud.


3.1 Emmaste rahvamaja omanik on esitanud taotluse osta oma kinnistuga piirnev valla kinnistu. Lubadus maa korras hoida, luua sinna skulptuure. Plaan rahvamaja korda teha ja kui lõpeb tööleping välisülikoolis, siis plaanib omanik end rahvamajaga püsivalt siduda.

Osavallakogu hindas, et pigem võiks anda maad kasutusele, mitte aga müüa. Arutelu jätkatakse meililistis.

3.2 Agapäeotsa seltsi liige K.U. tegi ettepaneku Prähnu ranna parkla ja ranna ala vallale osta, kuna pikas perspektiivis pole kindlust, et maaomanik lubab soovijatel seal ujumas käia. Hetkel asi töötab hästi, aga omanik võib vahetuda. Kui tegemist oleks valla kinnistuga, võiks sinna ka avaliku suplusranna luua.

Osavallakogu jätkab arutelu edaspidi.

3.3 Osavalla poole pöördus Pärna külas asuva Viirisepa kinnistu omaniku esindaja sooviga jagada Viirisepa kinnistu. Hetkel müüb kinnistut kohtutäitur, tervikvarana.

Osavallakogu hindas, et kui see müügile kaasa aitab, siis võiks kinnistu jagada.

Koroonapaanika

Eestis on sel sügisel koroonaviiruse vastaste meetmetega liiga kaugele mindud ning elu võiks tavarütmis edasi minna, leiab Tallinna tehnikaülikooli molekulaarimmunoloogia dotsent Sirje Rüütel Boudinot.

Ise tooksin siit välja huvitava mõttearenduse. Tegemist on hingamisteede viirusega. Eestis on aga fookuses käte pesemine. Jah, käsi tuleb loomulikult pesta. Aga kas nii intensiivselt ja kas on mõistlik pidevalt deso-ainega käsi puhastada? Või äkki teeme nii hoopis karuteene iseendale?
Tõhusam oleks hoopis maski kasutada. Kasvõi kahekordsest riidest, mis on käte desotamisest suurema kasuteguriga.

Neljapäev, 10. september 2020

Kõlvart

Kommenteerides plaani pealinnas osalist distantsõpet rakendada, tõi linnapea välja huvitava tõsiasja.

Mihhail Kõlvart ütles, et olukord pealinnas teeb teda murelikuks, sest kevadel, kui kuulutati välja eriolukord, oli nakatumisnäitaja vaid 4,5 haigestunut 100 000 kohta.

Tallinnas hetkel üle 30 ja Eestis üle 20.

Teisipäev, 1. september 2020

Tulumaks

 

Omavalitsustele üle kantud tulumaks

  August
Nimi 2020 2019
Haapsalu linn 894 826 881 312 1,53
Hiiumaa vald 793 774 760 649 4,35
Lääne-Nigula vald 486 370 468 204 3,88
Saaremaa vald 2 233 308 2 150 444 3,85
KOKKU 106 276 671 102 368 402 3,82



  Kokku
Nimi 2020 2019
Haapsalu linn 6 939 097 6 789 147 2,21
Hiiumaa vald 6 211 096 6 002 679 3,47
Lääne-Nigula vald 3 801 247 3 698 958 2,77
Saaremaa vald 17 511 982 17 250 191 1,52
KOKKU 835 590 449 807 072 922 3,53

Pühapäev, 16. august 2020

Osavallakogu

Emmaste osavallakogu koosolek nr 29

Päevakorrapunkt 1

Osavalla vanema ülevaade

Hergo Tasuja: Viimasest osavallakogu koosolekust on möödunud kaks kuud. Suvi on olnud veidi teistsugune, aga tegus. Vaatamata erioludele toimus Sõru Saund peaaegu soovitud mahus ja läks päris hästi. Korraldajad soovivad uueks aastaks sammu edasi astuda ja asju veel paremini teha. Sõru Jazz toimub augusti lõpus Paadikuuris ja see seab korraldamisele piirangud (50% täituvus). Natukene oli väljakutseid kooskõlastustega. Aga loodame ja usume, et kõik laabub ja läheb hästi.

12. juunil paigaldati Emmaste spordihalli juurde Anne Golubile, kes sel päeval juubelit tähistas, tänupink ja juulikuus sai Haldi säärele paika tänupink Liia Lüdig-Algverele, kellel oli maikuus juubel. Aasta teise poolde jääb veel paar pingiavamist.

Toimus kohtumine SA Hiiumaa Sadamad uue juhatuse liikme ja Kärdla Veevärgi juhatajaga. Fookuses oli Sõru sadama kanalisatsioon ja soovime järgmisel aastal rajada sadamasse väikese tõhusa puhasti.

Neljapäeval (13.08) on Nurstes krossipäev. Kaasava eelarve võiduidee on valminud, rada on ümber ehitatud ja toimub näidistreeningupäev, kus räägitakse ka täpsemalt mida tehti. MTÜ-l on piirkonnast leitud treener, kes on valmis aastaringselt noori juhendama.

26. septembril toimub Maal elamise päev. Hiiumaa vald osaleb, sel aastal on fookuses Emmaste osavald.

Kevadel paigaldati Sõru muuseumisse uued õhksoojuspumbad, mis maja ära kütavad ja suvel jahutavad ning välja vahetati ka valla korterite õhksoojuspumbad.

Tohvri Hooldekodu laienduse ehitaja on kohapeal 17. augustil. Projekt on praegu veel kinnitamata ja seetõttu ei saa väljastada ehitusluba.

Tänavakivid on paigaldatud Emmaste Päevakeskuse ette ja kooli algklasside juurde. Sügiseks saavad korralikud jalgteed ka Leisu koolimaja juurde. Kooli ja spordihalli vaheline tee on valgustatud (madaltänavavalgustus) ja kooli juurde on paigaldatud võrkpüramiid. Algklasside garderoobi on paigaldatud ronimissein. Spordiväljakute ja mõisapargi heaks on uuendatud kuivendussüsteemi, et liigvett ära juhtida ning kuu lõpuks saab uue katte ka tänavakorvpalliväljak.

Lasteaias kontrolliti väliala ehk hinnati mänguvahendite seisukorda ja ohutust. Mitmed vahendid tuli eemaldada, mitmeid on korrastatud. Uuendamisele läheb lasteaia suurim mänguplats ja teehankega saab korda ka lasteaia ringtee ja parkla. Lasteaias on kõik kohad täis, sh ka lisakohad ja ilmselt tekib kohe järjekord.

VAKis algas töömalev, mis tegutseb terve nädala. Kuu lõpus (29.08) toimub muuseumi- ja muinastulede öö üritus.

Uued infotahvlid on paigaldatud. Mõni on veel varuks, kui tekib soov uue asukoha osas. Töömalev värvib need üle.

Bussiliikluses on alates 18. augustist muudatus ja kaugliin Emmastest Tallinna hakkab käima igapäevaselt kuni 31. augustini. Praegu käib nädala viimastel päevadel hommikuti maakonnaliin Õngult Käina, et seal kiirbussile ümber istuda saaks.

Kuu algul viidi lõpuni Reheselja küla 2007. aasta algatus ja nüüd on ka Sepaste külas tänavavalgustus, 9 tänavavalgustusposti. Aitäh Arvu Kasteinile abi eest. Lisaks ühendame ka Pärna ringi 5 valgustit osavalla võrguga, seni olid eraisiku elektrivõrgus. Palusime Tõnu Pomerantsil värskendada kunagi Emmaste vallale tehtud Nurste tänavavalgustuse projekti ja loodame, et siis saab ka Nurstesse tänavavalgustuse. Uuel aastal saame KIK-i abil uuendada Emmaste keskuse tänavavalgustuse ja seejärel on võimalik seda ka nt Tärkmale edasi projekteerida.

Kaie Mets ja Kersti Lehtsaar värskendasid kodanikualgatuse korras Emmaste keskuse kunagi pakendikonteinereid ümbritsenud aediku ja pingid-laua. Istumiseks leiab see juba kasutust, aga loodame, et sinna kujuneb ka turu moodi müügiala.

Uuel nädalal saab valmis Emmaste keskuses madalseiklusrada, mille kõrvale on viidud ka välijõusaal. Teine jõusaal õnnestus hankida Leisu koolimaja juurde.

Liina Lepamaa tegi ettepaneku paigaldada värskendatud aediku juurde ka jalgrataste hoidik, et jalgrattad värvi maha ei kraabiks.

Küsimusi osavalla vanemale ei olnud

Otsustati: võtta saadud info teadmiseks

Päevakorrapunkt 2

Prügimajanduse hetkeolukorrast

Katrin Visnapuu: Facebookis ja mujal kurdetakse prügiuputuse üle Hiiumaal, konteinereid ei tühjendata, lisavedusid ei toimu jne

Hergo Tasuja: Teenusepakkujaga on suheldud järjepidevalt. Juulis paigaldasime Ollima jäätmepunkti ja Sõrule ka veograafikud. Pakendite puhul on vald partner taaskasutusorganisatsioonile.

Katrin Visnapuu juhtis tähelepanu, et klaasi kogumiskohtades on maas palju klaasikilde, mis on ohtlik.

Toimus arutelu prügiveo hanke täitmise üle vedaja poolt. Hergo Tasuja selgitas olukorda ja valla võimalusi.

Katrin Visnapuu: mida saab vald teha, kui on rikutud hanke tingimusi?

Hergo Tasuja: hanke järgi peaks saarel olema kaks autot ja kolmas mingite tundide kaugusel ja valmis reageerima. Rikkumised peaks olema fikseeritud. Avalike punktide veograafikud on paika loksutatud ja üldiselt see toimib. Ettemakstud prügikotte on juulikuu jooksul müüdud ca 800 tükki, aga Saarte Liinidega ei saadud konteineri asukoha osas Heltermaa sadama alal kokkulepet ja konteineri eramaale paigutamise osas enne sadamat ei andnud nõusolekut Maanteeamet (viidates liiklusohutusele). Saarte Liinidega peab talvel uuesti rääkima ja samasugune konteiner võiks olla ka Sõru sadamas.

Pilvi Post tundis huvi eterniidi kogumisringi kohta.

Hergo Tasuja vastas, et pakkumiste tähtaeg oli täna (10.08) ja vallavalitsus kinnitab vedaja. Seejärel teavitatakse avalikult kuupäev, millal algab registreerimine. Kindlasti me esimese korraga ei suuda rahuldada inimeste vajadusi, kogumaht valla peale on 50 tonni. Aga suure huvi ja vajaduse korral saame selle kampaaniaga jätkata.

Toimus arutelu avalike ürituste ajal tekkiva prügi ja selle äraveo teemal.

Otsustati: Võtta saadud info teadmiseks

Päevakorrapunkt 3

Maanteeameti poolt planeeritava Emmaste keskuse liikluskorralduse muudatuse küsimuses toimunud arengud

Hergo Tasuja: Juulis toimusid mõõdistustööd. Projekteerimine käib, materjale ei ole veel jagatud.

Otsustati: võtta saadud info teadmiseks.

Päevakorrapunkt 4

Volikogu eelnõud

4.1. Valla lisaeelarve

Hergo Tasuja tutvustas lisaeelarve koondtabelit ja selgitas, et lõplik variant kinnitatakse kolmapäeval vallavalitsuses. Lisaeelarve on koostatud konservatiivselt, tulumaksu laekumise prognoosi vähendamisega 10%, sest pole teada, mida aasta lõpp toob. Kogu valla peale oli vaja kokku tõmmata ca 1 miljon, Emmaste osavallas 90 000 eurot. Vabariigi Valitsuse lisaeelarve suunas Hiiumaale toetusena 2 miljonit, millest 400 000 eurot sihtotstarbelisena teedele ja 400 000 eurot koroona kulude katteks. Ülejäänud 1,2 miljoni euro investeeringuobjekti kohta langetab volikogu otsuse augustikuu istungil.

Emmaste osavallas tuleb lisada vahendeid jäätmekäitlusele 8 000 eurot ja tegemata jäänud Kõlakoja investeeringu asemel kasutaks seda lasteaia mänguväljaku uuendamiseks ja vana utiliseerimiseks, maksumusega 10 000 eurot.

Lisaeelarve läheb kahele lugemisele ja augusti volikogu otsustab muudatusettepanekute tegemise tähtaja.

Otsustati: võtta saadud info teadmiseks ja toetada eelnõud

4.2. Pagana katastriüksuse munitsipaalomandisse taotlemisest loobumine

Pilvi Post selgitas olukorda. Maatükil paiknes endine Pärna pakendijäätmemaja ja nüüd soovib Vanapagana kinnistu omanik seda liita oma kinnistuga. Seaduse alusel on kõigil piirinaabritel võimalus seda omandada. Kuna maatükk piirneb valla teega, siis tuleb volikogu käest küsida, kas vald soovib seda omale. Vallal ei ole osavalla hinnangul seda maatükki otstarbekas omandada ja eelnõu järgi vald loobub selle taotlemisest munitsipaalomandisse.

Toimus arutelu ja hääletamine katastriüksuse munitsipaalomandisse taotlemisest loobumise üle. Kõik olid loobumise poolt.

Otsustati: Toetada maatüki munitsipaalomandisse taotlemisest loobumist.

Päevakorrapunkt 5

Endise kultuurimaja projekti areng

Selgitusi andis osavalla vanem Hergo Tasuja. Praegu on majja sissepääs piiratud ja tagatud ohutus. Õue-ala on trimmerdatud ja maja seest prahist puhastatud. Omanikul on plaan järgmisel suvel skulptorid kohale kutsuda, kuna sel aastal tegi koroonaviirus omad korrektiivid. Järgmisel aastal saab siis ehk ka adekvaatsema pildi kavatsustest.

Otsustati: hoiame silma peal arengutel, eelkõige ohutusel ja heakorral kinnistul.

Päevakorrapunkt 6

Muud küsimused

Muid küsimusi ei olnud

 

Järgmine osavallakogu koosolek toimub 11.9.2020 kell 9 vallamajas


Reede, 14. august 2020

Tulumaks

Omavalitsustele üle kantud tulumaks - juuli
 
Nimi 2020 2019 Muutus
Haapsalu linn 912 526 915 263 -0,30
Hiiumaa vald 789 780 789 297 0,06
Lääne-Nigula vald 489 830 486 915 0,60
Lääneranna vald 324 912 328 361 -1,05
Saaremaa vald 2 289 595 2 298 855 -0,40
KOKKU 107 556 837 108 370 601 -0,75

 

Omavalitsustele üle kantud tulumaks 2020
   
Nimi 2020 2019 Muutus
Haapsalu linn 6 044 271 5 907 835 2,31
Hiiumaa vald 5 417 322 5 242 030 3,34
Lääne-Nigula vald 3 314 877 3 230 754 2,60
Lääneranna vald 2 199 148 2 186 322 0,59
Saaremaa vald 15 278 674 15 099 747 1,18
KOKKU 729 313 778 704 704 520 3,49


Spordivaldkonna arengutest

Kolmapäeval otsustas vallavalitsus esitada volikogule eelnõu kasutada riigi täiendavat 1,2-miljonilist investeeringutoetust Hiiumaa spordikeskuse teise etapi ehitamiseks.
See tähendab, et esimene ja teine etapp saaksid valmida üheaegselt. Mis on igati mõistlik ja mis tegelikult on olnudki nii spordiinimeste kui vallavalitsuse soov.
Küsimus oli selles, kelle taskust tuleb teise etapi rahastus. Siin lootsime vabariigi valitsuse toele ning vallavanema asendaja ja volikogu esimees pidid riigi tasandil läbirääkimisi pidama.
Tõsiasi on, et liiga lihtne see ei ole ehk spordimeeste keeles on aus on öelda, et me ei suutnud end realiseerida. Seda enam tuleb tunnustada praegu lapsepuhkusel viibivat Hiiumaa vallavanemat Reili Randa ja tema tolleaegset suhtlust valitsusega, kuna esimene etapp saab teoks riigi ja valla suhteliselt võrdsel osalusel. Teine etapp vähemalt nelja viiendiku osas valla panusena.
Vallavalitsus saatis kolmapäeval kirja kultuuriministrile, saamaks kinnitust lubadusele, et ministeerium toetab teise etapi töid 0,3 miljoniga ehk viiendiku kuludest kataks riik.
Hiiumaa spordikeskuse lõpliku valmimiseni jäävad siis veel kolmas etapp ehk haljastus ja välisväljakud ning neljas etapp ehk täismõõtmetes kunstmuru jalgpalliväljak.
Nii kultuuri- kui peaminister kinnitasid Hiiumaa visiidil riigipoolset huvi spordikeskuse täielikuks väljaehitamiseks ja usutavasti saame projekti valla ja riigi koostöös lõpule viia.
Juuni alguses oli maakonnalehe veergudel mitmeid lugusid spordist ja spordikeskusest. Kirjutasin ka ise arvamusloo, kus tõin välja, et ei maksa objekte või piirkondasid vastandada. Meie fookus võiks olla nii sätitud, et otsime üheskoos lahendusi, kuidas saaksime võimalikult palju ära teha.
Nii on selge, et maakondliku spordikeskuse kõrval ei tohi ära unustada Palade spordihalli renoveerimist, milleks kehtiv eelarvestrateegia järgmiseks aastaks 300 000 eurot ette näeb.
Ja sporditaristut tulebki vaadata laia haardega.
Meeldiv on tõdeda, et uuest aastast on Palukülas kunstlume tootmise võimekus. Ehk hiidlased saavad senisest tõenäolisemalt ning paremates tingimustes suusatada.
Paljuski spordiklubide eestvedamisel on arendatud kettagolfi radasid. Lisaks Palukülale ja Randmäele, kus 18 korviga mängukohad, on aktiivselt kasutusel Käina pargi väljak ja äsja valmis ka Palade kooli mängukoht. Vaadates, kuivõrd aktiivselt neid kasutatakse, julgen öelda, et see on üks harrastajarohkematest spordialadest saarel.
Emmaste spordihalli põrand on kaetud tartaankattega, mis annab suurepärase võimaluse kergejõustikku harrastada. Eelmisel aastal renoveeriti Emmaste tenniseväljak, kuu lõpuks saab uue katte tänavakorvpalliplats. Eile avati uuenduskuuri läbinud Nurste motokrossirada, kus on tegus klubi, treenerid ja alast huvitatud noored harrastajad. Tublit toimetamist on märgatud, mida tõestavad kaasava eelarve hääletusel saadud toetushääled.
Jõudsalt on arenenud meresport. Möödunud nädalavahetusel oli noorte purjeregati stardijoonel poolsada alust. Vägev! Seda on toetanud sadamate kiire areng viimasel kümnendil, aga ka asjaolu, et purjetamist edendavad klubid on suutnud teha eduka põlvkonnavahetuse ja ala veavad noored tegusad inimesed.
Loetelu võiks julgelt jätkata, sealhulgas ka paljude väiksemate arendustega nagu näiteks välijõusaalid, mis on püstitatud Hausmale, Suuremõisa või Leissu. Ent selle loo mõte on juba ilmselt piisavalt selgelt esitatud – spordivaldkond Hiiumaal areneb jõudsalt. Spordikeskus on selles meres vaid suur ja silmapaistev vaal. Samas ujub selle ümber ohtralt hülgeid, lõhelisi ja isegi haikalasid. Tähtis on, et kogu (spordi)meri oleks elujõuline.


Ilmus 14.08 Hiiu Lehes.

Neljapäev, 9. juuli 2020

Tulumaks

Kohalike omavalitsustele üle kantud tulumaks.


2020 2019 Muutus I poolaastal
Haapsalu linn 5 131 745 4 992 572 2,8
Hiiumaa vald 4 627 542 4 452 733 3,9
Kihnu vald 296 876 292 933 1,3
Lääne-Nigula vald 2 825 047 2 743 839 3,0
Lääneranna vald 1 874 236 1 857 961 0,9
Muhu vald 916 471 906 629 1,1
Ruhnu vald 79 554 84 624 -6,0
Saaremaa vald 12 989 079 12 800 892 1,5
Vormsi vald 220 291 214 494 2,7
KOKKU 621 756 941 596 333 919 4,3

Tulumaks


2020 2019 Muutus juunis
Haapsalu linn 850 671 845 062 0,7
Hiiumaa vald 760 525 748 903 1,6
Kihnu vald 49 818 51 401 -3,1
Lääne-Nigula vald 465 006 459 086 1,3
Lääneranna vald 299 268 308 303 -2,9
Muhu vald 151 214 141 166 7,1
Ruhnu vald 12 658 13 333 -5,1
Saaremaa vald 2 121 366 2 075 035 2,2
Vormsi vald 35 826 36 468 -1,8
KOKKU 101 838 190 99 968 200 1,9

Esmaspäev, 6. juuli 2020

Töötus

Eesti töötuse määr on 7,9% ehk meil on ca 51 300 töötut Töötukassa andmetel.
Viimase kahe kuuga see märkimisväärselt kasvanud ei ole. Samas võrreldes 2018. või 2019. aasta juuli alguse seisuga, on töötuid pea 20 000 võrra enam.
Et töötuse määr oluliselt kasvanud ei ole, on kindlasti üks argument, miks valitsuskoalitsioon on otsinud konsensust võõrtööjõu osas. Nüüd, mil põllumajandussektor oli suurte probleemide käes - kui mitte öelda kaose serval -, siis mingi lahendus leiti.
Hiiumaa on jätkuvalt madalaima töötuse määraga maakond, kus 4,4% ehk 199 töötut. See on pea poolesaja võrra enam kui eriolukorra alguses, samas veidi vähem kui näiteks maikuu alguses.

Teisipäev, 30. juuni 2020

Puhkus

Osaliselt tänu koroonale ja selle järelmõjudele õnnestus sel aastal pool juunikuud puhata. Jah, töö otsis vahepeal üles küll. Aga tuleb tunnistada, et pigem mitte osavallaga seotud teemadega. Seega aitäh kõigile, kes sealsed teemad ära katsid.
Kohe puhkuse alguses suundusime perega Värska lähedale. Puhka Eestis! Ööbisime RMK majakeses, mis oli päris mõnus variant. Avastasime Kagu-Eestit ja tuleb tõdeda, et väga positiivsed kogemused.
Väljastpoolt vaadates jättis hea mulje. Üldse ei ütle, et ääremaa. Ka sellises kohas nagu Saatse, kuhu sõidad lipsti! üle Venemaa, rajati hoolsalt kergliiklusteed. Suuri arendusi, tehaseid ei paistnud, aga külad ja teed olid ilusad.
Soovitame külastada Värska talumuuseumi, kus perenaine soojalt vastu võtab. Tegelikult oli vist pea igal pool nii. Meenub näiteks ka Viljandi vana veetorn, mida Värska poole sõites vahepeatuse ajal külastasime.
Kesk- ja Kagu-Eestis, nii minnes, tulles kui ringi sõites, vaatasime mitmed uued keskväljakud samuti üle. Mis mulle Võru linnas positiivselt silma torkas. Seal oli kohe keskväljaku serval kaasaegne tualett, mida tasuta kasutada võis. Vot, mida turist vaatab ja märkab :)

Jaanipühad möödusid aga mõnusalt ja rahulikult. Tuleb tunnistada, et sellisel kujul meeldivad need mulle isegi märksa rohkem, kui suurte avalike ürituse näol.

Päris palju jõudsime ka koduaias tööd teha ja päikest saada. Viimase osas oli suurepäraselt ajastatud puhkus :)

Teisipäev, 9. juuni 2020

Investeeringutoetus

Sotsiaalmeedias on elavat arutelu tekitanud riigi lisaeelarvega Hiiumaa vallale ettenähtud investeeringutoetuse kasutamine.

Hiiumaa Spordikeskusest. Täiesti kindel, et see hoone on vajalik ja et see saarele tuleb. Kõik vaidlused selle üle on ära vaieldud. Kohe saab kinnitatud hange, millega I etapi tööd algavad. See tähendab põhiosa (pallimängusaalid, rühmatreeningute saalid, jõusaal, riietusruumid, kabinetid, noortekeskus jms) ja kergejõustikuala koos 60 meetri jooksurajaga. Kindlasti valmib ka tennisehall. Kui mitte mainitud investeeringutoetuse toel, siis muudest vahenditest. Ja ma üldse ei kahtle, et tegelikult saadakse ka vabariigi valitsuse tasandil aru lõpuni valmis ehitatud Hiiumaa spordikompleksi vajadusest. Ehk nii nagu kultuuriministeeriumi kaudu toetati I etappi, oleks mõistlik riigi tasandil panustada ka II etapi valmimisse.
Vahemärkusena - kui eelmise toetusotsuse teinud ministrit peetakse saarlaseks, siis tänast hiidlaseks :)
Täpselt samamoodi on tuge vaja ka järgmise osa ehk õueala välja ehitamiseks. Sealhulgas liigamängudeks sobilike mõõtmetega jalgpalli kunstmuruväljak, mille rajamist mujal Eestis jalgpalliliit ja kultuuriministeerium ongi toetanud. Järgnev samm on toimiva sümbioosi loomine Paluküla spordiradadega. Ja ega sellegagi tööpõld otsa saa :)

Spordiregistri järgi on Hiiumaal populaarseim ala jalgpall 153 harrastajaga, kellest 109 on noored. Järgnevad purjetamine 135 harrastajaga, sh 57 noort. Võrkpalli, orienteerumise ning korvpalliga tegeleb vastavalt 112, 111 ja 110 hiidlast. Sealjuures võrkpalli harrastab 88 noort ehk sama palju kui teise kahe alaga kokku. Tennise ja kergejõustikuga tegeleb võrdselt 79 inimest, kellest noori vastavalt 63 ja 37.

On selge, et luues maakondliku Spordikeskuse, ei tohi me tähelepanuta jätta sportimis- ja liikumisvõimalusi igas Hiiumaa piirkonnas. Eriti koolide juures, arvestades kehalise kasvatuse tundide, huviringidega. Muidugi, liikumise tähtsuse rõhutamine on täna juba pigem loomulik osa kooliprogrammist, kui et ainult kehalise kasvatuse tunni teema. See - sport ja liikumine iga koolipäeva loomuliku osana - on ka taas EOK presidendiks valitud Urmas Sõõrumaa üks läbivaid teemasid.

Seda arvestades on ehk mõistetav, miks koalitsioon tegi vallavalitsusele ülesandeks esmajärjekorras kaks objekti investeeringutoetuse kasutamiseks ette valmistada. S.t Palade spordihalli ja Käina kultuurikeskuse rekonstrueerimine.

Sealjuures neist teise puhul tuuakse ainsa miinusena välja asjaolu, et see asub Käinas. Kuigi olulisem võiks ikkagi olla, et selle tulemusena paranevad oluliselt meie inimeste õppe- ja vaba aja veetmise tingimused.
Noortekeskus saab kaasaegsema ja ruutmeetritelt suurema pinna.
Huvikooli, kus nimekirjas pea 150 õpilast, õppetingimused paranevad märkimisväärselt.
Hoones saavad endale tegutsemiskoha päevakeskus ning puuetega inimeste keskus.
Tähtsusetu pole ka majanduslik pool. Ehk kokkuhoid ja loogiline, ühtne küttesüsteem, kui hoone viia ujula katla toitele.

Palade spordihalli puhul on lendu läinud ka valeväited. Näiteks plaan hoone lammutada ja uut mitte ehitada. Seda on keeruline isegi kommenteerida. Eesmärk on hoone rekonstrueerida, nii nagu see ka Hiiumaa valla eelarvestrateegias kirjas on. Et kooliõpilased, aga ka spordisõbrad saaksid korralikes tingimustes tegutseda. Kahe aasta eest valmis hakkepuidu küttel töötav katlamaja, ent kui hoone ikka üldse sooja ei pea, siis ei päästa ka see päeva. Liiati on selline variant rahakotile kulukas. Mõistlik on spordihoone korda teha.
Teine suur faktiviga on raha jaotus. Väidetakse, et investeeringutoetus ehk 1,2 miljonit on kahe objekti vahel ära jagatud, nii et ühele jääb kolmandik, teisele kaks kolmandikku. Jällegi, üsna ebaloogiline. Täna ei ole lõpuni selge kummagi objekti lõplik maht ega investeeringuvajadus. Eelarvestrateegias on küll hinnangulised maksumused, ent need vajavad kindlasti täpsustamist. Arvestades nii täpset töö mahtu kui ka tänaseid ehitushindasid. Seejärel saame rääkida sellest, kuidas 1,2 miljonit jaguneb.

Kokkuvõtteks. Ei maksa objekte või piirkondasid vastandada. Pigem võiks fookus olla nii sätitud, et otsime üheskoos lahendusi, kuidas saaksime võimalikult palju ära teha.