Hommikul Kärdla, rendiauto, pallid peale.
Kokkulepitud peatuspaigas ootab aga kokkulepitu asemel vaid kaks kutti. Teisi kätte ka ei saa. Silme ees terendamas variant mängida kolmemehelises vähemuses, asume päikesepaistelisel päeval sadama poole teele.
Kui süttib roheline tuli, keeran süütevõtit. Ei midagi. Proovin veel. Ikka null. Ei käivitu. Super! Ja viis minutit on praami väljumiseni. Korraks juba mõtlen, et ehk ongi hea- kolmemehelises vähemuses jalgpalli mängida ei ole just parim viis pühapäeva veeta. Äkki jääb ära?
Aga lükkame (mina küll vähem, sest rooli on ka vaja keerata) auto praamile. Mõnus suur kobakas masin, automaatkäigukastiga. Kahekesi hea lükata. Eriti aparellist üles :)
Õnneks leian tuttava, kes laenab "krokodille" ja kõrvalseisva auto omanikud annavad särtsu. See jäi auto viimaseks jonnimiseks.
Suure sebimise järel leidsime ka mehed, kes mängima tulevad. Seega ikka üksteist üheteistkümne vastu.
Esimest poolaega segab veidi päevane vaimne pinge. Ei suuda piisavalt keskenduda. Jõudu on ja jalad hakkavad poolaja teisel poolel ka juba päris hästi tööle. Aga pallipuude saaks parem olla. Eriti paremäärel.
Teine poolaeg kolin keskkaitsesse. Vastane on väsinud, meie mitte. Tahame võita. Surve on korralikult peal. Keskkaitse kohta saame üsna kõrgel mängida. Viimasel minutil võtan vastase audiviske oma 16-kasti juurest vahelt ja spurdin nende kastini. Sööt keskele, aga pealelöök ebaõnnestub. Nagu suurem osa meie lööke.
Õnneks on üks siiski sisse lennanud. Seega 1:0, aga mängupildi järgi väga kindel võit. Võib rahulolevalt tagasi sõita. 2200 praamile. Et kutid ja auto veel enne koduteed ära viia. Aga lõpuks saabuv uni on magus :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar