IRL

Laupäeval sain endalegi ootamatult ühe organisatsiooni maakondlikuks juhiks.

Toimus IRL-i Hiiumaa piirkonna korraline üldkoosolek. Meeleolu oli pigem positiivne ja üksmeelne. Eks viimaste valimiste tulemused, kus IRL erakondadest maakonnas kindlalt esimene oli, annavad selleks ka veidi põhjust. Samas oli kurb, et kuigi meil on 41 inimest Hiiumaa piirkonna nimekirjas, mahtusime koosolekul ühe keskmiselt pika laua taha ära.

Eks põhjuseid saab siit ja sealt otsida. Kasvõi üleüldine negatiivne suhtumine erakondadesse (toetusprotsente vaadates tuleb arvestada, et kõige rohkem inimesi valib vastusevariandi "ei toeta ühtegi erakonda", mis protsente arvestades kõrvale jäetakse). Või kohapealse üksikvõitleja Toomase pingutused organisatsiooni lõhkumiseks. Ja on ka mandrile/välismaale tööle suundunud hiidlased.

Sellegipoolest usun optimistina, et liikmete aktiivsust ja hulka on võimalik kasvatada.

Igal juhul viisime läbi ka ettenähtud protseduurid, a la juhatuse valimine. Ja juhatus omakorda valis mind esimeheks.

Olles aus, siis mõtlesin vahepeal tegelikult päris kindlalt juhatusse mitte kandideerimisest. Ei näinud motivatsiooni ega aega. Huvitava seigana uuriti minult peale valimisi, kui oli juttu minu võimalikust kohast volikogu eesotsas, et kas ma oleksin valmis erakondliku kuuluvuse peatama. Ja seda mitme inimese poolt, järjepanu.
Selle kuu keskpaigaks olin aga olukorras, kus vaatamata volikogu lisatööle jäi energiat üle. Arvasin sealse tegevuse aja- ning tegevusmahukama olevat. Nagu ka siin blogis põgusalt mainisin, mängiti kaarte niimoodi, et volikogu juhtpositsiooni mulle lõpuks siiski ei pakutud.

Lisaks ahvatleb mind ikkagi võimalus ja väljakutse tulevikus nö päris poliitikasse minna. Piirkonna esimehe koht aitab kindlasti uutele kontaktidele kaasa.