Päris karm jalgpallinädalavahetus oli.
Kui seni olime 14 mänguga löönud 22 väravat ehk 1.6 mängu kohta, siis laupäeval skoorisime kuuel korral. Lisaboonusena õnnestus endal ka lõpuks tabamus kirja saada. Mitte et see kaitsemängija puhul primaarne oleks. Aga siiski.
Kaitseliin on seni suht hästi töötanud, hetkeseisuga on meil paremuselt teine kaitse liigas. Nüüd siis õnnestus väravate vahe ka positiivseks kallutada.
Päev hiljem lõi II liiga sats meie tehtu üle, võites koguni 7:3. Sealjuures oldi eelneva hooaja jooksul skooritud vaid 20 korral. Jama on vaid vastaste hala ja kaebamist kuulata- a la "aga see oli ju suluseis" "kohtunik on kohalik, selge kelle kasuks ta vilistab" jne. Käsi südamel võin kinnitada, et vaatamata hiidlaseks olemisele ma kodumeeskonna kasuks meelega ei eksi. Ja pühapäeval aitas vastase mitte liini hoidev kaitseliin ise kaasa, et seda poleks saanudki teha väravate puhul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar