pühapäev, 25. juuni 2017

Võidutuli

Juhtus nii, et jaanipäev(ad) läks(id) minust taaskord mööda.
See-eest tähistasin Võidupüha aktiivsemalt. Või koguni pidulikult. Valiti maakonda võidutuld tooma. Kui kevadtalvel sellest juttu oli, siis esiti tahtsin loobuda. Ent tagantjärele vaadates, meenutamist väärt kogemus ja võiks öelda, et ka austav ülesanne.
Minu jaoks oli see neljas Võidupüha paraad. Kahel korral olen kaasa teinud reamehena Kaitseliidu rivis. Kaks aastat tagasi Hiiumaal olin Noorkotkaste rivi eesotsas.
Tuleb nentida, et seekordne ülesanne oli märgatavalt lihtsam. Viimaseks korraks harjutasime palju. Eelkõige vast noorte pärast - marsisamm ja ridade sirgena hoidmine marssimise ajal. Aga ega ma isegi ülearu kindel endas ei olnud, et kuidas rivi ees liikumine ja käskluste andmine õnnestub. Kaitseliidu ridades oli ka harjutamist, ent rohkem tüütas seismine ja ootamine.
Sel korral sõitsime Rakverre ja väljaõpe algas alles kohapeal. Kiire instruktaaž on mõned korrad asi läbi, siis paraadi peaproov ja sisuliselt selge see asi oligi. Tõsi, järgmisel päeval, kui sind ümbritsesid kaamerad ja olid Presidendiga silmitsi, siis ärevus puges ikka hinge ja nii mõnelgi läks detail või paar meelest.
Mis üllatas, oli läänevirumaalaste leige huvi. Paraadiks olid tänavad küll kaasaelajaid täis, ent peaproovi ajal oli linn justkui tühi. Ja ega muude ürituste ajal neid ka liiga palju polnud. Näiteks hommikusel tuletoomise tseremoonial, mille lõpus ka meie medali rindu ning kaitseministri käepigistuse saime. Võrreldes just Hiiumaaga, kus nii peaproov kui ka kõik teised üritused olid kohalike huviorbiidis.
Paraad ise möödus ruttu. Tagasiteele saime seega varem kui planeeritud. Mida lääne poole, seda päikeselisem ja selgem oli ka ilm. Ehk meretee PPA kaatriga, milleks arvestati kaks tundi, võinuks piirivalvurite sõnul tunniga läbida. Aga et meid oodati täpselt kell 18, siis ei saanud. Aga merel oligi mõnus.
Paljud uurisid ka seda, et kuidas Võidutuli Hiiumaale jõuab. Et kustutate selle ju vahepeal ära? Tööversioonina kasutasime juttu, et tõrvik reaalselt põleb kogu aeg ja sõidu ajal hoiame seda autost väljas.
Kes muinasjuttu uskuda tahab, ärgu edasi lugegu. Ilmselt ma ise ka ei loeks :) Aga tegelikult ses suhtes pettust ei ole, et tõrvikust võetakse leek ja sellega läidetakse küünal laternas, mis autos/kaatris põleb. Üleandmiseks juhitakse leek uuesti tõrvikule.

Kui olime tule üle andnud, siis jõudsin veel kodust läbi hüpata. Üks vorm seljast, teine peale. Ja Tohvrile ning Sõrule tantsima.
24ndal korraldasime ise jaanituld Käinas. Päeval kallas korralikult vett taevast alla. Orienteerudes sain igal juhul kaltsmärjaks. Samas õhtul klaaris ära. Nii et sai rahus tuld teha küll.

Kommentaare ei ole: