Jooksmine

Õnnestus ka sel aastal puhkust sportlikult alustada.
Kui möödunud korral käisin Saaremaal aerutamas, siis nüüd Saue lähedal jooksmas. Kõva Mehe jooks, kus jooksmine oli vaid üks osa programmist.

Alustuseks sai tõepoolest joosta. Nii kilomeetri. Siis tuli tõke ületada ja teise alt läbi ronida. Tellingutest üles ja alla, misjärel maiuspala - mudane tiik, kust uju või sumpa läbi. Ja siis jookse edasi.

Seda õnnestuski teha, nii raudtee kõrval kiviklibusel pinnal, kui veidi pikemalt pikakõrrelisel ja tihedalt kinni kasvanud põllul, aga ka metsas. Lõpus oli jõudu ülegi, sest eelpool mainitud jooksulõikudel oli möödasõit raskendatud. Tuli suuresti leppida eesjooksja(te) pakutud tempoga. Mis ühest küljest polnud paha. Ega ei tahtnud ega julgenudki gaasi põhja vajutada, kuna osalesin esmakordselt ja ei teadnud, mis täpselt ees ootab. Teistpidi. Rajale lasti 250 inimese kaupa, vastavalt stardinumbrile. Ja mina olin 693. Ehk esimeste gruppide aeglasemad kippusid ikka ette sattuma.

Kui veel meenutada, mis rajal pakuti, siis tuli hantleid trepist üles-alla viia, aga ka autorehviga mäkke tõusta ja alla tulla. Lõppu jagus mitmeid veetakistusi, aga ka palju muda - näiteks madalroomamine selles. Vahva oli sein, millest sai end köie abil üles vinnata. Eks tehti ka pätikat ehk aidata üksteist. Viimases grupis startisid NATO sõdurid. Nemad järjekorras oodata ei mallanud, vaid võtsid nende vahele paika. Kaks tegid stardiplatvormi, millele kolmas jooksis ning üle lennutati. Oleks nagu harjutanud seda :) 

Konkurentidevaheline koostöö oligi positiivsemaid kogemusi sellelt võistluselt. Esimene ots ehk jooksis medali eest, ülejäänud nautisid ja võistlesid iseendaga, mistõttu oli võimalus kaaslaseidki märgata.
Enne starti reklaamiti, et sobiliku maastikutossuga võib rajal 3-5 minutit võita ajas. Ja eks neid seal ka müügiks pakuti. Võistluse järel usun, et see võib täitsa tõsi olla. Tavaline jooksususs on küll kerge, aga pole päris selleks mõeldud.

Ma ajalist eesmärki endale ei seadnud. Rajal aeg-ajalt kella piiludes tundus, et tunniga, mõni minut peale, võib ehk toime tulla. Tegelikult viimasel paaril kilomeetril oli takistusi palju ja see võttis tempo maha. Lisaks järjekorrad. Seina mainisin. Aga ka näiteks torust läbi roomamisel. Spordikell teeb pausi, kui kümme sekundit jutti seisan. Finišis näitas too puhast liikumisaega 1:08, protokoll aga viis minutit rohkem.

Aga äge elamus.

Ja nõustun Tanel Padariga, kes intervjuus ütles, et sport on uus rock´n´roll.