Meedia kajastab, et London elas üle terrorirünnaku. Et terroristid on viimaste kuude jooksul kolmel korral rünnanud. Jne.
Eestis õnneks paanikat või suurt hirmu ei ole, ent aeg-ajalt olen (hirmust/ärevusest tingitud?) selleteemalisi kommentaare kuulnud küll.
Ajalehtedesse jõuavad tapjate pildid, kirjutatakse nende elust ja muust. Ja kuigi tegemist on lihtlabaste mõrtsukatega, nimetatakse neid millegipärast terroristideks. Sõnaga, millel on veidi teine kõla/tähendus, kui tapjal, mõrtsukal, roimaril või miks mitte lihtsalt värdjal, ebardil. Proovi. Nimeta neid sõnu mõned korrad ja kas sa ei tunneta erinevust?
Lugedes esmaspäevast Postimeest, siis üle kahe külje on suur lugu seitse inimest tapnud jobudest. Et kuidas nad Londonit hirmu all hoidsid. Siis mees, kes Venemaal joomingu käigus üheksa inimest külmavereliselt maha lasi, on vaid nupukesena kajastatud. Loost kumab, et tegemist oli ullikesega, kes veel kinnipidamisel purjus oli. Samas mina paneks nad ikkagi ühte patta. Koos nendega, kes mustal mandril või Lähis-Idas teistel veene nüsivad. Ühed tolvanid kõik.
Ja Euroopas ei tohi tekitada hirmuõhkkonda, justkui oleks terror oma hirmsad kombitsad meie kodu ümber ajanud ning meie peaksime vaguralt toas (keldris?) peidus olema. Lõppkokkuvõttes võidab hea kurja.
Ja Euroopas ei tohi tekitada hirmuõhkkonda, justkui oleks terror oma hirmsad kombitsad meie kodu ümber ajanud ning meie peaksime vaguralt toas (keldris?) peidus olema. Lõppkokkuvõttes võidab hea kurja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar