Maraton

Tehtud!

Et seni polnud ma teadlikult rohkem kui 21,1 km järjest jooksnud, siis ei seadnud endale ka 42,2 km distantsiks erilisi eesmärke. Lõpuni tahtsin tulla. Viimaseks ka mitte jääda. Ideaalis mõtlesin, et kulub 4 tundi, halb stsenaarium nägi ette 5 tundi. Läks 4:24.08.

Esimest ringi alustasin tasa ja targu. Meelega ei võtnud kella või mobiili rajale kaasa, et puhtalt tunde järgi liikuda. Enne Käinat saime väikese pundi kokku. Kaks Järvakandi meest ja täitsa omakandi ehk Emmasteotsa juurtega mees.

Kui hiljem rajal (eriti teise ringi alguses kuni Vaemlani üle Kassari lahe) tuul vastu töötas, siis meenutasin Aini juttu 2015.a. Stockholmi maratonist, mida samuti juuni alguses joostakse. Möödunud aastal olnud seal 7 kraadi sooja ja korralik vihm, nii et rajal hakkas reaalselt külm. Siis tundus, et Kassaris pole vigagi :)

Sest eks  maraton olegi suuresti võitlus iseendaga. Ja täpselt sel eesmärgil ma selle distantsi valisingi. Mitte et treenitus selline olnuks, et kindlasti seda poolmaratonile eelistama pidanuks. Aga et oma vaim proovile panna.

Ja esimene ring möödus - nagu ütlesin, rahulikus tempos - ajaga 1:52.53. Kui ma vaatan eelmise aasta protokolli, siis näen, et jooksin siis poolmaratoni ajaga 1:54.29. Tõsi, siis läksin sinna otsejoones 9.klassi lõpuaktuselt ja täpselt nädal varem jooksin samuti poolmaratoni. Aga näitaja sellegipoolest.

Alla 1:47 ei ole ma poolmaratoni läbinudki. Nüüd sain siis vähemalt korraliku õppetunni edaspidiseks.

Ühtepidi oli Kõpus Hiiumaa maratoni parem läbida - rahulikum. Ei olnud nii palju inimesi, autodest rääkimata. Ja kui ka raudratsud mööda kappasid, siis teed on seal päris laiad. Kassari ringi peal seevastu kitsamad, lisaks korralikus kaldes. Autosid jagus ka päris palju.

Aga see polnud siiski suur mure, sest tegelikult annab ikka energiat küll, kui raja ääres kaasa elatakse. Rõõm, et tuttavaid ses osas jagus ja head inimesed vaevusid mind toetama. Niisamuti teeninduspunktid, kus absoluutselt igas punktis olid rõõmust pakatavad vabatahtlikud. Ega neilgi kerge polnud- päev isegi pikem kui jooksjatel.

Ja nii oligi, et teisel ringil tuli lihtsalt end positiivseid mõtteid mõtlema sundida. Lasin vast nii 23ndal kilomeetril teised oma teed ja võtsin vähe vaiksemalt. Vastutuule ots võttis kõvasti energiat ja kui maratoni puhul räägitakse 35ndast kilomeetrist, kus pidi raskeks minema, siis mul algas võitlus 26-27ndal. Eks seda näita ka teise poolmaratoni aeg, ca kaks ja pool tundi, mis teeb keskmiseks kiiruseks 7 min/km. Võrdluseks, esimesel ringil umbes 5.30 min/km. Loomulikult on minusuguse rahvasportlase boonuseks ka see, et joogipunktides võid reaalselt seisma jääda, et tükk banaani ja juua haarata. Ei ole vaja hoo pealt asju kurku loopida.

Kokkuvõttes. Vahva oli. Eks tuleb enne järgmist korda pikemaid treeninglõike läbida. Siis ei võta jalgu vast nii kinni ka.

Ja täna oli nii, et kuna eile juba mingi 22-23 vahel magasin kui nott, siis ärkasin kuuest. Esialgu oli tunne, et pigem ei ronigi voodist välja. Aga nii kui toimetama hakkasin, sai jalad liikuma ja tegelikult polnudki väga hull maakonna tantsupäeval osaleda. Peale seda tegin veel tunnise (rahulikus tempos, ca 20 km/h) rattatiiru.