Esmaspäev, 27. juuni 2016

Jaan(ika)

Enne jaaniaega - ehk kohe ametliku puhkuse alguses - võtsin korraks aja maha. Koduse jaanitule või jaanipeo pidasime ka ära 23nda juuni päeval. Õhtul ootasid juba esinemised.
Emmaste vallas. Esmalt hooldekodus. Ja tegelikult on seal igavesti vahva esineda. Pingevaba ning sa tunned, et sind on siiralt oodatud. Küllap on sealsete elanike päevades piisavalt rutiini, seega pea kõik, mis seda murrab, toob vast rõõmu. Sellistes tingimustes on ka endal lust jalgu keerutada.
Seejärel Sõru jaanikul. Õppisime kuu alguses trennis uue, ainult meestele mõeldud tantsu selgeks, mida siis nüüd kolmel esinemisel ette kandsime. Iseenesest väga kihvt tants ja ei saa salata, et lööb mootori nurruma küll, kuuldes-nähes-tundes kui positiivselt see vastu võeti. Samas tuleb tõele au anda, et tegelikult teevad rahvatantsus suurema töö ära naised, ent tähelepanu pälvivad rohkem mehed. Just nagu koolis - ja võttis mitu aastat sellest aru saamaks - teevad tegelikult põhitöö ära algklassiõpetajad ning vanemad, kogenumad pedagoogid, kes aga satuvad hoopis harvem rambivalgusesse.
Päev hiljem ärkasin korraliku vihmaladina peale. Suur kontrast võrreldes Võidupühaga, mil ilm oli isegi harjumatult meeldiv. Ent õhtuks klaaris ära ja Käina jaanitule sai ikka normaalsetes tingimustes läbi viia. Olen vist vanaks jäänud :) aga just sellist tüüpi jaanipeod on sümpaatsed. Rõhk on kultuuriprogrammil, laste õhtu on sisustatud, et emad-isad saaks ka tantsu lüüa, häirivalt napsutanuid kas pole üldse või neid üksikuid lihtsalt ei märka, õhkkond on sõbralik ja samas pidu talutavates mõõtmetes.
Ja loomulikult lõppeb see ka mõistlikul ajal. Kes tahab, leiab kindlasti omal käel võimaluse edasi tantsimiseks-istumiseks, aga suurem mass suundub hea tundega koju. Asjad said kiiresti kokku pandud ning olin ka ise kahe ajal kodus. Et siis hommikul vara taas tõusta. Äratus oli 0630 peale sätitud, ent lükkasin selle nii osavalt edasi, et kell enam ei helisenudki. Kui silmad avasin, olin kindel, et praami aeg on maha magatud. Siiski mitte. Läks küll kiireks, aga jõudsime kindlalt. Saaremaale. Ja pühapäeval suutsin koguni üheteistkümneni magada :)

Kommentaare ei ole: