neljapäev, 9. juuni 2016

Jalgpall

Nautisin kahte vutimängu vaadates koguni 15 väravat. Pole paha.
Olgu, esimese mängu väravaid ülearu ei nautinud. Kuigi tõele au andes olid mitmed neist- või isegi suurem osa- päris kaunikesed. Aga lõppskoor 0:7 oli kibedavõitu. Teistpidi ei saa ma aru neist, kes sellise tulemuse järel karjuvad, et kõik on p...s ja kogu koondis on üks äpude kamp ja treener ei tea muhvigi jne.
Minu jaoks on koondise toetamine ikka nagu abielu - koos ollakse heas ja halvas. Ja toeks tuleb eelkõige halvas olukorras olla. Ehk vaatamata sellele nadile tulemusele usun ikkagi meie vutikoondisesse. Vankumatult.
Teine mäng oli öösel. Esimene Copa America kohtumine, mida vaatasin. See annab aimu, et suvi ja suvepuhkus läheneb, kuna on võimalik une- ning puhkerežiimi sättida. Oli tahtmine brasse näha. Ning see tasus ära. Esimesel poolajal hakkas haitilastest juba täitsa kahju, õnneks suutsid nad seitsmele endale löödud väravale vastukaaluks ühe ka ise lüüa. Asi seegi.

Kommentaare ei ole: